Obsah (11)

§ 449§ 335§ 336§ 363§ 162§ 362§ 376§ 436§ 656§ 657§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-10-15787 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.01.2013, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Kaupo Paal Tsiviil

) §

1. Samuti ei ole hageja viidanud, mis takistas tal viivitamatult dokumenti kohtule esitamast. Kostja leidis, et kuna 05.04.2010 esitati hagiavaldus e-kirja tekstis, mitte manuses, siis on selge, et selle esitamine digiallkirjata on taotluslik. Kuigi objektiivseid takistusi ei esinenud, ei esitanud hageja allkirjastatud dokumenti kohtule järgmisel tööpäeval. Hageja pankrot kuulutati välja 04.04.
2. Pankrotiseaduse (PankrS) § 118 lg 2 kohaselt on tagasivõitmise nõude aegumistähtaeg kolm aastat alates pankroti väljakuulutamisest. Hageja nõue on aegunud ja kostja II palus kohaldada aegumist.
3. 22.08.2012 toimunud kohtuistungil palus kostja II kohtul teha aegumise osas vaheotsus (II kd lk 224-225). Kostja I toetas taotlust. Kostjad leidsid, et juhul, kui 03.05.2012 esitatud hagiavaldust on oluliselt muudetud võrreldes algselt esitatuga, siis tuleb hagiavaldus lugeda esitatuks 03.05.
5. Hageja vaidles kostjate seisukohale vastu ja leidis, et hagi on esitatud tähtaegselt, s.o 05.04.2010 ja hilisemad parandused selles on tehtud tulenevalt maakohtu 15.04.2010 määruses osundatud puuduste kõrvaldamiseks. 2 Maakohtu otsus
6. 30.08.2012 otsusega kohaldas maakohus aegumist ja lõpetas asja menetluse, tuginedes

§ 449lg-le 3 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) §-le

1. Hageja pankrot kuulutati välja 04.04.
2. PankrS § 118 lg-st 2 tulenevalt oli hageja hagi esitamise tähtajaks 04.04.
3. Nimetatud päev oli pühapäev. TsÜS § 136 lg-st 8 tuleneb, et hageja tagasivõitmise hagi esitamise tähtajaks oli kuupäevale 04.04.2010 järgnenud tööpäev ehk 05.04.
4. Hageja on 05.04.2010 edastanud kohtule e-maili, mille sisuks on hagiavaldus ja mis ei olnud digitaalselt allkirjastatud. Hageja ei esitanud pärast 05.04.2010 menetlusdokumendi esitamist viivitamatult allkirjastatud hagiavaldust. Kohus leidis, et hageja ei ole 05.04.2010 esitanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele vastavat hagiavaldust ja ei põhjendanud, miks ta ei esitanud järgnenud päevadel allkirjastatud hagiavaldust. Hageja ei toonud esile ühtegi objektiivset taksitust, mis ei võimaldanud tal mõistliku aja jooksul allkirjastatud hagiavaldust esitada. Hageja pidanuks 05.04.2010 allkirjastamata hagiavaldusele järgneval päeval esitama kohtule allkirjastatud hagiavalduse, kuid seda ta ei teinud. Kuna 03.05.2010 hagiavaldus on esitatud ligikaudu üks kuu hiljem PankrS § 118 lg-s 2 sätestatud tähtajast, siis on põhjendatud kostja esitatud hagi aegumise vastuväide. Hageja 03.05.2010 hagiavaldus erineb oluliselt 05.04.2010 esitatud menetlusdokumendist. Tegemist on erinevate dokumentidega. Väär on hageja väide, et erinevused kahes hagiavalduses on tingitud kohtu 15.04.2010 määruses osundatud puuduste kõrvaldamise vajadusest. See väide on väär. Harju Maakohtu 15.04.2010 määruses on kohus juhtinud hageja tähelepanu, et

§ 335

lg-st 1 tulenevalt tuleb pärast allkirjastamata menetlusdokumendi esitamist esitada esimesel võimalusel allkirjastatud dokument, samuti on selgitatud

§ 336lg-st 1 tulenevat võimalust dokumendi digitaalselt allkirjastamiseks.

