Obsah (8)

§ 29§ 31§ 22§ 30§ 23§ 1§ 28§ 150

2-12-56575 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 15. märts 2013 Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-56575 Tsiviilasi OÜ BERKAM avaldus pankroti väljak

§ 29

lg 4 alusel OÜ BERKAM pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

1. Saata määrus võlgnikule, ajutisele haldurile, Pärnu Maakohtu registriosakonnale, Rahandusministeeriumile ja täitmiseks peale jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p. 5 osas. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise osas 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Võlgnik ja ajutine haldur võib esitada määruskaebuse ajutise halduri tasu hüvitamise osas 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Menetlusabi andmise osas võib määruskaebuse samas korras esitada Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu. Asjaolud 31.12.2012 esitas võlgnik OÜ BERKAM Pärnu Maakohtule avalduse tema pankroti väljakuulutamiseks. 08.01.2013 määras kohus ajutise halduri. 04.02.2013 vaatas kohus pankrotiavalduse läbi kohtuistungil. 06.02.2013 tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega tegi võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepanek tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest Rahandusministeeriumi deposiitarvele 10220034796011 SEB Pank või 221023778606 Swedbank, viitenumber 3100057277 OÜ BERKAM pankrotimenetluse kulude katteks 200 (kaks tuhat) eurot. Kohtumääruse väljavõte on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 06.02.
2. Võlgniku pankrotiavaldus ja seisukoht kohtus 31.12.2012 kohtule esitaud pankrotiavalduse kohaselt on äriühingul 34 võlausaldajat ning võlgnevusi 516 092 euro eest. Suurim võlausaldaja on Swedbank AS. Äriühing on püsivalt maksejõuetu, majandustegevust ei ole 2011 ja 2012 toimunud. Kuni äriühingu varade sundrealiseerimiseni oli lootus, et varade müügist saadava rahaga on võimalik täita kohustusi võlausaldajate ees. Täitemenetluses realiseeriti varad väärtusega, mis äriühingu hinnangul on vaid 25% varade tegelikust turuväärtusest. Peale varade realiseerimist oli maksejõuetus alalise iseloomuga. Maksejõuetuse põhjuseks oli käibevahendite krooniline puudujääk, mis süvenes 2010 aastal. Majanduslangus tõi kaasa investorite usalduse puudumise vähegi probleemsema ettevõtte 2 puhul, mistõttu ebaõnnestus uue tuumikinvestori kaasamine. Eeltoodu alusel on põhjendatud äriühingu pankroti väljakuulutamine, kuna ettevõtte on püsivalt maksejõuetu. 04.02.2013 toimunud kohtuistungil jäi võlgniku seaduslik esindaja esitatud avalduse juurde. Äriühing tegeles kala töötlemisega ning töödeldud kala turustamisega. Äriühingu pankrotistumine sai selgeks 2012 aasta sügisel. Kuni selle ajani oli lootus, et varade müügist saadava rahaga täidetakse kohustused võlausaldajate ees. Samuti oli lootus, et nii kaua kui on säilinud ettevõtte tervikvara, on ka lootus uuesti tootmist alustada. Võlgniku esindaja on seisukohal, et pankrotiavalduse esitamisega ei viivitatud, sest kogu aeg oli lootus, et siiski õnnestub uue investori leidmine ja tootmise taaskäivitamine. Seaduslik esindaja kinnitas, et on nõus ainuisikuliselt tasuma 603 eurot ajutise halduri kuludest. Ajutise halduri tasu ja kulude nõudele tervikuna vastu ei vaielnud. Ajutise halduri aruanne I Üldiseloomustus OÜ BERKAM esmakande aeg Pärnu Maakohtu registriosakonnas on 10.06.2005.a. registrikoodiga
