Obsah (4)

§ 32§ 25§ 29§ 34

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2013.a Tallinn Haldusasja number 3-12-504 Haldusasi ERA Valduse AS kaebus Kesk

) § 32 ja Vabariigi Valitsuse 09.06.2005 määruse nr 133 „Riigile kuuluval maapõue osal maavara otsingu eesmärgil tehtava üldgeoloogilise uurimustöö, geoloogilise uuringu või riigi omandis oleva maavara kaevandamise õiguse enampakkumise teel müümise kord“ (Määrus nr 133) alusel müüa kaevandamisloa taotlemise õigus enampakkumisel, kuna samale Imsi turbatootmisalale on esitanud kaevandamisloa taotluse 2005.aastal ERA Valduse AS ja AS Turvas (tl 14-17).

1. Enampakkumisel esitasid tähtaegselt oma pakkumused ERA Valduse AS ja AS Turvas ( tl 19, 139) ning 20.01.2012 enampakkumise pakkumuste avamise protokollis tunnistati ERA Valduse AS ja AS Turvas poolt esitatud pakkumused määruse nr 133 §-s 6 kehtestatud nõuetele vastavaks, kuulutati võitjaks AS Turvas pakkumine ostuhinnaga 606 000 eurot ja kaotajaks Era Valduse AS pakkumine ostuhinnaga 400 000 eurot ning tunnistati enampakkumine edukaks (tl 18-20).
2. ERA Valduse AS esitas 27.01.2012 Keskkonnaministeeriumile ja Keskkonnaametile vaide 29.12.2011 korralduse nr HJR 1-15/11/971-1 peale. Vaie jäeti Keskkonnaameti peadirektori 09.02.2012 käskkirjaga nr 1-4/12-91 rahuldamata (tl 22-24; 31-33). ERA Valduse AS esitas 02.02.2012 Keskkonnaametile protesti enampakkumise korraldamisel tehtud toimingute ja otsuste peale. Keskkonnaameti peadirektori 09.02.2012 käskkirjaga nr 1-4/12-92 jäeti protest rahuldamata (tl 26-29; 35-36).
3. Keskkonnaameti 29.02.2012 korraldusega nr HJR 1-15/12/237-1 “Enampakkumise tulemuste kinnitamine“ otsustati kinnitada kaevandamise loa taotlemise õiguse Imsi turbatootmisalal enampakkumise tulemused vastavalt 20.01.2012 enampakkumise protokollile ning tagastati tasutud tagatisrahad enampakkumises osalenutele (tl 38-40).
4. ERA Valduse AS esitas 09.03.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti 29.12.2011 korralduse nr HJR 1-15/11/971-1 tühistamiseks, läbiviidud enampakkumise õigusvastasuse tuvastamiseks, Keskkonnaameti 20.01.2012 protokollilise otsuse tühistamiseks, Keskkonnaameti 29.02.2012 korralduse nr HJR 1-15/12/237-1 tühistamiseks ning Keskkonnaameti kohustamiseks korraldama Imsi turbatootmisala kaevandamisõiguse müügiks uus enampakkumine. 12.06.2012 kaebuse täpsustuses täpsustas kaebaja taotlusi ning taotleb Keskkonnaameti 29.12.2011 korralduse nr HJR 1-15/11/971-1 „Enampakkumise korraldamine“ (edaspidi Enampakkumise korraldus) tühistamist; Keskkonnaameti 20.01.2012 otsuse enampakkumise võitja väljakuulutamise ja enampakkumise edukaks tunnistamise kohta tühistamist; Keskkonnaameti 29.02.2012 korralduse nr HJR 1-15/12/237-1 „Enampakkumise tulemuste kinnitamine“ (edaspidi Tulemuste kinnitamise korraldus) tühistamist ja Keskkonnaameti kohustamist korraldama Imsi turbatootmisala kaevandamisõiguse müügiks uus enampakkumine (tl 95-97). Kohus võttis kaebuse 29.06.2012määrusega menetlusse (tl 106-108). 2 KAEBAJA SEISUKOHAD
5. Kaebuse ja kaebaja 12.06.2012 seisukohtade ( tl 3-10, 95-97) kohaselt on enampakkumise läbiviimise, pakkumuste avamise protokolli ja enampakkumise tulemuste kinnitamise korralduse aluseks olev Enampakkumise korraldus õigusvastane ning seega on eelnimetatud haldusaktid ja toimingud tehtud seadusliku aluseta. Keskkonnaamet on oluliselt rikkunud menetlusnõudeid ning kohaldanud vääralt materiaalõigust. 7.1 Enampakkumise korralduses on märgitud, et enampakkumise objektiks on kaevandamise loa taotlemise õigus Imsi turbatootmisalal.