Nimetatud juhised ei anna alust hagiavalduse sisu muutmiseks. Samuti on kohus juhtinud tähelepanu, et 05.04.2010 esitatud hagiavalduse lisadeks on märgitud 7 dokumenti, mida hageja 05.04.2010 ei edastanud. Kohtu hinnangul ei tinginud lisade edastamine hageja poolt hagiavalduse muutmist, kuna hagiavalduse lisade olemasolu oli märgitud juba 05.04.2010 menetlusdokumendis. Ka kohtu selgitused menetlusabi saamiseks ei ole aluseks hageja nõude muutmiseks. Kohus on 15.04.2010 määruses juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et 05.04.2010 esitatud menetlusdokument ei vasta

§ 363lg-te 1 - 3 nõuetele.

Kohtule jääb selgusetuks, mis on hageja nõue ning millistele asjaoludele esitatud nõue tugineb. Kuigi kohus juhtis 15.04.2010 määruses hageja tähelepanu hagiavalduses olevatele puudustele, ei õigusta see 03.05.2010 esitatud hagiavalduses tehtud olulisi täiendusi. 03.05.2010 esitatud hagiavalduse olulist erinevust võrreldes 05.04.2010 esitatud hagiavaldusega näitavad kohtu hinnangul järgmised asjaolud: 03.05.2010 esitatud hagiavaldus on oluliselt mahukam ja sisukam; 05.04.2010 menetlusdokumendis on esimeses alajaotuses 3 alapunkti, kuid 03.05.2010 hagiavalduses on 7 alapunkti; 03.05.2010 esitatud hagiavalduse teist osa on täiendatud 10 alaliigendusega ning neljandat osa kahe alaliigendusega. Ka sisaldab 03.05.2010 esitatud hagiavaldus oluliselt rohkem asjaolusid, fakte ja hageja tõlgendusi. 15.04.2010 määrusega on kohus jätnud hagi käiguta hagis sisalduvate puuduste tõttu ja on andnud hagejale puuduste kõrvaldamiseks aega 14 päeva. Hageja sai määruse kätte 16.04.2010 ja seega oli puuduste kõrvaldamise tähtajaks 30.04.2010. Hageja on puudused kõrvaldanud tähtaega rikkudes ja esitanud allkirjastatud hagiavalduse kohtule 03.05.2010. Hageja kuritarvitas oma menetlusõigusi, kuna ta ei pidanud antud tähtajast kinni. Hagejal oli pärast võlgniku pankroti väljakuulutamise aega 3 aastat tagasivõitmishagide esitamiseks. Seega tulnuks hagejal ette näha võimalused ja vahendid hagi tähtaegseks esitamiseks. Olukorda, kus hageja nimetatut tagada ei suutnud, ei saa õigustada kostjate õiguste rikkumisena. Seega leidis 3 kohus, et 05.04.2010 menetlusdokument ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele ja hageja ei ole selles esinenud puuduseid kõrvaldanud

§ 335

lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et hageja ei ole hagiavaldust kohtule 05.04.2010 esitanud. Eeltoodu tõttu tuleb kostjate taotlusel kohaldada hagi aegumist ja asja menetlemine lõpetada. 7. 02.10.2012 täiendava otsusega jättis Harju Maakohus

§ 162lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebus 8. 01.10.2012 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu 30.08.2012 otsuse ja teha uue vaheotsuse, millega jätta aegumine kohaldamata. Menetluskulud jätta kostjate kanda. Ekslik on maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei peata vormipuudusega hagiavalduse esitamine nõude aegumist.

§ 362lg 1 järgi on hagi esitamise ajaks selle kohtusse jõudmise aeg.

