Obsah (5)

§ 103§ 101§ 100§ 108§ 113

2-11-58282 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 02. november 2012. a Kentmanni 13 Tallinn Tsiviila

§ 103

lg 1 järgi võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav ning §103 lg 2 kohaselt kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kostja poolt esiletoodud asjaolu ei vabasta kostjat oma lepinguliste kohustuste täitmisest. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Käesolevas menetluses on 2 hageja esitatud tõendid selle kohta, et põhivõlgnik on saanud lepingus kokkulepitud teenust. Hageja on koostanud lepingu alusel arve ja põhivõlgnik on selle osaliselt summas 925,52 eurot ka tasunud. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue põhivõlgniku vastu õiguslikult põhjendatud ja hageja on oma nõuet ka tõendanud. Võlaõigusseaduse (

) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 101

lg 1 p-de 1 ja 6 ning § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 100

kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt

§ 108

lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. PHOÜ-l on võlaõigusseaduse ja pooltevahelise lepingu järgi kohustus tasuda saadud teenuse eest. Vastavalt

§-le 142 lg 1 kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Vastavalt

§-le 145 lg 1 vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt. Kostja sõlmis hagejaga käenduslepingu, mille p 1 alusel kostja võttis endale kohustuse tagada solidaarselt PHOÜ-ga lepingust nr 10/024/1 tulenevate kohustuste täitmine. Eespool asus kohus seisukohale, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnikult lepingu p 3.2.10 tulenevalt 3 100,93 eurot. Kuivõrd kostja käendab vastavast lepingust tulenevaid kohustusi ja nimetatud rahaline kohustus on täitmata, vastutab kostja nimetatud rahalise kohustuse täitmise eest põhivõlgnikuga solidaarselt.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooltevahelise lepingu punkt 5.

1. järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist ükskõik millise makse tähtajaks tasumata jätmisel 0,5% tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Seisuga 29.11.
2. a moodustavad viivised 5 456,72 eurot (tl 6, 150). Hageja vähendab viivisenõuet põhinõude suuruseni. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele viivis summas 3 100,93 eurot. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulu täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik 3