KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 22. veebruar 2013, Tallinn 3-12-2626 Haldusasi L.B. Põhja maksu- ja m

) § 1 lg 1 punktile 2, § 6 lõike 1 punktile 1, § 11 lõikele 6, § 13 lõikele 1, § 3 lõikele 1 ja § 15 lõikele

1. KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
2. L.B. esitas
3. detsembril 2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
4. novembri 2012 maksuotsuse nr 12.23/10723-2 tühistamist. Kaebaja selgitab, et maksuotsuses nimetatud sigarettide omamise eest on teda juba karistatud väärteokorras 360 euro suuruse rahatrahviga, samuti on sigaretid konfiskeeritud. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri väitega, et ta teadis, et soetab, hoiab ning müüb edasi Eesti Vabariigi maksumärkideta ja sellest tulenevalt maksuvabalt Eestisse toimetanud sigarette teadlikult ning tahtlikult. Kaebaja selgitab, et ostis sigaretid Lasnamäe turult, kuna seal oli neid võimalik soodsalt osta, kaebaja kasutas neid enda tarbeks ega ole neid edasi müünud, samuti ei olnud kaebaja teadlik sellest, et rikub kehtivaid norme. Kaebaja juhib tähelepanu sellele, et on eakas inimene ja pensionär ning sigarettide maksumärkidest ei teadnud ta üldse midagi, samas kui tema ise ei ole sigarette Eestisse toimetanud. Viimaks leiab kaebaja, et maksuotsuses on küll viidatud ÜTS normidele, ent ei selgu, et selle direktiivi otsekohaldamise eeldused oleksid täidetud. Samuti on kaebaja seisukohal, et temal ei ole tollivõlga tekkinud, kuna tema ei ole sigarette vabasse ringlusse lubanud ega ole neid ühenduse tolliterritooriumile toimetanud. Kaebaja hinnangul ei saa tal olla käibemaksu tasumise kohustust, kuna ta ei ole neid sigarette müünud ja seega pole käivet tekkinud. Kaebaja leiab samuti, et aktsiisi määramine ei ole ATKEAS § 22 lg 1 p 4 alusel ei ole võimalik ilma selge viiteta ATKEAS normile, milles sätestatud nõudeid on rikutud. Kaebaja leiab, et kui maksuhaldur on seisukohal, et rikkumine seisnes selles, et kaebaja valduses olid ilma Eesti maksumärkidega sigaretid, siis peaks maksuotsuses viitama konkreetsele normile, millest tuleneb vastavasisuline keeld. VASTUSTAJA SEISUKOHT
5. Maksu- ja Tolliamet vaidleb L.B. kaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja on seisukohal, et kuivõrd sigarettipakkidel puudusid Eesti maksumärgid, siis ei saa vaidlust olla selles, et nendelt tasumisele kuuluvaid makse tasutud ei 2 ole, samas kui kaebaja ei saa oma väidetava teadmatusega õigustada seadusest tulenevate maksukohustuste eiramist. Vastustaja hinnangul ei ole tähtis, et kaebaja ei ole isiklikult sigarette Eesti Vabariiki toimetanud, kuna ÜTS art 202 lg 3 kohaselt on võlgnik isik, kes kõnealuse kauba omandas või seda valdas ja kes kauba omandamise või saamise ajal teadis või oleks pidanud teadma, et see on sisse toodud ebaseaduslikult. Asjaolu, et kaebaja teadis, et sigaretid on Eestisse toodud ebaseaduslikult, loeb maksuhaldur tuvastatuks kaebaja poolt väärteomenetluses antud ütlustega. Samuti peab vastustaja eluliselt ebausutavaks, et kaebaja ostis sigaretid Lasnamäe turult tundmatult isikult, kuna need olid odavamad ning samuti pole eluliselt usutav, et isik, olenemata oma õigusteadmistest, ei ole võimeline aru saama, et tema valduses olevate sigarettide näol on tegemist n-ö salasigarettidega. Vastustaja hinnangul on asjaolu, et suures koguses Vene Föderatsiooni maksumärkidega sigarette on Eestisse toimetatud ebaseaduslikult, üldteada. Seejuures viitab vastustaja sellele, et puudub igasugune majanduslik loogika väitmaks vastupidist, sest Vene Föderatsioonist sigarettide importimisel ja kõikide impordimaksude tasumisel tõuseks sigarettide hind kõrgemaks kui see on juba vabas ringluses olevatel sigarettidel. Vastustaja viitab juba maksuotsuses viidatud ÜTS normidele, mille kohaselt on kaebajal tollivõlg tekkinud ning kordab, et maksukohustuse seisukohast ei oma tähtsust see, et kaebaja isiklikult sigarette Eestisse ei toimetanud. Mis puudutab ATKEAS normide rikkumist, siis viitab vastustaja maksuotsuse punktile 4.3, kus on tema hinnangul maksuhaldur ammendavalt välja toonud ja viidanud ATKEAS normidele, mille alusel on kaebaja maksustamine aset leidnud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6. Vaadanud läbi kaevatava haldusakti, kaebuse ning vastustaja