← Eesti

3-11-1741/70

Obsah (11)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 165§ 2§ 90§ 285§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lauri Madise ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht 12.12.2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-1741 Hald

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

3-11-1741 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tallinna Linnavolikogu võttis 16.06.2011 vastu otsuse nr 114, mille punktiga 1 kehtestas Tallinna Kesklinna linnaosas 1,11 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu. Detailplaneeringus on ette nähtud moodustada planeeritud maa-alale krundipiiride muutmise teel kaks krunti ning on määratud ehitusõigus moodustatavale sotsiaalmaa sihtotstarbega krundile 16 maapealse ja kahe maa-aluse korrusega ülikooli õppehoone rajamiseks ja ärimaa sihtotstarbega krundil olemasoleva ärihoone teenindamiseks ning kruntide kasutamise tingimused. Linnavolikogu otsuse punktiga 2 nähti ette, et Eesti Kunstiakadeemial tuleb tagada detailplaneeringu elluviimise eelduseks olevate kokkulepete sõlmimine isikutega, kellele kuuluvates (elu)ruumides väheneb insolatsiooni kestus võrreldes olukorraga, kui planeeritud maa-alal asusid Eesti Kunstiakadeemia hooned, alla Eesti standardis EVS 894:2008 "Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides" soovitatust. Samas punktis märgiti, et detailplaneeringuga nähakse ette võimalus insolatsiooni puudutavate kokkulepete mittesaavutamisel kinnisasjade sundvõõrandamiseks üldistes huvides juhul, kui eesmärk, milleks sundvõõrandamist taotletakse, ei ole saavutatav ilma teise isiku omandis oleva kinnisasja omandamiseta. Otsuse punktidega 3-6 nähti ette avalikult kasutatavate teede väljaehitamise tagamine, varasema detailplaneeringu kehtetuks muutumine, detailplaneeringut kehtestava otsuse avaldamine ning vaidlustamine. Linnavolikogu otsuse kohaselt võeti detailplaneeringu kehtestamisel arvesse nii otsusele lisatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koostatud seletuskirjas esitatud kui ka samas otsuses toodud põhimotiive ja kaalutlusi: planeeritud maa-ala asub Kesklinnas piirkonnas, kus Tallinna üldplaneeringu kohaselt on ette nähtud kesklinna segahoonestusala ning võib ehitada kõiki hooneid, v.a keskkonda saastavaid ettevõtteid; planeeritud maa-ala asub Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneeringu "Kõrghoonete paiknemine Tallinnas" kohase Maakri kõrghoonete piirkonna (
  2. piirkond)
  3. kvartalis, kus suurimaks hoonestustiheduseks on lubatud 6,5 ja piirkonna ehitiste suurimaks absoluutkõrguseks 130 meetrit; planeeritud maa-ala paikneb Vabariigi Valitsuse
  4. mai 2003 määrusega nr 155 vastuvõetud Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis ja muinsuskaitseala vaatesektoris, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus; planeeritud maa-ala asub linnaehituslikult olulises kohas linna keskmes; detailplaneeringu kehtestamisel muutub planeeritud maa-ala osas kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 20.09.2001 otsusega nr 257 kehtestatud A. Laikmaa tn, Gonsiori tn ja Rävala pst vahelise kvartali detailplaneering, kuid kehtestataval planeeringul on varasema planeeringu ees mitmeid eeliseid: Tartu mnt 1 krundi täisehitus on kavandatud väiksem, ette on nähtud avalikult kasutatav väljak, parkimiskohti on kavandatud tegelikust vajadusest lähtuvalt, uue hoone 2