§ 32

ja Määrus nr 133 ei näe ette Keskkonnaameti õigust müüa enampakkumise teel kaevandamisloa taotlemise õigust. Sellisel juhul peaks pärast kaevandamisloa taotlemise õiguse omandamist isik taotlema uuesti kaevandamisloa omandamist, kuid vastavat korda ei ole õigusaktidega kehtestatud. 7.2 Enampakkumise korraldus on ka formaalselt õigusvastane, kuna enampakkumise objekt ei ole õigusaktide tähenduses selge ega üheselt mõistetav. Kuivõrd Enampakkumise korraldus on õigusvastane, siis on õigusvastane ning kaebaja õigusi ja tema ettevõtlusvabadust rikkuv ka enampakkumise läbiviimine, 20.01.2012 protokolliline otsus ja Tulemuste kinnitamise korraldus. Tulemuste kinnitamise korralduse vastuvõtmisel on lisaks rikutud ka määruse nr 133 § 12 lg-s 1 sätestatud korda kinnitada enampakkumise tulemused viie nädala jooksul pakkumiste avamisest arvates. Tulemuste kinnitamise korraldus võeti vastu kuuendal nädalal pärast pakkumiste avamist.

1. Kaebaja esitas oma pakkumuses märgitud hinna arvestades, et enampakkumise võitmise korral saab ta selle hinna eest vaid kaevandamisloa taotlemise õiguse. Sellest tulenevalt oli kaebaja pakkumuse hind esitatud arvestusega, et enampakkumise võitmise korral on hinna puhul tegemist sisuliselt tehingu tasuga ja tegelik kaevandamisloa ostuhind tuleb tasuda eraldiseisvalt ning vaid juhul, kui saadakse reaalne kaevandamisluba. Juhul kui enampakkumise objektiks oleks olnud Imsi turbatootmisala kaevandamisõigus, oleks kaebaja esitanud Keskkonnaametile oluliselt suurema ostuhinnaga pakkumise, kuivõrd enampakkumise objekti väärtus on suurem. Käesoleval juhul menetleb Keskkonnaamet aga AS-i Turvas pakkumist edasi eesmärgiga anda AS-le Turvas Imsi turbatootmisala kaevandamisõigus, mitte aga kaevandamisloa taotlemise õigus. Kaebaja on õigusvastaselt ilma jäetud õigusest omandada Imsi turbatootmisala kaevandamisõigust, misläbi on Keskkonnaamet muuhulgas otseselt ja oluliselt rikkunud kaebaja ettevõtlusvabadust. VASTUSTAJA SEISUKOHAD
2. Vastustaja palub jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata.
3. Kaebus on üles ehitatud kaebuse esitaja subjektiivsetele hinnangutele oma võimaliku käitumise kohta. Kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid kaebuses esitatud seisukohti.
4. Vastustaja on seisukohal, et Enampakkumise korraldus on kooskõlas materiaalõigusega ning see vastab vorminõuetele, on üheselt mõistetav ja arusaadav. 20.01.2012 otsus ja Tulemuste kinnitamise korraldus on õiguspärased ning kooskõlas kehtiva õigusega, kuivõrd nende aluseks olev Enampakkumise korraldus on õiguspärane ning selle andmisel ei ole rikutud haldusmenetluse seaduse (edaspidi nimetatud HMS) ja maapõueseseaduse ning selle alamaktide nõudeid.
5. Vastustaja möönab, et Enampakkumise korralduses on enampakkumise objekti kirjeldatud 3 kui kaevandamise loa taotlemise õigust Imsi turbatootmisalal, kuid arvestades selles korralduses sisalduvaid viiteid

§-le 32 ning Määrusele nr 133 pidi kaebuse esitajale olema selge, et sellisel viisil sõnastatud enampakkumise objekt ei ole midagi muud kui kaevandamisõigus

§ 32lg 1 mõttes.

