3-12-1043/24

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-1043 Otsuse kuupäev

1. veebruar 2013 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi AS Keevitus Grupp kaebus Maksu-ja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuse 17.04.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/432-20 tühistamiseks Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja: AS Keevitus Grupp /registrikood 11414696/, esindajad: Dmitri Geraškin ja Reet Vokk Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet /registrikood 70000349/, esindaja: Hiie Lekko Resolutsioon Jätta AS Keevitus Grupp kaebus täies ulatuses rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 11.03 .
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
3. 17.04.2012 koostati Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuses maksuotsus nr 12.2-3/43220 (tl 8-32), millega kohustati AS Keevitus Grupp tasuma perioodi 01.04.2009 - 31.10.2009 eest 9 707, 54 euro suurust täiendavat käibemaksu. Maksuotsuse kohaselt põhjustas maksusummade määramise kaebaja ja tema tehingupartnerite juhatuse liikmete seletuste ja muude kogutud tõendite alusel kujundatud seisukoht, et see äriühing on esitanud käibedeklaratsioonides valeandmeid, sest OÜ Arminalia, OÜ Armoder ja OÜ Amirave pole tehinguid reaalselt toimunud.
4. 21.05.2012 edastas AS Keevitus Grupp Tallinna Halduskohtusse kaebuse (tl 1-7), milles soovis enda suhtes Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuses 17.04.2012 tehtud maksuotsuse nr 12.2-3/432-20 tühistamist. 22.05.2012 Tallinna Halduskohtus koostatud kohtumääruse (tl 37) alusel edastati kaebus 18.06.2012 kohtualluvuse järgsele lahendamisele Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja (tl 43). Kaebaja leidis, et maksuhaldur on rikkunud uurimisprintsiipi ning hinnanud kogutud tõendeid valikuliselt ja ebaõigesti, tema aga on oma hoolsuskohustust täitnud ja heauskselt käitunud. Neid seisukohti põhjendas ta väidetega, et kontrollis registrist müüjate käibemaksukohustuslaseks olemist, kõik arved vastasid nõuetele, kaup oli olemas, tasumine toimus peale selle kättesaamist ja pangaülekandega ning pole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema osalemist maksupettuses ega suudetud selgitada, millises osas on ta oma hoolsuskohustust rikkunud. Veel märkis kaebaja, et maksuotsusest ei selgu, millele tugineb väide, et tema raamatupidamisandmed on moonutatud ja millisest õigusaktist tulenevalt peaks ta laoarvestust pidama ning lisas, et maksuotsusesse pole märgitud, et tuleb tasuda ka intress, kuid e-maksuameti kontol on vastav 5626,61 euro suurune nõue olemas.
5. Maksu- ja Tolliameti kirjalikus vastuses (tl 59-62) paluti kaebus rahuldamata jätta, esitati oma seisukohad kaebuse väidete ja asjasse puutuvate õigusaktide sätete kohaldamise suhtes ning leiti, et maksusummade määramisel on kõik kogutud tõendid arvesse võetud, neid on kogumis hinnatud ning maksuotsuses on põhjalikult selgitatud, millistel alustel ja kaalutlustel täiendav maksusumma määratakse. Seejuures käsitleti kõiki kolme äriühingut, toodi nende osas välja nn varifirmale iseloomulikud tunnused, viidati asjaolule, et ka kaebajale endale on seoses majandusaasa aruande esitamata jätmisega tehtud registrist kustutamise hoiatus ning märgiti, et korrektselt toimiva äriühingu puhul pole eluliselt usutav ettevaatamatult lühikese ajavahemiku jooksul tehingute tegemine kolme reaalset majandustegevust mitteomava äriühinguga. Veel leiti, et OÜ Armoder