(15)3-11-1741 ja Tartu mnt 7/Kivisilla tn 4 ja Gonsiori tn 8/Kivisilla tn 2 hoone vahele on jäetud avaram ruum, lammutatakse kesklinna miljöösse ebasobivad alajaamad, parkla ehitatakse maa alla, mis võimaldab jätta maa pealse osa valdavalt jalakäijate kasutada; planeeringuga määratud ehitusõigus võimaldab avalik-õigusliku ülikooli tegevuse jätkumise ajaloolises asukohas, uude õppehoonesse saab ehitada tänapäevased õpperuumid ning koondada kogu akadeemia tegevus ühte hoonesse, misläbi saab parandada õpetamise kvaliteeti ja tagada ülikooli arendamise võimalused ning konkurentsivõimelisus. Detailplaneeringu koostamise käigus viidi läbi rahvusvaheline arhitektuurivõistlus, mille tulemusel oli võimalik võrrelda mitmeid lahendusvariante.
  1. E P esitas 14.07.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavolikogu 16.06.2011 otsuse nr 114 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused on järgmised. 1) Kaebaja on detailplaneeringuala naaberkinnistu - Tartu mnt 7/Kivisilla 4 - omanik ning kehtestatud detailplaneering rikub tema omandiõigust. 2) Tallinna linn on
  2. a planeeringu osaliselt kehtetuks tunnistamisega rikkunud kaebaja õiguskindlust. Kaebaja on korduvalt esitanud vastuväiteid uuele planeeringulahendusele ning pole soovinud vana planeeringu elluviimisest loobuda. Uus planeeringumenetlus algas enne arhitektuurivõistluse väljakuulutamist. Eesti Kunstiakadeemia (EKA) taotles vana planeeringuga etteantud ehitusmahtude muutmist juba enam kui aasta enne arhitektuurivõistluse väljakuulutamist. Seepärast pole usutav põhjendus, et planeeringulahendust tuli muuta, kuna arhitektuurivõistluse võitnud töö oli nii hea. Kuna arhitektuurikonkursile, mis lähtus
  3. a planeeringu tingimustest, esitati ligi 100 tööd, võinuks vana planeeringu ellu viia, valides mõne neist töödest realiseerimiseks. 3) Tallinna Linnavalitsus ei ole uue detailplaneeringu menetlemisel arvestanud kaebaja ja teiste asjassepuutuvate isikute vastuväiteid ning on rikkunud kaalutlusõigust. Ettepanekut muuta hoone asukohta ei ole põhjalikult kaalutud. Seletuskirjast ei selgu, miks on hoone vaja ehitada just sellesse asukohta ja just sellisel kujul. Arvestamata on jäänud naabrite huvi ning planeering on kehtestatud üksnes EKA huvides. Kehtestatud planeeringulahendus ei arvesta avalikku huvi Eesti kunstihariduse jätkusuutlikkuse osas. EKA-l puuduvad rahalised võimalused planeeringuga kavandatud uue õppehoone ehitamiseks. 4) Kaebajale kuuluvas elamus väheneb insolatsioon alla standardis ettenähtud miinimumtaseme. Tallinn linn jättis insolatsiooniküsimuse poolte eraõigusliku vaidluse esemeks, mis ei ühti planeerimismenetluse mõttega – leppida kokku planeeritava maa-ala tulevikuperspektiivis ja mitte tekitada potentsiaalseid vaidlusi juurde. Insolatsiooni kestus lüheneb alla lubatud määra, so alla 2,5 tunni Tartu mnt 7/Kivisilla tn 4 kahes korteris ja Gonsiori tn 8/Kivisilla tn 2 seitsmes korteris. 5) Arvestamata on jäetud kaebaja vastuväide, et Tartu mnt 7/Kivisilla tn 4 ja Gonsiori tn 8 elamud saavad uue planeeringu realiseerimisel kahjustusi. Tartu mnt 1 planeeringu realiseerimisel kavandatav süvendamine toob kaasa veealanduse intensiivse mõjutsooni 15-20 m ulatuses. Kaebajale kuuluval kinnistul asuv hoone võib vajuda kuni 10 cm, mis ületab oluliselt mõistliku talutavuse piiri. Kaebajale lubatakse, et ehitusluba ei väljastata enne, kui ehitustehnoloogiliselt leitakse naaberkinnistute jaoks süvendamise ohutu võimalus. Samas mööndakse, et pinnase omaduste tõttu võib hoone ehitamine osutuda mingil määral kallimaks, kuigi otsuse tegemise ajal polnud teada, kui palju planeeringu realiseerimine kavandatust kallimaks kujuneb. Selline informatsioon oleks aga pidanud otsustajal huvide tasakaalustamisel olemas olema selleks, et vältida planeeringu kehtestamisega kaasneda võivat olukorda, kus kaebajale 3
(15)3-11-1741 kuuluva hoone sundvõõrandamine võib osutada odavamaks nende meetmete rakendamisest, mis teeniksid süvendamise toestamise ja naaberhoonete vajumise vältimise eesmärki. 6) Vaidlustatud otsus on õigusvastane selle p-s 2 kehtestatud kõrvaltingimuse tõttu. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 2 p-st 1 tulenevalt on haldusaktile kõrvaltingimuse kehtestamine võimalik loetelus sisalduvate muude eelduste olemasolul üksnes seaduses sätestatud juhul. Seadus ei sätesta võimalust kehtestada planeering selliselt, et selle elluviimine sõltub isikute vahel sõlmitavatest kokkulepetest. Õigusvastase kõrvaltingimuse tõttu on kogu planeeringu kehtestamise otsus õigusvastane.
  1. Tallinna Linnavolikogu palus vastuses kaebus rahuldamata jätta ning esitas järgmise põhjenduse. 1)
  2. aasta detailplaneeringu osaline tühistamine ei ole vastuolus õiguspärase ootusega. Uue planeerimismenetluse läbiviimine 8 aastat pärast eelmise detailplaneeringu kehtestamist on kooskõlas PlanS mõtte ja sättega, sest muutunud on linnaehituslik situatsioon piirkonnas. Valminud on Viru keskus ja Tartu maantee läbimurre, muudetud on liikluskorraldust. 2) Kaebaja on olnud kaasatud uude planeerimismenetlusse ning on saanud esitada ettepanekuid ja vastuväiteid. Ainuüksi asjaolu, et detailplaneeringu lahendus ei vasta kaebaja soovidele, ei anna alust lugeda detailplaneeringut õigusvastaseks. Kaebaja ettepanekuid on osaliselt arvestatud, samuti on pakutud naabritele kompensatsiooniks mitmeid hüvesid. 3) Kehtestatud detailplaneering ei riku kaebaja õigusi seoses insolatsiooniga. Detailplaneeringu menetlemise käigus hindas insolatsiooni muutumist lähialal asuvates elamutes OÜ Fassaadiprojekt. Insolatsiooni analüüsides on hinnatud, kuidas mõjutab planeeritud EKA uus hoone insolatsiooni kestust Gonsiori tn 8/Kivisilla tn 2 asuvates eluruumides, Gonsiori tn 5 asuvates eluruumides ja lasteaia mängutubades, Tartu mnt 7/Kivisilla tn 4 kuuendal korrusel asuvates eluruumides ja Tartu mnt 6 korteri 3 eluruumides. Muutuste hindamisel on võrreldud kavandatud olukorda olukorraga, mil planeeritud alale jäävatel kruntidel asunud hooned ei olnud veel lammutatud, ja olukorraga, mille näeb ette planeeritava maa-ala kohta Tallinna Linnavolikogu 20.09.2001 otsusega nr 275 kehtestatud detailplaneering. Arvutustest lähtuvalt pole insolatsiooni tingimused vaidlusaluse detailplaneeringu rakendamisel oluliselt halvemad kui
  3. a detailplaneeringu elluviimise korral. Tartu mnt 7/Kivisilla tn 4 kinnistu kuulub ühele omanikule. Tartu mnt 7/Kivisilla tn 4 korterid nr 14 ja 15 on katusekorterid, mistõttu on võimalik lahendada valgusküsimused ka uute akende rajamise abil. EKA on teinud kinnistu omanikule ettepaneku kompenseerida katuseakende rajamise kulud ning on pidanud läbirääkimisi ka servituudi seadmiseks, kuid kirjalikku kokkulepet saavutatud ei ole. Tartu mnt 7/Kivisilla tn 4 kortereid nr 14 ja 15 kasutatakse vähemalt osaliselt äripindadena, mistõttu on küsitav nimetatud korterite osas eluruumide insolatsiooninormide rakendamine. Tallinna Linnaplaneerimise Amet on Tartu mnt 7/Kivisilla tn 4 omaniku selgituste andmiseks välja kutsunud juba kolmel korral, kuid siiani ei ole E. P reageerinud ega kohale ilmunud. 4) Detailplaneeringu menetlemisel seati muuhulgas eesmärgiks säilitada EKA senises asukohas ning ehitada kaasaja tingimustele vastav ja kõiki üksusi koondav õppehoone. Hoone asukoha ja kõrguse muutmisel planeeritava ala piires ei ole võimalik rajada piisava suurusega õppehoonet nii, et naaberhoonetes asuvates eluruumides oleks tagatud standardi kohane insolatsiooni kestus. Koostatud insolatsioonianalüüside alusel modelleeritud hoone osutus kujult ebaotstarbekaks ja linnaehituslikult vastuvõetamatuks ning ei võimaldanud tagada ühte põhilist eesmärki – koondada kogu EKA ühte majja. 4
(15)3-11-1741 Kuna detailplaneering välistab ehitusloa andmise enne insolatsiooni küsimuse lahendamist, ei ole kaebaja õigusi rikutud. Uue detailplaneeringuga nähakse ette võimalus insolatsiooni puudutavate kokkulepete mittesaavutamisel kinnisasjade sundvõõrandamiseks üldistes huvides vastavalt kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (KASVS) § 3 lg 1 p-le
