Obsah (6)

§ 3§ 9§ 16§ 10§ 8§ 4

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 30.04.2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-2300 Haldusasi Menetlusosalised Alu Varahal

) § 9 lg 7 järgi detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Järelikult ei saa kohalik omavalitsus keelduda Kiduussi kinnistul detailplaneeringu algatamisest pelgalt põhjendusega, et detailplaneering ei ole kooskõlas valla üldplaneeringuga. Planeerimismenetluse käigus tuleb välja selgitada, kas üldplaneeringu muutmise ettepanek on õigustatud ning alles siis saab võtta vastu lõpliku otsuse. Riigikohus on oma 06.11.2002 otsuses nr 3-3-1-62-02 asunud seisukohale, et planeerimismenetluse üheks eesmärgiks on planeeringuga seotud erimeelsuste lahendamine ja erinevate isikute huve ning avalikku huvi arvestava tasakaalustatud lahenduse saavutamine. Kohalikul omavalitsusel tuleb planeerimismenetluses piisavalt tõhusalt täita planeerimis- ja ehitusseadusest tulenevaid kohustusi avalikkuse kaasamisel, erinevate seisukohtade arvessevõtmise võimalikkuse kaalumisel ja erinevate huvide vahel tasakaalustatud lahenduse leidmisel. Sama seisukohta on Riigikohus hiljem korranud ka 15.01.2009 otsuses nr 3-3-1-87-

1. Riigikohus on oma
2. oktoobri 2004 lahendis haldusasjas nr 3-3-1-37-04 leidnud, et linna üldplaneering annab kõigest põhimõtted, millest tuleb lähtuda edasisel detailplaneeringute koostamisel. Riigikohtu lahend sedastab üheselt, et üldplaneeringu näol ei ole tegemist imperatiivse aktiga, mille muutmine ei ole lubatav ning ei saa väita, et mistahes kõrvalekalded üldplaneeringust oleks õigusvastased. Riigikohtu hinnangul sätestab üldplaneering üldise raamistiku ja põhimõtted, milliseid printsiipe tuleb järgida konkreetse piirkonna arengu planeerimisel, kuid kindlasti ei sätesta üldplaneering imperatiivseid kohustusi teatud planeerimistegevustest hoidumiseks. Seega ei saaks ka Rapla valla kehtivas üldplaneeringus sätestatud võimalikud piirangud vältimatult takistada kaebuse esitajatele kuuluva kinnistu detailplaneeringu menetlemist ja kehtestamist olemasoleval kujul, kuivõrd

annab võimaluse teha ettepaneku üldplaneeringu muutmiseks. Juhul kui detailplaneeringu menetluse läbiviimise, kooskõlastamise või avalikustamise etapis selgub, et vaidlusalune detailplaneering on avalike huvidega vastuolus, siis on kohalikul omavalitsusel õigus teostada oma kaalutlusõigust ja põhjendatud aluste korral jätta detailplaneering kehtestamata. Seega tuleb avalikku ja erahuvi kaaluda detailplaneeringu menetlemise käigus (mida kinnitab ka ülalviidatud Riigikohtu avaldatud seisukoht lahendites 3-3-1-62-02 ja 3-3-1-87-08) ning põhjendamatu ja õigusvastase haldusaktiga detailplaneeringu algatamisest keeldumine ei ole õigustatud. 5.

