3-11-1535/37

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-11-1535 Määruse kuupäev

1. märts 2013 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi O.B. kaebus hüvitiselt tulumaksu maha arvamises seisnenud Rahandusministeeriumi tegevuse peale Resolutsioon
2. Tagastada O.B.i kaebus.
3. Saata määrus vene keelde tõlgituna kaebajale teadmiseks. Edasikaebamise kord Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA TAOTLUSED
4. 20.06.2011 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja O.B.i kaebus, milles ta kurtis, et Rahandusministeerium on talle õigeksmõistva kohtuotsuse tõttu makstud hüvitiselt maha arvanud tulumaksu ning palus alustada ministeeriumi vastu menetlust. Kaebuse puuduste kõrvaldamise korras täpsustas ta, et soovib saada kätte maha arvatud tulumaksusumma ja hoida tulevikus ära alusetult vahi all peetute kompensatsiooni protsessid. 08.08.2011 koostatud kohtumäärusega tagastas Tartu Halduskohus kaebuse põhjendusel, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla kaebeõigust. Tartu Ringkonnakohtu 28.12.2012 kohtumäärusega see kohtumäärus tühistati ja saadeti kaebus menetluse jätkamiseks tagasi Jõhvi kohtumajja. 12.02.2013 koostatud kohtumääruses leidis Tartu Halduskohus, et kaebus ei vasta nõuetele, loetles selle puudused ning andis kaebajale viisteist päeva aega nende kõrvaldamiseks. O.B. on kohtumääruse kätte saanud 18.02.2013, kuid pole kuni käesoleva ajani kohtule midagi esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Halduskohtumenetluse seadustiku § 120 lg 1 p-de 3, 8 ja lg 3 kohaselt peab kohus kaebuse saamisel kontrollima, kas see vastab nõuetele ja sisaldab selle eesmärgi saavutamiseks sobivaid ja vajalikke nõudeid ja taotlusi, tegema kõrvaldatavate puuduste ilmnemisel määruse kaebuse käiguta jätmiseks või ettepaneku kaebuse muutmiseks ning andma tähtaja nende kõrvaldamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 1 p 2 kohustab kaebuse tagastama, kui selle esitaja pole kohtu poolt määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud ja need takistavad asja läbivaatamist. Põhimõtteliselt sama kord tulenes ka kaebuse esitamise ajal kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 1 p-dest 1 ja 3 ning lg-test 2 ja
7. Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 4 lg-st 5 tulenevalt saab hüvitise maksmisega seonduvat vaidlustada seaduses sätestatud tingimustel. Vastava kaebuse tähtajad sisaldusid kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku §-s
8. Selle esimese ja teise lõike kohaselt sai haldusakti tühistamist ja haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks kohustamist nõuda kolmekümne päeva jooksul haldusakti andmisest, selle andmisest või toimingu sooritamisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Sama paragrahvi lõige neli võimaldas avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist nõuda kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustajast teada sai või pidi teada saama ning lõige viis lubas haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamist nõuda kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Halduskohtumenetluse seadustiku § 10 lg 4 kohustas peale kaebetähtaja möödumist esitatud kaebusele lisama tähtaja ennistamise taotluse ning tähtaja möödalaskmise põhjused. Rahandusministeeriumist kohtu nõudmise peale saadud dokumendid kinnitavad, et 21.09.2007 on O.B. esitanud koos advokaadi vanemabiga avalduse alusetult vabaduse võtmisega seotud hüvitise saamiseks ja 08.10.2007 on Rahandusministeerium selle tema arvele kandnud. Sellel päeval sai hüvitise suurus O.B.ile teatavaks ning 01.11.2007 kirjaga nr 4-4/12893 selgitati tema pöördumisele vastates ka nii hüvitise kui tulumaksu arvutamise korda. Seega hakkas tuvastamisnõude esitamise kolme aastane tähtaeg kulgema 02.11.2007 ja viimane päev kaebuse esitamiseks oli 01.11.
9. Kohustamisnõude puhul tuleks 30 päevast kaebetähtaega arvestada samuti alates Rahandusministeeriumi kirja saamisest. Kuna kaebus edastati Tartu Halduskohtule alles 20.06.2011, on kaebetähtaeg nii tuvastamisnõude kui kohustamisnõude osas oluliselt ületatud. Kaebetähtaja ennistamise taotlust, põhjendusi ja neid tõendavaid dokumente ei ole O.B. esitanud ka peale vastavale puudusele tähelepanu juhtimist.
10. Halduskohtumenetluse seadustiku kuni 31.12.2011 kehtinud redaktsiooni § 7 lg-s 1 kehtestatu kohaselt sai kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks esitada vaid isik, kellel oli selleks vastav põhjendatud huvi. Kohtupraktikas mõisteti selle all, et haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine pidi olema kaebajale kasulik ja aitama koheselt või edaspidi tema õiguste teostamisele või kaitsmisele kaasa ja selleks tuli kaebajal oma vastava taotluse juurde esitada selgitus, kuidas täpselt kaebuse rahuldamine tema olukorda parandab. O.B. on oma kaebuse vormistanud tuvastamiskaebusena ning väidab, et tema huvi seisneb alusetult makstud tulumaksu tagasi saamises ning kinnipeetavate sarnaste nõuete ennetamises. Esimesena nimetatud eesmärk on saavutatav vaid kohustamisnõude abil ega saa seetõttu põhjendada tuvastamisnõuet. Teine eesmärk aga lähtub teiste isikute huvidest ega olnud halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg-s 1 kehtestatust lähtuvalt üldse lubatav.
11. Eeltoodud põhjustel ei vasta O.B.i kaebus seaduses kehtestatud nõuetele. Kuna kaebaja pole vaatamata tagajärgede kohta antud hoiatusele kaebuse puudusi kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud ning need ei võimalda asja läbivaatamist, peab Tartu Halduskohus kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 2 kohaselt läbi vaatamata jätma ja kaebajale tagastama. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane Kohtunik