  1. 5) Kavandatava hoone püstitamine on võimalik kaebaja elamu vajumiseta. Vastavalt detailplaneeringu käigus teostatud geotehnika aruandele (Hüdrogeoloogiline uuring Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamiseks, AS G.I.B. töö nr 2330) tuleb süvendi rajamisel loobuda aktiivsest veealandusest. Uuringus on toodud loetelu meetmetest, mida tuleks rakendada aktiivse veealanduse vältimiseks, ning loetletud meetmed on kirjeldatud nõuetena ehitamiseks ka detailplaneeringus. Tallinna Linnaplaneerimise Amet andis 10.11.2011 välja ehitusloa nr 52643, milles nähti ette kaevata Tartu mnt 1 kinnistule kuni 3 m sügavune süvend. Nimetatud ehitusloaga kinnitatud ehitusprojektis on vastavalt vaidlustatud detailplaneeringule kasutusele võetud abinõud Tartu mnt 7/Kivisilla tn 4 ehitise säilimiseks ja tagatud selles viibivate isikute julgeolek. Seega on detailplaneeringus kirjeldatud meetmed reaalselt rakendust leidnud. Vaatamata ohutu ehitustehnoloogia kasutamisele on ehitusettevõtja kohustatud omama vastavat kindlustust, mis tagab kõigi tekkivate kahjude hüvitamise.
  2. Kolmas isik palus vastuses kaebus rahuldamata jätta. Kolmas isik nõustus vastustaja esitatud seisukohtade ja põhjendustega otsuse, planeeringumenetluse ja detailplaneeringu õiguspärasuse osas ning märkis täiendavalt järgmist. 1) Detailplaneeringuga määratud ehitusõigus võimaldab avalik-õigusliku ülikooli tegevuse jätkumise ajaloolises asukohas EKA-le kuuluval kinnistul. Uude õppehoonesse on võimalik ehitada tänapäeva nõuetele vastavad õpperuumid, koondada kogu akadeemia õppetegevus ühte hoonesse, muuta õppetingimused üliõpilaste ja õppejõudude jaoks kaasaegsemaks ning seeläbi parandada õpetamise kvaliteeti, tagada ülikooli arendamise võimalused ja suurendada konkurentsivõimet rahvusvahelisel kõrghariduse turul. Muuhulgas parandab detailplaneeringu alusel õppehoone rajamine ka linnaehituslikku miljööd Tallinna kesklinnas. Seega teenib detailplaneeringu realiseerimine enamiku ühiskonnaliikmete huve. 2) Vaidlustatud detailplaneering sisaldab klauslit, et planeeringu elluviimise eelduseks on kokkulepete sõlmimine isikutega, kellele kuuluvates (elu)ruumides väheneb insolatsiooni kestus alla lubatud normi. Ainult kahe Tartu mnt 7/Kivisilla tn 4 majas asuva korteri (nr 14 ja 15) omanikuga ei ole õnnestunud kokkulepet sõlmida. E. P on keeldunud kokkuleppest vaatamata ligi kolm aastat väldanud läbirääkimistele ning on korduvalt väljendanud seisukohta, et teda rahuldaks ainult madalam hoone krundi Kaubamaja poolses servas. Kaebaja soovi pole aga võimalik rahuldada, sest hoone nihutamine poleks sobiv linnaehituslikust seisukohast ega võimaldaks ehitada EKA vajadustele vastavat terviklikku õppehoonet. 3) Naabri nõusoleku mittesaamise alternatiivina on detailplaneeringu kehtestamise otsuses viidatud sundvõõrandamisele. Kõigilt insolatsiooni vähenemisest puudutatud naabritelt peale E. Pon servituudi seadmise lepingutega saadud nõusolekud vähenenud insolatsiooni talumiseks. Sundvalduse seadmine, mida KASVS § 6 lg 2 võimaldab teostada kinnisasja koormamisega piiratud asjaõigusega (antud juhul reaalservituudiga vähenenud insolatsiooni talumiseks), koormaks kinnisasja omanikku vähem kui sundvõõrandamine. Seega esitas kolmas isik 23.11.2011 Haridus- ja Teadusministeeriumile taotluse sundvalduse seadmiseks E. Pkinnistule. 5
(15)3-11-1741 4) Detailplaneeringuga kavandatava hoone püstitamine on võimalik kaebajate elamute vajumiseta. Seda on selgitatud ka 27.10.2011 korraldatud esitlusel, seejuures tehti E. Pesindajatele vastav esitlus eraldi ka 26.09.
  1. Vältimaks kaebaja hoonele kahju tekitamist ja hoone vajumist on EKA valmis teostama uuringus kirjeldatud reeperite deformatsiooni mõõtmisi tegelikkuses märksa tihedamini uuringus nõutust, so igal tööpäeval. Kolmas isik on võtnud tarvitusele abinõud ohutu ehitustehnoloogia rakendamiseks (sulundseina projekteerimine) ja on valmis täitma nõudeid ja juhiseid ning kandma võimalikku kahjuriski kolmandate isikute ees koos ehitajaga. Lisaks tehakse enne ehituse alustamist majadele ekspertiis ning juhul kui tekivad kahjustused, hüvitatakse/parandatakse need kolmanda isiku ja/või ehitaja poolt, kellele ehituse töövõtu riigihanke tingimustega seatakse ka vastava kindlustuse olemasolu nõue.
  2. Tallinna Halduskohus jättis 25.05.2012 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused. 1) Vastustaja viis detailplaneeringu menetluse läbi järgides kõiki õigusaktides sätestatud nõudeid. Planeeringumenetlusse on kaasatud puudutatud ning huvitatud isikud, kes said kasutada oma õigusi seisukohtade esitamiseks. Kaebaja ei ole läbiviidud menetluse suhtes esitanud ühtegi arvestatavat vastuväidet. Kõiki asjaolusid ja väiteid, millega kaebaja põhjendab kaevatava otsuse õigusvastasust, on põhjalikult käsitletud ja kaalutletud nii detailplaneeringu menetlemise käigus, maavanema järelevalve käigus kui ka detailplaneeringu kehtestamisel. Ainuüksi asjaolu, et detailplaneeringu lahendus ei vasta kaebaja soovidele, ei anna alust lugeda seda õigusvastaseks. 2) Vastustaja on planeerimismenetluse käigus teinud mitmeid kaebajale ja teistele huvitatud isikutele soodsaid täpsustusi ja täiendusi - võrreldes arhitektuurivõistluse võidutööga kavandati detailplaneeringus EKA hoone neli-viis meetrit A. Laikmaa tänava poole, et tagada kaebajale paremad insolatsioonitingimused; võrreldes eskiislahendusega on EKA hoone maapealse osa hoonestusala vähendatud ca 210 m² võrra ja nihutatud 9 m kaugusele Tartu mnt 7/Kivisilla tn 4 ja Gonsiori tn 8/Kivisilla tn 2 kinnistutel paiknevatest hoonetest; vastavalt Gonsiori tn 8/Kivisilla tn 2 omanike soovile on planeeringusse tehtud täiendus ja määratud hoone projekteerimiseks tingimus, et Gonsiori tn 8/Kivisilla tn 2 läänepoolse fassaadi ulatuses ei või akadeemia hoonele öist valgustust ette näha ja siseruumidest kumava valguse mõju vähendamiseks tuleb ette näha aknakatted, s.o rulood või salusiid; samuti on detailplaneeringusse tehtud täiendus ja määratud servituudi vajadusega ala, mille kaudu saab Tartu mnt 7/Kivisilla tn 4 ja Gonsiori tn 8/Kivisilla tn 2 kinnistute hoovipoolsele osale juurde pääseda. Vastu on tuldud ka Gonsiori tn 8/Kivisilla tn 2 korteriomanikele prügikonteinerite asukohaga seoses – detailplaneeringut täiendati ja osale alajaama lammutamise järel vabanevast maast kavandati tugiseinaga varjualune Gonsiori tn 8/Kivisilla tn 2 prügikonteineritele. Detailplaneeringu materjalide kohaselt on EKA lubanud koos uue majaga ka prügikonteinerite varjualuse valmis ehitada. 3) Vastavalt PlanS § 9 lg-le 1 koostatakse detailplaneering valla või linna territooriumi osa kohta ja see on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Uue planeerimismenetluse algatamine 8 aastat pärast eelmise detailplaneeringu kehtestamist on kooskõlas planeerimisseaduse mõtte ja sättega ning ei saa rikkuda kaebaja õiguspärast ootust selle kehtimajäämiseks. Planeerimismenetluses huvitatud osapoolte vahel saavutatud kompromissidel on siduv tähendus ainult niikaua, kui kehtib nende aluseks olnud planeeringulahendus. Kui avalik võim leiab õiguspärase menetluse tagajärjel ja kõikidele õigusaktides toodud nõuetele vastava kaalutlusõiguse alusel antud seaduspärase haldusaktiga muu lahenduse, on kehtiv see uus lahendus. Seejuures on loomulik, et uue lahenduse otsimisel kaalutakse ka senikehtinud lahendusega seotud asjaolusid ja muudetakse neid ainult põhjendatud vajadusel, arvestades osapoolte ja 6
