) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt
Vastavalt 26.04.2012.a. Pärnu Maakohtu otsusele tsiviilasjas nr 2-12-2868 on tuvastatud AS põlvnemine RU, nimetatud kohtuotsus jõustus 05.06.2012.a. Seega on kostja isikuks, kes on kohustatud oma alaealisele lapsele ülalpidamist andma. Vastavalt
lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.
kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning hageja nõuab elatist seadusega sätestatud minimaalmääras. Eelpoolnimetatud sätetest tulenevalt ei ole hageja nõutud elatis ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-118-12 leidnud, et elatise nõudmisel miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud, seega antud juhul ei pea hageja kulutusi eraldi tõendama ning kohus jätab kostja vastavad vastuväited tähelepanuta. Kostja on oma vastuväidetes leidnud, et ta viibib kinnipidamiskohas ning tal puudub sissetulek.
lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama sätte lg 2 kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla
lg-s 1 sätestatud määra, kuid antud juhul leiab kohus, et mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel ega mittemaksmisel ei saa olla põhjus, et lapse isa kannab kriminaalkaristust. Kostja viide asjaolule, et lapse ema ei ole taganud lapsele piisavat arstlikku kontrolli, ei ole puutumuses elatise nõudega. Kui kostjal on kahtlusi, et lapse ema ei täida oma vanemakohustusi, tuleb pöörduda lapse elukohajärgse omavalitsuse poole. Olukorras, kus lapse isa viibib kinnipidamiskohas ega ole esitanud tõendeid lapsele elatise maksmise kohta, puudub kohtu arvates seaduslik alus elatist mitte välja mõista. Seega tuleb RU elatis välja mõista
Üldreeglina mõistetakse elatis välja alates hagiavalduse esitamisest.
annab õiguse elatis välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Kuna elatisehagi on esitatud 15.10.2012, on hagejal õigus nõuda elatist maksimaalselt alates 15.10.2011.a. Et aga lapse põlvnemine RU tuvastati kohtuotsusega, mis jõustus 05.06.2012, rahuldab kohus tagasiulatuva elatise nõude nimetatud kuupäevast. Eeltoodust lähtudes kuulub hagi rahuldamisele, kuid tagasiulatuva nõudena rahuldab kohus hagi osaliselt. TsMS § 164 mõtte kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte võimalikud menetluskulud poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.