Maakohus on 10.11.2010 määrusega võtnud 05.04.2010 puudustega esitatud hagiavalduse koos selle täiendatud 03.05.2010 versiooniga menetlusse ning toimetanud need kostjatele kätte. Selliselt on täidetud

§ 362

lg 1 teises lauses sätestatud tingimus, mistõttu tuleb hagi esitamise ajaks lugeda 05.04.2010 hagiavalduse kohtusse jõudmise aeg. Sellest ajast ongi hageja nõude aegumine peatunud TsÜS § 160 lg 1 alusel. 05.04.2010 ja 03.05.2010 esitatud hagiavalduse versioone ei saa pidada erinevateks hagideks. Versioonide võrdlemisel tuleb juhinduda

§ 363lg 1 p-dest 1 ja 2 ning § 376 lg-test 3 ja 4 tulenevatest kriteeriumidest.

Maakohus ei ole otsuses analüüsinud, kas hageja hagiavalduse kahe versiooni sisuliste erinevuste iseloom ja ulatus annavad alust käsitada 03.05.2010 hagiavaldust 05.04.2010 esitatud hagi muutmisena

§ 376lg 1 mõttes ja sellest tulenevalt uue iseseisva hagina Ts

ÜS § 160 lg 1 mõttes. Eelnevaga on maakohus eiranud

§ 436

lg 1 ja § 442 lg 8 esimese lause nõudeid, mistõttu kuulub otsus tühistamisele

§ 656lg 1 p 5 alusel.

Hageja hinnangul ei ole kahtlust selles, et hagi ei muudetud, kuivõrd mõlemas versioonis kattuvad hagi alusena toodud faktilised asjaolud ja võlatunnistuse kehtetuks tunnistamise nõue. Maakohtu etteheited hagejale hagiavalduste sisu erinevuse kohta on arusaamatud ja asjakohatud. Hagiavalduse kahe versiooni sisulised erinevused on tingitud maakohtu enda juhistest 15.04.2010 käiguta jätmise määruses. Maakohtu otsuse põhjendused on vastuolus Tallinna Ringkonnakohtu juhistega ja menetlusõiguse normide tõlgendusega. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30.08.2010 hageja määruskaebuse alusel maakohtu 17.05.2010 määruse, millega maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast seetõttu, et hageja hilines 15.04.2010 kohtumääruse täitmisega ühe päeva võrra. Ringkonnakohus leidis, et hagiavalduses esinenud puuduste kõrvaldamisega hilinemine ühe tööpäeva võrra ei anna antud juhul alust hagi menetlusse võtmisest keelduda. Ringkonnakohtu juhised ja määruses esitatud seisukohad menetlusõigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel asja uuel läbivaatamisel maakohtule kohustuslikud, mistõttu on maakohtu seisukohad

§ 335

lg 1, § 3401 lg 1 jj tõlgendamisel ja kohaldamisel otseses vastuolus eelviidatud Tallinna Ringkonnakohtu ja Riigikohtu määrustes esitatud seisukohtadega. TsÜS § 160 lg 1 ei seosta nõude aegumise peatumist sellega, kas esitatud hagi on vormiliselt nõuetekohane. Kohus on 10.11.2010 määrusega võtnud hageja 05.04.2010 hagiavalduse menetlusse ja toimetanud selle kostjatele kätte, seetõttu ei oma tähendust, kas algne avaldus oli esitatud puudustega ja kas ning millal hageja need puudused kõrvaldas.

1. 31.10.2012 esitas hageja apellatsioonkaebuse maakohtu 02.10.2012 täiendava otsuse vaidlustamiseks. Hageja palub jätta menetluskulud kostjate kanda. 4 Vastustajate seisukohad
2. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad istungil ja tutvunud esitatud materjaliga, leiab, et maakohtu 30.08.2012 vaheotsus ja 02.10.2012 täiendav otsus tuleb tühistada ja tulenevalt

§ 657lg 1 p-st 3 asi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Vaidlust ei ole selles, et hageja tagasivõitmise nõude aegumistähtaeg pidi lõppema 05.04.2010 ja et sellel päeval esitatud hagiavaldus oli vormipuudusega- st ei olnud digitaalselt allkirjastatud. Maakohus andis 15.04.2010 määruses hagejale aega puuduste kõrvaldamiseks, millised hageja 03.05.2010 kõrvaldas. Maakohus keeldus 17.05.2010 määrusega sel alusel hagi menetlusse võtmisest, kuid ringkonnakohus on hagi menetlusse võtmisest keeldumise 30.08.2010 määrusega tühistanud (I kd lk 29-31). Maakohus võttis 10.11.2010 määrusega 05.04.2010 hagiavalduse menetlusse (I kd, lk 100-101).