1. Vaideotsuses ei ole samuti vastustaja rohkem selgitanud avaliku huvi puudumist Kiduussi kinnistu kruntideks jagamise osas ning on vaid korranud oma 30.06.2011 otsuse ebapiisavaid põhjendusi. Vastustaja on vaideotsuse punktis 2.1.
2. ka ise märkinud, et Rapla valla üldplaneering ei ole mitte mingisugune dogma, mida ei tohi mitte kunagi muuta, seega ühtib vastustaja seisukoht eelpooltoodud Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-37-04 järeldustega. Kaebajad leiavad, et avalik huvi ei tulene ainult üldplaneeringust ning seega tuleks selle olemasolu või puudumist haldusaktis põhjalikumalt kaaluda, vastustaja aga pole seda teinud. Lisaks on oluline välja tuua, et vastustaja on oma vaideotsuse punktis 2.1.
3. ka ise nõustunud, et avalik huvi võib tuleneda mujalt kui ainult üldplaneeringust, kui on öelnud, et kaalutlemisel peab kohalik omavalitsus arvestama nii avalikke huve, mis väljenduvad muu hulgas maakonna ja valla üldplaneeringutes, kui ka taotleja põhjendatud huve. Seega üldplaneering ei sisalda endas nö kõigutamatut avaliku huvi tõlgendust, seda eriti ka seetõttu, et elanikud väga aktiivselt ei pruugi osaleda üldplaneeringu koostamise menetluses. Rapla vallavolikogu majanduskomisjonis 16.06.2011 toimunud koosolekul on valla arhitekt märkinud, et üldplaneeringu koostamise käigus oli Alu rahvas passiivne kaasarääkija. Seega on alusetu 3 vastustaja poolt vaideotsuse punktis 2.1.
4. väljatoodu, et kuna Rapla valla kodanikud on 4 aastat osalenud üldplaneeringu väljatöötamises, siis nad eeldatavasti ei muudaks oma arvamust Kiduussi maaüksuse juhtotstarbe suhtes. Sellist võimalust ei ole üleüldse kaalutud ning pole arvestatud avalikkuse ehk kodanike võimalikke huve. Vastustaja on vaideotuses viidanud, et volikogu otsusele eelnesid kõnealuse detailplaneeringu arutelud nii Rapla vallavalitsuse kui ka volikogu majanduskomisjonis. Vallavalitsuse seisukoht oli mitte pooldada üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamist, sest selleks peab olema väga selge avalikku huvi kajastav põhjendus, mis aga antud hetkel puudub. Majanduskomisjonis oli samuti tõsine arutelu ning hääletamise tulemusena (7 poolthäälega, kohal oli 12 liiget 16st) otsustati detailplaneeringut mitte algatada. Kaebajad on siiski seisukohal, et vastustaja ei kaalutlenud erinevaid huve enne otsuse vastuvõtmist. Kaebajad on tutvunud 16.06.2011 toimunud Rapla vallavolikogu majanduskomisjoni koosoleku protokolliga. Nimetatud koosolekul oli päevakorras ka detailplaneeringu algatamine Männi tn 9, Männi tn 7 ja Kiduussi kinnistule. Protokollist nähtub selgelt, et väär on vastustaja seisukoht, justkui toimunuks majanduskomisjonis sisuline arutelu erinevate huvide üle, sest avaliku huvi puudumist detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmiseks ei ole majanduskomisjoni ükski liige põhjendanud. Protokollist nähtub, et kaks vallavalitsust esindavat isikut vaid nentisid, et nemad ei näe olulist põhjust avaliku huvi näol üldplaneeringu muutmiseks detailplaneeringuga, kuid oma arvamust mitte millegagi ei põhjendatud. Seevastu mitu vallavolikogu liiget toetasid ettepanekut teha koostööd Alu piirkonna rahvaga ja anda neile võimalus seisukohavõtuks detailplaneeringu osas, mis tagaks erinevate huvide õiguspärase arvestamise. Oluline on siinjuures asjaolu, et otsuse detailplaneering algatada või mitte algatada teeb vallavolikogu, majanduskomisjonis toimunud arutelus on oma seisukohta peale surunud peamiselt vallavalitsuse liikmed. Kaebajate arvates nähtub järelikult selgelt ka majanduskomisjonis toimunud arutelust, et tegelikkuses on jäänud erinevate huvide kaalutlemine täielikult tegemata ning vaidlusaluses otsuses ei ole seega piisavalt põhjendatud detailplaneeringu algatamisest keeldumist, mistõttu on haldusakt sisuliselt õigusvastane, sest sisaldab olulisi diskretsioonivigu. Kaebajad esitasid vaideavalduse 29.07.2011 ning seda arutati põgusalt 18.08.2011 majanduskomisjoni koosolekul. Nimetatud koosoleku protokollist nähtub, et taaskord põhjendati 30.06.2011 otsuse tegemist tuginedes vaid vastuolule üldplaneeringuga. Samuti avaldati koosolekul seisukoht, et informatsioon komisjonis asja otsustamisel oli puudulik ning sisusse eriti ei süvenetud. Eeltoodu tõendab veelkord, et 30.06.2011 otsuse tegemisel ei ole kõiki asjaolusid arvesse võetud ega piisavalt põhjalikult kaalutletud. Haldusmenetluse seadus (HMS) § 4 lg 2 kohaselt kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Diskretsioonireeglite rikkumine võib seisneda ka diskretsiooni mittekasutamises. Tegemist on olukorraga, kus diskretsiooni teostamiseks pädev haldusorgan ei kontrolli ega kaalu kõiki võimalusi ega võta arvesse kõiki asjaolusid, mida tal on otsustamisel võimalik kasutada. 5.
5. Asjaolu, et Kiduussi kinnistule on vastavalt üldplaneeringuga ette nähtud perspektiivne pargi ja parkmetsa maa, ei tähenda automaatselt, et sellise olukorra säilitamine on avalik huvi. Majanduskomisjoni 16.06.2011 koosoleku protokolli järgi on koosolekul selgelt välja öeldud, et Kiduussi kinnistule parki ei tule. Samuti oleks vallavolikogu enne detailplaneeringu algatamisest keeldumist pidanud analüüsima kinnistul tegelikult valitsevat olukorda. Nimelt on tegemist võsastunud põllumaaga. Rapla valla üldplaneeringu järgi aga tuleks haljasala ja parkmetsa maadena reserveerida kõrgemat puhkeväärtust omavad maa-alad. Kaebajate arvates tuleneb eeltoodust, et kuna Kiduussi kinnistu näol ei ole tegemist kõrgemat puhkeväärtust omava maa-alaga, võib sellel maa-alal olla mõistlik ja vajalik juhtotstarbe muutmine. Selle asjaolu on vastustaja jätnud arvestamata ning seda tuleks analüüsida 4 detailplaneeringu menetlemise käigus. Esitatud detailplaneeringu taotluse järgi soovitakse elamukruntideks jagada vaid osa Kiduussi kinnistut, seega ca 2 ha osas säiliks praegune maakasutuse sihtotstarve ehk see jääks maatulundusmaaks. Kaebajate arvates tagaks kinnistule kruntide loomine selle ala korrashoiu ning oleks piirkonna arendamise huvides. Tuleb tähelepanu juhtida Rapla valla üldplaneeringule, kus on haljasala ja parkmetsa maa kohta käivas jaotises märgitud, et maa-alade konkreetne kasutus täpsustub detailplaneeringute käigus. Seega arvestades asjaolu, et Kiduussi kinnistule ei ole planeeritud parki ja tegu on võsastunud põllumaaga, ei pruugi olla sellise olukorra säilitamine avalikkuse huvides. Seda asjaolu tuleks kaaluda detailplaneeringu menetlemise käigus ning avaliku huvi olemasolu tuvastamisel võib täpsustuda Kiduussi