Obsah (8)

§ 436§ 230§ 376§ 442§ 122§ 133§ 163§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 15. juunil 2012.a. kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei

) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

1. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 kohustub liisingulepinguga liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas tsiviilvaidluses juhindub kohus VÕS § 367 lg 1, mille kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 4 järgi peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Hageja nõue kostjate vastu tuleneb VÕS § 145 lg 1, mille kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada; lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
2. Kohtule esitatud kirjalike tõenditega leidis kohtuistungil tõendamist, et hageja ja TGOÜ sõlmisid majandus-kutsetegevuses 10.09.2008.a. kapitalirendilepingu nr. XXX (t/l 7). Nimetatud lepingu esemeks oli sõiduauto Lexus RX300, tehasetähisega XXX hinnaga 21 729,96 eurot (340 000 krooni). Kapitalirendilepingu lahutamatuks lisaks olevate kapitalirendilepingu üldtingimuste p. 1.3 järgi kohustus nimetatud liisinguvõtja tasuma liisinguandjale lepingu tähtaja jooksul rendimakseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule ja/või kindlutusmakseid vastavalt kindlustusmaksete tasumise graafikule. Hageja on eelpool nimetatud lepingu 23.02.2009.a. teatisega üles öelnud põhjusel, et äriühing on korduvalt rikkunud lepingujärgseid maksekohustusi ning ei ole võlgnevust likvideerinud ka hageja poolt antud täiendava tähtaja jooksul (t/l 18). Samuti esitas hageja äriühingule viidatud kirjas lepingueseme sõiduauto Lexus 3 RX300 viivitamatu tagastamise nõude. Hageja nõue kostjate vastu tuleneb 10.09.2008.a. hageja ja kostjate MDja RVvahel sõlmitud käenduslepingutest nr. KÄ-XXX-1 ja KÄXXX-2 (t/l 16-17), millega kostjad kohustusid vastutama solidaarselt koos TGOÜ-ga lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Hageja on 13.10.2010.a pöördunud kostjate poole nõudekirjadega nr. 5693 ja 5694, milles palub kostjatel tasuda võlgnetav summa 255 116 krooni (16 304,88 eurot) koos võla sissenõudmiseks tehtud kulutustega summas 45 920,88 krooni (2 934,88 eurot) hiljemalt 20.10.2010.a. oma esindaja kontole (t/l 20-21). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nimetatud liisinguleping on hagejapoolse ülesütlemise tõttu lõppenud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad peavad tasuma hagejale hagetava rahasumma.
3. Järgnevalt annab kohus hinnangu hageja nõudele kogusummas 17 966,33 eurot.

§ 230

lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on kohtule esitanud lisaks kapitalirendilepingule XXX ka lepingu lisa 1 so maksegraafiku, millest nähtub, kuidas äriühing pidi võlgnetavaid makseid tasuma. Ka on hageja esitanud viidatud kapitalirendilepingu lisa 2 so vara vastuvõtu - üleandmise akti, mille kohaselt on liisinguvõtja esindaja MDvastu võtnud sõiduauto Lexus RX

