← Eesti

2-07-47604/41

Obsah (6)§ 187§ 430§ 431§ 190§ 150§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Määruse tegemise aeg ja koht 06. veebruar 2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-47604 Tsiviilasi / hagi ese MK hag

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

I Asjaolude kirjeldus

  1. Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-07-47604 MK (hageja) hagis SEAktsiaseltsi (kostja) vastu kahjuhüvitise tasumise nõudes.
  2. 05.02.2013 kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi, mis on kantud kohtuistungi protokolli. Pooled leppisid kokku järgmistes kompromissi tingimustes: 1) pooled on kokku leppinud menetluse lõpetamises tsiviilasjas 2-07-47604 kompromissiga. 2) hageja loobub mistahes nõuetest kostja vastu XXX asuva elamuga seoses. 2

(4)3) hageja kohustub kostjale hüvitama menetluskulud 576 eurot igakuiste osamaksetega kolme kuu jooksul. Osamakse suurus on 192 eurot kuus. Esimese osamakse tasumise tähtpäev on 30.04.
  1. Teise osamakse tasumise tähtpäev on 30.05.
  2. Kolmanda osamakse tasumise tähtpäev 30.06.
  3. 4) hageja kohustub menetluskulude hüvitise osamaksed tasuma SEAS pangakontole nr XXXXXXXXX ning märkima maksete selgituseks „kompromiss tsiviilasjas 2-07-47604“. 5) poolte muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 6) kompromiss jõustub 05.02.
  5. Pooled taotlevad kompromissi kinnitamist ja menetluse lõpetamist.
  6. Hageja taotleb tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. Hageja tasus 13.11.2007 riigilõivu 1250 krooni (79,89 eurot) (tl 10). Hageja tasus 24.08.2009 riigilõivu 8750 krooni (559,23 eurot) (tl 640). Kohus andis hagejale 17.08.2009 kohtumäärusega menetlusabi ja vabastas hageja riigilõivu 65 000 krooni (4154,26 eurot) tasumise kohustusest. II Kohtumääruse põhjendused ja kohaldatav seadus
  7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

§ 431lg 1 sätestab, et kohus lõpetab menetluse määrusega.

Vajaduse korral peab kohus menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi. Kui menetlusosalist ei esinda advokaat, selgitab kohus poolele või tema esindajale eelnevalt menetluse lõpetamise tagajärgi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 430lg 3 esimeses lauses sätestatud alused kompromissi kinnitamata jätmiseks.

Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Pooltel on vandeadvokaatidest esindajad. Kohus on kohtuistungil pooltele selgitanud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgi. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. 6. Harju Maakohtu 17.08.2009 kohtumäärusega anti hagejale menetlusabi riigilõivu 65 000 krooni (4154,26 eurot) tasumiseks ja vabastati hageja nimetatud summa ulatuses riigilõivu tasumisest.

§ 190

lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Käesolevas asjas lõpetatakse menetlus kompromissi kinnitamise tõttu. Seetõttu esineb alus veel tasumata riigilõivu 4154,26 eurot mõistmiseks hagejalt välja riigituludesse. Kohtu hinnangul viiks hagejalt tasumata riigilõivu väljamõistmine ebaõiglase tulemuseni, sest see on vastuolus muuhulgas

§ 150lg-ga 2 p 1, mis sätestab üldreegli, mille kohaselt peaks kompromissi korral piirduma hageja tasutav riigilõiv poolega tasumisele kuulunud summast. 3

(4)Menetlusökonoomia põhimõttega on vastuolus see, kui hageja tasub pärast kompromissi sõlmimist kogu riigilõivu ja taotleb sellest seejärel poole tagasi. Kohus tugineb ka sellele, et menetlusabi andmise ajal kehtinud riigilõivuseaduse järgsed riigilõivumäärad võivad olla oma suuruse tõttu vastuolus põhiseadusega. Kohus ei määra käesolevas asjas kindlaks riigilõivu suurust ja ei kohalda riigilõivuseadust. Kohus kohaldab

§ 190

lg-d 4, mistõttu kohus ei saa käesolevas asjas hinnata riigilõivumäära põhiseadusele vastavust.

§ 190

lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Käesolevas asjas lõpetati menetlus kompromissi sõlmimise tõttu, mis on

§ 190

lg 7 kohaselt mõjuv põhjus hageja vabastamiseks veel tasumata riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Lisaks peab kohus mõjuvaks põhjuseks, mis tingib riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise, kohtu poolt varem kohaldatud riigilõivumäära võimalikku põhiseadusvastasust. Kohus vabastab hageja riigilõivu 65 000 krooni (4154,26 eurot) riigituludesse kandmise kohustusest. 7.

§ 150

lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja tasus 13.11.2007 riigilõivu 1250 krooni (79,89 eurot). Hageja tasus 24.08.2009 riigilõivu 8750 krooni (559,23 eurot). Kokku on hageja tasunud seega riigilõivu 639,12 eurot. Hageja esitas taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohus määrab poole riigilõivu tagastamise riigilõivust 639,12 eurot. Hagejale tuleb tagastada riigilõiv 319,56 eurot. 8.

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus jätab kostja menetluskulud vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele hageja kanda kokkulepitud summa ulatuses. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohtumäärus on allkirjastatud digitaalselt. Toomas Ventsli kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.