maa-ala konkreetne kasutus. Mitmeetapiline avalikkust kaasav planeerimismenetlus ongi selleks, et isiku ehk antud juhul kaebaja soov Kiduussi kinnistu maakasutusliku sihtotstarbe muutmiseks viia vastavusse ka elanike huvide ning kohaliku omavalitsuse üksuse arengu vajaduste ja põhimõtetega. Kaebajad on nõus, et detailplaneeringu algatamine ei tähenda automaatselt ka selle kehtestamist, kuid põhjendamatult menetluse algatamises keeldumine ei ole igal juhul õigustatud ja käesolevas asjas on enne otsuse tegemist jäetud arvestamata olulised asjaolud, mida saaks ja tuleks kaalutleda detailplaneeringu menetlemise käigus. Kaebajad on seisukohal, et haldusmenetluses läbiviimisel jättis vastustaja täiesti kaalutlemata erinevad huvid ning arvestamata olulisi asjaolusid. Vastustaja toob käesolevas menetluses esmakordselt viite Rapla valla ehitusmääruse § 34 lgle 5 ning põhjendab, et detailplaneeringu taotlus ei vasta ehitusmääruse nõuetele. Kaebajad leiavad, et osundatud viide ei ole asjakohane, kuivõrd kaebajate taotlus on koostatud korrektselt ja õigusakte järgides, kusjuures avaldus detailplaneeringu algatamiseks koostati koostöös Rapla valla arhitektiga, kes taotluse esitajale ka juhiseid jagas. Vastustaja arvamuse kohaselt ei nähtu kaebajate taotluses põhjendatud vajadus kehtiva üldplaneeringu muutmisest, kuid selline väide on taaskord paljasõnaline. Kiduussi kinnistu näol on tegemist võsastunud põllumaaga ning ilma kinnistu omaniku ja kohaliku valla koostööta parki sinna rajada ei ole võimalik ilma maa sihtotstarvet muutmata. Rapla valla üldplaneeringu järgi aga tuleks haljasala ja parkmetsa maadena reserveerida kõrgemat puhkeväärtust omavad maa-alad. Kuna Kiduussi kinnistu näol ei ole tegemist kõrgemat puhkeväärtust omava maa-alaga, võib sellel maa-alal olla mõistlik ja vajalik juhtotstarbe muutmine. Selle asjaolu on vastustaja jätnud arvestamata ning seda tuleks analüüsida detailplaneeringu menetlemise käigus, mitte jätta planeering algatamata olematutel põhjendustel. Planeerimismenetlus on protsess, mille käigus selgitatakse välja olulised asjaolud ja huvigruppide huvid. Kohalik omavalitsus seda algatamata jätmise otsusega otsustada ei saa. Planeeringut arvestades ei oleks vajalik Kiduussi kinnistule puhkeala rajamine, sest ümbruskonnas on tagatud parkide ning puhkealade olemasolu. Näiteks on paarisaja meetri kaugusel Alu mõisa park. Kuna Kiduussi kinnistu ei ole kõrgemat puhkeväärtust omav ala vaid võsastunud maatulundusmaa, siis tagaks seal osaliselt kruntide loomine ka ülejäänud ala korrashoiu ning oleks piirkonna arendamise huvides. Neid asjaolusid tuleks arvestada ja kaaluda detailplaneeringu menetlemise käigus. Kaebajate arvates on täiesti pahatahtlik ja paljasõnaline vastustaja poolt avaldatud arvamus, et ka Maa-amet oli Kiduussi kinnistut müües arvamusel, et see maatükk jääb maatulundusmaana puhke- ja virgestusmaa koosseisu ning kui Maa-amet oleks soovinud näha tema poolt müüdavat maad elamumaana, siis oleks ta ka selle elamumaana müünud. Samuti, et ostja kasutab ostetud maad ka kui spekuleerimisvahendit. Asjaolu, et kinnistu omanik soovib muuta maa sihtotstarvet ja algatada planeeringut piirkonna arendamiseks, ei saa lugeda spekulatiivseks tegevuseks. Asjaolud, millal kehtestati üldplaneering ning millal on kinnistu enampakkumiselt ostetud – ei ole kohased väited põhjendamaks planeeringu mittealgatamist. 5 Planeerimisemenetluse käigus saab ja tuleb kaaluda, kas on põhjendatud detailplaneeringu sellisel kujul vastuvõtmine. On tõsi, et maatulundusmaa omanik ei saa eeldada, et võib seda maad kasutada kehtestatud sihtotstarbe vastaselt või nõuda sihtotstarbe muutmist, kuid siiski on täielik õigus taotleda sellise detailplaneeringu algatamist, millega soovitakse maatulundusmaa sihtotstarbe osalist muutmist. Vastustaja toodud seisukohad ei põhjenda algatamisest keeldumist. Maa-amet müüs kinnistu enampakkumisel vabana mistahes edasiste käsutamise piirangutest ning kinnistu edasine käik ja sealne tegevus on kinnistu omaniku otsustada. Asjakohatu on vastustaja viide Riigikohtu otsusele haldusasjas nr 3-3-1-12-07, sest iseenesest rikub kaebaja õigusi detailplaneeringu algatamata jätmise motiveerimata ja kaalutlemata otsus. Asjaolu, et vastustaja keeldus detailplaneeringu algatamisest kuna ei tuvastanud väidetavalt sellist ülekaalukat ja põhjendatud erahuvi, mis tinginuks üldplaneeringu erandlikku muutmist, ei ole kaebaja arvates piisavaks põhjuseks detailplaneeringu algatamisest keeldumise otsuse vastuvõtmiseks. Vastustaja enda sõnul lahendas detailplaneeringu küsimuse selliselt, et võttis arvesse „ümbruskonda sobimist“. Kuna Rapla valla üldplaneering näeb ette Kiduussi kinnistule „rohelise“ puhvertsooni, siis ei ole seal ette nähtud elamuhoonestuse rajamist ega kindlasti ulatuslikku kinnisvaraarendust. Kaebajate arvates ei ole vastustaja oma väidete esitamisel arvesse võtnud taotletud detailplaneeringu olemust. Kaebajate hinnangul ei ole õige väide, justkui sooviks kaebaja tegeleda „ulatusliku“ kinnisvaraarendusega. Kiduussi kinnistu osas on detailplaneeringu eesmärgiks muuhulgas kinnistu jagamine väikeelamukruntideks ja üheks maatulundusmaaks, seega ei soovi kaebajad kogu kinnistul ulatuslikku kinnisvaraarenduse korraldamist. Vastustaja poolt esitatud planeeringuala skeemilt on selgelt tuvastatav, et ligi pool Kiduussi kinnistust jääks maatulundusmaaks, elamumaa sihtotstarbega planeeritavad krundid paiknevad seejuures täpselt üle tee Männi tn 7 kinnistust, st on ka olemasoleva tiheasustusala kõrval ning üldplaneeringu kohaselt jäävad Kiduussi planeeritavad kinnistud tiheasustus alale. Samuti on planeeringuala kaardilt tuvastatav, et Kiduussi kinnistul on Kodila jõe piiranguvööndi tõttu ehituskeelu ala. Seega igal juhul on paljasõnalised vastustaja väited „ulatusliku“ kinnisvaraarenduse kohta. Kaebajad leiavad, et detailplaneeringu algatamine korraga mitme kinnistu kohta on põhjendatud Kaebajad on esitanud taotluse detailplaneeringu algatamiseks korraga kolmel kinnistul: Männi tn 9, Männi tn 7 ja Kiduussi kinnistul. Vastustaja on detailplaneeringu algatamata jätmist põhjendanud erinevalt Männi tn kinnistute ja Kiduussi kinnistu osas. Taotletav detailplaneering sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut ainult osaliselt, st Kiduussi kinnistu osas. Männi tänava kinnistute kohta on vastustaja oma otsuses vaid märkinud: nimetatud kinnistutele on vajalik koostada Rapla valla üldplaneeringut järgiv detailplaneering vastavalt