(15)3-11-1741 avalikke huvisid. Käesoleval juhul on nähtuvalt kehtestatud detailplaneeringu seletuskirjast neid küsimusi põhjalikult kaalutud ja leitud lahendusi põhjendatud. 4) Vastustaja ja kolmanda isiku seisukoht, et EKA avalik-õigusliku isikuna on juba iseenesest avaliku huvi väljendus, on õigustatud. EKA tegevus kunstihariduse andmisel Eestis on avalikes huvides. Samuti on selgelt avalikes huvides, et EKA materiaalne baas (hooned muuhulgas) annaks võimaluse teostada õpet ühes asukohas. EKA soov saada enda vajadustele võimalikult täpselt vastav õppehoone on kooskõlas avaliku huviga saada EKA-lt võimalikult heal tasemel kunstiharidusega spetsialiste. EKA soov püstitada vastav õppehoone oma käsutuses olevale krundile vastab ka üldisele käsitlusele omaniku õigustest. 5) Arhitektuurikonkursi korraldas EKA enda õppehoonele parima võimaliku lahenduse leidmiseks. Tegemist oli krundi omaniku poolt korraldatud konkursiga, mille tulemuste kasutamise või mitte kasutamise suhtes on otsustusõigus krundi omanikul. Vastustajal puudub igasugune õiguslik alus ja võimalus kaaluda arhitektuurivõistlusel omaniku poolt mittevalituks osutunud tööde sobivust planeeringu alusena, kui omanik seda ei soovi. Ainuke, mida haldusorgan saab sellises olukorras teha, on teha ettepanek omanikule kaaluda teise lahenduse valikut. Juhul, kui omanik seda ei soovi, peab haldusorgan menetlema edasi omaniku poolt valitud lahendust ja langetama selle alusel diskretsiooniotsuse detailplaneeringu kehtestamiseks või kehtestamata jätmiseks. 6) Arhitektuurikonkursi läbiviimine enne planeeringu kehtestamist ei ole kaalutlusviga. Planeeringu kehtestajal on sellisel juhul palju selgem arusaam planeeringuga soovitust ja võimalik paremini hinnata erinevaid planeeringuga seotud küsimusi juba planeerimismenetluse käigus ning teostada kaalutlusõigust palju põhjalikumalt, kui olukorras, kus tulevase hoone kohta on ainult PlanS § 9 lg 6 toodud planeeringulahenduse illustratsioon. 7) Detailplaneeringu seletuskirjast selgub, et kaebajale on menetluses selgitatud, et linnaehituslikult ei ole põhjendatud määrata Tartu mnt 1 krundi hoonestusala A. Laikmaa tänava poolsesse ossa. Planeeringus on Tartu mnt 1 kinnistu A. Laikmaa ja Gonsiori tänava nurga poolsele osale kavandatud avalikult kasutatav väljak. Väljaku jaoks on tänavate nurk sobivam. Sinna avanevad jalakäijate tunnelid ja avar hajumisruum on parem. Väljakul hakatakse korraldama avalikke üritusi - kontserte, liikumisetendusi ja helikujundusega kunstinäitusi. Kui väljak rajada akadeemia hoone ja elamute vahele, võivad üritused hakata elanikke häirima. Samuti ei toimiks uus hoone nii tõhusalt A. Laikmaa ja Gonsiori tänava nurgalt leviva liiklusmüra ekraanina. Väljaku paigutamise korral elamute poole jääb väljakule avatuks Tartu mnt 7/Kivisilla tn 4 ja Gonsiori tn 8/Kivisilla tn 2 elamute hoov, mis ei ole esinduslik. Kohalik omavalitsus on planeeringulahendust põhjendanud, selgitades, et hoone maa-alustele korrustele on kavandatud hoone teenindamiseks vajalikud parklad. Selleks, et kavandada madalam hoone, kuid samas näha ette akadeemia vajadustele vastava suurusega hoone, tuleks loobuda väljaku kavandamisest. Nendest seletustest nähtub selgesti nimetatud küsimuste kaalumine ja vastuvõetud lahendus on usutavalt ja ratsionaalselt põhjendatud ning vastustaja ei ole teinud silmnähtavat diskretsiooniviga. Isegi juhul, kui tõesti tekib kaebaja väidetav tuuletunnel, mis võib mõjutada avaliku väljaku kasutamist, on kohtu arvates võimalik selle mõju ehitustehniliste ja kujunduslike vahenditega piisavalt vähendada. 8) Põhjendamatu on kaebaja väide, et vastustaja tegi kaalutlusvea sellega, et ei hinnanud planeerimismenetluse käigus EKA võimet planeeringus taotletut ellu viia. Sellist õigust ja kohustust haldusorganil tulenevalt PlanS-s sätestatust ei ole. 7
(15)3-11-1741 9) OÜ Fassaadiprojekt analüüsi tulemusi ei ole kaebaja vaidlustanud. Insolatsiooni analüüsis on nähtuvalt detailplaneeringu seletuskirjast muuhulgas hinnatud, kuidas mõjutab planeeritud EKA uus hoone insolatsiooni kestust Tartu mnt 7/Kivisilla tn 4 kuuendal korrusel asuvates eluruumides. Vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamine ei mõjuta võrreldes sellele eelnenud õigusliku olukorraga oluliselt kaebaja õiguslikult tagatud insolatsiooni kestvust. Seejuures juba
  1. a detailplaneeringu puhul oli see väiksem kui Eesti standardi EVS 894:2008 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ punktis 4.3.
  2. ettenähtu. Kolmas isik on teinud kaebajale korduvalt mitmesuguseid ettepanekuid ebapiisava insolatsiooni kestusega korterite probleemide lahendamiseks (vt. kokkuvõtet II kd, tl 14). EKA on teinud kinnistu omanikule ettepaneku kompenseerida katuseakende rajamise kulud, lisaks pakkunud fassaadi korrastamist, parkimiskohti, rahalist kompensatsiooni ning on pidanud läbirääkimisi ka servituudi seadmiseks, kuid kokkulepet ei ole saavutatud. Sellises olukorras on õigustatud 16.06.2011 detailplaneeringu kehtestamise otsuse p-s 2 ettenähtu, et insolatsiooni puudutavate kokkulepete mittesaavutamisel võib olla alus kinnisasjade sundvõõrandamiseks üldistes huvides KASVS § 3 lg 1 p 6 alusel. HMS § 53 lg 2 p-st 1 tulenevalt on haldusaktile kõrvaltingimuse kehtestamine võimalik loetelus sisalduvate muude eelduste olemasolul üksnes seaduses sätestatud juhul. HMS § 53 lg 2 p 3 annab võimaluse sätestada haldusaktile kõrvaltingimuse juhul, kui selle andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel. Detailplaneeringu kehtestamise haldusakt on halduse kaalutlusõiguse alusel antav haldusakt, seega on kõrvaltingimuse seadmine lubatav. 10) Vastavalt detailplaneeringu käigus teostatud geotehnika aruandele (Hüdrogeoloogiline uuring Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamiseks, AS G.I.B. töö nr 2330), tuleb süvendi rajamisel loobuda aktiivsest veealandusest, kuna pinnasevee alandamine ehitussüvendi ümber kutsub esile efektiivpingete suurenemise, mis põhjustab maapinna vajumist. Uuringus on toodud loetelu meetmetest, mida tuleks rakendada aktiivse veealanduse vältimiseks. Kõik meetmed on kirjeldatud nõuetena ehitamiseks ka detailplaneeringus. Tallinna Linnaplaneerimise Amet andis 10.11.2011 välja ehitusloa nr 52643, milles nähti ette kaevata Tartu mnt 1 kinnistule kuni 3 m sügavune süvend. Nimetatud ehitusloaga kinnitatud ehitusprojektis on vastavalt vaidlustatud detailplaneeringule kasutusele võetud abinõud Tartu mnt 7/Kivisilla tn 4 ehitise säilimiseks ja tagatud selles viibivate isikute julgeolek. Detailplaneeringus kirjeldatud meetmed on reaalselt rakendust leidnud, mistõttu on põhjendamata ja alusetud kaebaja väide hoone vajumisest ning kahju tekkimisest. Lisaks ohutu ehitustehnoloogia kasutamisele on ehitusettevõtja kohustatud omama vastavat kindlustust. Kuigi ükski ettenähtud meetmetest ei anna ilmselt 100% garantiid, et ehituse käigus kaebaja hooned ühel või teisel viisil kahjustada ei saa, võib detailplaneeringus ettenähtud meetmeid pidada põhjendatuks ja vajalikeks võimalike kahjude minimeerimiseks. Linnaehituses on teatud riskide allesjäämine paratamatu, kuid oluline on, et neid minimeeritakse parima teadmise pinnal ning nähakse ette võimalus kahjude hüvitamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  3. E. Papellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada, esitades järgmised põhjendused. 1) Halduskohus on otsuses põhjendamatult samastanud vastuväidete esitamise nendega arvestamisega. Selline kohtu käsitlus on vastuolus PlanS § 1 lg-tes 2 ja 3 ning § 3 lg-s 1 sätestatuga. Planeerimismenetluse sisuks ei ole ainult ettepanekute ja vastuväidete esitamise võimalus, vaid PlanS § 1 lg-st 2 tulenevalt erinevate huvide tasakaalustamine. Kuna kaebaja sisuliste ettepanekute ja vastuväidetega ei arvestatud, ei ole menetluses huvide tasakaalustatuse põhimõtet järgitud. Haldusasja materjalidest (kaebuse lisa 3 EKA selgitused ja vastused arhitek8
(15)3-11-1741 tuurikonkursil esitatud küsimustele) on nähtav, et huvide vastastikune tasakaalustamine oleks olnud võimalik selliselt, et EKA oleks rajanud oma vajadustele vastava õppehoone varem kehtinud detailplaneeringu alusel ning kaebaja huve ei oleks kahjustatud. Kohus ei ole viidatud tõendeid asja menetlemisel arvestanud ega ka põhjendanud, et need pole usaldusväärsed või asjasse puutuvad. Halduskohus on rikkunud