3. Osakapitali suuruseks on 390 200 krooni. Juhatuse liikmed on Jaanus Berkmann (ik *), Jaan Hendrik Kamm (välismaine ik *, elukoht *) ja Tõnis Berkmann (ik *). OÜ BERKAM osanikud on : Jaan Hendrik Kamm (ik*) osamaks 175 600 krooni alates 02.01.2005.a.; Jaanus Berkmann (ik *) osamaks 175 600 krooni alates 02.11.2005.a.; Tõnis Berkamm (ik *) osamaks 39 000 krooni alates 02.11.2005.a.; Jaanus Berkamm (ik *) osamaks 40 200 krooni alates 18.07.2005.a. kuni 15.08.2005.a.; OÜ Riverde (reg kood 10595678) osamaks 40 200 krooni alates 01.06.2005 kuni 18.07.2005.a.. II Vara Järelepärimiste tulemusena pankadesse selgus, et OÜ BERKAM omab AS-is Swedbank arvelduskontot nr 221028207033, mille saldo seisuga 11.01.2013.a. oli 22,08 eurot (konto broneeritud summas 22,08 eurot kaardihooldustasudest). Järelepärimise tulemusena Maanteeametisse selgus, et OÜ BERKAM nimele oli registreeritud Tiki Treiler (reg.märk *, ehitusaasta *), mis võõrandati 28.03.2012.a. OÜ-le Linnumäe Puhkekeskus (reg.kood 11040818, asukoht Sadama 15, Kärdla, juhatuse liige Jaanus Berkmann). Vastutavateks kasutajateks on kantud Martin Berkmann, Maris Berkmann, Maarja Berkmann, Tõnis Berkmann, Anne Berkmann ja Jaanus Berkmann. Vara müügihind oli 500 eurot, laekunud summa arvel tasuti võlgnevust hüpoteegiga koormatud vara kindlustusmakse ja vähendati võlgnevust Maksu- ja Tolliameti ees. Vara müük OÜ BERKAM juhatuse liikmetega seotud äriühingule toimus kohtutäituri järelevalve all ja Kommertspandipidaja Swedbank AS nõusolekul. Ehitusregistri elektroonilises andmebaasis ei ole registreeritud OÜ BERKAM omanduses olevat vallasvara. Ettevõtte bilansis olnud varad müüdi 26.09.2012.a. OÜ-le Kalma Kaubandus (reg.kood 10984055, juhatuse liikmed Andrei Uluhanjants ja Sergei Andrejev) täitemenetluse käigus 3 Swedbank AS kasuks seatud hüpoteegi ja komertspandi katteks sundenempakkumisel hinnaga 48 000 eurot. Esimene enampakkumine OÜ BERKAM kinnistule Kala-Antti reg osa nr 454333 toimus 06.07.2011.a. Seega tulenevalt eeltoodust OÜ-l BERKAM ajutisele pankrotihaldurile teadaolevat vara ei ole. III Võlad Järelepärimise tulemusena Maksu ja Tolliameti Põhja Maksu ja tollikeskusesse selgus, et seisuga 24.01.2013.a. on äriühingul maksuvõlgnevus kokku summas 18 045,07 eurot, millest põhivõlg on 11 948,47 eurot ja arvestuslik intress 6096,60 eurot. Järelepärimisest Swedbank Liising AS-ile selgus, et liisinglepingust nr 0152578L tulenev müügikahju oli 1596,17 eurot, mis on samas summas kajastatud ka OÜ BERKAM raamatupidamises hankijate all. Järelepärimisest Swedbank AS-le nähtub, et laenulepingust nr 05-227259-JI tulenev võlgnevus on kokku summas 426 673,73 eurot (põhivõlg 140 198,72 eurot, viivis põhiosa võlgnevuselt 282 301,23 eurot, intresside võlgnevus 4173,78 eurot). Lepingu tähtaeg saabus 20.02.2010.a.. Broneering kaardihooldustasudest on 22.08 eurot. Kuna samas summas on arvelduskontol raha saldo ja Swedbank AS tasaarveldab selle summa arvel oma kaardihooldustasud konto jäägiga, siis ei ole ajutine pankrotihaldur kajastanud nimetatud summat ei varana ega ka kohustusena. Pankrotiavalduses on kajastatud pangalaen summas 408 865 eurot. Summade erinevus on tingitud jooksvast viiviste kasvust. OÜ BERKAM raamatupidamine kajastab võlgnevusi 27 hankijale kokku summas 26 575,18 eurot, neist suurimad on Eesti Energia AS võlanõue summas 5887,11 eurot, Hiiu Kalur AS võlanõue summas 4241,22 eurot, GourmetHouse OÜ võlanõue summas 2618,41 eurot ja Kohtutäitur Igor Prigoda võlanõue summas 2148,71 eurot. Lisaks sellele on kohtutäitur Igor Prigoda menetluses Marianne Heinsoo saamata jäänud töötasu nõue summas 3362.29 eurot. Sama summa on kajastatud ka võlgniku raamatupidamises. Tagatiseta laenukohustus äriühingu omanikele ja omanikega seotud äriühingutele on kokku 66 109,41 eurot, sellest