Obsah (12)

§ 415§ 416§ 142§ 444§ 407§ 173§ 163§ 138§ 144§ 175§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus xxxxx Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 14.august 2012, Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva Tsiviilasi P.

§ 415

). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (

§ 416lg 2).

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (

§ 142lg 1 ja 2).

APELLATSIOONKAEBUSE ESITAMINE Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse xxxxx Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTUOTSUSE ÕIGUSLIK PÕHJENDUS

§ 444lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida järgmist: 1. Hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega

§ 407

lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad

§ 407

lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

§ 407

lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid on kostjale 02.03.2012 isiklikult kätte toimetatud tema registrisse kantud aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.11.2007. aasta määruse nr 1393/2007 (kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) alusel (tl.35-37 ). Hageja on esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks kohtule hagiavalduses (tl 6).

§ 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

1. Hagi rahuldamise alus võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi on, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidilepinguga kohustub üks isik (krediidiandja) andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi 2/4 maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingus sätestatud määras, s.o. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel 0,75% päevas. Samas sätestab VÕS § 42 lg 1 esimene lause, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 sätestab, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kuna nii viivis kui ka leppetrahv on täiendav rahasumma, mille peab võlgnik tasuma kohustuse rikkumise korral, siis on võimalik kohaldada analoogia korras seda leppetrahvi kohta käivat sätet ka viivise korral. Arvestades asjaolu, et laenuleping on sõlmitud kiirlaenufirma ja füüsilise isiku vahel väljaspool tema majandustegevust, on laenulepingu üldtingimustes ette nähtud viivise määr 0,75 % päevas ehk 273,75 % aastas tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Seetõttu on laenulepingu üldtingimuste punkt 6.1, mille järgi on viivisemääraks 0,75% päevas, VÕS § 42 lg 1 järgi tühine. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks viivis välja mõista VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagiavalduse järgi on viivist arvestatud perioodi eest 28.02.2008- 30.05.
2. Võlgnevuse tekkimise ajal kehtis seadusjärgne viivis 11% aastas ehk 0,030 % päevas. Alates 01.01.2009 kehtis seadusjärgne viivis 9,50 % aastas ehk 0,026 % päevas ning alates 01.07.2009 8 % aastas ehk 0,022 % päevas. Ajavahemikul 28.02.2008-31.12.2008 on kostja olnud viivituses 308 päeva, millise perioodi eest tuleb maksta viivist 23,62 eurot (255,65 x 0,030% x 308). Ajavahemiku 01.01.2009- 30.06.2009 eest tuleb maksta viivist 12,03 eurot viivitatud 181 päeva eest (255,65 x 0,026% x 181) ning ajavahemiku 01.07.2009 – 30.05.2011 eest 39,31 eurot viivitatud 699 päeva eest (255,65 x 0,022% x 699). Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise katteks 75,46 (23,62 + 12,03 + 39,81) eurot ning kogu võlgnevuse katteks 385,43 eurot. 4.

§ 173

lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis tuleb menetluskulud

§ 163lg 1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kuna hagi rahuldati 75 % ulatuses, siis jääb 75% menetluskuludest kostja kanda ja 25% hageja kanda. Vastavalt

§-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtukulude nimekirja esitanud menetluskulude kindlaksmääramise 3/4 avalduses (tl ). Seega on võimalik tagaseljaotsuses määrata kindlaks ka R. R. menetluskulud. P. G.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv.

Kohtuvälised kulud on

§ 144p 7 alusel maksekäsu kiirmenetluse kulud.

Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 63,91 eurot (maksekorraldus tl.19 ) ja maksekäsu kiirmenetluses 47,93 eurot (750 krooni) (maksekorraldus tl.20). Nimetatud riigilõivud kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. ITM I. O. 30.05.2011 arvest (tl.18) nähtub, et 60 eurot kuulub tasumisele hagiavalduse esitamise eest R. R. . Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu nimetatud ulatuses on käesolevas kohtumenetluses põhjendatud ja vajalik. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulude katteks 60 eurot. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks väljamõistmisele 171,84 eurot (63,91 +47,93+60). Kuna kohus rahuldas hagi 75% ulatuses, siis jääb kostja kanda 75% hageja menetluskuludest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 171,84 * 0,75 = 128,88 eurot. 5.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik 4/4