§ 165lg 1 p-2 sätestatud menetlusnormi.

2) Nõustuda ei saa otsuses sisalduva sedastusega, nagu toimuks linna kui dünaamilise organismi areng paratamatu ja iseenesliku protsessina. Selline käsitlus on vastuolus PlanS-s sisalduva planeeringute hierarhilisuse põhimõtte ning PlanS § 1 lg-s 3 sätestatud pikaajalise ruumilise arengu kavandamise põhimõttega. Kuna tegemist on avalik-õigusliku ülikooli õppehoone asukoha ja suuruse kavandamisega, peaks see küsimus olema lahendatud ülikooli pikemaajalist tegutsemist arvestades. Kohus pole pööranud tähelepanu kaebaja väitele, et planeeringu kehtestamise otsuses pole kaalutud, kas avalikes huvides on käesolevas menetluses vaidlustatud planeeringu realiseerimine või oleks avalikes huvides tegutsev kolmas isik saanud vajalikku õppetööd oma ajaloolisel krundil jätkata varem kehtinud planeeringu alusel rajatavas hoones. Avalik huvi on olemas EKA uue hoone osas, mitte aga tingimata sellise hoone rajamiseks, mis naabrite õigusi rikub. Varem kehtinud detailplaneeringu alusel ehitatav hoone oleks apellandi arvates avalikku huvi hoopis paremini arvestanud. Kaebaja tõendatud väitele hinnangu andmata jätmisega on halduskohus rikkunud