Jaanus Berkmann’ile 35 306,37 eurot, Foodia Fisk AB-le 26 342,25 eurot, Linnumäe Puhkekeskus OÜ-le 2818,66 eurot, Tõnis Berkmann’ile 1578,22 eurot ja Necton Foods OÜ-le 63,91 eurot. Seega tulenevalt eeltoodust moodustavad OÜ BERKAM ajutisele haldurile teadaolevad kohustused kokku 540 765,68 eurot. IV Võlgniku vara puudutavad täitemenetlused OÜ BERKAM vara suhtes oli enne pankrotiavalduse menetlusse võtmist 9 täitemenetlust: kohtutäitur Õie Pajur’i menetluses olid Eesti Vabariigi Maksu – ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu 4 nõuet kokku summas 11 150,90 eurot; 4 kohtutäitur Enno Kermik’u juures Eesti Energia AS-i nõue summas 4399,60 eurot; kohtutäitur Igor Prigoda menetluses TK Balti Capital OÜ (uue nimetusega MN House OÜ) nõue summas 2826,64 eurot, Keskkonnaameti nõue 417,22 eurot, Marianne Heinsoo nõue summas 3362,39 eurot ning Eesti Vabariigi Maksu – ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu nõue summas 5043,44 eurot. Võttes aluseks Pärnu Maakohtu 08.01.2013.a. määruse esitas ajutine haldur täituritele taotlused täitemenetluste peatamiseks. V Majanduslik olukord OÜ-l BERKAM seisuga 31.01.2013.a. ajutisele haldurile teadaolevat vara ei ole, samas on teadaolevaid kohustusi kokku 540 765,68 eurot. OÜ BERKAM viimane majandusaasta aruanne on esitatud äriregistrile 2009.a. majandustulemuste kohta. Võlgnikul on äriregistrile esitamata nii 2010.a. kui ka 2011.a. majandusaasta aruanded. Seega ei ole võlgniku aruandlus registripidajale olnud korraldatud vastavalt seadusele. 2009.a. majandusaasta tulemiks oli kahjum 82 437 krooni. OÜ BERKAM 2008.a. müügitulu oli 6 475 327 krooni, kuid 2009.aastal 2 048 251 krooni. Pankrotiavaldusest nähtuvalt ettevõttes aastatel 2011.a. ja 2012.a. sisulist majandustegevust ei toimunud. Maksu- ja Tolliameti andmetel deklareeris OÜ BERKAM viimasena maksustatavat käivet 2012.a. märtsikuu deklaratsioonil (20 % määraga maksustatavad toimingud ja tehingud - 500 eurot, mis oli haagise müük). Ettevõtte bilansis olnud varad müüdi 26.09.2012.a. OÜ-le Kalma Kaubandus (reg.kood 10984055, juhatuse liikmed Andrei Uluhanjants ja Sergei Andrejev) täitemenetluse käigus Swedbank AS kasuks seatud hüpoteegi ja komertspandi katteks sundenempakkumisel hinnaga 48 000 eurot. Esimene enampakkumine OÜ BERKAM kinnistule Kala-Antti reg osa nr 454333 toimus 06.07.2011.a.. Võlgnik ei ole oma kohustusi teadaolevate võlausaldajate ees täitnud korrektselt vähemalt alates 2010.a. esimesest poolaastast, 2010.a. veebruarist on algatatud võlgniku vara vastu esimesed täitemenetlused. Tulenevalt eelnevast on ajutise halduri hinnangul võlgnik hilinenud pankrotiavalduse esitamisega ning võlgniku maksejõuetuks muutumise aeg on ajutise halduri hinnangul olemasolevate andmete põhjal hiljemalt 2010.a. esimesel poolaastal, mil võlgnik ei olnud enam suuteline oma kohustusi võlausaldajate ees korrektselt täitma. ÄS § 180 lg 51 sätastab, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Ajutise halduri hinnangul võlgniku juhatus seda kohustust tähtaegselt täitnud ei ole. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgniku juhatus ei ole seetõttu täiel määral täitnud oma seadusest tulenevat hoolsuskohustust. 5 Vastavalt ÄS § 183 vastutab osaühingu raamatupidamise korraldamise eest juhatus. Vastavalt Raamatupidamise seaduse § 6 lg 2 on raamatupidamiskohuslane kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjeldama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumistselliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. OÜ-l BERKAM on registrile esitamata 2010.a. ja 2011.a. majandusaasta aruanded

