Obsah (6)

§ 448§ 444§ 5§ 230§ 231§ 177

2-12-24734 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 04. veebruar 2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-12-24

§ 448

lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava 2-12-24734 osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (

§ 448lg 42).

Käesolev otsus on kirjeldava osata, mille täiendamist juhinduvalt

§ 444lg 1 ei saa nõuda.

Käesolev kohtuotsus on põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue

1. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 276,45 eurot, viivise 73,55 eurot seisuga 25.09.2012, viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 26.09.2012 kuni põhinõude täitmiseni ning menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 65 lg 1 ja 4, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 94, § 113, § 619, § 628 lg 1 ja 3, KOS § 13 lg 1, § 15 lg 1, § 20 lg 1, § 21 lg 1 p 1, 2 ja 4, § 22 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 ja lg
2. Kostja vastuväited
3. Kostja tunnistab hagi osaliselt (reaalselt tarbitud kommunaalkulud, raamatupidamisteenus, prügivedu, remondifond, elamukindlustus). Ülejäänud osas palub kostja jätta hagi rahuldamata. Samuti ei nõustu kostja viiviste ja menetluskuludega. Kohtu põhjendused
4. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud. 4.

§ 444

lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus võib juhindudes

§ 444

lg 4 jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Seega jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa, mille täiendamist juhinduvalt