§ 3lg 2 p-le 1, mis oleks aluseks kruntidel rajatavate hoonete ehitusprojektidele.

Kaebajad on käesolevas vastuses piisavalt põhjendanud, et vastustaja poolt ei olnud õigustatud detailplaneeringu algatamata jätmine vaid põhjusel, et Kiduussii kinnistu osas läheb detailplaneering vastuollu valla üldplaneeringuga. Männi tänava kinnistute osas vastuolu üldse puudub. Vaideotsuses märkis vastustaja, et haldusorganil ei ole õigust oma suva järgi moodustada ühest detailplaneeringu algatamise taotlusest mitu (kaks või rohkem) või vastupidi (mitmest üks). Kaebajatele jääb selline vastustaja seisukoht arusaamatuks, sest käesolevas asjas ei pidanudki haldusorgan „oma suva järgi“ moodustama mitmest taotlusest üht, sest kaebaja esitas ainult ühe taotluse. Õigusaktides ei ole sätestatud keeldu algatada detailplaneeringut ühe suurema piirkonna, st mitme kinnistu, kohta korraga. Arvestades kinnistute paiknemist ning ka valla üldplaneeringus sätestatut on ühe detailplaneeringu 6 koostamise algatamine kõige mõistlikum lahendus. Seega on arusaamatu vastustaja poolt vaideotsuse kaaskirjas sisalduv teade, et Rapla vallavalitsuse ametnikud ootavad endiselt konkreetset detailplaneeringut Männi tn 7 ja Männi tn 9 kinnistutele. Kaebajad on esitanud konkreetse taotluse nimetatud kinnistutel detailplaneeringu algatamiseks ning põhjendatult on detailplaneeringuga hõlmatud veel ka Kiduussi kinnistu. Männi tn 7 ja Männi tn 9 kinnistud paiknevad kõrvuti. Kiduussi kinnistu paikneb Männi tn 7 kinnistust üle tee. Seega asetsevad kõik kolm kinnistut kõrvuti. Kõik kõnealused kinnistud asuvad Rapla valla üldplaneeringus määratud tiheasustusalal. Rapla valla üldplaneeringus on tiheasustusala mõiste selgituseks märgitud, et looduskaitse- ja planeerimisseaduse mõistes on tiheasustusala valla piirkond, kus ruumiline arendamine peab järgima linnalisele asulale omaseid põhimõtteid. Arvestada tuleb detailplaneerimise vajadusega uusehitamisel ning ühiste tehnovõrkude ja tänavavõrgu rajamise vajadusega. Üks olulisi põhjendusi detailplaneeringu algatamiseks kolme kinnistu kohta korraga on tehnovõrkude rajamise kõige mõistlikum lahendamine, sest Männi tn kinnistute kaudu on võimalik tehnovõrgud vedada ka Kiduussi kinnistule. Tehnovõrkude rajamise selline lahendamine oleks ka vastustaja huvides, sest tuleneval EhS §-st 13 on tehnovõrkude väljaehitamine kuni maaüksuseni kohaliku omavalitsuse kohustus (kui ei ole kokkulepitud teisiti). Seega kuna kaebajatel on tulenevalt kinnistute asendist võimalik ise lahendada tehnovõrkude rajamine Kiduussi kinnistuni, siis ei sea detailplaneeringu selline algatamine vastustajale täiendavat ehitamise kohustust ning ei ole tekitatud põhjust keelduda detailplaneeringu algatamisest. Kaebajad on nii Männi tn 7, Männi tn 9 kui ka Kiduussi kinnistu omanike esindaja, seega on kõige mõistlikum ja ka vastustajat kui kohalikku omavalitsust kõige vähem koormav lahendus vedada tehnovõrgud ühelt detailplaneeringuga hõlmatud kinnistult teisele. Kuna Kiduussi kinnistu asub tiheasustuse piiri ääres ning Alu aleviku tihedalt hoonestatud ala vahetus läheduses, on mõistlik hoonestusala sinna laiendamine. Eeltoodu on kooskõlas ka Rapla valla üldplaneeringuga, kus on sätestatud, et vältida tuleks uute väikeste tiheasustusalade tekkimist - eelistada tuleks olemasolevate kompaktsete hoonestusalade laiendamist ja tihendamist. See võimaldab ühistransporti paremini korraldada ning liita uusi hoonestusalasid olemasolevate asulate infrastruktuuri. Detailplaneeringuga soovitakse elamukrundid rajada vaid osale Kiduussi kinnistust, täpsemalt Männi tänava vastas olevale maa-alale, seega näeb detailplaneering selgelt ette olemasoleva hoonestusala laiendamist ning ei hõlma kogu Kiduussi maaüksust. Ülejäänud osa Kiduussi kinnistust jääks maatulundusmaaks. Lisaks, kui detailplaneering hõlmab mitut kinnistut, siis järgitakse paremini laiema piirkonna tervikarengu põhimõtteid. Ka Siseministeerium on oma juhendites märkinud, et vältida tuleks üksikute kruntide või kinnistute kaupa detailplaneerimist, enam tuleks kaaluda, kas kavandatav struktuur sobib maastiku- ja asustusstruktuuriga. Seega tuleks arvestada asula kui ühtse terviku arengu ja toimimise vajadusi. Kaebajate arvates teenib detailplaneeringu algatamine Männi tn 7, Männi tn 9 ja Kiduussi kinnistul piirkonna tervikliku arendamise eesmärki ning seega vastustaja oleks pidanud detailplaneeringu algatama, et menetlemise käigus saaks analüüsida erinevaid huve ning detailplaneeringu sobivust. Väär on vastustaja väide, et Kristjan Aller olevat öelnud valla arhitektile, et tema ei ole nõus esitama eraldi taotlust detailplaneeringu algatamiseks Männi kinnistutel ja olevat lausa kohtuga konsulteerinud selles osas. Pole toimunud mitte mingit kohtuga konsulteerimist, sest sellise võimaluse olemasolu on üleüldse utoopiline. Liiatigi taotluse esitamise hetkel ei saanud Kristjan Aller `ile olla kuidagi teada, et milline on detailplaneeringu algatamise otsus, mistõttu eeltoodud vastustaja väide on käesolevas menetluses arusaamatu. Kaebaja on selgitanud eespool, miks ta soovis detailplaneeringu algatamisest korraga Männi tn 7 ja 9 ning Kiduussi kinnistul. Lisaks on kaebajate näol tegemist ema ja tütarettevõttega, kellel on ühine ettevõtlusstrateegia, seega ka ühine huvi kinnistute detailplaneeringu koostamiseks ühiselt. 7 Kaebajad esitasid kolme kinnistu kohta ühe taotluse ka tulenevalt varasematest kogemustest. Nimelt on kaebajate esindajaga seotud või Kristjan Aller poolt esindatavad ettevõtted ka varasemalt esitanud Rapla vallas detailplaneeringu algatamise taotlusi, nende hulgas on olnud ka selliseid, mis sisaldavad ettepanekut üldplaneeringu muutmiseks, sh. mitme kinnistu kohta korraga. Mitte kunagi varem ei ole tekkinud kohalikus omavalitsuses probleeme taotluse menetlusse võtmisel ning samuti taotluse menetlemisel. Lubamatu ega seadusega vastuolus ei ole esitada taotlus detailplaneeringu algatamiseks mitmel kinnistul korraga, eriti juhul, kui selline lahendus arvestab igati piirkonna terviklikku arendamist ning tagab ka kõige mõistlikuma lahenduse tehnovõrkude rajamiseks, panemata seejuures mingeid kohustusi vallale endale. Vastustaja peab aga kaebajate väiteid tervikliku arengu kohta alusetuks ning küsib, kus olid kaebaja tervikarengu põhimõtted enne 01.03.