§ 165lg 1 p-s 4 sätestatud menetlusnormi.

3) Asjaolu, et EKA on avalikes huvides tegutsev õppeasutus ning tal on õigus saada oma vajadustele võimalikult täpselt vastav õppehoone, ei põhjenda varem kehtinud planeeringu tühistamist. Samuti pole õige kohtu käsitlus, nagu oleks detailplaneeringu kehtestamise otsustaja olnud paratamatult seotud EKA sooviga rajada oma krundile nimelt arhitektuurikonkursi käigus välja valitud töö. Loogiline oleks, et planeerimismenetlus toimub ajaliselt enne arhitektuurikonkurssi, kuna ainult selliselt on võimalik kõigil arhitektuurikonkursil osalejatel juhinduda võrdselt PlanS-s sätestatust. Antud juhul otsustas PlanS § 9 lg 2 p-de 2, 3 ja 12 ning PlanS § 9 lg 4 p-des 1-4 sätestatud näitajad vastustaja asemel tegelikult arhitektuurikonkursi žürii. Vastustaja delegeeris planeerimismenetluse sisulise korraldamise kolmandale isikule vastuolus PlanS § 10 lg 61 p-s 5 sätestatud keeluga. Halduskohus on jätnud selle materiaalõigusnormi ebaõigesti tähelepanuta. 4) Kolmas isik soovis 2001. a kehtestatud detailplaneeringut muuta juba 2006. a ja nimelt selliselt, nagu seda aimas 96 konkursil osalejast ainult üks võistleja. Apellandi arvates nähtub sellest, et sisulist võistlust osalejate vahel ei toimunud. Halduskohtule esitatud kaebuse lisast 2 nähtuvalt oli tegemist soovitud kinnisvaraarenduse põhjenduse vormistamisega. Kohus ei ole asja lahendamisel sellele tõendile ja kaebaja poolt esile toodud asjaoludele mingit tähelepanu pööranud, millega on rikkunud

§ 165lg 1 p 2 ja p-s 4 sätestatud menetlusnorme.

5) Antud krundile linnaväljaku rajamiseks pole mingisugust ühiskondlikku survet ega vajadust. Linnas on vaba ning avalikult kasutatavat ruumi piisavalt ja seda ka planeeringuala vahetus naabruses. Avalikkuses ei ole tõstatatud just sellesse kohta väljaku rajamise vajadust, eriti olukorras, kus linna dünaamiline areng on toonud kaasa samas asunud Viru väljaku likvideerimise. 6) Õige pole kohtu seisukoht, et vastustaja ei pidanudki hindama EKA võimet planeeringus taotletu ellu viia. Selle järeldusega on kohus sattunud vastuollu kohtuotsuse p 14 sedastusega EKA tegutsemisest avalikes huvides. Mõeldamatu on planeerida avalik-õigusliku ülikooli tarbeks ehitist, mida tegelikkuses ei ole võimalik realiseerida ja seda olukorras, kus kinnisvara 9

(15)3-11-1741 arendamisest hoopis olulisem näib olevat EKA kui õppeasutuse säilimine tingimusliku akrediteeringu tõttu. Selle küsimuse adekvaatseks hindamiseks esitas kaebaja 09.04.2012 halduskohtule tõenditena õiendi riiklikust järelevalvest EKA-s ja haridus- ja teadusministri 09.03.2012 otsuse EKA vaide rahuldamata jätmiseks, mille halduskohus

§ 2lg 4 sätestatud uurimispõhimõtet rikkudes kohtuistungil kaebajale tagastas.

Sellele kohtu tegevusele esitatud vastuväite jättis kohus

§ 90lg-s 1 sätestatud normi rikkudes lahendamata.

Apellant taotleb käesolevaga nimetatud tõendite asja materjalide juurde võtmist ning märgib, et kuigi need tõendid on dokumentidena vormistatud pärast vaidlustatud linnavolikogu otsuse vastuvõtmist, esinesid neis tõendites kajastatud asjaolud ajaliselt enne planeeringu kehtestamise otsuse langetamist. Esitatud tõenditest nähtub, et tegelikult ei ole EKA suuteline arhitektuurikonkursi võidutööd rahaliste vahendite nappuse tõttu realiseerima ja tõendatud ei ole, et ta oleks olnud või oleks tulevikus võimeline seda tegema Euroopa Liidu fondide abil. Tulenevalt apellatsioonkaebusele lisatud õiendist riikliku järelevalve kohta EKA-s on EKA juba 2011. a sügisest lõpetanud doktoriõppe arhitektuuri ja ehituse õppekaval ja käesoleval ajal kehtib osadel õppekavadel tingimuslik akrediteering. Õiendist nähtuvalt annaks kindluse ülikoolina jätkamiseks tähtajatu akrediteering kunstide õppekava doktoriõppes, vastasel juhul ei vasta EKA alates 01.01.2015 ülikoolile kehtestatud nõuetele ja peab oma tegevuse lõpetama. Kuna teave EKA akrediteeringute kohta oli planeeringu kehtestamise ajal olemas, oleks vastustaja pidanud seda planeeringu kehtestamisel arvestama. Neid asjaolusid ei ole vastustaja kaalunud ja vastavad kaebaja väited on halduskohus jätnud

§ 165lg 1 p-s 4 sätestatud menetlusnormi rikkudes arvestamata.

