2-11-38545 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2012 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-3854

§-le 367 ja üldiste lepingutingimuste punktile 18.7 0,02% summast 19 697,40 eurot ehk 3,90 eurot päevas. Esmalt märgib kostja, et kostjale jääb arusaamatuks, mis ajast loeb hageja põhinõude summas 19 697,40 4 2-11-38545 eurot sissenõutavaks muutunuks. Arvestades asjaolu, et kostjal tekkis võimalus hagiavaldusele lisatud ja hageja nõude alust tõendava OÜ E 31.03.2011 täiendava eksperthinnanguga tutvuda alles hagiavalduse ja selle lisade kättesaamisel 31.08.2011 ning kuni selle ajani ei ole hageja esitanud ühtki tõendit E OÜ eksperthinnangu ümberlükkamiseks, leiab kostja, et hagiavalduses märgitud põhinõue summas 19 697,40 eurot ei ole käesolevaks ajaks sissenõutavaks muutunud, mistõttu on ka hageja viivisenõue alusetu ja põhjendamatu. Lisaks märgib kostja, et isegi juhul, kui oletada kostjal viivise maksmise kohustuse tekkimist, ei saa maksimaalne viivise summa olla kuidagi 14 547,80 eurot, kuna hagiavalduse kohaselt on hagi põhinõue 19 697,40 eurot, mitte 96 985,93 eurot, millest VÕS § 113 lg 1,

§ 367ja üldiste lepingutingimuste punkti 18.7 järgi 15% viivist arvestatakse.

Kohtuotsuse põhjendus 14. Kohus, kuulanud ära poolte esindajad, kuulanud üle eksperdid, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel. 15.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

1. Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 16.06.2009 kindlustuslepingu perioodiga 16.06.2009-15.06.2010, millega kindlustati hagejale kuuluval kinnistul, asukohaga XXX, Jõelähtme vald, asuv eramu. Eramu kindlustati hoone koguriskikindlustusega kindlustussummaga 1 800 000 krooni, omavastutus 5000 krooni (tl 8-9). Kindlustuse kohta väljastati poliis XXX(tl 7). Kindlustusele kohaldati koduvarakindlustuse tingimusi 1/2004 (tl 10-19) ja üldiseid lepingutingimusi 1/2008 (tl 20-27). 13.05.2010 toimus kindlustuskohas tulekahju, mille tagajärjel sai kahjustada eramu. Hageja teavitas kostjat 18.05.2010 ja märkis kahjuks u 2 000 000 krooni. 11.03.2011 kahju hüvitamise otsusega kahju nr 2010005992 osas leidis kostja, et hüvitamisele kuulub tuginedes koduvarakindlustuse tingimuste punktidele AK 4.1.2, 4.1.4 ja 4.1.5 lg 1 kahju päevaväärtus. E OÜ poolt kindlaks määratud taastamismaksumusest 82 542,28 eurot arvestatakse maha kulum 40,5% ning lepingujärgne omavastutus 319,56 eurot. Juhul, kui kindlustusvõtja taastab hoone kahe aasta jooksul peale kahjujuhtumi toimumist, hüvitab kostja teostatud ehitustööde arvete alusel maha arvestatud kulumi osa 40,5% (tl 28-29). 15.03.2011 maksmisotsuse nr 3 alusel hüvitas kostja hagejale 48 793,10 eurot (tl 112).
2. Vaidlus on selles, kas kostja on kohustatud hagejale hüvitama täiendavalt kahjuhüvitist.
3. Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 476 lg 1 järgi kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel. VÕS § 477 kohaselt kindlustusandja ei ole kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik suurus. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-104-07 20.11.2007 lahendi punktis 12 märkinud, et: „Kolleegium selgitab, et VÕS § 477 järgi ei pea kindlustusandja hüvitama kindlustusvõtjale rohkem, kui on kindlustusvõtja kahju tegelik suurus.“
4. Hageja hindas 13.05.2010 toimunud eramu tulekahju kahju suuruseks teate esitamisel kostjale umbes 2 000 000 kroonile. Hageja poolt kostja jaoks tellitud EN OÜ hinnangust nähtub, et uue hoone ehituslik maksumus on kogusummas 2 751 844 krooni ehk 175 874,89 eurot (tl 96101). Võrreldava arvamuse saamiseks, tellis kostja ekspertiisi E OÜ-lt, kes leidis oma juuli 2010 eksperthinnangus, et hoone taastamismaksumus on 1 076 255 krooni ehk 67 785,23 eurot ja hoone keskmine põlengueelne kulum 40,5% (tl 43-63). 30.07.2010 edastas kostja hagejale E 5 2-11-38545 OÜ juuli 2010 eksperthinnangu ning teavitas hagejat, et hüvitamiseks on kaks võimalust: 1) garantiikirja andmine ehitajale, kes hakkab teostama remonttöid, 2) hüvitamine päevaväärtuses ehk taastamismaksumusest on maha arvestatud kulum 40,5%, milline hüvitatakse, kui hoone taastatakse kahe aasta jooksul. Hageja teavitas, et hagejal puuduvad ehitajad, kes koostaks pakkumuse vastavalt E OÜ poolt viidatud maksumuses. Hageja edastas kostjale ehitusettevõtete hinnapakkumised, kuid hageja hoonet taastama ei asunud (tl 102-111, 175-176). Hageja tellis eksperthinnangu OÜ E , kes leidis oma 12.01.2011 eksperthinnangus, et eramu taastamine ei ole majanduslikult otstarbekas (tl 31-36) ja 31.03.2011 täiendavas eksperthinnangus, et arvestuslik prognoositud hoone taastamismaksumus on 1 517 500 krooni ja põlengueelne kulum kuni 30% (tl 37-42).
5. Hageja on seisukohal, et hüvitise määramisel tuleb lähtuda 12.01.2011 OÜ E eksperthinnangust ja riiklikult tunnustatud ekspert Lembit S poolt 31.03.2011 koostatud täiendavast ekspertarvamusest (tl 36-42). Kostja on seisukohal, et hüvitise määramisel tuleb lähtuda riiklikult tunnustatud ekspert Hannes K poolt juulis 2010 koostatud ekspertiisist (tl 43-63), septembris 2010 ja oktoobris 2011 koostatud täiendavatest selgitustest (tl 122-134, 146-149).
6. VÕS § 132 lg 1 teise lause kohaselt tuleb asja väärtuse vähenemist kahjuhüvitise arvestamisel mõistlikult arvestada. Koduvarakindlustuse tingimuste 1/2004 punkti AK 4.1.1 alusel hoonele või korterile tekkinud kahju hüvitamise aluseks on vara taastamis-, päeva- või turuväärtus. Punkti AK 4.1.2 järgi, kui vara on kindlustatud taastamisväärtuses, hüvitatakse taastamiskulud vastavalt Seesamiga kirjalikult kooskõlastatud remondiarvetele. Kui vara kulum vahetult enne kindlustusjuhtumit oli suurem kui 50% taastamisväärtusest, vähendatakse hüvitist tegeliku kulumi võrra. Punkti AK 4.1.4 kohaselt taastamiskulude hüvitamine eeldab, et kahjustunud hoone või korter taastatakse kindlustusjuhtumi eelses või sellega võrreldavas seisundis kindlustuskohas kahe aasta jooksul kindlustusjuhtumi toimumisest. Kui taastamine viibib ametivõimude tegevuse tõttu, lisatakse viivitusperiood eelnimetatud ajale. Vastavalt punkti AK 4.1.5 lg-le 1 kui kahjustunud hoonet või korterit ei taastata või kui taastamist ei alustata kahe aasta jooksul kindlustusjuhtumi toimumisest, on kahju suuruseks hoone või korteri taastamisväärtus, millest on lahutatud kulum (tl 15). Kohus tuginedes eeltoodule on seisukohal, et kostja ei ole kohustatud maksma hagejale kinni uue ning tulekahjule eelnenust oluliselt erineva kaasajastatud hoone nii konfiguratsioonilt kui tehniliselt ehitamist. Kindlustuskahju hüvitamine ei hõlma kahju saaja vara parendamise eesmärki. Antud asjas omab tähtsust, milline oli hoone seisund enne tulekahju ja kui palju kulub samaväärse taastamiseks.