1. Vastuseks rõhutavad kaebajad, et kaebajad ei olnud Kiduussi kinnistu omanikud üldplaneeringu menetlemise ajal ning ei teadnud ka, et selle omanikuks tulevikus saab. Seega puudus võimalus ja ka vajadus kinnistuga seotud ettepanekute tegemiseks ning sellise kohustuse olemasolu ei saa ka kuidagi eeldada. Vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisel on rikutud haldusmenetluse nõudeid. Otsuses on välja toodud, et vastavalt äriregistri teabesüsteemi informatsioonile on Alu Varahalduse OÜ esindamiseks kõigis õigustoimingutes vajalik kahe juhatuse liikme ühine esindus. Detailplaneerimise algatamisavaldusel on ainult ühe juhatuse liikme (Kristjan Alleri) allkiri. Kuna taotluse esitas ainult üks Alu Varahaldus OÜ juhatuse liige, oli taotlus järelikult puudusega. Tegelikkuses aga on Kristjan Aller’il volikiri, mis lubab tal tegutseda ka teise juhatuse liikme nimel. Seega tegu oli kõrvaldatava puudusega. Rapla Vallavolikogu oleks enne otsuse vastuvõtmist pidanud tulenevalt HMS § 15 lg-st 2 andma avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja teise juhatuse liikme esindamist lubava volikirja esitamiseks. Kuna tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei antud, on tegu menetlusnõuete rikkumisega ja haldusakt on formaalselt õigusvastane. Väärad ja asjassepuutumatud on vastustaja selgitused Kristjan Aller`i osalemise kohta isiklikult 11.01.2011 Rapla valla üldplaneeringu avalikul koosolekul. Tuleb veelkord rõhutada, et Kiduussi kinnistu omandas Alu Varahaldus OÜ alles mitu kuud peale nimetatud koosoleku toimumist. Samuti ei ole asjakohane Kristjan Alleri poolt tehtud ettepanek, sest ettepanek käis Kristjan Aller`i eraomandis oleva kinnistu kohta. Käesolevas vaidluses ei ole Kristjan Aller kaebajaks, seega puudub seos tema poolt tehtud ettepanekutega mõne teise Rapla vallas asuva kinnistu kohta. Kristjan Aller on ka tagasi kutsutud mõlema kaebaja juhatuse liikme kohalt, mistõttu isiklikud viited Kristjan Aller tegevusele või tegevusetusele on asjasse mittepuutuvad.
2. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebajate enda kanda. 6.
3. Vastustaja on seisukohal, et kaebate väide, et otsusega rikutakse kaebajate õigusi ja piiratakse vabadusi, on üksnes paljasõnaline kuna pole mitte ühtegi tõendit, mis tõestaks, et vaidlusaluse otsusega on kaebajate õigused saanud pöördumatult kahjustada. Kaebus on üledramatiseeritud kuna vaidlustatud otsusega pole kaebajate õiguste rikkumine võimalik. Ei Rapla valla üldplaneering ega vaidlustatud otsus riku kaebajate omandiõigust, ei nende kinnistut ega selle piire. PS § 9 sätestab, et PS-es loetletud õigused, vabadused ja kohustused laienevad juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega. Kaebuse esitajate viide AÕS § 68 lõikele 1 on asjakohane, kuid kaebajad jätavad täiesti tähelepanuta sama paragrahvi lõike 2, mis sätestab, et omaniku õigused võivad olla kitsendatud, kas siis seaduse 8 või teiste isikute õigustega. Kaebuse esitajate väide, et detailplaneeringu algatamata jätmine rikub isiku omandipõhiõigust, on väär. Ükski detailplaneeringu algatamine või algatamata jätmine ei saa iseenesest rikkuda PS §-s 32 sätestatud igaühe õigust enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab siiski seadus. Ka kaebajate poolt viidatud PS § 32 sätestab, et omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Millegipärast lähevad kaebajad sellest vaikides mööda, väites üksnes, et detailplaneeringu algatamata jätmise otsus rikub üksnes vaideavalduse esitaja põhiõigusi. Kaebajate väide, et nende õiguste rikkumine on käesolevas asjas tuvastatud, lähtub enesekesksest arusaamast ning annab aimu, et kaebajatele ei lähe üldsuse arvamus üldse korda. Vastustaja möönab, et kaebajate poolt soovitud detailplaneeringu algatamata jätmine võib mingil viisil, üksnes kaebajatele teada oleval põhjusel, riivata PS §-s 32 sätestatud õigusi. Vastustaja on aga kindel, et käesoleval juhul, kui selline riive üldse eksisteerib, tugineb see õiguslikule alusele ega riku ühetaolise kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Vaidlusalune detailplaneeringu algatamata jätmine ei riku kuidagi kaebuse esitajate omandiõigust, kuna see ei piira mitte kuidagi (ei oluliselt ega ebaoluliselt) Kiduussi kinnistu sihipärast kasutamist. Mitte keegi ei keela kinnistut kasutada, kuid kaebajad peavad siinkohal siiski arvestama, et sellel kasutamisel võivad esineda seadustest tulenevad kitsendused (Nt üldplaneering, ehitus- ja kasutusload). Kitsendused tulenevad PS § 32 kohaselt seadusest ja omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Asjaolu, et Riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-41-06 leidnud, et detailplaneeringu algatamata jätmine kujutab endast omandi kasutamise ja käsutamise vabaduse piirangut (mis on muidugi õige) ei muuda olematuks Riigikohtu halduskolleegiumi praktikast tulenevat, et üldplaneeringul on oluline roll maakasutus- ja ehitustingimuste kindlaksmääramisel. Riigikohtu halduskolleegium oma 19.04.2007 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-12-07 rõhutab, et detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine on vaid erandlikult võimalik näiteks üldplaneeringu kehtestamise järel tekkinud ülekaaluka ja õiguspärase erahuvi korral. Käesolevas asjas ei ol(nud)e Rapla vallavolikogu tuvastatud sellist ülekaalukat ja põhjendatud erahuvi, mis tingi(nu)ks üldplaneeringu erandlikku muutmist. 6.
4. Kaebajad väidavad, et vaidlustatud otsus sisaldab olulisi kaalutlusvigu. Saanud detailplaneeringu algatamise taotluse oli vastustajal kaalutlusõigus nii otsustamaks, kas detailplaneering algatada, kui ka tegemaks selles vajalikke muudatusi (HMS § 4). Vastustaja lahendas antud küsimuse kasutades selleks nn määratlemata õigusemõistet „ümbruskonda (üldplaneeringuga) sobimine“. Kuna 01.03.2011 kehtestatud Rapla Valla üldplaneering näeb ette kaebajate poolt peale üldplaneeringu kehtestamist omandatud Kiduussi kinnistule „rohelise“ puhvertsooni, siis ei ole see detailplaneeringu taotlusega hõlmatud kinnistu mõeldud kinnisvaraarenduseks. Sellel alal elamuhoonestuse rajamist, veel vähem ulatuslikku kinnisvaraarendust pole ette nähtud. Rapla valla ehitusmääruse (kinnitatud Rapla Vallavolikogu 29.01.2004 määrusega nr 5 muudetud 02.03.06) § 34 lõike 5 kohaselt „peab detailplaneeringu algatamiseks koos taotlusega esitama vallavalitsusele mahulise eskiislahenduse. Märgitud lahendis peab muuhulgas kajastuma maa sihtotstarve (sihtotstarbed), krundi suurus, hoonestusala suurus, hoone korruselisus, viimistlusmaterjali valik, tehnorajatiste lahendused. Vallavalitsuse volitatud ametnikul on õigus eskiislahendus tagasi lükata kui lahendus ei vasta õigusaktide nõuetele või on oluliselt erinev ehituspiirkonnas olevast miljööst“. Sama ehitusmääruse § 33 lõike 4 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid. Kaebajate taotlusest seda põhjendatud vajadust kehtiva üldplaneeringu muutmiseks ei nähtu. Mis puutub kaebajate arvamusse, et vastustaja peaks põhjendama praeguse olukorra säilitamise vajadust ning kas selleks on avalik huvi, siis 9 sellele vastuseks saab üksnes öelda, kuna avalikkus näitas oma avalikku huvi üldplaneeringu kehtestamisele eelnenud ajavahemikul (28.06.2007-1.03.
5. a, so 3,8 aastat), et avalik huvi on kajastatud Rapla valla üldplaneeringus. Ja mitte ainult. Kaebajad peaks ise väga hästi teadma, et ka Maa-amet, olles Rapla valla üldplaneeringuga kursis ja müües elektroonilisel enampakkumisel (lõppes 13.04.2011) Kaebajatele Kiduussi kinnistu, oli maatükki müües arvamusel, et see maatükk jääb maatulundusmaana puhke- ja virgestusmaa koosseisu. Kui Maa-amet oleks soovinuks näha tema poolt enampakkumisel müüdavat maad elamumaana, siis oleks ta ka müünud kinnisasja 66904:005:0128 elamumaana mitte mittetulundusmaana. Lisaks eeltoodud pakkumusele annavad vastustaja seisukoha kinnituseks alust ka Maa-ameti 25.08.2010 ja 26.10.2010 kirjad Rapla valla üldplaneeringu kooskõlastamise kohta. Maatulundusmaa omanik ei saa eeldada, et võib seda maad kehtestatud sihtotstarbe vastaselt kasutada või nõuda sihtotstarbe muutmist. Sellise maa omandamine toimus kaebajate riisikol. Kaebajad ei peaks ka eeldama, et kohalik omavalitsus on kohustatud iga detailplaneeringu algatamise avalduse alusel detailplaneeringu algatama. Vastustaja ei pea seda otstarbekaks ja majanduslikust aspektist lähtuvalt ka mõistlikuks kui detailplaneering algatatakse avalduse alusel, millest ja teadaolevatest asjaoludest on näha, et taolist avaldaja poolt soovitud detailplaneeringut kehtestada ei või. Väärad on kaebajate väited, et vaidlustatud otsused saavad rikkuda omaniku PS §-s 32 sätestatud õigust oma vara parimal viisil kasutamiseks. Kaebajad saavad maad kasutada vastavalt selle sihtotstarbele. Vastustaja leiab, et kuna 1.03.2011 kehtestatud Rapla valla üldplaneering on kehtiv, seda pole kunagi kehtetuks tunnistatud, siis on ta nn ülimuslikuks lähtekohaks igale algatatavale detailplaneeringule. Kaebajate süüdistus, et oma 30.06.
6. a otsuses ei ole Rapla Vallavolikogu aga erinevaid huve kaalunud, on täiesti alusetu. 6.
7. Vastustaja nõustub täielikult kaebuse esitajate poolt viidatud Riigikohtu lahendites 3-3-162-02 ja 3-3-1-87-08 toodud halduskolleegiumi seisukohtadega, kuid täiendab seda omalt poolt samuti RKHK lahendis 3-3-1-87-08 tooduga, et detailplaneering koostatakse üldjuhul selleks, et saavutada üldplaneeringuga kavandatu elluviimine. Samas võib detailplaneering