7) Praegu selgub, et vastustaja on soodustanud hariduse arendamise asemel hoopis kinnisvara arendamist. Soovitud EKA õppehoone asemele on rajatud õppehoone asemel ilma vastava detailplaneeringu ja ehitusloata parkla ning EKA otsib avalikult uue hoone alternatiivset asukohta, mis kinnitab apellandi kahtlust sellest, et kolmas isik kavatseb väga suure tõenäosusega vaidlustatud detailplaneeringu kehtima jäämisel Tartu mnt 1 krundi võõrandada. Sel juhul tõenäoliselt kultuurilist tegevust Tartu mnt 1 krundil ega väidetavalt avalikes huvides rajatavalt linnaväljakul mitte kunagi toimuma ei hakka ja seepärast on küsitav kogu toimunud planeeringumenetluse avalik huvi. Neid asjaolusid ei ole vastustaja kaalunud ja vastavad kaebaja väited on halduskohus jätnud

§ 165lg 1 p-s 4 sätestatud menetlusnormi rikkudes arvestamata.

8) Kohtu käsitlus sellest, et kuna kaebaja ei ole OÜ Fassaadiprojekt analüüsi vaidlustanud, siis ta järelikult nõustub sellega, on vastuolus asja materjalide ja kaebuse esemega.

  1. a kehtestatud planeeringu tingimustest nähtuvalt ei olnud võimalik Tartu mnt 1 krundile hoonet naabrite õiguseid ja insolatsiooninõudeid rikkudes rajada ja seda kinnitas vastustaja ka toimunud kohtuistungil. OÜ-l Fasssaadiprojekt puudus varem kehtinud detailplaneeringu alusel ehitatava hoone projekt, kuna seda ei ole kolmas isik Tartu mnt 1 krundi omanikuna vastustajale menetlemiseks esitanud. Seega puudusid OÜ-l Fassaadiprojekt analüüsi objektiivseks teostamiseks vajalikud võrdlusandmed ja selles sisalduvaid järeldusi saab käsitleda üksnes hüpoteetilistena. Seega on kõik väited ja võrdlused uue detailplaneeringu alusel insolatsiooni tingimuste säilimisest või paranemisest kaebaja kinnistul vigased. 9) Apellant on põhjendanud planeerimismenetluses teostatud kaalutlusõiguse rikkumisi kohtuistungil esitatud kõneteesides ning jääb nende juurde. Samuti jääb apellant esitatud seisukohtade juurde kavandatava ehitise ohtlikkusest ning leiab, et kohtuotsuse põhistus ei kummuta apellandi kahtlusi.
  2. Tallinna Linnavolikogu vastuses palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Vastustaja lisab varem esitatud seisukohtadele järgmist. 10