7. Tutvudes kohtule esitatud eksperthinnangutega ja ära kuulates kohtuistungil samaaegselt eksperdid Hannes K ja Lembit S (tl 182-188), on kohus seisukohal, et Lembit S poolt koostatud ekspertiis ei saa olla aluseks hüvitise määramisel järgmistel põhjendustel. Lembit S on koostanud esmase eksperthinnangu 12.01.2011 ning on hoone üle vaadanud 07.01.2011, seega 8 kuud hiljem toimunud tulekahjust (tl 183). Kindlustatud hoone põleng oli kevadel ja ülevaatus ekspertide poolt toimus talvel. Kohtuistungil tuvastati, et hoone oli seisundis nagu pärast tulekahju see jäi ning mingeid kaitsetöid hoonele ei teostatud. Seega pärast tulekahju oli põlenud hoone konserveerimata ning avatud ilmastikutingimustele (vihm, lörts, lumi, külmumine ja sulamine ööpäeva lõikes), mille tulemusel hoonele tulekahjust tekitatud kahju süvenes, mida kinnitab ka ekspert Lembit S oma ütlustes (tl 185). Kohus leiab, et ajafaktoril on tuntav mõju kahju suuruse määramisel. Lisaks on olnud ekspert Lembit S eksperthinnangu lähteülesanne vana hoone lammutamine ja uue parema ehitamine. 12.01.2011 eksperthinnangus on ekspert Lembit S leidnud, et hoone on saanud 2009 sügisel põlengus olulisi tule- ja veekahjustusi, mis teeb majanduslikult ebaotstarbekaks alustada hoone taastamist põlengueelse konstruktiivse lahenduse peale. Kohus märgib, et hilisemate täpsustuste kohaselt pidas ekspert silmas vaidlusalust põlengut, mis toimus 2010 13.mail. Ekspert leidis, et on põhjendatud hoone ehituslik karbi likvideerimine. Vajalik oleks taotleda hoonele lammutusluba (tl 35-36). 31.03.2011 täiendavas ekspertiisis (tl 37-42) taastamismaksumuse ja kulumi leidmisel on ekspert Lembit S 6 2-11-38545 märkinud, et elamu hoone ehitusliku karbi taastamine põlengueelse tehnilise lahenduse ja ruumiprogrammi juures on tehniliselt mõeldav, kuid see eeldaks kõigi puitkonstruktsioonide eelnevat lammutamist. 25.09.2012 toimunud istungil on ekspert Lembit S lisaks selgitanud, et hoone konfiguratsioon oli vananenud ning taastamisel oleks vaja ruumiprogrammi uuendada ning olemasoleval vundamendil ei ole hoonet otstarbekas taastada. Hoone ei olnud kaasajastatud (tl 182-183), soojustus ei vastanud kaasaegsetele nõuetele (tl 184). Ekspert on ka tuginenud asjaolule, et seintes ja põrandates olev märgunud saepuru põhjustab Caushallis-seente ja puitu lagundavate mädanike levimist (tl 34), istungil on aga ekspert märkinud, et ülevaatusel hallituskoldeid ei esinenud, kuid see on eelduslik (tl 188-189). Seened ei teki põlengust, vaid asjaolust, et hoones oli niiske ja oli ilmastikutingimustele avatud peale tulekahju. Täiendava eksperthinnangu tegemisel on ekspert Lembit S aluseks võtnud E OÜ juuli 2010 eksperthinnangus olevaid andmeid. 25.09.2012 toimunud istungil ei osanud ekspert Lembit S selgitada, kuidas ja, millisel viisil on põlengueelne kulum arvestatud (tl 181, tabelis jaotised 5,6). Ei selgu, milliste hinnangute kaalutlusel ja paikvaatlusel tuvastatud defektide alusel on jõutud mingi hooneosa kulumiprotsendini. Üheselt jälgitavat metoodikat ei ole ning vastavat metoodikat ei ole kohtule ka nimetatud. Seega kohtul puudub võimalus saadud kulumi suuruse kontrollimiseks. Kuna kindlustushüvitise eesmärk ei ole uue ja parema hoone ehitamine, vaid tegeliku kahju hüvitamine, siis ei saa käesoleval juhul võtta aluseks ekspert Lembit S poolt koostatud eksperthinnangut, kes on oma ekspertiisis lähtunud just uue kaasaegsetele nõuetele hoone ehitamisest. Usaldusväärne ei ole Lembit S poolt toodud põlengeelse kulumi suurus, kuna puudub selle arvutamiseks jälgitav arvutusmetoodika ning aluseks on võetud ekspert Hannes K juuli 2010 eksperthinnangus toodud arvutuslikud andmed. Ekspert Hannes K poolt juuli 2010 koostatud ekspertiis (tl 43-63), september 2010 täiendavad selgitused (tl 122-134), oktoober 2011 täiendavad selgitused (tl 146-148) vastavad hoone tegelikule olukorrale ja on usaldusväärsed. Hannes K on teostanud paikvaatluse koheselt peale tulekahju 12.07.2010 (tl 183) ning ekspertiisi lähteülesanne on olnud taastamismaksumuse määramine ja kahjujuhtumi eelse kulumi määramine, lähtudes hoone samasugustest konstruktsioonidest ja tehnilistest lahendusest nagu oli hoone enne kahjujuhtumit. Ekspert on lähtunud hoone põleng eelse kirjelduses ehitusregistri ja hageja esindaja Ardo V poolt 27.07.2010 e-kirjaga edastatud andmetest ning põlengujärgse kirjelduse ja taastamistööde mahu määramisel teostatud hoone 12.07.2010 ülevaatusest. Kulumi määramisel on ekspert lähtunud eluea meetodist lähtuvalt Eesti standardist EVS 875-8:2007 Vara hindamine. Osa 8: Kulumeetod ning hoone taastamismaksumuse ja kaalutud kulumi arvutamiseks on leitud hoone ehitusmaksumus lähtuvalt Eesti standardist EVS 885:2005 ehituskulude liigitamine. Hoone osade eluea määramisel on kasutatud juhendteatmiku KH 90-40016et. Samuti on ekspert kasutanud ühikuhindade määramisel kuue kuu jooksul sarnastele objektidele koostatud hinnapakkumisest. Kohus leiab, et kostja on õigesti lähtunud hüvitise määramisel ekspert Hannes K poolt koostatud juuli 2010 ekspertiisist. Ekspertiis on jälgitav ja usaldusväärne ja vastab tegelikule olukorrale.
8. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et antud hagi ei ole põhjendatud tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
9. Kooskõlas

§-ga 162 lg 1, 2 jätab kohus kostja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Juhindudes

§-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 7