kirjaliku seletuse, leian et L.B. kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Vaidlusalune maksuotsus on õiguspärane ning nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendatud. Käesolevas asjas ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kaebaja elukohast leiti 570 pakki Valgevene Vabariigi ning 519 pakki Vene Föderatsiooni maksumärkidega sigarette, kokku 21 780 sigaretti. Vaidlust pole ka selles, et kõnelused sigaretid on kaebajalt väärteomenetluses tehtud otsusega konfiskeeritud ning kaebajat on väärteokorras karistatud. Samuti pole vaidlust selles, et maksuhaldur ei ole tuvastanud, et kaebaja isiklikult oleks kõnealused sigaretid üle Euroopa Liidu tollipiiri toonud. Vaidlus on aga selles, kas kaebajal on, vaatamata asjaolule, et tema sigarette Euroopa Liidu tolliterritooriumile ei toonud ning vaatamata sellele, et sigaretid temalt konfiskeeriti ning teda väärteo korras karistati, siiski kohustus tasuda tollimaksu, tubakaaktsiisi ning käibemaksu kauba impordilt.
7. ÜTS art 202 lg 1 punkti a kohaselt tekib tollivõlg kui kaup, millelt tuleb tasuda imporditollimaks, tuuakse ebaseaduslikult ühenduse tolliterritooriumile. Nõukogu määruse 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta lisas I sisalduva kombineeritud nomenklatuuri kohaselt kuuluvad sigaretid kaubagrupi 24 alamrubriiki 2402 20 90 (muud tubakat sisaldavad sigaretid), mis kuuluvad maksustamisele kokkuleppelise tollimaksumääraga 57,6%. Seega on tegemist kaubaga, millel tuleb tasuda impordimaks. Kaebajalt leitud ja konfiskeeritud sigarettide pakkidel olid Valgevene Vabariigi ja Vene Föderatsiooni maksumärgid, ühtegi tõendit selle kohta, et need sigaretid oleksid 3 nõuetekohaselt üle Euroopa Liidu tollipiiri tulnud ja tolliformaalsused läbinud, ei ole. Neil asjaoludel on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et tegemist on ebaseaduslikult ühenduse tolliterritooriumile toodud kaubaga.
8. ÜTS art 202 lg 3 kolmanda taande kohaselt on võlgnikuks isikud, kes kõnealuse kauba omandasid või seda valdasid ja kes kauba omandamise või saamise ajal teadsid või oleksid pidanud teadma, et see on sisse toodud ebaseaduslikult. Maksuhaldur on õigesti leidnud, et L.B. teadis või oleks pidanud teadma, et tema valduses olevad sigaretid on sisse toodud ebaseaduslikult. Kõnealustel sigaretipakkidel olid Euroopa Liitu mittekuuluvate kolmandate riikide maksumärgid. Asjaolu, et sigarettide näol on tegemist aktsiisikaubaga, samuti see, et kaupade importimisel väljastpoolt Euroopa Liitu tuleb üldjuhul tasuda imporditollimaksu, välja arvatud teatud väikeste koguste puhul, on üldteada ning pidid teada olema ka kaebajale. Kaebaja, omandades talle tundmatu isiku käest kokku enam kui 1000 pakki sigarette, mille hind tema enda poolt antud selgituste kohaselt oli soodne, ei saanud heas usus eeldada, et tegemist on seaduslikult Eestisse saabunud sigarettidega. Kaebaja väide, et ta ei teadnud midagi maksumärkidest ega kehtivast regulatsioonist, ei ole tõsiseltvõetav. See, kas või mil määral oli kaebaja tegelikult teadlik tollieeskirjadest ning sigarette kui erilist kaubaliiki puudutavatest normidest, ei ole siinkohal oluline. Tuleb lugeda, et isik olek pidanud teadma, et kaup on toodud sisse ebaseaduslikult, kui vaadeldava isikuga samasuguses olukorras oleva tavalise mõistliku inimese jaoks oleks pidanud kauba ebaseaduslik päritolu tunduma tõenäolisem kui selle võimalik seaduslik päritolu. Vastustaja märgib kohtule esitatud kirjalikus seletuses õigesti, et asjaolu, et Eestis liigub Venemaalt pärit salasigarette, on üldteada asjaolu ning seega tuleb eeldada, et maksumärkidelt sellise päritoluga nähtuvate sigarettide puhul, iseäranis, kui neid omandatakse suures koguses, peab isik eeldama, et need on sisse toodud ebaseaduslikult. Sellise eelduse puhul peab mõistlikult toimiv isik kauba päritolu välja selgitama, vajadusel tehes endale selgeks asjassepuutuvate eeskirjade ja sisu ning kui see pole võimalik veenduda, et kaup on sisse toodud seaduslikult, jätma kauba omandamata.
9. Hindamaks seda, kas kaebaja oleks pidanud teadma, et kaup on sisse toodud ebaseaduslikult, ei oma tähtsust ei kaebaja vanus ega see, et see, et tegu on pensionäriga. Kaebusest nähtuvalt oli kaebaja ajal, mil sigaretid tema elukohast leiti,