(15)3-11-1741 1) Vastustaja ei nõustu apellandi etteheidetega, et ei ole arvestatud vastuväiteid ehitusmahust ja ehitamise ohtlikkusest. Apellandile kuuluva Tartu mnt 7/Kivisilla tn 4 hoone insolatsiooni kaitseks on detailplaneeringusse lisatud klausel, et planeeringu elluviimise eelduseks on kokkulepete sõlmimine isikutega, kellele kuuluvates (elu)ruumides väheneb insolatsiooni kestus alla lubatud normi. Uue detailplaneeringuga nähakse ette võimalus insolatsiooni puudutavate kokkulepete mittesaavutamisel kinnisasjade sundvõõrandamiseks üldistes huvides. Kaebajate õiguste kaitse seoses insolatsiooni vähenemisega on tagatud samas mahus
  1. a. detailplaneeringuga. Ehitamise ohtlikkuse osas nõustub vastustaja halduskohtu seisukohaga, et detailplaneeringus ettenähtud meetmeid võib pidada põhjendatuks ja vajalikeks võimalike kahjude minimeerimiseks. 2) PlanS ega muu õigusakt ei reguleeri, millisel ajahetkel võib või tuleb arhitektuurikonkurss korraldada. Igal isikul on õigus taotleda talle meeldiva planeeringulahenduse alusel planeerimismenetluse algatamist. Käesoleval juhul on kõik menetlustoimingud teinud vastava taotluse alusel vastustaja ja tema asutused, mistõttu on ka kontroll ja sisuline otsustusõigus menetluse ja kehtestatava lahenduse osas vastustajal, mitte kolmandal isikul. 3) Nõustuda ei saa apellandi väitega, et kuna linnas on avalikult kasutatavat ruumi piisavalt, puudub avalik huvi Tartu mnt 1 kinnistule väljaku rajamiseks. Nagu kaevatava otsuse seletuskirjas märgitud, hakatakse väljakul korraldama avalikke üritusi - kontserte, liikumisetendusi ja helikujundusega kunstinäitusi. Lisaks toimib hoone liiklusmüra ekraanina ning tänu väljakule suureneb oluliselt jalakäijate liikumine piirkonnas. 4) Asjassepuutumatud on kaebaja väited, mis puudutavad kaalutlusõiguse teostamist seoses soovitud planeeringu teostamiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu või puudumisega. Õigusaktid ei näe ette sunnivahendit planeeringulahenduse elluviimiseks ega ka haldusorgani kohustust tagada või õigust nõuda, et kehtestatud detailplaneering realiseeritaks (välja arvatud ehitusseaduse § 13 kohaste kohustuste osas). Isegi juhul, kui vastustaja oleks ette näinud, et kolmas isik ei oma hetkel ehitusõiguse elluviimiseks piisavaid rahalisi vahendeid, ei oleks see planeerimismenetluses tähtsust omanud. Halduskohus jättis õigesti apellandi poolt 09.04.2012 esitatud tõendid asja materjalide juurde võtmata. Kaevatava otsuse õiguspärasust tuleb hinnata selle tegemise hetke seisuga, esitatud tõendid aga olid tekkinud hiljem ning nendega ei saanudki vastustaja kaevatava otsuse tegemisel arvestada. 8) Otsitud on apellandi süüdistused OÜ Fassaadiprojekt teostatud insolatsioonianalüüsi õigsuse osas, kusjuures apellant ei ole ise ühtegi insolatsiooni puudutavat tõendit esitanud. OÜ Fassaadiprojekt võttis analüüsi teostamisel aluseks
  2. a detailplaneeringus toodud ehitusmahu ja võrdles seda kaevatud otsusega kehtestatud detailplaneeringus toodud ehitusmahuga. Ka uues planeeringumenetluses ei esitatud vastustajale uue hoone ehitusprojekti, mistõttu on võrreldud planeeringutes toodud maksimumnäitajaid kõrguse osas.
  3. EKA palub jätta vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda, nõustub Tallinna Linnavolikogu 31.07.2012 vastuses toodud seisukohtadega ning jääb enda varem esitatud seisukohtade juurde. Halduskohtu otsuse tegemisel ei ole rikutud menetlus- ega materiaalõiguse norme, see on põhjendatud ning nii faktiliselt kui õiguslikult motiveeritud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11
(15)3-11-1741
  1. Kaebaja on planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustanud põhjendusel, et vastustaja pole kaalumist teostanud õiguspäraselt. Vastustaja pole diskretsiooni teostanud ning on volikogu otsuses korranud üksnes detailplaneeringu seletuskirjas märgitut. Vastustaja on jätnud kaalumisel arvesse võtmata asjaolu, et detailplaneeringu realiseerimine pole rahapuudusel võimalik, samuti, et EKA tegevus avalik-õigusliku ülikoolina pole jätkusuutlik. Kaebaja on saanud küll esile tuua vastuväited detailplaneeringule, kuid vastustaja pole neid arvestanud ning on andnud ebaproportsionaalse ülekaalu EKA huvile õppehoone asukoha ja suuruse kavandamisel. Vastustaja on ebaõigesti põhjendanud detailplaneeringu kehtestamist avaliku huviga - avalik huvi on olemas uue õppehoone ehitamiseks, kuid selle oleks saanud ilma teiste isikute erahuve riivamata realiseerida ka
  2. a. detailplaneeringut ellu viies. Praegusel juhul ei ole tagatud nõutav insolatsiooni kestus kaebajale kuuluvas kahes katusekorteris ning planeeringu elluviimine ohustab kaebajale kuuluva hoone püsima jäämist. Kaebaja kinnistu väärtus kõrvale püstitatava kõrghoone tõttu väheneb ning tegemist on tõsise omandiõiguse riivega.
  3. Vastustaja on kinnitanud, et on igakülgselt kaalunud planeeringu kehtestamist. EKA uue hoone asukoha valikul sai määravaks asjaolu, et uus planeeringulahendus on parem ja ajakohasem kui 2001 detailplaneeringu oma, hoone ja olemasolevate Tartu mnt 7/Kivisilla 4 ja Gonsiori tn 8/Kivisilla tn 2 hoonete vahele jääb avaram ruum, krundi täisehitusprotsent on väiksem, tänavate ristumiskohale tekib ca 2000 m2 suurune linnaelanike huvides kasutatav väljak, EKA saab õppetegevuse koondada ühte kaasajastatud õppehoonesse ajaloolises asukohas. Kaebaja väiteid insolatsiooni ebapiisavusest ning ohust hoone püsivusele ei pidanud vastustaja sama kaalukaiks, sest insolatsiooni kestust saaks kaebaja korterite osas suurendada katuseakende abil, mille ehitamise kulude kompenseerimiseks on EKA teinud ettepaneku, ning ajakohast ehitustehnoloogiat kasutades on oht kaebajale kuuluva hoone püsivusele kõrvaldatav. EKA on vastustaja seisukohaga nõustunud.
  4. Halduskohtu otsuses leiti, et planeerimismenetlus on läbi viidud seadust järgides, detailplaneeringu kehtestamisel on kaalutud kaebaja vastuväiteid ning püütud leida kompromissi, kuid kaebaja keeldumise tõttu mõlemaid osapooli rahuldavale lahendusele ei jõutud, mistõttu oli detailplaneeringu kehtestamine avalikes huvides sundvõõrandamist võimaldava kõrvaltingimusega seaduslik.
  5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse muutmiseks. Planeeringute kontrollimisel on kohtulik kontroll piiratud, küsimuse sellest, mida planeeringualale ehitada, saab otsustada kohalik omavalitsus. Kohus ei saa otsustada planeerimisotsustuste otstarbekuse üle. Kui planeerimismenetlus on läbi viidud avalikkust ja huvitatud isikuid kaasates ning menetlusreegleid pole rikutud, arvesse on võetud kõiki asjakohaseid kaalutlusi ja kaalumine on toimunud ratsionaalselt, pole kohtul alust detailplaneeringut tühistada ka siis mitte, kui planeeringu kehtestamisel oleksid võimalikud mingid teised, planeeringuala naabritele sobivamad lahendused.
  6. Kaebaja on vastustajale ette heitnud diskretsiooni teostamata jätmist. Kaebaja väitel viitab sellele asjaolu, et vaidlustatud otsuse seletuskiri on planeeringu seletuskirja ümberkirjutus. Ringkonnakohtu arvates ei tähenda professionaalselt sõnastatud detailplaneeringu seletuskirjas toodud väidetega nõustumine ning nende kajastamine kaalutlusotsuse seletuskirjas seda, et kaalumist polegi toimunud. Kaalutaksegi ju ühe ja teise poole väiteid ning lähtutakse neist, mis paistavad kaalukamad. Ka ei ole õige kaebaja seisukoht, nagu oleks vastustaja delegeerinud planeerimismenetluse korraldamise õigusvastaselt EKA-le. Asjaolu, et detailplaneeringu lahendus lähtub suures osas hoone osas arhitektuurivõistluse võitnud tööst, ei välista diskretsiooni teostamist vastustaja poolt. Ebaseaduslik pole planeerimisel lähtuda esmajärjekorras krundi omaniku vajadustest ning planeerimismenetluse kaudu kontrollida, kas vajadustele vastava hoone ehitamine krundile on võimalik. Ka sellisel juhul kaalub hoone sobivust linna12
(15)3-11-1741 ehituslikult ning tasakaalustatult naabrite huvidega planeeringu kehtestamiseks õigustatud organ. Läbiviidud planeerimismenetlus ega vastuvõetud otsused ei viita, et käesoleval juhul oleks volikogu talitanud teisiti ja jätnud kaalumise teostamata.
  1. Kaebaja väide, et vastustaja oleks detailplaneeringu kehtestamise otsustamisel pidanud arvestama ka sellega, et EKA-l puuduvad rahalised vahendid detailplaneeringu realiseerimiseks ning et EKA pole avalik-õigusliku kõrgkoolina jätkusuutlik, ei ole põhjendatud. Kaebajal on õigus, et detailplaneeringu elluviimist välistavate asjaolude esinemisel detailplaneeringut ei kehtestata. Seda eelkõige seetõttu, et haldusmenetluse seaduse § 63 lg 2 p 5 kohaselt on haldusakt tühine, kui seda pole objektiivsetel põhjustel võimalik täita. Planeerimisdiskretsioon ei anna kohalikule omavalitsusele pädevust hinnata avalik-õigusliku ülikooli jätkusuutlikkust. EKA-l rahaliste võimaluste puudumine detailplaneeringu elluviimiseks ei olnud ilmselge. Ülikooli rahalise seisu põhjalikumat kontrolli planeerimisdiskretsiooni teostamise eesmärk kohalikult omavalitsuselt ei nõudnud.
  2. Vastustaja on kaalumisel arvestanud kaebajale kuuluvas majas asuvate katusekorterite insolatsiooni halvenemisega ning tellinud uurimuse selle kohta, kuidas mõjutab kavandatud hoone maht ja paiknemine krundil naabermajade insolatsioonitingimusi. Uurimusest (I kd, tl 210-211) selgub, et kavandatava hoone nihutamisel A. Laikmaa ja Gonsiori tänava ristmiku äärde oleks kaebajale kuuluvate katusekorterite insolatsioon kokku kolme tunni ulatuses tagatud, kuid Gonsiori tn 8 alumise korruse korteris insolatsiooni tagamiseks peaks hoone kõrgust kohati vähendama 14,8 meetrini. Hoone paiknemise korral kavandatud asukohas peaks hoone kõrgust insolatsiooni tagamiseks vähendama kohati 16 meetrini. Vastustaja on leidnud, et koostatud insolatsioonianalüüside alusel modelleeritud hoone osutus kujult ebaotstarbekaks ja linnaehituslikult vastuvõetamatuks (I kd, tl 47). Seega polnud antud kohta võimalik püstitada EKA vajadustele vastavat hoonet nii, et kõigi naabrite eluruumides oleksid insolatsiooni tingimused vastanud standardile.
  3. Kaebaja on kogu menetluse kestel rõhutanud, et
  4. a detailplaneeringu alusel kavandatud hoone poleks tema õigusi riivanud ning pidanuks samuti rahuldama EKA vajadused, kuna oli kavandatud EKA soovil. Nagu nähtub volikogu otsuse seletuskirjast, on vastustaja kaalumisel arvesse võtnud ka varasema detailplaneeringuga kavandatud hoone sobivust antud kohta, toonud välja muutunud faktilise ja õigusliku olukorra võrreldes tolle ajaga ning kaalunud mõlema kavandi plusse ja miinuseid.
  5. a. detailplaneeringu kohaselt oli hoone kavandatud vastu Tartu mnt 7/Kivisilla tn 4 ja Gonsiori tn 8/ Kivisilla tn 2 hoonete otsaseina. Sellisel juhul oleksid Gonsiori tn 8 otsaseinas asuvate akende kaudu loomulikku valgust saanud korterite vastavad toad jäänud ilma loomuliku valguseta ning ette oli nähtud võimalus nende korterite omandamiseks huvitatud isiku poolt nende kasutamiseks mitteeluruumidena. Praeguse planeeringu alusel, mil hoone on paigutatud 9 meetri kaugusele kõnealustest naaberhoonetest, on insolatsiooni näitajad mitmes korteris paranenud. Kaebaja arvamus, et
  6. a detailplaneeringus ette nähtud 6-9 korruseline hoone oli planeeritud ehitada nii, et naabrite insolatsiooni tingimusi ei halvendata, s.t hoone poleks kogu ulatuses olnud maksimaalse kõrgusega, kinnitust pole leidnud. EKA vajadusi poleks sellise mahuga (ilmselt insolatsiooni tagamiseks suures osas neljakorruseline, vt uurimust I kd, tl 210-211) hoone selgelt lahendanud. Nagu selgub detailplaneeringu seletuskirjast, oli vaidlusaluse detailplaneeringu lahenduses kaasaegse õppehoone projekteerimiseks koostatud ruumiprogramm ning läbi viidud arhitektuurikonkurss. Kaebuse lisana esitatud EKA ja konkursil osalenute vaheline e-kirjavahetus (I kd, tl 14-28) näitab selgelt, et EKA oli kavandatava õppehoone ruumivajaduse ning mahu konkreetselt läbi mõelnud, arhitektuurikonkursi tõttu ilmselt konkreetsemalt kui varasema detailplaneeringu koostamise ajal. Kohtul puuduvad tõendid selle kohta, et EKA ei kavatse kavandatavat hoonet mingis osas kasutada avalikes huvides, s.t ülikoolihariduse andmiseks. 13
(15)3-11-1741
  1. Kaebaja on esitanud kaebuse omandiõiguse kaitseks. Välistada ei saa, et siiani päikeseküllastes korterites insolatsiooni näitajate halvenemine vähendab korterite väärtust. Standardi EVS 894:2008 kohaselt on insolatsioon eluruumide puhul oluline kvaliteedinäitaja, mis annab neile unikaalse mitmekülgsuse; ebapiisav päevavalgus võib avaldada mõju inimese tervisele, kui inimesel tuleb pikemalt viibida sellistes ruumides (p-d 3.1.5 ja 4.1). Samas ei ole standardi näol tegemist rangelt siduva normiga, standardis toodud normide saavutamine projekteerimisel on pelgalt soovituslik. Ilmselt poleks insolatsiooni normidest kinni pidamine igal konkreetsel juhul võimalikki. Näiteks kuuluvad kaebajale kaks katusekorterit Tartu mnt 7 hoones, mille aknad paiknevad üksnes põhja suunas ning neisse korteritesse otsene päikesevalgus ei jõua üldse. Seega võib asuda seisukohale, et kaebaja korterites insolatsiooni vähenemine ei tähenda korterite muutumist elamiskõlbmatuteks. Ka tervisele ei mõju selline eluruum kahjulikult, kui pole vajadust tervet päeva ruumis viibida. Kaalumisel on vastustaja võtnud arvesse ka seda, et kuna tegemist on katusekorteritega, on neis korterites võimalik kompenseerida puudujäävat päevavalgust katuseakende abil.
  2. Kaebaja väidab, et planeeringu elluviimine võib ohustada temale kuuluvate hoonete püsivust. Hoonele on planeeritud kaks maa-alust korrust ning detailplaneeringu seletuskirjas p 4.4.6 Geoloogia (I kd, tl 146p) all on tõdetud, et geotehnilised tingimused uue hoone rajamiseks on keerulised. Detailplaneeringu menetluse käigus aastal 2009 AS Geotehnika Inseneribüroo G.I.B. poolt läbiviidud uuringu (I kd, tl 157-159) kohaselt on olemasolev hüdrogeoloogiline olukord fikseeritud ning ehitamiseks püstitatud konkreetsed nõuded. Uuringus pole asutud seisukohale, et püstitatud nõuete täitmise korral oleks olemas oht naaberhoonete püsivusele. Küll võib uuringust välja lugeda, et välistatud pole pragude tekkimine hoonete mõningase vajumise korral (uuringus on nõutud ümbritsevate hoonete kontrolli enne ehituse algust ning hoonete olemasolevate pragude ja tehnilise seisukorra fikseerimist). Ringkonnakohtul puuduvad tõendid, et uuringut ebausaldusväärseks pidada.
  3. Eelnevast selgub, et kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist on võimalik lihtsate vahendite või tegevustega kõrvaldada või ära hoida. Vastustaja ja kolmas isik on kohustatud jälgima, et koostatud projektdokumentatsioon ja väljastatavad ehitusload oleksid vastavuses detailplaneeringus püstitatud nõuetega ning et neid nõudeid järgitaks. Kui siiski tekivad praod kaebajale kuuluvates hoonetes, on tekkinud kahju hüvitamine garanteeritud. Kui insolatsiooninõuete järgimiseks paigaldab kaebaja katuseaknad, hüvitab EKA tekkinud kulutused ning kui sellest ei piisa piisava isolatsiooni saavutamiseks või kui kaebaja ei pea õigeks katuseaknaid paigaldada, hüvitatakse kaebajale rahaliselt päevavalguse vähenemine.
  4. Avalik-õigusliku õppeasutuse rajamine või laiendamine on igal juhul üldistes huvides, nagu kinnitab Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lg 1 p
  5. Nagu käesoleva otsuse punktis 16 põhjendatud, puuduvad igasugused andmed, et EKA saaks koondada õppetöö ühte hoonesse ja viia seda tänapäevasel tasemel läbi oluliselt väiksema mahuga hoones. See omakorda tähendab, et hoone korruselisust või kuju pole võimalik muuta nii, et kaebaja korterites insolatsiooninäitajad oleksid standardile vastavad. Hoone nihutamine ristmiku nurga poole parandaks kaebaja korterile päevavalguse juurdepääsu ning vähendaks maa-alla ehitamisest tulenevate kahjustuste tekkimise ohtu, kuid sellisel juhul ei tekiks avalik ruum väljaku näol kohta, kus see leiaks enim kasutust, vaid jääks EKA hoone ja kaebaja kinnistul asuvate hoonete vahele. Vastustaja on ka sellist lahendust kaalunud ning selle põhjendatult kõrvale jätnud. Vastustaja põhjendus väljaku paigutamisest ristmikule lähemale on loogiline ja kohtul pole alust seda vastustaja hinnangut linnaehituslikule sobivusele ümber hinnata.
  6. Kuna vastustaja poolt kehtestatud planeeringulahenduse õigustamiseks esitatud kaalutlused on arusaadavad, loogilised ja mõistlikud, kaebaja õiguste rikkumise kõrvaldamiseks või kompenseerimiseks on ette nähtud vahendid, pole alust detailplaneeringut tühistada. 14
(15)3-11-1741 22. Kaebaja on halduskohtus taotlenud 28,75 euro riigilõivu, 1,90 euro äriregistri väljavõtete eest tasutud kulude ning 5400 euro õigusabikulude hüvitamist. Apellatsioonimenetluses on kaebaja taotlenud 15,97 euro riigilõivu ja 1800 euro õigusabikulude hüvitamist. Enne 01.01.2012 kantud menetluskulude hüvitamine toimub

§ 285

lg 1 alusel enne seda kuupäeva kehtinud

alusel. Nii

vana redaktsiooni § 92 lg 1 kui ka

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ega kolmas isik pole menetluskulude hüvitamist taotlenud ning nende menetluskulud jäävad

§ 109lg 1 alusel samuti nende endi kanda. Lauri Madise Viive Ligi Lilianne Aasma 15

(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.