2-13-2551 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-13-2551 Määruse tegemise aeg ja koht
- märts 2013, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi AS Swedbank hagi V K vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes Menetlustoiming Läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja esindajad Hageja: AS Swedbank (RK 10060701) Hageja esindaja: Kerly Küünemäe (lepinguline esindaja) Kostja: V K (IK XXX) RESOLUTSIOON
- Jätta AS Swedbank hagi V K vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes läbivaatamata.
- Jätta menetluskulud AS Swedbank kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on AS Swedbank hagi V K vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes. Kohus tuvastas eelmenetluse käigus, et kostja elab püsivalt XXX. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1
(3)2-13-2551 Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata. Kohus tuvastas, et kostja elab püsivalt XXX. Hagiavalduses märgitud aadressil XXX kostja ei ela; vastavalt väljastusteatele (t.l.-38) on hagiavalduses märgitud aadressil asuv korter tühi. Rahvastikuregistri kande kohaselt on kostja elukoht XXX. Vastavalt kohtute infosüsteemile (KIS) on
- juunil 2012 alustatud tsiviilasja menetluses kostja elukohaks XXX. Justiitsministeerium on tsiviilasjas nr 2-12-22278 edastanud kohtudokumendid ja taotluse kostja ärakuulamiseks Venemaa pädevale kohtule. Taotluses on märgitud kostja aadressiks samuti XXX. Peale hagiavalduse menetlusse võtmist tuvastas kohus, et kostja elukoht on välisriigis ning seega tuleb kontrollida tsiviilasja kohtualluvust rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 70 lg 1 ja lg 2 kohaselt, rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades art 21 lg 1 kohaselt, kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Nad on pädevad juriidiliste isikute vastu esitatavates hagides, kui kõnesoleva poole territooriumil asub juriidilise isiku haldusorgan, esindus või filiaal. Et välisleping sätestab tsiviilasja kohtualluvuse, tuleb kohtualluvuse määramisel juhinduda välislepingust, s.o Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades art 28 lg
- Olukorras, kus kostja elukoht on XXX, on laenulepingust tulenevat vaidlust pädev lahendama Vene Föderatsiooni kohus. Kohtualluvuse kokkulepet kohus ei tuvastanud. Kohus leiab, et vastavalt rahvusvahelise kohtualluvuse sätetele ei ole Eesti Vabariigi kohus pädev tsiviilasja lahendama. TsMS § 76 lg 1 kohaselt, kui kohus avastab pärast avalduse menetlusse võtmist, et asi ei allu sellele kohtule, teeb kohus määruse asja üleandmiseks kohtualluvuse järgi. Kui asi allub mitmele kohtule, annab kohus asja üle ühele neist avaldaja valikul ning lähtuvalt TsMS § 75 lg 2, kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Vastavalt TsMS 423 lg 1 p 13, kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus selgitab, et hagejal on õigus esitada vastav hagi Vene Föderatsiooni pädevale kohtule. Menetluskulud TsMS § 168 lg 2 kohaselt, hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbivaatamata /---/. 2
(3)2-13-2551 Kohus leidis, et hagi tuleb jätta läbivaatamata ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 3
(3)