10. aastane. Selles vanuses isikult saab eeldada sedasama, mida saab eeldada keskmiselt mõistlikult inimeselt. Vastupidist peaks kinnitama meditsiiniline diagnoos nõrgamõistuslikkuse, vaimuhaiguse või muu tervisehäire kohta, mis takistab inimesel adekvaatselt maailma ja ühiskonnakorralduse tajumist. Asjaolu, kas kaebaja kasutas või kavatses neid sigarette kasutada enda tarbeks või neid müüa või kas ta neid tegelikult teistele isikutele müüs või muul moel üle andis, ei ole tollimaksukohustuse seisukohast oluline. Eeltoodud põhjustel on maksuotsuses õigesti leitud, et kaebajat tuleb temalt leitud sigarettide osas käsitada võlgnikuna ÜTS art 202 lg 3 kolmanda taande kohaselt.
11. Kaebaja poolt tollimaksu tasumise kohustust ei muuda see, et sigaretid kaebajalt konfiskeeriti või et kaebajat väärteokorras karistati. Tollivõla lõppemist reguleerivad ÜTS artiklid 233 ja
12. ÜTS art 233 punkti d kohaselt lõpeb tollivõlg kui kaup, millega seoses on vastavalt artiklile 202 tekkinud tollivõlg, peetakse ebaseaduslikul sissetoomisel kinni ja 4 konfiskeeritakse samaaegselt või hiljem. See tähendab, et kauba konfiskeerimine lõpetab tollivõla üksnes juhul, kui kaup peetakse kinni ebaseaduslikul sissetoomisel. Tollivõlg ei lõpe selle sätte kohaselt, kui ebaseaduslikult sisse toodud kaup peetakse kinni pärast selle sissetoomist. Käesoleval juhul ei peetud vaidlusaluseid sigarette kinni nende sissetoomisel, nende sissetoomise täpsed asjaolud ning täpne aeg on teadmata. Ka ühtegi teist ÜTS art 233 ja 234 sätestatud tollivõla lõppemise alust ei esine. Kaebaja karistamine väärteokorras ei mõjuta maksukohustuste kehtivust ega suurust mingil moel. Maksu määramise näol ei ole tegemist karistusliku meetmega.
13. Kaebaja on küll märkinud, et maksuotsuses toodud maksuarvestus ei ole õige, samas ei ole esitatud ühtegi konkreetset vastuväidet, mis puudutaks vaidlusaluste sigarettide tolliväärtuse kindlaksmääramist või tollimaksusumma arvutamist. Maksuotsus on selles osas selles kohas seaduslik ja põhjendatud. Nõustun maksuotsuse punktis 4.2 toodud põhjendustega sigarettide tolliväärtuse kindlaksmääramise kohta ning maksuotsuse punktis 5 esitatud tollimaksu arvestusega ega pea neid, lähtudes halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 165 lõikes 2 sätestatust, vajalikuks siinkohal korrata.
14. Kaebaja etteheide, et maksuotsuses viidatakse ÜTS normidele, ilma et oleks selge direktiivi otsekohaldamise eelduste täitmine, on asjakohatu. ÜTS-iga on kehtestatud Euroopa Liidu tollieeskirjad, sealhulgas imporditollimaksukohustuste tekkimise alused. Formaalses mõttes on ÜTS nõukogu määrus. Tegemist on liikmesriikides otsekohalduva õigusaktiga, mitte direktiiviga, nagu leiab kaebaja.
15. Maksuotsus on õiguspärane ja põhjendatud ka tubakaaktsiisi määramise osas. ATKEAS § 22 lg 1 punkti 2 kohaselt on aktsiisi maksmise kohustus võlgnikul ühenduse tolliseadustiku mõistes. Juba eelpooltoodud põhjustel tuleb vaidlusaluste sigarettide osas ÜTS art 202 lg 3 kolmanda taande kohaselt võlgnikuks pidada kaebajat. Seega on kaebajal kohustus tasuda tubakaaktsiisi. Maksuotsuses on viidatud ka ATKEAS § 27 lg 7 viimasele lausele, milles on sätestatud, et maksukohustust ei lõpe tollivõla lõppemisega kauba konfiskeerimisel. Käesoleval juhul ei ole see norm tegelikult asjassepuutuv, sest ÜTS art 233 kohaselt ei lõppenud kaebajalt kauba konfiskeerimisega ka tollivõlg. Igal juhul ei lõpeta kauba konfiskeerimine aga aktsiisi tasumise kohustust. Kaebaja ei ole esitanud ühtki konkreetset vastuväidet maksuotsuses esitatud aktsiisi arvestusele. Maksuotsusega määratud aktsiisisumma on õiguspäraselt arvutatud vastavalt ATKEAS § 56 lõikele 1 ja 11 ja §-le
16. Nõustun maksuotsuses esitatud arvestusega ega korda seda siinkohal. Asjakohaseks ei saa pidada kaebaja väidet, mis puudutab ATKEAS § 22 lg 1 p 4 kohaldamise eeldusi ning seda, et selleks on vaja viidata konkreetsele ATKEAS normile, mida isik aktsiisikauba tootmisel, maksumärgistamisel, ladustamisel, lähetamisel, vedamisel ja võõrandamisel rikkunud on. Vaidlusaluse maksuotsuse tegemise aluseks ei ole olnud ATKEAS § 22 lg 1 p 4, vaid ATKEAS § 22 lg 1 p
18. Viimaks on põhjendatult ja õiguspäraselt määratud ka tasumisele kuuluva käibemaksu summa. Kaebaja väide, et käivet ei ole toimunud, on väär.

