Obsah (4)

§ 644§ 200§ 638§ 197

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 21.0

§ 644

lg-st 1 ja 2 tulenevat kohustust teavitada töövõtjat mõistliku aja jooksul töö lepingutingimustele mittevastavusest ega kirjeldanud mittevastavust täpselt, seega puudub kostjal õigus tugineda lepingu mittevastavusele tulenevalt

§ 644lg-st 3.

Kostja ei esitanud tõendeid, et kõikide tööde tellimiseks vormistati töökäsud ning et vastu võetud tööde eest on tasutud, seega jäid kostja vastavasisulised väited põhjendamata ja tõendamata. Kohus leidis, et asjaolu, et 14.09.2009 pretensioonis nõudis hageja võlgnevuse 7573,25 krooni tasumist, ei tähenda, et nõuda ei või ainult kolme arve tasumist ning nimetatud asjaolu ei ole ka hagi rahuldamata jätmise aluseks. 12. Kostja esitas tasaarvestuse avalduse menetluse kestel. Hageja esitas tasaarvestuse avaldusele vastuväite. Kohus leidis, et kuna hagejal on õigus esitada kostja nõudele vastuväide, siis puudub alus nõude tasaarvestamiseks tulenevalt

§ 200lg-st 4.

Kostja ei ole esitanud vastuhagi. Seega tuleb kostjalt välja mõista 288,47 eurot ja viivised 288,47 eurot, millele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Apellatsioonkaebus 3

1. AS Morrison Invest palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata või saata tsiviilasi tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtu otsus on vastuolus kohtu enda poolt menetluse käigus tuvastatud asjaoludega. Lisaks on kohus, vaatamata kostja soovile osaleda kohtuistungil, vaadanud tsiviilasja läbi lihtmenetluse korras.
2. Kohus tõi otsuse põhjenduses esile, et puudub vaidlus, et hageja on kostjale töid teostanud, kostja aga ei ole tõendanud, et on tööde eest tasunud vastavalt esitatud arvetele või esitanud hagejale teostatud tööde osas pretensioone. Kostja saatis 26.06.2009 pretensiooni tähitud postiga (kostja esitas postikviitungi). Lisaks avaldub hagiga kohtule esitatud 02.
3. ja 23.07.2009 e-kirjadest, et kostja mitte üksnes ei tundnud huvi, kas tähitud kiri kätte saadi, vaid et kostja saatis selle kirja (pretensiooni) korduvalt ka elektrooniliselt. Mis puutub tööde eest tasumisse, siis seda on kostja oma vastuses selgitanud, et eelkõige peab hageja tõendama, et töö oli tehtud ja tegemine kontrollitav. Kui vaidlus tasumise üle puudub, on kohtu etteheide selle tõendamatuse pärast asjakohatu.
4. Arusaamatu ja vastuoluline on ka kohtu väide, et pretensioonist ei nähtu, millised olid puudused hageja töös ja pretensioonist nähtub, et kostja ei ole tehtud töid üle vaadanud. Kohtuotsusest avaldub, et kostja on hagejat teavitanud, milliseid konkreetseid töid ta tehtuks ei pea ja millises osas on see hageja tõttu kontrollimatu. Ka kostja poolt hagejale esitatud taotlus teostusjooniste esitamiseks tõendab kostja poolset töö ülevaatamist, mis aga jäi pooleli hageja tõttu. Kohus jättis eeltoodu tähelepanuta, seetõttu on ebaõige ka kohtu järeldus, et kostja ei teavitanud töövõtjat mõistliku aja jooksul töö lepingutingimustele mittevastavusest ega kirjeldanud mittevastavust täpselt.
5. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-58-04 asunud seisukohale, et seadus ei keela tasaarvestuse esitamist vastuväitena ka kohtumenetluse kestel ilma sellekohast hagi esitamata. Maakohus ei arvestanud asjaoluga, et hageja vaidles oma 27.04.2012 seisukohas vastu mitte tasaarveldusele, vaid üksnes väitis nõude varasemat esitatust, eirates nõude aegumist ja nõudis tasaarvestusele aegumise kohaldamist.
6. Kostja ei ole kohustusi rikkunud, sest esitas hagejale põhjendatud pretensiooni, millele aga hageja ei ole senini vastanud. Kostjal oli õigus teatada töödest, mida ei ole teostatud ja keelduda nende eest esitatud arvete tasumisest. Samuti oli kostjal õigus keelduda arve tasumisest enne töö teostusjooniste esitamist, kui ilma selleta ei ole võimalik kontrollida töö teostatust. Maakohus ei käsitlenud kostja poolt esitatud väiteid ja asjaolusid, jättes need põhjendamatult tähelepanuta. Vastustaja seisukoht
7. Hageja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi põhjendused
8. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha uus otsus, millega hagi tuleb jätta rahuldamata.
9. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et hageja nõue on põhjendatud ja tõendatud ning kostja vastuväited alusetud.
10. Hageja esitas kostja vastu töövõtulepingutest tuleneva nõude. TsMS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
11. Hageja nõuab kolme esitatud arve tasumist kokku summas 288,47 eurot. Kostja on vaielnud vastu arvetel näidatud töödest Vilde tee objekti (nõue 159,78 eurot) ja Narva maantee objekti (nõue 39,95 eurot) osas ja ülejäänud summa lubanud tasuda, kui hageja 4 tagastab kostjale hageja kätte jäänud materjalid. Vastuväidete kohaselt ei ole hageja üldse teostanud töid Vilde teel ja tõendamata on ka tööde tegemine Narva maanteel, kuna hageja ei ole esitanud teostusjoonist, millest nähtuks, mida ja kuhu on paigaldatud. Ülejäänud arvetel märgitud tööde osas kostjal pretensioone ei ole, kuid menetluse kestel on ta nende tööde eest tasumisele kuuluva summa tasaarvestanud oma rahalise nõudega hageja vastu. 23.