13. Kaebuse esitaja 17.01.2012 esitatud pakkumusest nähtub üheselt, et kaebuse esitajale oli pakkumuse esitamise hetkel üheselt selge ja arusaadav, et enampakkumise objektiks on kaevandamisõiguse omandamine. Sellisena on kaebuse esitaja enampakkumise objekti ise 17.01.2012 tehtud pakkumuse punktis 2 kirjeldanud. Samuti oli kaebajale arusaadav enampakkumise läbiviimise tegelik eesmärk. Täiendavalt muudab ebausutavaks kaebaja väite, et ta mõistis enampakkumise objekti valesti ja erinevalt konkureerivast pakkujast asjaolu, et pakkumuste summad olid samas suurusjärgus (606 000 eurot ja 400 000 eurot). Enampakkumise objekti erinevalt mõistmisel oleks pakkumuste hinnad kahtlematult erinenud vähemalt suurusjärgu võrra. 14.

§ 32

lg 1 järgi müüakse kaevandamisõigus enampakkumisel, kui samale riigi omandis olevale maavarale on esitanud kaevandamisloa taotluse mitu isikut ja esitatud taotlusi ei saa üheaegselt rahuldada. Seadusandja ei ole ette näinud

§-s 32, et enampakkumise järgselt toimub kaevandamisloa andmine.

§ 32

lg 3 sätestab sõnaselgelt toimingud, mis tuleb läbi viia enne enampakkumise algatamist ning sama paragrahvi lõige 7 sätestab sõnaselgelt, et pärast enampakkumise võitja väljakuulutamist jätkab loa andja enampakkumise võitnud taotleja taotluse menetlemist. Seega enampakkumise läbiviimise ajaks taotluste menetlemine peatub ning enampakkumise toimumise eesmärgiks ongi selgitada välja taotlus, mille menetlemist jätkatakse kaevandamisõiguse andmise eesmärgil. Nii on vaidlusalust õigusnormi ja sellega seonduvaid õigusakte analüüsides ilmselge, et

§ 32

reguleerimisalasse ei kuulu kaevandamisloa andmine, vaid sätte otstarbeks on määrata mitme kaevandamisloa taotluse esitamise korral isik, kelle taotlust loa andja edasi menetleb.

1. Määruse nr 133 § 12 lg 1 kohaselt kinnitab loa andja viie nädala jooksul pakkumiste avamisest arvates enampakkumise tulemused või jätab need kinnitamata. Pakkumiste avamine toimus 20.01.2012 ning vastustaja kinnitas enampakkumise tulemused Tulemuste kinnitamise korraldusega 29.02.2012, seega on vastustaja tõepoolest jätnud kinni pidamata Määruse nr 133 § 12 lg-st 1 tulenevast tähtajast, kuid selline eksimus ei ole avaldanud mõju enampakkumise tulemuste kindlakstegemisele, kuivõrd enampakkumise võitja selgitati juba 20.01.2012 enampakkumise pakkumuste avamise protokollis, mille on allkirjastanud vastustaja, kaebuse esitaja esindaja ja kolmanda isiku esindajad. Tegemist on haldusmenetluse seaduse (HMS) mõistes menetlusnormi rikkumisega, mis HMS § 58 kohaselt ei too endaga kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamist. Lisaks ei ole Määruse nr 133 § 12 lg-s 1 nimetatud tähtajast mittekinnipidamine toonud kaasa kaebaja õiguste riivet. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD
2. Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata.
3. Kolmas isik leiab 03.09.2012 seisukohtades (tl 132-133) ja 04.01.2013 täiendavates seisukohtades (tl 163-165), et aastal 1997 registreeritud kaebaja peaks nii pika tegevuse järel teadma, et enampakkumistel ei müüda kaevandamisluba. Enampakkumisel võitjaks osutumisel menetleb Keskkonnaamet kaevandamisloa taotlust edasi. Kaebaja enampakkumise tingimusi ei vaidlustanud, mistõttu võib eeldada, et enampakkumise tingimused näisid talle igati seaduspärased ning korrektsed. Eluliselt on väheusutav, et kaebaja teinuks 400 000 eurose pakkumise enampakkumisel, mille tingimused on esiteks mitmeti mõistetavad ja 4 segased ning teiseks seadusega vastuolus või mida seaduse kohaselt polegi võimalik läbi viia. Pigem viitab enampakkumise vaidlustamine pärast tulemuste selgumist, et kaebaja otsib võimalusi enampakkumise tühistamiseks, kuna pakutud hind ei osutunud konkurentsivõimeliseks. 18.