§ 9

lg 7 kohaselt põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kuivõrd detailplaneeringu koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa üldplaneeringuga hõlmatud alast, ei ole selle menetlemisel võimalik samaväärselt arvesse võtta kogu linna või valla territooriumil valitsevat olukorda. Seetõttu peaks detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine jääma erandlikuks võimaluseks, mis tagab paindlikuma reageerimisvõimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi

1. aprilli
2. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-12-07). Kolleegium leiab, et ka eraõiguslikust isikust maaomanik või arendaja peab maa kasutamist kavandades arvestama kehtestatud üldplaneeringuga ning sellega, et üldplaneeringut mõjuva põhjuseta muuta ei saa. Kaebuse esitajate viite üle Riigikohtu 18.10.2004 lahendile haldusasjas 3-3-1-37-04 on vastustajal eriti hea meel, sest lisaks kaebajate poolt toodule linna üldplaneering annab kõigest põhimõtted, millest tuleb lähtuda edasisel detailplaneeringute koostamisel, kinnitab lahend vastustaja juba varemalt väljendatud seisukohta üldplaneeringu muutmise osas. Riigikohus on asunud eeltoodud lahendis seisukohale, et üldplaneering peab tagama valla või linna edasise arengu ja ühiskonnaliikmetele parima võimaliku elukeskkonna. Vastavalt PES (kehtis kuni
3. jaanuarini 2003) § 8 lg 4 p-le 2 on üldplaneeringu üheks ülesandeks kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine ning nende sidumine territoriaal-majandusliku arenguga. Kohalik omavalitsus peab planeeringu menetlemise käigus piisava tõhususega täitma PES-st (

st) tulenevaid kohustusi mh erinevate huvide vahel tasakaalustatud lahenduse leidmisel. Seega juba enne

kehtinud PES § 9 lg 6 kohaselt võis (tuli) detailplaneeringuga teha ettepaneku kehtiva üldplaneeringu muutmiseks,

