Obsah (4)

§ 121§ 44§ 43§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 12. september 2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-1243 Haldusasi MTÜ Badendick Koduloo Eramuuseumi kaebus

§ 121lg 4, § 204 lg 1 ja 2).

ASJAOLUD

1. 15.06.2012 esitas MTÜ Badendick Koduloo Eramuuseum Tartu Halduskohtule kaebuse Maa-ameti 07.06.2012 kirja nr 6.1-3/5611 tühistamiseks ja õigusvastasuse tuvastamiseks. Lisaks soovis kaebaja hoonestamata riigimaale hoonestusõiguse seadmise korraldamise taotluse õiguspädevaks tunnistamist ning Maa-ameti kohustamiseks antud taotlust menetlema.
2. 18.06.2012 määrusega andis Tartu Halduskohus haldusasja alluvusejärgselt üle menetlemiseks Tallinna Halduskohtule. 11.07.2012 saabus Tallinna Halduskohtule kaebus koos materjalidega. KOHTU PÕHJENDUSED 3.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks.

§ 121

lg 2 punkt 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada, põhjendades seda järgnevalt.

1. Kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja osutada kultuuriteenust huvilistele Tallinnas Nõmme linnaosas. Hoonestusõiguse taotlusest nähtuvalt soovis kaebaja teenuse osutamiseks püstitada muuseumihoone, piirdeaia ja lipuvarda. Kohus selgitab esiteks, et kaebaja poolt taotluses märgitud maa näol on asjaoludest nähtuvalt tegemist reformimata maaga. Maa suhtes ei ole 1 algatatud maa riigiomandisse jätmise menetlust ning vastava menetluse algatamiseks volitatud asutus on kinnitanud, et maast ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja, mistõttu ei ole otstarbekas maaüksust riigi omandisse jätta. Kaebajal (nii juriidilise isikuna kui ka kaebaja juhatuse liikmel füüsilise isikuna) puudub subjektiivne õigus nõuda maa riigi omandisse jätmist. Sellest tulenevalt ei oma ka tähtsust Maa-ameti vastuse vorm, kuivõrd Maaametil ei ole võimalik rahuldada ega lahendada hoonestamisõiguse seadmise taotlust maa suhtes, mis ei ole riigimaa ja mille reformimise menetlus on pooleli.
2. Kaebajal on soovi korral võimalik muuseum ehitada endale kuuluval maal, kus vastavuses ehitusseaduse ja teiste nõuetega saab kaebajal ehitada sellise muuseumi, nagu ta ise planeerib ja ette näeb. Kaebaja on ka viidanud, et muuseumi ehitamine kui hariduse edendamine on linnale oluline. Kaebajal on seega sobiva maatüki puudumisel võimalik linnalt taotleda sobivas kohas maa kasutusõiguse andmist, et täita oma põhikirjalisi eesmärke. Eelnevalt mainitu ei anna kaebajale aga siiski nõudeõigust konkreetse maatüki saamiseks või konkreetse tegevuse sooritamiseks kohustamiseks.
3. Kohus selgitab kaebajale täiendavalt, et kohtul puudub ka pädevus ja volitus tunnistada kaebaja hoonestusõiguse seadmise taotlus õiguspädevaks. Halduskohtumenetluse seadustik ei anna halduskohtule sellist õigust ega ka kaebajale võimalust sellise nõude esitamiseks. Teatud juhtudel oleks kaebajal õigus vaidlusaluse maa-ala reformimise menetluse osaleda ning seaduse piires esitada taotlusi ja vastuväiteid (selliseks olukorraks võib olla naabrusõiguste teostamine või maa osas õigustatud subjektiks tunnistamine), kuid käesoleva asja materjalidest ei selgu, et kaebajal võiks sellised õigused olla.
4. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus tuleb kaebeõiguse puudumise tõttu

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebajale tagastada.

Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebuselt tasutud riigilõiv ei kuulu

§ 104lg 5 p 2 alusel tagastamisele.

Kadriann Ikkonen kohtunik 2