§ 32

sätestab tingimused, kui samale riigi omandis olevale maavarale on esitanud kaevandamisloa taotluse mitu isikut ning esitatud taotlusi ei saa üheaegselt rahuldada. Sellisel juhul korraldatakse

§ 32

lg 1 alusel enampakkumine, et selgitada välja, kellele on riigil kasulikum kaevandamisluba anda.

§ 32

lg 4 sätestab, et enampakkumise korraldamisel peatub kaevandamisloa taotluse menetlus ning lõige 7 sätestab, et pärast enampakkumise võitja väljakuulutamist jätkab loa andja enampakkumise võitnud taotleja taotluse menetlemist.

§ 32

lg 8 sätestab enampakkumise nurjumise või võitja loobumise korral menetletakse järgmise parima pakkuja taotlust. Võrdsete pakkumiste korral menetletakse varem laekunud taotlust. Selle paragrahvi mõtet silmas pidades, ei ole võimalik väita, et enampakkumise esemeks oleks kohene kaevandusõiguse andmine. Paragrahvi eesmärk on tagada riigi huvide kaitse ning pidades silmas riigi kasu, menetleda edasi kaevandamisloa taotlust, mille esitaja loa saamisel garanteerib riigile suurema tulu. 19. Kolmas isik leiab, et

§ 32

lg-s 1 kasutatud sõnastus „müüakse kaevandamisõigus enampakkumisel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras“ on ebaõnnestunud ning eksitav. Nähtuvalt

§ 25

lg-st 1 tekib kaevandamise õigus kaevandamisloa alusel.

§ 25

lg-st 1 ning

§ 32

lg-test 4, 7 ja 8 ilmneb nende õigusnormide koosmõjus, et enampakkumise korraldamine on vaid üheks menetlusetapiks kaevandamisloa väljastamise menetluses ning enampakkumise tagajärjel selgitatakse välja see kaevandamisloa taotleja, kelle kaevandamisloa väljastamise taotlust edasi menetletakse. Eeltoodut silmas pidades ei saa lugeda valeks Enampakkumise korralduses toodud enampakkumise objekti määratlust: „Enampakkumise objektiks on kaevandamise loa taotlemise õigus Imsi turbatootmisalal“.

§s 32 reguleeritud enampakkumise menetluse eesmärgiks ongi välja selgitada see kaevandamisloa väljastamiseks taotluse esitanud isik, kelle kaevandamisloa väljastamise taotlust edasi menetletakse. 20. Kindlasti ei saa

§-is 32 reguleeritud enampakkumise objektiks olla kaevandamisloa väljastamine ehk kaevandamisõiguse andmine.

§ 29

lg 1 kohaselt kaevandamisloa andmise menetlusele kohaldatakse avatud menetluse sätteid. Samas on ilmselge, et enampakkumise läbiviimisel

§-i 32 ning Määruse nr 133 alusel avatud menetlust seonduvalt kaevandamisloa väljastamise küsimusega ei toimu. Ühelt poolt ei näe

§ 32ega Määrus nr 133 ette avatud menetluse faasi.