§ 9

lg 7 kohaselt võib detailplaneering 10 põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid. Üldjuhul koostatakse detailplaneering siiski selleks, et saavutada üldplaneeringuga kavandatu elluviimist. 6.4. Mis puutub kaebajate väitesse, et Alu rahvale ei ole sellist võimalust (avaldada arvamust Kiduussi maaüksuse suhtes) üleüldse pakutud ning pole arvestatud avalikkuse ehk kodanike (loe Kristjan Aller) võimalikku huvi, siis siinkohal oleks paslik kaebajatele taas meelde tuletada, et kaebajad (Kristjan Alleri näol) osalesid ise 11.01.2011 Rapla valla üldplaneeringu ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise avalikul koosolekul ja tegid ka 1 (ühe) ettepaneku. Kaebajate seisukohaga, et avalik huvi ei tulene ainult üldplaneeringust tuleb nõustuda, kuid siinkohal on sobilik öelda, et avalik huvi ei ole mitte ka üksnes taotleja isiklik huvi. Kaebajate poolt 08.06.2011 omandatud kinnistut ei müünud Maa-amet kindlasti mitte kinnisvaraarenduseks detailplaneeringu algatamise taotluse tähenduses. Nõustuda tuleb kaebajate väitega, et majanduskomisjonis oli samuti tõsine arutelu, mis kinnitab üksnes seisukohta, et otsus nr 55 langetati kaalutlusõiguse alusel. Asjaolu, et majanduskomisjoni 7 liiget toetas detailplaneeringu algatamata jätmist ja 4 ei toetanud, ei muuda olematuks tõsiasja, et 30.06.2011 toimunud volikogu istungil otsustas detailplaneeringut mitte algatada kohalolnutest 15 volikogu liiget, vastu ei olnud keegi. Kaebajate väitele, asjaolu, et Kiduussi kinnistule on vastavalt detailplaneeringuga ette nähtud perspektiivne pargi ja parkmetsa maa, ei tähenda automaatsel, et sellise olukorra säilitamine on avalik huvi, võib vastuseks öelda, et avalikkus tahaks seal kohe kindlasti näha pigem parki või vähemalt parkmetsa kui sellist kinnisvara arendust, mida planeerivad kaebajad. Ja kui me nüüd vaatame kaebajate väidet, et 16.06.2011 öeldi majanduskomisjonis selgelt välja, et Kiduussi kinnistule parki ei tule, siis saab üksnes konstateerida, et ühe volikogu liikme H. Õunapuu poolt öeldut „Parki ju rohealale ei tule“, võiks võtta ka küsimusena, mitte kindla formuleeringuna. See, et Kiduussi kinnistule parki ei tuleks, on aga kohe kindlasti kaebajate isiklik iha ja soov, mitte avalikkuse soov, mida 16.06.2011 majanduskomisjonis ei toetatud. Majanduskomisjoni 18.08.2011 istungi protokollist võime lugeda majanduskomisjoni esimehe seisukohta „vastavalt valla üldplaneeringule tehti õige otsus“. Nagu nähtub „Rapla valla 2025 aastani üldplaneering“ seletuskirja leheküljelt 7 osalesid planeeringu protsessis vallavalitsuse ametnikud, vallavolikogu liikmed ja komisjonid, erinevate ametkondade spetsialistid, huvirühmade ja ühingute esindajad ning kohalikud elanikud . Nii nagu näeb ette

§ 16

lg 1, et üldplaneeringu koostamisse kaasatakse planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ja elanikud ning teised huvitatud isikud. Puhkeja virgutusmaale ning haljasala- ja parkmetsa maale esitatavad tingimused arendamiseks ja detailplaneeringute koostamiseks leiavad kajastamist seletuskirja punktides 4.