ja OÜ Amirave ei saanud müüa ja rentida kaupa, mida nad polnud soetanud, viidati jäätmeseaduse § 106 lg 1, 2 ja raamarupidamise seaduse § 4 tulenevatele dokumentide koostamise ja säilitamise nõuetele ning märgiti, et nende järgimata jätmine kaebaja poolt kinnitab maksuhalduri seisukohta tehingute mittetoimumisest. Intressi osas märgiti, et maksuotsusega üksnes selgitatakse selle tasumise kohustust ning vastav nõue esitatakse kui maksukohustuslane pole intressi vastavalt maksukorralduse seaduse § 115 lg 1 ja 2 sätestatule tasunud. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Käibemaksuseaduse § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 sätestatu lubab sisendkäibemaksuna maha arvata ainult teiselt registreeritud maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluva käibemaksu. Sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused sisalduvad käibemaksuseaduse § 31, mille esimene lõige sätestab, et see arvatakse maha sama seaduse § 37 nõuetele vastava arve alusel. Nimetatud sätte vaidlustatud perioodil kehtinud redaktsiooni seitsmenda lõike kohaselt tuli arvele märkidaselle järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; maksukohustuslase ja kauba soetaja või teenuse saaja nimi, aadress ja maksukohustuslasena registreerimise number; kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; kauba kogus või teenuse maht; kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev ja/või sellest varasem kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see oli kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud; maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate maksumääradega või maksuvaba käibe summa; tasumisele kuuluv käibemaksusumma kroonides.
7. OÜ Arminalia kohta on maksuotsuses ära nimetatud kolm kaebaja raamatupidamises olnud arve/saatelehte (maksutoimiku lehed 94-96). Ühes neist (maksutoimiku leht 96) on olemas ainult teenuse üldine kirjeldus - transport, mis ei võimalda määratleda teenuse täpset sisu. OÜ Armoder kümnest arvest (maksutoimiku lehed 53-62) ühel on märgitud teenuse kirjelduseks vaid rent valci 09 039 ja rent automat 09-034 (maksutoimiku leht 54), mis ei ole samuti piisav tehingu tegelikust sisust aru saamiseks. Niisugused dokumendid ei saa tõendada konkreetsete tehingute toimumist ega 2 olla sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks. Lisaks vajab märkimist, et seitse OÜ Armoder arvet (maksutoimiku lehed 56-62) on vanametalli kohta, mille kogumise ja veo dokumenteerimine peab toimuma jäätmeseaduse § 106 lg 1 tulenevate eritingimuste kohaselt. Kõik ülejäänud arved vastavad nõuetele, kuid see üksi ei ole veel piisav alus sisendkäibemaksu maha arvamiseks,
8. Halduskohtumenetluse seadustiku § 65 lg 1 sätestatu lubab asja lahendamisel arvestada tõendina ka haldus- või süüteomenetluses protokollitud ütlusi ja kirjalikult või suuliselt antud seletusi. Antud juhul viitavad maksumenetluses kogutud kaebaja tehingupartnerite juhatuse liikmete A.P.i ja V. K. seletused (maksutoimiku lehed 133-137, 154-170, 186-192), OÜ Birkenfeld juhatuse liikme V. O. seletus (maksutoimiku lehed 207-226), OÜ Meratec Service juhatuse liikme A. Z. seletus (maksutoimiku lehed 230-236) ja kriminaalasjas antud V. G. ütlused (maksutoimiku lehed 145152) kogumis hinnatuna piisavalt selgelt sellele, et ükski neist kolmest äriühingust ei saanud olla kaupade tegelikuks müüjaks või teenuste osutajaks. OÜ Arminalia kolm arve/saatelehte (maksutoimiku lehed 94-96) on