§ 31

lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Tulenevalt eelpoolkirjeldatud olukorrast on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et OÜ BERKAM on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutisele haldurile ei ole teada vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Äriühingu tervendamine ajutise pankrotihalduri arvates ei ole võimalik. Maksejõuetuse põhjus: 2009.a. halbade majandutulemuste tagajärjel keeldus Swedbank AS arvelduskrediidilepingut jätkamast, blokeeris arvalduskontod ja halvas OÜ BERKAM majandustegevuse. Ka uusi koostööpartnereid ei õnnestunud leida, misjärel alustas kohtutäitur Swedbank AS nõude rahuldamiseks täitemenetlust. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. Võlgniku majandustegevust jätkata ei ole ajutisele haldurile teadaolevalt võimalik, kuna puuduvad nii kinnis- kui ka vallasvara. Lähtuvalt

§ 22

lg 1 teatab ajutine pankrotihaldur kohtule, et võlgnikul ei ole vara, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulusid.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 sätestatud alustel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Ajutine pankrotihaldur pöördus järelepärimisega OÜ BERKAM suurimate teadaolevate võlausaldajate Swedbank AS-i, Maksu- ja Tolliameti, Eesti Energia AS-i, Hiiu Kalur AS-i, GourmetHouse OÜ, kohtutäitur Igor Prigoda, OÜ Kodex Grupp, DAGOsent OÜ, Swedbank Liising AS-i ja OÜ Data Print poole, milles teatas, et kavatseb esitada kohtule ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus

§ 29lg 1 alusel.

Haldur informeeris võlausaldajaid, et

§ 30

lg 1 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust

§ 29

lg 1 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summas. Haldur palus võlausaldajal teatada, kas nad on nõus tasuma OÜ BERKAM pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratavat summat. 6 Swedbank AS, Swedbank Liising AS, Eesti Energia AS ja OÜ DAGOsent vastasid, et ei ole nõus tasuma OÜ BERKAM pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratavat summat, kas täielikult või osaliselt ning aktsepteerivad nimetatud ettevõtte pankrotimenetluse raugemist.

§ 23

lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti väljakuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes Pankrotiseaduse § 23 § 29 lg 1, § 39 lg 1 ajutine haldur palus:  Lõpetada OÜ BERKAM (reg.kood 11132621, asukoht Sadama 15, Kärdla) suhets alagatatud menetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus;  OÜ BERKAM likvideerimine ja kustutamine Pärnu Maakohtu registriosakonna äriregistrist teha ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile Ly Müürsoo’le (isikukood *);  Likvideeritud OÜ BERKAM dokumendid anda hoiule OÜ BERKAM juhatuse liikmele Jaanus Berkmann’ile (ik *, elukoht *);  Välja mõista OÜ-le GetNetWork (reg.kood 11638786), mille kaudu ajutine pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb, ajutise halduri tasu ja tema poolt tehtud vajalike kulutuste katteks kokku 1000 eurot vastavalt juurdelisatud kulude aruandele, millest 397 eurot palun välja mõista riigi vahenditest ja 603 eurot võlgnikult; Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja seletuse, ajutise pankrotihalduri seisukoha ja uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotiseaduse (edaspidi