Teisalt ei ole avatud menetluse läbiviimine seonduvalt kaevandamisloa väljastamise taotluse menetlemisega võimalik olukorras, kus ei ole teada, millise isiku mitmest kaevandamisloa taotlejast kaevandamisloa väljastamise taotlust edasi menetletakse. Ka samal maaüksusel paikneva maavara kaevandamiseks esitatud kaevandamisloa väljastamise taotlused võivad oma olemuselt olla väga erinevad, nähes ette erinevaid kaevandamise mahtusid, alternatiivseid kaevandamistehnoloogiaid, erinevaid mõjusid keskkonnale jne. Seega on võimalik avatud menetluse raames kaevandamisloa väljastamise eelnõu ja muude asjakohaste dokumentide avaliku väljapaneku korraldamine, huvitatud isikutele ettepanekute ja vastuväidete esitamise võimaldamine ning asja arutamine avalikul istungil alles pärast seda, kui on selgunud see isik, kelle kaevandamisloa väljastamise taotlust edasi menetletakse. Selline isik, kelle kaevandamisloa väljastamise taotlust edasi menetletakse, selgub

§-i 32 alusel läbiviidava enampakkumise tulemusel. 21. Samuti omab tähtsust, et tulenevalt KeHJS § 3 p-st 1 ja KeHJS § 6 lg 1 p-st 28 on tarvilik keskkonnamõju hindamise läbiviimine turba mehhaniseeritud kaevandamise korral. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ongi 26.10.2012 ilmunud vastustaja teade selle kohta, et 5 kolmanda isiku poolt 21.11.2005 esitatud maavara kaevandamise loa taotluse vähe- ja hästilagunenud turba kaevandamiseks Imsi turbamaardlas Imsi turbatootmisala mäeeraldisel alusel on algatatud keskkonnamõju hindamine. Ka tõik, et turba mehhaniseeritud kaevandamiseks on tarvilik eelnevalt viia läbi keskkonnamõju hindamine ning et keskkonnamõju hindamise tulemused omavad olulist tähtsust kaevandamisloa väljastamise küsimuse otsustamisel, viitab üheselt sellele, et

§-i 32 alusel läbiviidav enampakkumine on üksnes üheks etapiks kaevandamisloa väljastamise menetluses ning selle enampakkumise tagajärjel ei saa koheselt kuuluda väljastamisele kaevandamisluba. 22. Ka tuleb seonduvalt kaevandamisloa väljastamise menetlusega silmas pidada, et kaevandamisloa väljastamine ei ole võimalik, kui kohalik omavalitsus ei ole kaevandamisloa väljastamisega nõus ning Vabariigi Valitsuselt kas ei küsita nõusolekut kaevandamisloa väljastamise menetluse jätkamiseks või keeldub Vabariigi Valitsus vastavasisulise nõusoleku andmisest.

§-i 32 alusel läbiviidava enampakkumise menetluses ei kuulu veel tuvastamisele, kas kohalik omavalitsus on nõus kaevandamisloa väljastamisega või mitte. Sellele viitab üheselt

§ 32lg 3.

Seega ka asjaolu, et kohalikult omavalitsuselt ning vajadusel Vabariigi Valitsuselt küsitakse nõusolekut kaevandamisloa väljastamiseks ajaliselt peale

§-i 32 alusel korraldatava enampakkumise läbiviimist viitab üheselt sellele, et

§-i 32 alusel läbiviidava enampakkumise objektiks ei saa olla kaevandamisloa väljastamine kui kaevandamisõiguse andmine.