§ 444

lg 1 ei saa nõuda ning piirdub põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused. 5. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 6.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool 2 2-12-24734 ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Kohus juhindub antud asja lahendamisel korteriomandiseadusest (KOS) ja võlaõigusseadusest (VÕS). KOS § 13 lg 1 alusel korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. KOS § 15 lg 1 järgi kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. KOS § 20 lg 1 kohaselt valitseja nimetamise ja tagandamise otsustavad korteriomanikud häälteenamusega. Valitseja võib nimetada ametisse kuni viieks aastaks. Nimetamiseks on vaja valitseja kandidaadi nõusolekut. Valitseja tagandamise suhtes võib kohaldada piirangut, mille järgi võib ta tagandada vaid olulisel põhjusel. Muid piiranguid valitseja nimetamisele ega tagandamisele ei kohaldata. Valitseja nimetamist ega tagandamist ei saa korteriomanike kokkuleppega välistada. KOS § 21 lg 1 alusel valitseja on õigustatud ja kohustatud: 1) viima ellu korteriomanike otsuseid ja hoolitsema kodukorra täitmise eest; 2) rakendama kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks, sealhulgas remondiks, vajalikke abinõusid; 3) mõjuval põhjusel rakendama muid kaasomandi eseme säilimiseks vajalikke abinõusid; 4) valitsema korteriomanike ühiseid rahalisi vahendeid; 5) võimaldama majanõukogul valitseja tegevusega tutvuda ning esitama majanõukogule kontrollimiseks vajalikke andmeid ja dokumente. VÕS § 65 lg 1 alusel, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 65 lg 4 kohaselt, kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. E-kinnistusraamatu andmetel kuulus kostjale 14.05.2002 - 02.08.2011 korteriomand asukohaga XXX, Tallinn (tl 32). 22.02.2011 toimunud korteriomanike üldkoosolekul otsustati nimetada XXX elamu valitsejaks hageja ja sõlmida hagejaga valitsejaleping alates 01.03.2011 (tl 33-35). XXX korteriomanike ühisus ja hageja sõlmisid 01.03.2011 valitsejalepingu nr XXX (tl 36-43), mille kohaselt hageja osutab XXX elamule täishaldusteenust. Tegemist on käsunduslepinguga VÕS § 619 lg 1 tähenduses. Tulenevalt valitsejalepingu punktist 6.1 kohustub tellija tasuma täitjale täitja poolt osutatavate teenuste eest üldkoosoleku otsusega kinnitatud majanduskavas fikseeritu tasu ja täitja poolt vahendatavate teenuste (nt vesi, küte, elekter jne) eest vastavalt tarnijale esitatud arvetele. Lepingu punkti 6.2 järgi lepingu tasu hulka ei kuulu tasu avarii lokaliseerimise, avariiremondi, ja lisatööde eest, mis täitja on teinud tellija esitatud tellimuse alusel või täitja kulud kui täitja täidab elamu ehitaja garantiikohustuse või kulud trahvidele heakorraeeskirjadest mittekinnipidamise eest, kuigi täitja on tellijale teinud ettepaneku heakorrakohustuse rikkumise kõrvaldamiseks. Lepingu punkti 6.3 alusel täitja esitab korteriomanikele hiljemalt arveldusperioodi kuu
2. päevaks arve arveldusperioodi kuu lepingu tasu ning arveldusperioodile eelneva uu muude halduse ja hooldusega seotud maksete sh kommunaalteenuste tasu ja kaasomandi esemel lasuvatest muudest koormatistest tulenevate maksete, sealhulgas maamaksu ja elamu kindlustusmaksete kohta. Tulenevalt lepingu punktist 6.4 täitja poolt esitatud arve tasub korteriomanik arve esitamise kalendrikuu jooksul. 08.03.2011 toimunud korteriomanike üldkoosolekul kinnitati elamu majanduskava 2011-2012 ja määrati: haldusteenuse suuruseks 0,427 eurot/m2, raamatupidamisteenuse suuruseks 0,184/m2 eurot, hooldusteenuse suuruseks 0,186 eurot/m2, heakorra suuruseks 0,333 eurot/m2, remondifondi suuruseks 0,192 eurot/m2, maamaks, prügivedu, kindlustus vastavalt arvele ja ülejäänud kommunaalkulud vastavalt tarbimisele; kinnitati valitsejaleping ja nimetati ametisse majanõukogu (tl 59-66). 17.03.2011 sõlmis hageja AS-iga TV veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste müügilepingu nr T0007790 (tl 44-49). Hageja on esitanud kostjale igakuiseid arveid perioodi märts 3 2-12-24734 2011 – juuli 2011 eest kokku summas 277,58 eurot (tl 54-58), millest palub välja mõista 276,54 eurot (tl 67). Kostja ei ole arveid tasunud. Kostja väited, et arvelt tuleb maha arvata hageja poolt tegemata tööd: üldvesi, mis on ülemäära suur, veevarustuse tehnohooldus, tehnohooldus ja avariidispetšer, välikoristus, haldusteenused, kuna hageja ei ole nimetatud töid teostanud, on alusetud ja tõendamata. Hageja on kostjale esitanud arveid tulenevalt valitsejalepingust ja üldkoosoleku otsustest. Kostja ei ole üldkoosoleku otsuseid vaidlustanud, mistõttu on otsused täitmiseks kohustuslikud. Kostja ei ole tõendanud, et kostja on arved tasunud, mistõttu leiab kohus, et hagi on eeltooduga põhjendatud ja tõendatud.
3. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Punkti 6.6 alusel on täitjal õigus arvestada viivist 0,15% võlgnetavalt summalt päevas. Hageja on arvestanud viivist tasumata arvetelt seaduses sätestatud määras seisuga 25.09.2012 summas 77,40 eurot, millest palub välja mõista 73,55 eurot, lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 26.09.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja jättes arved tasumata, pidi arvestama, et hagejal on õigus arvestada tasumata summalt viivist.
4. Eeltooduga on kohus seisukohal, et nõue on põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele võlgnevus 276,54 eurot, viivis 73,55 eurot seisuga 25.09.2012, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 26.09.2012 kuni põhinõude täitmiseni.
5. Kohus leiab, et antud asjas ei oma tähtsust 01.01.2012 hageja ja AS VK vahel sõlmitud jäätmeveoteenuse osutamise leping nr XXX(tl 50-52) ja 27.12.2011 hageja ja AA S G B Eesti filiaal vahel sõlmitud kindlustusleping, mille alusel väljastati ettevõtte vara kindlustuse poliis nr XXX perioodiga 01.01.2012 – 31.12.2012 (tl 53), kuna kostja oli korteriomanik kuni 02.08.
6. Menetluskulud
7. Kooskõlas

§-ga 162 lg 1, 2 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda. Juhindudes

§-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 177lg 2 järgi tuleb menetluskuludelt tasuda viivist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik 4