§ 362lg 1 sätestab, et hagi esitamise ajaks on hagi kohtusse jõudmise aeg ja seega aegumine peatub Ts

ÜS § 160 lg 1 kohaselt õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu esimese astme kohtu käsitlusega hageja nõuete aegumise kohta, sest käesolev hagi on menetluses alates 05.04.2010 ja seega ei ole hagi aegunud. Maakohtul tuli tähele panna, millised nõuded on hageja esitanud. Ringkonnakohus leiab, et tegemist oli materiaalõiguslikult ühe ja sama hagiga, milles hagi alusena toodud faktilised asjaolud ja nõue võlatunnistuse kehtetuks tunnistamiseks oli sama. Isegi, kui nõustuda maakohtuga selles, et 05.04.2010 esitatud hagi ja 03.05.2010 hagi on niivõrd erinevad, et tegemist on nn uue hagiga, ka siis ei oleks hagi aegunud, sest seadus ei seo aegumist üksnes vormiliselt nõuetekohaselt esitatud hagiavaldusega. Riigikohus on leidnud, et aegumine peatub hagi esitamisega ka juhul, kui kohus hiljem seda hagi menetlusse ei võta. Vastavalt TsÜS § 160 lg-le 1 peatub hagi aegumine hagiavalduse esitamisega ja peatumine lõpeb kohtulahendi jõustumisega. Ekslik on maakohtu seisukoht, et vormipuudustega hagiavalduse esitamine ei peata nõude aegumist. Samas ei keela seadus hagi alust täiendada.

§ 376

lg 3 teine lause sätestab, et eelmenetluses hageja poolt hagiga seotud uute asjaolude esitamisel eeldatakse, et hageja täiendab nendega hagi alust, st neid loetletud asjaolusid, mille tuvastamisega hageja seob oma materiaalõiguse normile rajatud nõude.

§ 376

lg 4 p 1 kohaselt hagi muutmiseks ei peeta mh esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Ekslik on maakohtu seisukoht, et hageja on hagi muutnud ja 03.05.2010 esitatud hagiavaldus erineb oluliselt 05.04.2010 esitatud hagiavaldusest. Tegemist on maakohtu 15.04.2010 määruses hagejale esitatud puuduste kõrvaldamisega, sest maakohus kohustas hagejat selgitama, mis on tema nõue ning millistele asjaoludele esitatud nõue tugineb, samuti milliste tõenditega hageja iga oma väidet tõendada soovib (I kd, lk 3-6). Seega on hageja täitnud 15.04.2010 määruses sisaldunud juhiseid, täiendades ja selgitades hagiavaldus toodud faktilisi ja õiguslikke väiteid. TsÜS § 160 lg 1 ei seosta nõude aegumise peatumist sellega, kas esitatud hagiavaldus on vormiliselt nõuetekohane. Hagiavalduse vastavus seaduse vorminõuetele omab üksnes menetlusõigusliku tähendust ja tagajärgi. Asjakohased ei ole kohtu väited hageja õiguste kuritarvitamisest seoses vastuse esitamise hilinemisega 1 päev, kuna nimetatu ei toonud kaasa menetluse viibimist, nagu on ringkonnakohus 30.08.2010 määruse p-s 8 leidnud. 5 Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ei määra kohus menetluskulude jaotust vaheotsuses, sest menetluskulud jaotab asja lõpuni menetlev kohus kohtulahendis. Apellatsioonkaebuse rahuldamisel jäävad käesoleva apellatsioonimenetluse kulud solidaarselt vastustajate kanda. Ulvi Loonurm Margo Klaar Kaupo Paal 6