väidetavalt allkirjastanud A. P., kuid eelnevalt osundatud seletuses (maksutoimiku lehed 133-137) eitab nimetatud isik ise nii arvete koostamist, väljastamist, allkirjastamist, volituste andmist kui ka mistahes muud sarnast tegevust. AS Keevitus Grupp juhatuse liige Dmitri Geraškini väide, et ta suhtles Aleksandri nimelise isikuga, kelle perekonnanime ei tea (maksutoimiku lehed 193-203), annab tunnistust sellest, et OÜ Arminalia nimel kaupu ja teenuseid pakkunud isiku volitusi ei kontrollitud ja vastavate tehingute teise poole õigsuses ei veendutud. Niisugust äris tavapärase hoolsuskohustuse rikkumist võib pidada pahausksuseks, sest kaupu ja teenuseid pakkunud isiku volituste kontrollimisel oleks suure tõenäosusega ilmnenud, et arvetele märgitud müüja või teenuse osutaja ei saa kuidagi olla tehingu tegelikuks teiseks pooleks ja seetõttu ei anna tema poolt esitatud dokumendid õiguspärast alust sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. OÜ Amirave ja OÜ Armoder juhatuse liige V. K. kinnitab küll nii kaupade ja teenuse osutamist kui nende eest väljastatud arvete õigsust, kuid tema ja AS Keevitus Grupp juhatuse liikme Dmitri Geraškini seletused on mõnedes olulistes asjaoludes vastuolulised. Näiteks väitis ta nii OÜ Armoder kui OÜ Armirave osas, et arvetel näidatud kauba kohta tegi tellimuse Dmitri Geraškin (maksutoimiku lehed 161 ja 165), nimetatud isik aga väidab hoopis, et need äriühingud tulid ja pakkusid kaupa ise (maksutoimiku lehed 196 ja 201). Kuna V.K. töötas tema enda kinnitusel (maksutoimiku leht 166) aastal 2009 AS Keevitus Grupp keevitajana ja oli selle äriühingu juhatuse liikme Dmitri Geraškini isiklik tuttav (maksutoimiku leht 168), pidi kaebaja teadma tema raamatupidamises kajastatud dokumentide tegelikku tähendust. Tehingute toimumise kohta tekkinud kahtlusi kinnitab ning annab tunnistust sellest, et kaebaja oli toimunust teadlik veel ka kaebaja juhatuse liikme Dmitri Geraškini väide, et OÜ Armoder arvel nr 3014 seadmed renditi arvel olevate numbrikombinatsioonidega tähistatud projektide tarbeks (maksutoimiku leht 199). Kui see väide vastaks tõele, poleks saanud kaebaja projekti tähistavad andmed kuidagi olla ka nendel arvetel, millede alusel talle seadmed rentinud OÜ Armoder selle teenuse ise OÜ Brinkenfeld sai (maksutoimiku leht 174). Sellele, et OÜ Armoder ja OÜ Armirave tehingute kohta vormistati üksnes dokumendid viitab selgelt ka asjaolud, et OÜ Birkenfeld arved kannavad täpselt samu kuupäevi ja kirjeldusi kui AS Keevitusgrupp nimele väljastatud arved (maksutoimiku lehed 171-182) ning on reeglina samal päeval sularahas sellele osaühingule ka ära tasutud. Ainsaks erandiks on 18.08.2009 koostatud arve nr SA-8002 (maksutoimiku leht 181), mis on ära tasutud 05.08 2009, seega oluliselt varem kui arve üldse väljastati. V.K. on AS Keevitus Grupp laekunud summade kohest sularahas välja võtmist põhjendanud vajadusega maksta ära talle kauba hankinud OÜ Birkenfeld arved (maksutoimiku lehed 159 ja 163). Seejuures on aga äärmiselt kummaline, et tema poolt esindatud OÜ Armoder konto väljavõtted kinnitavad mitmel juhul sularaha sissemakset OÜ Birkenfeld kassasse veel enne kui see AS Keevitus Grupp väidetavalt edasi müüdud kauba eest laekus ja sularahas välja võeti (maksutoimiku lehed 11, 23, 25, 27, 183 ja 185). 3