1. Kostjate väitel ei tõenda hageja poolt kohtule esitatud maksegraafik (t/l 13) võlgnevuse olemasolu. Kohus nõustub kostjate väitega, et maksegraafik iseenesest ei tõenda võlgnevuse vaid kohustuse olemasolu. Kuid kohus leiab, et kuivõrd hageja on antud juhul tõendanud kohustuse olemasolu, siis tuleb kostjatel tõendada kohustuse puudumist st seda, et äriühing on oma kohustuse hageja ees kohaselt täitnud. Käesoleval juhul ei ole kostjad hagetava kohustuse täitmise kohta tõendeid esitanud, ka ei ole kostjad tuginenud sellele, et tegelikkuses on kohustus hageja ees täidetud. Sisulisi vastuväiteid hagile kostjad kohtule esitanud ei ole. Kostjad tuginevad muuhulgas sellele, et ei ole tõendatud lepinguesemeks oleva sõiduki mittetagastamine hagejale. Kostjatele teadaolevalt pidi sõiduki vastutav kasutaja ja otsene valdaja RT selle hagejale tagastama. Kohus juhib kostjate tähelepanu, et hagejaga oli lepingulises suhtes TGOÜ, mille juhatuse liikmeteks ja seega seaduslikeks esindajateks olid ajavahemikul 04.03.2008.a. 02.12.2011.a. (s.t. kuni äriühingu registrist kustutamiseni) kostjad (t/l 32, 146). Seega oli just kostjatel äriühingu seadulike esindajatena kohustus täita lepingut ja tagastada lepingu ülesütlemise korral liisinguese. Lepingu lisaks olevate üldtingimuste p. 9.1 kohaselt kannab liisinguvõtja liisinguandja ees täielikku ja tingimusteta vastutust vara säilimise eest alates müüjalt vara vastuvõtmise hetkest liisinguvõtja poolt kuni vara omandamiseni liisinguvõtja poolt või lepingu ennetähtaegse lõpetamise ja vara tagastamiseni liisinguandjale sõltumata liisinguvõtja süüst. Üldtingimuste p. 10.3 järgi lepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja vara ja varaga seotud dokumentatsiooni liisinguandjale koheselt tagastama liisinguandja poolt näidatud ajal ja kohas. Seega on asjakohatud kostjate väited selle kohta, et nende teada pidi sõiduki otsene valdaja tagastama sõiduki hagejale. Sõiduki tagastamist tõendab vastuvõtu - üleandmise akt, kohtule sellist akti sõiduki tagastamise kohta esitatud ei ole. Ka ei ole esitatud muid tõendeid, mis nimetatud asjaolu kinnitaks. Kohus märgib, et see, kellele äriühingu seaduslikud esindajad liisingueseme otsese valduse üle andsid on nende enda riisiko, mis ei puutu käesolevasse vaidlusse. Vajadusel on kostjatel õigus pöörduda nõudega sõiduki otsese valdaja vastu. Ka üldtingimuste p 9.2 sätestab, et vara hävimine, vargus, kaotsiminek või kahjustamine liisinguvõtjast mitteolenevatel või tema poolt mittekontrollitud põhjustel ei vähenda ega vabasta liisinguvõtjat punktis 9.1 sätestatud vastutusest. Ka ei ole asjakohased kostjate väited selle kohta, et nad ei ole saanud hagejalt meeldetuletust või nõuet sõiduki tagastamise kohta. Kostjad ise on kohtule esitanud hageja poolt 07.05.2009.a. saadetud nõudekirja vara tagastamiseks (t/l 73), seega ei vasta kostjate väited nende poolt väidetule.
2. Hageja on arvestanud auto jääkmaksumuseks 12 224,67 eurot (191 274,49 krooni), milline tähendab tasumata väljaostumakseid alates 22.05.2009.a. (t/l 22). Hageja pole jääkmaksumuse arvestuses arvesse võtnud edaspidi tasuda tulnud intressi ega muid kulusid. Selliselt vastab pärast 4 ülesütlemist tasuda jäänud väljaostumaksete arvestus VÕS § 367 lg
3. Maksegraafiku (t/l 13) kohaselt väheneb vara maksumuse saldo vastavalt maksete plaanitud laekumisele. Nii nähtub maksegraafikust, et 15.12.2008.a. seisuga oli vara maksumuseks 13 439,66 eurot, 15.01.2009.a. 13 247,53 eurot ja 15.05.2009.a. 12 466,65 eurot. Kuivõrd hageja väidete kohaselt alates 15.12.2008.a ei ole äriühing lepingust tulenevaid kohustusi täitnud, on põhjendatud ka hageja nõue tasumata maksete sissenõudmiseks summas 1 612,22 eurot (25 225,75 krooni). Kuivõrd hageja nõuab makseid, mis pidid laekuma enne kapitalirendi ülesütlemist, on põhjendatud ka neis sisalduva intressi väljamõistmine. Kohus leiab, et hageja nõue kostjate vastu sõiduki jääkväärtuse seisuga 22.05.2009.a. ja enne lepingu erakorralise ülesütlemist tasumata maksete saamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
4. Hageja on esitanud ka nõude kindlustusmaksete summas 2 404,86 eurot (37 627,81 krooni) saamiseks. Kohus leiab, et selles osas tuleb hageja nõue jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et ta täitis TGOÜ eest viimase kohustuse tasuda kindlustusandjale kindlutusmakseid. Asja materjalidest ei nähtu, kas ja kelle vahel oli sõlmitud kapitalirendilepingu esemeks oleva sõiduki suhtes kindlustusleping ning kas liisinguvõtjal oli kohustus tasuda kindlustusmakseid kindlustusandjale või oli selleks kohustatud hageja kui sõiduauto omanik. Seega tuleb selles osas jätta nõue rahuldamata.
5. Hageja on esitanud kostjate vastu ka viivisenõude summas 1 724,59 eurot (26 983,95 krooni). Kohtuistungil suurendas hageja esindaja alternatiivselt viivisenõuet 2 404,86 euro (37 627,81 krooni) võrra. Kostjate lepinguline esindaja vaidles alternatiivsele nõudele vastu põhjusel, et kohtuistungil ei saa suuliselt protokollilises vormis nõuet muuta. Kohus leiab, et iseenesest on kostjate vastuväide õige selles, et suuliselt ei ole võimalik kohtuistungil hagi alust või eset muuta (05.11.2008.a. RKTKo 3-2-1-82-08). Samas ei loeta