1. Kaebuse esitajal ei ole võimalik nõuda toimingu tühistamist. Kaebuse esitaja on muuhulgas palunud tühistada vastustaja 20.01.2012 otsus enampakkumise võitja väljakuulutamise ja enampakkumise edukaks tunnistamise kohta. Nähtuvalt Määrusega nr 133 § 8 lg-st 4 tunnistatakse enampakkumine edukaks ja kuulutatakse isik enampakkumise võitjaks protokolli allakirjutamisega enampakkumise eest vastutava isiku poolt. Kolmanda isiku arvates on protokolli allakirjutamine vaadeldav menetlustoiminguna ning sellel puuduvad HMS § 51 lg-s 1 sätestatud haldusaktile iseloomulikud tunnused. Tulenevalt HKMS § 5 lg 1 p-st 1 ei ole menetlustoimingu tühistamine võimalik. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus, hinnanud menetlusosaliste esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis leiab, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised:
3. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: ERA Valduse AS ja AS Turvas esitasid
4. aastal Raplamaa keskkonnateenistusele (praegune Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon) maavara kaevandamise loa taotluse turba kaevandamiseks Imsi turbamaardlas Imsi turbatootmisalal; Raplamaa keskkonnateenistus peatas 05.12.2005 kirjaga taotluse menetluse kuni uue turba lubatud aastase kasutusmäära kohta käiva määruse jõustumiseni; 29.12.2011 Enampakkumise korraldusega otsustati müüa

§ 32

alusel kaevandamisloa taotlemise õigus enampakkumisel; Enampakkumisel esitasid tähtaegselt oma pakkumused ERA Valduse AS ja AS Turvas ( tl 19, 139) ning 20.01.2012 enampakkumise pakkumuste avamise protokollis tunnistati ERA Valduse AS ja AS Turvas poolt esitatud pakkumused määruse nr 133 §-s 6 kehtestatud nõuetele vastavaks, kuulutati võitjaks AS Turvas pakkumine ostuhinnaga 606 000 eurot ja kaotajaks Era Valduse AS pakkumine ostuhinnaga 400 000 eurot ning tunnistati enampakkumine edukaks (tl 18-20). 29.02.2012 Tulemuste kinnitamise korraldusega kinnitati enampakkumise tulemused vastavalt 20.01.2012 enampakkumise protokollile (tl 38-40). 26. Enampakkumise korraldusest nähtuvalt ERA Valduse AS esitas maavara kaevandamise loa taotluse Imsi turbatootmisalale 11.10.2005 ja AS Turvas esitas maavara kaevandamise 6 loa taotluse Imsi turbatootmisalale 21.11.2005. HMS § 5 lg 5 sätestab, et kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Seega kuuluvad kohaldamisele

sätted 03.04.2005 - 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis. Sel ajal kehtinud redaktsioonis sätestas

§ 25

lg 1, et kaevandamise õigus tekib maavara kaevandamise loa (edaspidi kaevandamisluba) alusel, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. Sama seaduse § 28 lg 1 kohaselt kaevandamisloa saamiseks esitab taotleja kaevandamisloa andjale taotluse.

§ 32

lg 1 kohaselt kui samale riigi omandis olevale maavarale on esitanud kaevandamisloa taotluse mitu isikut ja esitatud taotlusi ei saa üheaegselt rahuldada, müüakse kaevandamisõigus enampakkumisel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt enne enampakkumise algatamist kontrollitakse, kas esitatud taotlustes esinevad käesoleva seaduse § 34 punktides 1–14 nimetatud asjaolud. Enampakkumine korraldatakse nende taotluste vahel, millele ei rakendu käesolevast seadusest tulenevad kaevandamisloa andmisest keeldumise alused.

§ 32

lg 4 kohaselt enampakkumise korraldamisel peatub kaevandamisloa taotluse menetlus kuni enampakkumise võitja väljakuulutamiseni või enampakkumise nurjunuks tunnistamiseni ning lõike 7 kohaselt jätkab loa andja pärast enampakkumise võitja väljakuulutamist enampakkumise võitnud taotleja taotluse menetlemist. Lõike 8 kohaselt enampakkumise nurjumise või võitja loobumise korral menetletakse järgmise parima pakkuja taotlust. Võrdsete pakkumiste korral menetletakse varem laekunud taotlust.