§ 638sätestab töö vastuvõtmise kohustuse.

Tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.

1. Vaidlusaluste tööde tegemist ei ole hageja kirjeldanud ega tõendanud muul viisil, kui üksnes arvete esitamine. Arvel nr 18079 on märgitud elektritööd Vilde tee, kogus 0,5 tükki summa 1250 krooni. Arvel nr 18125 on märgitud elektritööd Vilde tee, kogus 0,5 tükki summa 1250 krooni, Narva mnt juhtmete mõõtmine 4 tundi 200 krooni. Arvel nr 18162 on märgitud Narva mnt juhtmete paigaldus 5tundi 250 krooni, pistiku, kaitsme montaaž 1,5 tundi 75 krooni ja elektritööd 2 tundi 100 krooni.
2. Üksnes arve esitamine ei tõenda töö tegemist ja sellest ei teki tasumise kohustust. Hageja ei ole kirjeldanud, milline töö temalt konkreetselt igal objektil telliti, millal töö valmis, kas, millal ja kuidas kutsus hageja kostjat tööd vastu võtma. Hageja peab kõigepealt hagi aluseks olevad asjaolud esile tooma, et kostja saaks neid omaks võtta või ümber lükata ja vajadusel oma väiteid tõendama. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks kutsunud kostjat töid vastu võtma ja kostja oleks sellest keeldunud. Hageja ei ole ka vaidlusaluste tööde tegemist kirjeldanud ega esitanud selle kohta ühtki tõendit. Pelgalt arve esitamisele polegi muud moodi võimalik vastu vaielda, kui et arvel kirjeldatud tööd pole tehtud ja üle antud. Vastuseks esitatud arvetele saatis kostja oma pretensiooni tähitud kirjaga, kui ka hiljem e-kirjas juhtis sellele tähelepanu. Maakohus ei arvestanud põhjendamatult pretensiooni saatmist, kuigi kostja esitas selle kohta tähtkirja kviitungi. Ringkonnakohtu istungil selgitas kostja, et Vilde tee objektil pidi hageja tegema ajutise elektrilahenduse, mille jaoks võttis välja materjalid, kuid jättis töö tegemata. Selle töö tegi tegelikult ära AS Elvo. Narva mnt objektil pidi hageja vedama fonotelefoni juhtme, kuid ka see juhe veeti pärast teiste isikute poolt. Hageja ei pidanud kostja väiteid usutavaks, kuid pole neid ka millegagi ümber lükanud.
3. Eeltoodu alusel tuleb osas, milles kostja hageja tasunõuet ei tunnista, hagi jätta tõendamatuse tõttu rahuldamata.
4. Maakohus jättis põhjendamatult kostja tasaarvestuse avaldusega arvestamata. Seadus ei keela tasaarvestuse avalduse esitamist vastuväitena kohtumenetluses ilma vastuhagi esitamata (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-58-04).

§ 197

lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

§ 197

lg 2 alusel tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. Kostja esitas vastuses hagile 20.04.2012 tasaarvestusavalduse hageja nõude tasaarvestamiseks 16.02.2009 arvega nr M200452690 tasutud materjali maksumusega summas 200,61 eurot. 28. Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, et kuna hagejal on õigus esitada kostja nõudele vastuväide, siis puudub alus nõude tasaarvestamiseks .

§ 200

lg-s 4 sätestatu, mille kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid, tähendab seda, et nõue ei ole tasaarvestusega lõppenud, kui vastuväide on põhjendatud. Selleks peab aga kohus kontrollima, kas kostjal on nõue, mida ta sai hageja nõudega tasaarvestada. 5

1. Hageja seaduslik esindaja I K on 16.02.2009 võtnud vastu kostja nimel kaupu AS-st Viru Elektrikaubandus summas 3139,95 krooni. Kostja esitas oma nõude tõendamiseks arve-saatelehe nr M-200452690, millel on kauba saamise kohta I Kepi allkiri. Kostja esindaja väidetel pidi hageja saadud materjali ära kasutama Vilde tee objektil, kus ta aga tegelikult töid ei teostanud. Aruannet materjali kasutamise kohta pole hageja esitanud, samuti pole ta kaupa tagastanud. Seega on kostja nõue kauba maksumuse hüvitamiseks põhjendatud. Vastuseks kostja nõudele on hageja paljasõnaliselt väitnud, et mingeid materjale üle ei jäänud ja kui ka oleks jäänud, siis on hagejal õigus neid mitte tagastada, kuni kostja pole arveid tasunud. Siinjuures märgib ringkonnakohus, et kõigepealt on hagejal kohustus tõendada töö tegemist ja materjali ärakasutamist selle töö juures. Hageja pidi kutsuma tellija valmis tööd vastu võtma ja tõendama, et tellija alusetult keeldus töö vastuvõtmisest. Enne seda pole hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks.
2. Seega osas, milles kostja hageja tasunõuet tunnistas, oli kostjal õigus see nõue tasaarvestada oma nõudega hageja vastu. Tõendatud on hageja poolt kauba saamine, kuid tõendamata selle ärakasutamine kostja objektil või tagastamine. Hageja nõue on selles osas

§ 200lg 2 alusel tasaarvestusega lõppenud.

Menetluskulude jaotus ja selgitus

1. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et hagi tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata.
2. TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda.
3. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Reet Allikvere Imbi Sidok-Toomsalu Gaida Kivinurm 6 7