) § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Nimetatud sätte lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Krediidileping on laenuleping, mis on suunatud tasu ( intressi) eest laenamisele.
kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
järgi on tarbija käesoleva seaduse tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Lähtuvalt tarbijakrediidilepingu mõistest on tarbijakrediidileping krediidileping, mille poolteks on majandus- või kutsetetegevuses tegutsev krediidiandja ning tarbijast krediidivõtja. Tarbijakrediidilepinguga on tegemist, kui krediidivõtja on füüsiline isik ning krediidi võtmine ei ole seotud nimetatud isiku iseseisva majandus- või kutsetegevusega. Laenulepingu kohaselt on laenuandjaks Placet Group OÜ ning laenusaajaks A. S. . Laenulepingu üldtingimused on tüüptingimused
5.
lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja on vastuses hagiavaldusele nõustunud põhinõudega summas 397,92 eurot ja intressidega summas 22,30 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 järgi ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool on selle omaks võtnud. Käesolevas tsiviilasjas ei ole kostja esitanud vastuväiteid põhinõude ja intresside osas ning sellest asjaolust lähtudes loeb kohus, et kostja on põhivõlgnevuse summa ja intresside nõude omaks võtnud. Kostjalt tuleb välja mõista põhivõlgnevus summas 397,92 eurot ja intressid summas 22,30 eurot. 6. Hageja on esitanud viivisenõude kuni 12.12.2012 summas 16,96 eurot ning palub alates 13.12.2012 välja nõuda viivised 0,022 % põhivõlgnevuselt kuni selle tasumiseni. Kostja on palunud viiviseid alates 13.12.2012 mitte välja mõista. Kostja ei esitanud kohtule asjaolusid, millest lähtudes tuleks jätta viivised välja mõistmata.
lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kostja on omaks võtnud asjaolu, et ta ei ole lepingust tulenevaid raha maksmise kohustusi tähtaegselt tasunud, st on lepingut rikkunud ja kohustuse täitmisega viivitanud. 3
Hageja on esitanud hagiavalduses viivisenõuet põhjendanud ja esitanud viivisenõude arvutuskäigu. Kostja nendele asjaoludel vastuväiteid ei esitanud. Samas lähtudes TsMS § 438 lõikest 1 ja § 436 lõikest 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.
lõige 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Kohtupraktika kohaselt on laenuandjal õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana, kuid välistatud ei ole
lg 1 kolmanda lause kohaselt kohalduva viivise vähendamine
lg 8 ja § 162 kohaselt (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-120-08).
lg 1 p 6 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Hageja on nõudnud seaduses sätestatud viivist, esitatud viivisenõue ei ületa põhinõuet ja seega ei ole tuvastatav kostja kui tarbija õiguste rikkumine tüüptingimuse kohaldamisel ning viivisenõude esitamisel. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja esitatud viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. MENETLUSKULUD 7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi ja seega tuleb hageja tasutud riigilõiv menetluskuluna jätta kostja kanda. Hageja on taotlenud ka õigusabikulude jätmist kostja kanda. Kohus leiab, et hageja taotlus ei ole põhjendatud. Nähtuvalt 12.12.2012 esitatud arvest on Placet Group OÜ esitanud ITM Inkasso OÜ-le arve hagiavalduse esitamise eest summas 144.00 eurot (tl 43). Nõude loovutamise akti nr SR150784 NLA kohaselt on 25.01.2012 Placet Group OÜ loovutanud nõude A. S. vastu ITM Inkassole (tl 37). Maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tl 3) ja hagiavalduse on esitanud ITM Inakasso OÜ (tl 16). ITM Inkasso OÜ esindajaks on volikirja kohaselt Merike Lätt, kes on allkirjastanud ka hagiavalduse (tl 41). Seega ei ole usaldusväärne hageja poolt esitatud arve, justkui oleks Placet Group OÜ esitanud antud asjas kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse. Eeltoodu alusel tuleb hageja poolt taotletud õigusabi kulud summas 144.00 eurot jätta hageja enda kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Heiki Kolk kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.