) § 29 lg 1 kuni 3 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 06.02.2013 kohtumäärusega andis kohus võlausaldajatele, võlgnikule ja kolmandatele isikutele 30 päeva aega 2000 euro tasumiseks kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Väljavõte kohtumäärusest on avaldatud 06.02.2013 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Viimane päev raha tasumiseks kohtu deposiiti oli 08.03.2013.Kohtu määratud ajaks ja kuni käesoleva ajani ei ole keegi kohtu deposiiti tasunud kohtu määratud summat OÜ BERKAM pankrotimenetluse kulude katteks. 7 Ajutise halduri aruandega on tuvastatud, et võlgnikul on kohustusi 540 765,58 euro eest. Suuremad võlausaldajad on Maksu- ja Tolliamet 18 045,07 euro, Swedbank AS 426 673,73 euro, Eesti Energia AS 5 887,11 euro ja Hiiu Kalur AS 4 241,22 euroga. Ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul vara puudub. Ajutises pankrotimenetluses ei ole tuvastatud vara tagasivõitmise ja vara tagasi nõudmise võimalusi. Eeltoodu alusel on tõendatud, et võlgniku on kohustusi summas 540 765,58 eurot ja vara puudub. Vastavalt

§ 1

lg 2 võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et olukorras, kus võlgniku majandustegevus on lõppenud, kohustusi ei ole suudetud täita, on võlgnik maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku tervendamise võimalust ei esine. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri aruandes toodud seisukohaga, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. Halbade majandustulemuste tõttu keeldus Swedbank AS arvelduskrediidilepingut jätkamast, blokeeris äriühingu arvelduskontod, mis halvas OÜ BERKAM majandustegevuse. Kuna uut investorit ei õnnestunud leida, alustas kohtutäitur Swedbank AS nõude rahuldamiseks täitemenetlust. Võlgniku majandustegevust ei ole võimalik jätkata, kuna võlgnikul puudub vara. Ametlikes Teadaannetes tuleb avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade vastavalt

§ 29

lg 4.

§ 29

lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 alusel määrata OÜ BERKAM seaduslik esindaja Jaanus Berkmann.

§ 28

lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Ajutise halduri aruande kohaselt on äriühing jätnud esitamata 2010 ja 2011 aasta majandusaasta aruanded. Vastavalt ÄS § 183 vastutab juhatus raamatupidamise korraldamise eest. Ajutine haldur on seisukohal, et juhatus on rikkunud hoolsuskohustust, kui aruanded jäeti esitamata. Kohus nõustub selle seisukohaga. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik oli maksejõuetu hiljemalt 2010 aasta esimesel poolaastal, kui oli ilmne, et võlgnik ei suuda täita oma kohustusi võlausaldajate ees. Pankrotiavaldus esitati kohtule alles 31.12.2012. Seega on alust arvata, et rikutud on ÄS § 180 lg 5 1 sätestatud kohustust, esitada õigeaegselt pankrotiavaldus. Karistusseadustiku § 385 1 näeb ette vastutuse pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest. Eeltoodu alusel tuleb käesolev määrus edastada Lääne Ringkonnaprokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Pankrotimenetluse kulud Vastavalt

§ 150lg.

4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 23

lg 1 kuni 3 kohaselt ajutisel halduril 8 on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri poolt kohtule esitanud taotluse kohaselt on ajutisel halduril kulunud käesolevas pankrotimenetluses 8 tundi. Ajutise halduri tunnitasu suuruseks on 96 eurot tunnis. Ajutise halduri tasu on 768 eurot. Ajutise halduri kulud on 232 eurot. Tasu palub ajutine haldur välja mõista OÜ GetNetWork arveldusarvele nr 10220208629228 AS-s SEB Pank, so büroo, mille kaudu haldur tegutseb. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile.

§ 23

lg 4-6 sätestavad, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutises pankrotimenetluses on tuvastatud, et võlgnikul vara puudub. Ajutina haldur on esitanud taotluse 397 eurot välja mõista riigi vahenditest ja 603 eurot välja mõista võlgnikult. Võlgniku seaduslik esindaja Jaanus Bergmann kinnitas 04.02.3013 toiminud kohtuistungil, et võtab ainuisikuliselt enda kanda ajutise halduri kuld summas 603 eurot. Juhindudes TsMs § 146 lg 1 p 2 jätab kohus nimetatud summas Jaanus Berkmanni kanda ning 397 eurot tuleb välja mõista riigi vahenditest. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 9