Obsah (6)

§ 102§ 1§ 31§ 109§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 06. märts 2013.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja, kell 15.00 Tsiviilasja number 2-13-2495 Tsiviilasi Talli

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Määrata ajutisele pankrotihalduri Kalle Mõtsnik´u tasuks 1080 eurot sotsiaalmaksu arvestamata ja kulutuste katteks 104 eurot pankrotivara arvelt. Ajutise halduri tasu kanda Kalle Mõtsnik´u pangakontole nr XXXXXXXXXXX Nordea pangas.
2. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud ja võlgniku avaldus 17.01.2013.a. esitas Tallinna linn Harju Maakohtule avalduse MK(ik. XXX, surnud XXX.a.) pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus määras 01.02.2013.a. ajutise pankrotihalduri. Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgneva aruande: MK on sündinud XXX.a. 1993.a. sündis tal kooselust MP poeg MD, kuid peatselt nende kooselu lõppes. 2006.a. märtsis ostis MK endale ühetoalise korteri aadressil XXX Tallinnas üldpindalaga 20,4 m2, kus ta elas üksinda kuni surmani XXX.a. MK püsivat töökohta ei omanud ja oma kohustusi täita ei suutnud. Oktoobrist 2009.a. kommunaalarveid ta korteriühistule tasunud ei ole ja ka varasemast ajast oli tal ca 20 000 krooni suurune võlgnevus. Ka jäi ta võlgu elektri eest, mistõttu see tal välja lülitati. Seoses piletita ühistranspordis sõitmisega määrati talle korduvalt trahve, milliseid ta aga ei tasunud ja millega seoses on kohtutäiturid tema suhtes alustanud hulgaliselt täiteasju. 18.12.2012.a. viis kohtutäitur Elin Vilippus läbi pärandvara inventuuri, mille kohaselt on kohustusi vähemalt 7449,85 euro ulatuses ja vara 7989,09 euro ulatuses. Samas on inventuuri aktis varana arvestatud ka pensionifondi osakud (nn 2.sammas), mille arvelt aga võlausaldajate nõudeid rahuldada ei saa. Seega on praktiliselt ainukeseks varaks vanas renoveerimist vajavas puumajas asuv ühetoaline korteriomand XXX, mille väärtuseks on 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ ekspert hinnanud 7500 eurot. Arvestades aga korteri väga halba seisukorda ja seal olevat ligi 1 m kõrgust prügikihti on ajutise halduri arvates selle väärtus veelgi väiksem ja tõenäoliselt ei ületa 5000 eurot. Suurima võlgnevusena on inventuuriaktis näidatud võlgnevus KÜ XXX ees 10.07.2011.a. seisuga summas 2525,91 eurot, mis aga võlausaldaja andmeil 31.01.2013.a. seisuga on 2930,73 eurot ning 28.veebruariks 2013.a. saab olema 2953,22 eurot ehk ca 428 euro võrra suurem. EEAS-le on telefoniteenuste võlgnevus koos täitekuludega 2216,14 eurot. OÜ-le S on võlgnevus koos täitekuludega 1775,82 eurot, millele lisanduvad viivised alates 09.11.2010 kuni põhinõude tasumiseni. Ajutine haldur ei ole samuti muud väärtust omavat vara lisaks korteriomandile võlgnikul 2 leidnud. Võlgnikul olid kontod AS Swedbangas ja AS SEB Pangas, kuid esimeses on arvel ainult 2,27 eurot ja teises 43 senti, kuid samas võlgnevused panga ees 5,76 eurot (kaardi hooldustasu ja väljavõtte teenustasu. Teistes Eesti pankades kontosid ei ole. Ehitusregistri andmeil ei omanud võlgnik ehitisi vallasvarana, Maanteeameti liiklusregistri andmeil sõidukeid ja Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil väärtpaberid. Samuti ei olnud XXX korteris mingit pärandvarasse kuuluvat väärtust omavat vara. Seega on pärandvara väärtuseks ligikaudu 5000 eurot, kohustusi aga ligikaudu 8000 euro väärtuses, kusjuures need viiviste ja korteriomandiga seotud maksude ja maksete näol kasvavad. MK pärandvaras on kohustusi ca 3000 euro võrra enam kui vara. Haldur vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ei ole leidnud ja igasugune sissetulek puudub. Seega on MK pärandvara püsivalt maksevõimetu ja välja tuleb kuulutada tema pankrot. Maksejõuetuse tekke põhjuseks on MK antisotsiaalsed eluviisid, töötus ja surm, mistõttu sissetulekud, mille arvel kohustusi saaks täita, lõppesid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Kooskõlas PankS § 23 ning vastavalt lisatud kalkulatsioonile palub haldur määrata ajutise halduri tasuks 1080 eurot sotsiaalmaksu arvestamata ja määrata ajutise halduri kulutuste hüvitiseks 104 eurot. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada MK pärandvara pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kalle Mõtsnik´u.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pärandvara pankrot.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutise halduri aruande kohaselt on MK pärandvaras kohustusi ca 3000 euro võrra enam kui vara. Ajutine haldur ei ole muud väärtust omavat vara lisaks korteriomandile võlgnikul leidnud, korteri väärtus halduri hinnangul on 5000 eurot. Ajutisel halduril puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Puuduvad andmed tagasivõidetava või tagasinõutava pärandvara koosseisu kuuluva vara kohta. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Selgeid tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasunõude 1080 eurot ja tehtud kulutuste hüvitamise nõude 104 eurot.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

3 Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1080 eurot sotsiaalmaksu arvestamata ja kulutuste hüvitiseks 104 eurot.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 4