§ 34

lg 1 p 15 (03.04.2005 - 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) kohaselt kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui loa andmiseks korraldati enampakkumine ja isiku taotlust ei tunnistatud edukaks ega kohaldatud käesoleva seaduse § 32 lõikes 8 sätestatut. Eeltoodud maapõueseaduse sätetest nähtuvalt on enampakkumise korraldamine üheks menetlusetapiks kaevandamisloa väljastamise menetluses ning enampakkumise tulemusena selgitatakse välja kaevandamisloa taotleja, kelle kaevandamisloa taotlust edasi menetletakse. See tuleb selgelt välja

§ 32lõigetest 1, 4 ja 7.

Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas haldusasjas 09.04.2012 kohtumääruses leidnud, et

§ 32

lg-test 1, 4 ja 7 tuleneb selgelt, et enampakkumine korraldatakse üksnes juhul, kui mitu taotlejat on taotlenud kaevandamisluba samal mäeeraldisel ning nende taotluste üheaegne rahuldamine pole võimalik, enampakkumine korraldatakse ainult loataotluse esitanud isikute vahel, nende taotluste menetlus peatub enampakkumise ajaks ning edasi menetletakse ainult võitnud taotlust. Seega sisuliselt toimubki enampakkumine selleks, et selgitada välja taotlus, mille menetlemist jätkatakse kaevandamisõiguse andmise eesmärgil. 27. Enampakkumise korralduses on küll esimesel leheküljel ja punktides 1 ja 2 enampakkumise objektina kirjeldatud kaevandamise loa taotlemise õigust Imsi turbatootmisalal, samas on korralduses viidatud

§ 32

lõigetele 1 ja 4 ning märgitud, et enampakkumise korraldamisel peatub kaevandamise loa taotluse menetlus kuni enampakkumise võitja väljakuulutamiseni või enampakkumise nurjunuks tunnistamiseni. Samuti on korralduses viidatud Määrusele nr 133, mis sätestab riigi omandis oleva maavara kaevandamise õiguse enampakkumise teel müümise korra. Seega pidi Enampakkumise korralduses olevaid viiteid

§-le 32 ja Määrusele nr 133 arvestades kaebajale kui antud valdkonnas tegutsevale ettevõtjale ning Imsi turbatootmisalale kaevandamisloa taotluse esitanud isikule olema selge, et sellisel viisil sõnastatud enampakkumise objektiks saab olla vaid kaevandamisõigus

§ 32lg 1 mõttes.

Kohus nõustub Tallinna Ringkonnakohtu 09.04.2012 määruse (tl 82-85) seisukohaga, et selliselt ei ole enampakkumise läbiviija poolt enampakkumise objekti kirjeldamiseks kasutatud sõnastus ebaselge ega eksitav ning ilmselt ei eksitanud see ka kaebajat. Kaebaja Enampakkumise korraldust ja selles toodud enampakkumise tingimusi korralduse andmisel ei vaidlustanud, vaid esitas 17.01.2012 pakkumise Imsi turbatootmisalal kaevandamisõiguse omandamiseks vastavalt Enampakkumise korraldusele (tl 139). Pakkumise objektiks on taotluses märgitud Enampakkumise korralduse punktides 1 ja 2 7 määratletud enampakkumise objekt „kaevandamisõigus Imsi turbatootmisalal“. Pakkumuse punktis 4 on kaebaja kinnitanud, et ta on nõus pakkumise tingimustega. Seega nähtuvalt kaebaja 17.01.2012 esitatud pakkumusest oli kaebajale pakkumuse esitamise hetkel selge ja arusaadav, et enampakkumise objektiks on kaevandamisõigus

§ 32

lg 1 mõttes, s.o taotluse väljaselgitamine, mille menetlemist jätkatakse kaevandamisõiguse andmise eesmärgil. Ning saab nõustuda kolmanda isikuga, et pole usutav, et kaebaja teinuks 400 000eurose pakkumise enampakkumisel, mille tingimused on ebaselged, seadusega vastuolus või mida seaduse kohaselt polegi võimalik läbi viia. Pigem viitab enampakkumise vaidlustamine pärast tulemuste selgumist, et kaebaja otsib võimalusi enampakkumise tühistamiseks, kuna pakutud hind ei osutunud konkurentsivõimeliseks.

