) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK 18.11.2011.a esitas AS S kohtule hagi TK vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 175,45 eurot, viivise 175,45 eurot ja viivise 0,2% põhivõlalt päevas alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Kostja võttis hagi 16.01.2012 e-posti teel edastatud vastuses õigeks. Ühtlasi palus kostja oma vastuses võimalust tasuda võlgnevus hagejale viie osamaksena. KOHTU PÕHJENDUSED
lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja, vastates e-kirjaga hagile, on hagi õigeks võtnud. Kostjale on 29.11.2011 kohtumäärusega selgitatud hagi õigeksvõtmise tagajärgi.
lg 3 teise lause kohaselt juhul, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.
lg 4 alusel jätab kohus õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava osa ning märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 3 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 175,50 eurot ja viivise 175,45 eurot. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis 0,2% põhivõlalt päevas alates hagi esitamisest, s.o alates 18.11.2011 kuni põhivõla tasumiseni.
lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja on oma vastuses palunud võimalust tasuda võlgnevus hagejale viie osamaksena. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et kostja peab tasuma hagejale 350,95 eurot viie osamaksena viie järgneva kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse tegemisest, tasudes igakuiselt AS-ile S võlgnevuse katteks 70,19 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. 2
lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulu kokku summas 223,69 eurot, millest hageja lepingulise esindaja kulu moodustab 159,78 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv moodustab 63,91 eurot.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Vastavalt
Vastavalt
lg 1 esimesele lausele kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on esindaja kulude osas tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja kuluga, milline ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahuga. Kohus arvestab esindaja kulu suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse määramisel järgmiseid asjaolusid kogumis: 1) esindajaks antud asjas olnud füüsiline isik on OÜ Julianuse Õigusbüroo töötaja ning nimetatud äriühing tegeleb isikute esindamisega sarnastes õigusvaidlustes; nimetatud asjaolud saab lugeda üldiselt teadaolevateks ja on kohtule teada igapäevasest tööpraktikast; 2) hagiavalduste, sealhulgas ka antud asjas, vormistamisel on esindaja kasutanud algselt välja töötatud hagiavalduse vormi, milles, lähtuvalt konkreetsest hagejast ja kostjast, muudetakse vaid nimesid, aadresse, lepingute kuupäevi ning võlgnevuse perioode ja summasid; samad on ka nõuete materiaalõiguslikud põhjendused. Seega arvestades esindaja tegelikku töömahtu ja tema töö madalat keerukust peab kohus põhjendatuks mõista kostjatelt esindaja kulu välja suuruses 95 eurot. Kokku mõistab kohus kostjalt välja menetluskulud summas 158,91 eurot (sh hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 63,91 eurot ning lepingulise esindaja kulud summas 95 eurot) hageja kasuks. Vastavalt
§-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Marget Henriksen kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.