§ 376

lg 5 p 2 kohaselt hagi muutmiseks hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist (17.12.2008.a. RKTKo 3-2-1-109-08). Seega ei ole kostjate esindaja vastuväide käesoleval juhul asjakohane. VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohtule esitatud kapitalirendilepingust (t/l 7) nähtub, et äriühing TGOÜ kohustub tasuma lepingujärgset viivist 0,3000% võlgnevuselt iga viivitatud päeva kohta. Hagiavalduse kohaselt võlgnevad kostjad perioodi 22.05.2009.a. kuni 29.12.2010.a so 584 päeva eest viivist kokku 28 455,53 eurot (445 232,34 krooni). Kostjad viivisenõudele sisulisi vastuväiteid ei esitanud ega taotlenud viivise vähendamist. Kohus leiab, et hageja nõue viivise saamiseks tuleb rahuldada. Äriühing ei ole kohaselt täitnud oma lepingulisi kohustusi ning seega tuleb kostjatelt välja mõista viivis hageja poolt nõutud summas 4 129,45 eurot.

1. Hagi osalisel rahuldamisel on aluseks VÕS § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja öelda leping üles. Kõige eeltoodu alusel ning juhindudes VÕS § 65 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda solidaarvõlgnikelt kohustuse ühist täitmist või igaühelt või mõnelt neist, sama seaduse §-st 101 lg 1 p 1 ja 6, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist, samuti §-st 142 lg 1 ja § 145 lg 1 ja lg 2, mis sätestavad käendaja ja põhivõlgniku solidaarvastutuse ning ka käendaja vastutuse kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede eest, eelkõige viivise maksmise eest, leiab kohus, et hagi kostjate vastu kuulub rahuldamisele osaliselt.
2. Kõige eelpooltoodu alusel peab kohus põhjendatuks hageja kasuks välja mõista kostjatelt võlgnevuse summas 17 966,34 eurot (põhinõue 12 224,67 + tasumata kuumaksed 1 612,22 + viivis 4 129,45). Kuivõrd käenduslepingutes (t/l 16-17), on sätestatud kostjate vastutuse 5 maksimumsummaks 17 966,33 eurot (281 112 krooni), tuleb hagi rahuldada nimetatud summas. Eesti kroonide ümberarvestamisel eurodesse lähtub kohus euro kasutusele võtmise seaduse §-s 5 sätestatud arvutusreeglitest ja Euroopa Keskpanga ametlikust vahetuskursist
3. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 13.

§ 442

lg 2 p 51 järgi tuleb kohtul otsuse sissejuhatuses märkida muuhulgas tsiviilasja hind. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind ja

§ 122

lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

§ 133

lg 1 ja 2 kohaselt hagihinda arvutatakse põhinõude järgi ning hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Käesoleval juhul on seega hagihinnaks 16 241,74 eurot. Menetluskulude jaotamine 14. Vastavalt

§ 163

lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb hageja menetluskulud jätta 85,2% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ning 14,8% ulatuses tema enda kanda. Kostjate menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. 15.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt

§ 174

lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ann Meriluht Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6