9. Riigikohtu halduskolleegium on oma lahendites nr 3-3-1-34-06, nr 3-3-1-97-07, nr 3-3-1-32-09 ja nr 3-3-1-60-11 märkinud, et käibemaksu puhul müüja või teenuse osutaja isiku tuvastamine oluline seepärast, et ainult käibemaksukohustuslasel on õigus lisada arvele kauba või teenuse hinnale käibemaks, sisendkäibemaksu mahaarvamine või tagasi taotlemine võib olla alusetu näiteks siis, kui ostja ei näita üles äris nõutavat või tavapärast hoolsust või kui on tõendatud hooletusest tingitud pahausksus või muud asjaolud, mis annavad alust järeldada, et arvetel märgitud käivet faktiliselt ei toimunud, ostja pahausksuse tõenduseks on asjaolu, et ta teadis või pidi teadma, et müüja ei saa olla tegelikuks kauba müüjaks või teenuse osutajaks, hoolsusnõuete eiramine toob maksukohustuslasele kaasa riski, et ta ei suuda oma hooletuse tõttu tehingute toimumist tõendada ning sisendkäibemaksu mahaarvamine on õigusvastane, kui maksukohustuslane on eiranud hoolsusnõudeid, mille järgimisel oleksid ilmnenud asjaolud, mis viitavad sellele, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Riigikohtu halduskolleegiumi lahendi nr 3-3-50-03 seisukohtadest tulenevalt peab ostja põhjendatud kahtluse korral esitama täiendavad tõendid selle kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud äriühinguga siiski toimunud ning kui ta täiendavaid tõendeid ei esita, puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus. AS Keevitus Grupp pole maksumenetluse käigus ümber lükanud OÜ Arminalia, OÜ Amirave ja OÜ Armoder tehingutest tulenevaid kahtlusi, kuigi need olid talle maksuhalduri koostatud kontrollaktist (maksutoimiku lehed 253-277) teada. Tema eriarvamus (maksutoimiku lehed 278-284) piirdub üksnes väidetega, selle kohta, mida on maksuhaldur valesti teinud või tegemata jätnud. Maksuotsuses on eriarvamust käsitletud ning seejuures on ka põhjendatud, miks ei saa selles esitatut arvestatavaks pidada. Mingeid arvestatavaid väiteid ega maksuhalduri järeldusi ümber lükkavaid tõendeid pole kaebaja esitanud ka kohtumenetluses.
10. Käibemaksuseaduse § 24 lg 1 kohaselt peab maksukohustuslane alates registreerimise päevast täitma kõiki maksukohustuslase kohustusi, arvutama tasumisele kuuluva maksusumma, säilitama dokumente ja esitama nõuetekohaseid arveid. Maksukorralduse seaduse § 92 lg 1 p 2 annab õiguse määrata tasumisele kuuluv maksusumma, kui maksudeklaratsioonis on esitatud valeandmeid, mille tagajärjel on seal näidatud maksusumma või deklaratsiooni andmete alusel arvutatud maksusumma väiksem sellest, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele. Sama seaduse § 115 lg 1 ja 4 tulenevalt peab maksusumma seadusega sätestatud tähtpäevaks tasumata jätnud maksukohustuslane tasuma maksusummalt intressi ning vastav nõue võib sisalduda ka maksuotsuses. AS Keevitus Grupp kohta tehtud maksuotsuses niisugune nõue puudub, seega on kaebaja väited e-maksuameti kontol välja arvutatud intressi kohta asjassepuutumatud ning jäävad tähelepanuta.
11. Eeltoodust järeldub, et AS Keevitusgrupp ei ole kõrvaldanud enda suhtes tekkinud kahtlusi ega tõendanud õigust teostada maksuotsuses loetletud arvetes kajastatud käibemaksusummade mahaarvamist. Asjas koostatud maksuotsus on maksukorralduse seaduse § 46 tulenevate nõuetega igati kooskõlas ja seega pole halduskohtul alust Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuses 17.04.2012 koostatud maksuotsuse nr 12.2-3/432-20 tühistamiseks. Kuna Maksu-ja Tolliamet oma menetluskulude hüvitamise kohta taotlust ja kuludokumente esitanud pole, jäävad võimalikud kulud halduskohtumenetluse seadustiku § 109 lg 1 kohaselt tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane Kohtunik 4