1. Eeltoodust tulenevalt ei ole Enampakkumise korraldus kaebuses toodud põhjusel õigusvastane. Kaebuse kohaselt on Enampakkumise korralduse õigusvastasusest tulenevalt õigusvastased ka Keskkonnaameti 20.01.2012 otsus enampakkumise võitja väljakuulutamise ja enampakkumise edukaks tunnistamise kohta ning Tulemuste kinnitamise korraldus. Kuna Enampakkumise korraldus on õiguspärane, ei ole Enampakkumise korraldusest tulenevalt õigusvastased ka 20.01.2012 enampakkumise pakkumuste avamise protokoll enampakkumise edukaks tunnistamise ja enampakkumise võitja väljakuulutamise osas ja ka Tulemuste kinnitamise korraldus ning puudub alus vastustaja kohustamiseks uue enampakkumise korraldamiseks.
2. Kaebuse kohaselt on Tulemuste kinnitamise korralduse vastuvõtmisel rikutud Määruse nr 133 § 12 lg-s 1 sätestatud korda kinnitada enampakkumise tulemused viie nädala jooksul pakkumiste avamisest arvates. Tulemuste kinnitamise korraldus võeti vastu kuuendal nädalal pärast pakkumiste avamist. Samas ei ole kaebaja märkinud, milliseid tema õigusi on sellega rikutud. Määruse nr 133 § 12 lg 1 kohaselt kinnitab loa andja viie nädala jooksul pakkumiste avamisest arvates enampakkumise tulemused või jätab need kinnitamata. Käesoleval juhul on enampakkumise pakkumused avatud 20.01.2012 (tl 18) ja enampakkumise tulemused kinnitatud 29.02.2012 (tl 38-40), seega on ületatud Määruse nr 133 § 12 lg-s 1sätestatud tähtaega. Samas, kuna enampakkumise tulemuste hilisem kinnitamine ei mõjutanud kuidagi 20.01.2012 toimunud enampakkumise tulemuste kindlakstegemist, ei saanud see minetus rikkuda kaebaja õigusi. Samuti ei saa HMS § 58 kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.
3. HKMS § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Käesolev kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks, seega on otsus kolmanda isiku AS Turvas jaoks soodus, kaebaja jaoks aga mitte, mistõttu asuvad nad kohtuasja vastaspooltel. Seega on vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulude kandjaks kaebaja. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Kolmas isik taotleb kaebajalt menetluskulude 2168,50 euro, s.h 1952,50 euro ja asja arutamist lõpetaval kohtuistungil osalemisega seonduvate menetluskulude 216,00 euro, väljamõistmist. Menetluskulude väljamõistmise eelduseks on, et kohtule oleks esitatud menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1 ls 1) ning kulud oleksid kantud (HKMS § 109 lg 2 ls 2). HKMS § 109 lg 1 ls 2 kohaselt kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kolmas isik esitas kohtule kohtuistungil enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid 1952,50 euro kohta (tl 167-177) ning kuludokumendid ja menetluskulude nimekirja menetluskulude 216,00 euro väljamõistmiseks seonduvalt osalemisega kohtuistungil 18.01.2013, kus lõpetati asja arutamine 23.01.2013 (tl 216-220), seega tähtaegselt. 8 HKMS § 109 lg 7 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et põhjendatuks ja mõistlikuks saab pidada kolmanda isiku menetluskulusid, arvestades asja mahtu ja keerukust, s.h kolmanda isiku poolt kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osas seisukoha esitamist (tl 57-59) ja kaebuse kohta seisukoha esitamist (tl 132-133) ning täiendava seisukoha esitamist (tl 163-165), summas 1600,00 eurot. Asi ei ole eriti keeruline ega mahukas. Käesoleval juhul on kolmanda isiku menetluskulud tasunud AS Mikskaar (tl 175-177, 219-220), mis on äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt kolmanda isiku AS Turvas aktsionär. HKMS § 109 lg 5 kohaselt menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik. Seega tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista menetluskulud 1600,00 eurot . /allkirjastatud digitaalselt/ Aili Maasik Kohtunik 9