← Eesti

2-13-3767/4

Obsah (7)§ 198§ 338§ 371§ 3401§ 372§ 173§ 168

2-13-3767 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Määruse tegemise aeg ja koht 11. märts 2013, Narva kohtumaja Kohtuasja number 2-13-3767 Kohtuasi D T avaldus täitemenetluse peatamise

) § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus tuvastas, et avaldusel on puudused, mis ei võimalda avaldust menetlusse võtta. Avaldus ei vasta seaduse nõuetele ning ei ole tasutud riigilõivu. Avalduses ei ole avaldaja menetlusosalisi märkinud. Avaldaja märkis vaid enda nime ja viibimiskoha andmed. Märkimata on ka avaldaja isikukood või sünniaeg. Kohus selgitas avaldajale, et lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 475 lg 2 kuulub tema avaldus lahendamisele hagita menetluses.

§ 198

lg 1 p 2 tulenevalt on hagita menetluses menetlusosalised avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud. Vastavalt

§ 338

lg 1 p 1 tuleb menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis märkida menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed.

§ 338

lg 2 kohaselt tuleb füüsilise isiku kohta menetlusdokumendis märkida ka tema isikukood, selle puudumisel sünniaeg. Kohus samuti selgitas, kes on lähtuvalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 võiks olla käesolevas menetluses menetlusosalisteks. Avaldaja ei ole menetlusosaliste andmeid ega oma isikukoodi kohtule esitanud. Kohus leidis, et ei ole avalduses esitatud nõue põhistatud. Kohus selgitas, et kuivõrd TMS § 45 on täitemenetluse peatamise ja ajatamise eelduseks, et täitemenetluse jätkamine võlgniku suhtes on ebaõiglane, tuli avaldajal esitada kohtule dokumendid avalduse aluseks olevate asjaolude tõendamiseks ja esitada avalduses täiendavad põhjendused. Avalduses peavad olema esitatud asjaolud, mis annaksid alust järeldada, et vaidlusaluse täiteasja täitmine avaldaja suhtes oleks tulenevalt tema perekondlikust ja majanduslikust olukorrast ebaõiglane arvestades ka sissenõudjate huvi. Kohus samuti leidis, et ei ole üheselt arusaadav ka avaldaja menetluslik taotlus. Avaldajal tuli täpsustada, kui pikaks ajaks ta taotleb täitemenetluse peatamist. Avaldaja ei ole nõuet põhistanud ega esitanud nõuet tõendavaid dokumente. Avalduselt ei ole avaldaja riigilõivu tasunud. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 4 tasutakse täitemenetluse peatamise või ajatamise avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot või 25 eurot, kui avaldus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Avaldus on esitatud paberkandjal, seega pidi avaldaja tasuma riigilõivu summas 50 eurot. Kohus selgitas hagejale ka menetlusabi saamise võimalusi ja taotluse esitamise korda. Avaldaja ei ole riigilõivu tasunud ega taotlenud menetlusabi andmist.

§ 371lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud hagiavalduse olulisi vorminõudeid. 2

(3)2-13-3767

§ 371

lg 1 p 10 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.

§ 3401

lg 1 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kohus andis avaldajale avalduses puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Avaldaja ei ole antud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. Vastavalt

§ 3401

lg 2, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Selle kohta tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna avaldaja ei ole puudusi tähtaegselt kõrvaldanud, leiab kohus, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning tagastada avaldus koos lisadega avaldajale. Vastavalt

§ 372

lg 4 ja lg 6, hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

§ 372

lg kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulud Vastavalt

§ 173

lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 168

lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.