§ 1

lg 1 p 2 ja § 6 lg 1 p 3 kohaselt on käibemaksu objektiks juhud, millega kaasneb tollivõla tekkimine ühenduse tolliseadustiku tähenduses.

§ 3

lg 6 p 1 kohaselt peab käibemaksu maksma võlgnik 5 ühenduse tolliseadustiku tähenduses. Kuivõrd kaebaja kvalifitseerub kõnealuste sigarettide suhtes võlgnikuks ÜTS tähenduses, on tal seega ka käibemaksu tasumise kohustus. Asjaolu, et kaebaja ise kõnealuseid sigarette üle tollipiiri ei toonud, ei ole oluline, kuna sellele vaatamata tuleb teda käsitada võlgnikuna ÜTS tähenduses.

§ 13

lg 1 kohaselt maksustatakse impordi puhul käibemaksuga lisaks kauba tolliväärtusele ka importimisega seotud maksud, milleks antud juhul on tollimaks ja tubakaaktsiis. Maksuotsuses esitatud käibemaksuarvestus on õige. Sellele pole kaebaja iseenesest ka vastuväiteid esitanud. See, kas kaebaja sigarette edasi müüs või mitte, ei mõjuta antud juhul käibemaksukohustust. 14. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad kummagi poole kulud poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik 6