1. ja 4.
2. Haldusmenetluse läbiviimisel on haldusmenetluse läbiviija arvestanud oma teada kõiki olulisi asjaolusid ja asjast huvitatud isikute soove, k.a kaebuse esitajate soovi. Kaebajate väide, et „Kiduussi kinnistule pargi rajamine ilma maa sihtotstarvet muutmata ei ole võimalik“, on väär. Vastavalt Rapla valla üldplaneeringule on Kiduussi ja teda piirnevate maade maakasutuse juhtotstarbeks haljasala ja parkmetsa maa, mis tähendab seda, et praegu olemasolevat katastriüksuse sihtotstarvet ei muudeta automaatselt. Seega säilib maadel olemasolev katastriüksuse sihtotstarve nii kaua, kuni maa-alal soovitakse arendada olemasolevast teistsuguse sihtotstarbega tegevust – sellisel juhul tuleb seda teha vastavalt Rapla valla üldplaneeringuga seatud maakasutuse juhtotstarbele. Avalikkus väljendas oma huvi c 3,8 aastat kestnud Rapla valla üldplaneeringu menetlemises ja see huvi väljendub 1.03.2011 kehtestatud üldplaneeringus. Vastustaja ei arva, et kinnistu korrastamine on võimalik üksnes läbi detailplaneeringu menetlemise. Seda on võimalik teha, 11 muuseas täiesti seaduslikult, üldplaneeringus sätestatud maakasutuse juhtotstarbe kaudu. Kaebaja väide, „et detailplaneeringujärgsed elamukrundid ei riku ümbruskonna ilmet“, on paljasõnaline kuna neid krunte ega nendele kavandatud hooneid pole õnneks veel olemas. Juhul kui need krundid ja hooned oleks olemas, siis võib kohe kindlasti väita, et nad rikuvad nn rohelist puhvertsooni. 6.
3. Kui vastustaja oleks algatanud detailplaneeringu Männi tn 7 ja Männi tn 9 kinnistute osas ning keeldunud Kiduussi kinnistu detailplaneeringut algatamast, leidnuks kaebajad põhjuse kohtusse pöördumiseks, põhjuseks asjaolu, et vastustaja on tema taotluse 2 (kaheks) jaganud. Vastustaja väidab seda seetõttu, et kui Rapla valla arhitekt pr P. Kivi soovitas kaebajate esindajal K. Alleril esitada eraldi taotlus detailplaneeringu algatamiseks Männi tn 7 ja Männi tn 9 kinnistutel, siis vastas K. Aller, et ei „seda ta ei tee“. P. Kivi küsimusele, et miks siis?, vastas K. Aller, et tema olevat antud teemal kohtuga konsulteerinud ning seetõttu on tal omad põhjused, miks ta seda ei tee. Vastustaja usub oma arhitekti sõnu ning tema poolt öeldut kinnitab kaudselt ka kaebajate enda edasine käitumine. Siinkohal juhib vastustaja kohtu tähelepanu kaebajate „kaebekirjas“ sisalduvatele lausetele, et „seega on arusaamatu vastustaja poolt vaideotsuse kaaskirjas sisalduv teade, et Rapla vallavalitsuse ametnikud ootavad endiselt konkreetset detailplaneeringut Männi tn 7 ja Männi tn 9 kinnistutele“. Kui kaebuse esitajatele on arusaamatu vastustaja poolne palve Männi tn 7 ja Männi tn 9 detailplaneeringu osas, siis vastustajale jääb arusaamatuks kaebajate käitumine. Selle asemel, et tulla vallamajja ning esitada konkreetne detailplaneeringu taotlus, otsustasid kaebajad hoopis n.ö „maid jagada“ ja kohtumaja uksi ning kohtunike ja juristide aega kulutada. Oleks kaebajad 4 kuud tagasi n.ö mõistuse häält kuulda võtnud, võinuks detailplaneering Männi tn 7 ja Männi tn 9 osas olla ilmselt juba kehtestatud ja ka vastu võetud. Kaebajate väide, et detailplaneeringu algatamise taotlus koostati koostöös Rapla valla arhitektiga on vale. Vastustaja võtab samas omaks, et Rapla valla arhitekt pr P. Kivi jagas kaebajate esindajale juhiseid, kuid kaebajad ei pidanud vajalikuks neid juhiseid ( esitada eraldi taotlus detailplaneeringu algatamiseks Männi tn 7 ja Männi tn 9 kinnistutel) järgida. 6.
4. Kaebaja väide, et Kiduussi kinnistu asub tiheasustuse piiri ääres, on õige, kuid sama väite teine pool „on mõistlik hoonestusala sinna laiendamine“ läheb vastuollu lisaks juba märgitud seletuskirja punktidele 4.
5. ja 4.14., ka seletuskirja punktidega 5.1 kuni 5.1.
6. Kaebajad väidavad küll, tuginedes Rapla valla üldplaneeringus sätestatule, et vältida tuleks uute väikeste tiheasustusalade tekkimist, kuid nende enda ihalus laiendada ehitustegevust üle maantee ei tihenda mitte kuidagi olemasolevat kompaktset hoonestusala, vaid väljub selle raamidest ning tekitab hoopis uue tiheasustusala (vt planeeringuala skeemi). Kuna kaebajad märgivad, et kuna nende detailplaneering hõlmab mitut kinnistut, siis järgitakse paremini laiema piirkonna tervikarengu põhimõtteid, tuleb tahtmine küsida, kus olid ta tervikarengu põhimõtted enne 01.03.
7. Siinkohal ei pea vastustaja paljuks lisada, et Kiduussi kinnistu kõrval asuvat Vanaaseme katastriüksust soovisid kaebajad samuti oma huvides rakendada ja kui see ei õnnestunud, siis tegid nad ettepaneku muuta üldplaneeringus planeeritavat maakasutust Kalevi külas Vanavälja ja osaliselt Tuka kinnistul virgestusalaks. Kaebajate väide, et kõik kolm kinnistut paiknevad kõrvuti ja asuvad tiheasustusalal ei ole jällegi tõene. Kõrvuti paiknevad Männi tn 7 ja Männi tn 9 kinnistud. Kiduussi kinnistu paikneb üle tee, mis on täna ametliku tiheasustusala piiriks, nende vastas. Perspektiivis nähakse küll ette võimalust moodustada üks ühine tiheasustusala, mis hõlmab Rapla linna, Alu alevikku ja Valtu küla kuid täna taolist tiheasustusala ametlikult olemas ei ole ja kas see idee ka kunagi teoks saab seda ei oska küll keegi öelda. Kaebajad rõhutavad, et detailplaneeringuga soovitakse elamukrundid rajada vaid osale Kiduussi kinnistust, võib 12 tunduda asjaga mitte kursis olevale inimesele n.ö „suuremeelsena“, kuid jätab samas millegipärast rõhutamata, et Kiduussi kinnistu n.ö tagumine osa kuulub ehituskeeluvööndi koosseisu. Kaebajate esindaja täiendava selgituse, et kaebajate näol on tegemist ema ja tütarettevõttega, kellel on ühine ettevõtlusstrateegia, üle on vastustajal lihtsalt hea meel. Lisame siia ühisesse ettevõtlusstrateegiasse veel Alu aleviku poolt vaadatuna Kiduussi kinnistust paremal paikneva Kristjan Allerile (kas „isaettevõte“) kuuluva Vanavälja kinnistu ja saamegi kinnitust vastustaja arvamusele, et kaebajate ettevõtlusstrateegia eesmärgiks pole mitte enam ulatuslik vaid suisa laiaulatuslik kinnisvaraarendus. Vastustaja nõustub kaebajatega, et juriidilises mõttes ei ole Kristjan Aller käesolevas vaidluses füüsilisest isikust kaebajaks, aga Kristjan Aller on olnud käesolevas asjas juriidilisest isikust kaebajate esindaja. Ja kuigi Kristjan Aller käesoleval ajal kaebajate väitel ja Äriregistri teabesüsteemi andmetel ei ole enam kaebajate juhatustes siis ei tähenda see seda, et viited tema tegevusele või tegevusetusele on asjasse mittepuutuvad. Kristjan Aller oli Stipend Real Estate OÜ juhatuse liige äriregistri andmetel veel hiljemalt 17.11.2011 (kaebus esitati kohtule 26.09.2011) ning Alu Varahaldus OÜ juhatuse liikmeks on tänaseni Janne Aller (Kristjan Alleri abikaasa, tõsi lahutatud abikaasa). 6.
8. Kaebaja tunnistab ka ise, et kuna taotluse esitas ainult üks Alu Varahalduse OÜ juhatuse liige, oli taotlus järelikult puudusega. Jah, seda see ka tõesti oli, kuid olnuks asi tõesti üksnes selles, oleks vastustaja küsinud ka teise juhatuse liikme esindamist lubavat volikirja. Vastustaja leiab, et kuna detailplaneeringu algatamisest keeldumise aluseks polnud mitte üksnes eelnimetatud asjaolu (volikirja puudumine) vaid vastuolu 01.03.2011 kehtestatud üldplaneeringuga siis ei ole antud juhul tegemist ka menetlusnõuete rikkumisega ning haldusakt seetõttu küll õigusvastane ei ole. Vaidlustatud otsuse andmisel on vastustaja diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on olnud mõistlik; otsustes on ära näidatud asjassepuutuvad faktilised ja õiguslikud asjaolud ning arusaadavalt põhjendatud, et need kogumid tingisid otsuse jätta taotletud detailplaneering algatamata. Põhiseaduse § 154 lõike 1 kohaselt otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduse alusel iseseisvalt, kõiki kohaliku elu küsimusi. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi varasemast praktikast tuleneb, et kohalik omavalitsus võib kohaliku elu küsimusi reguleerida ilma sellekohase volitusnormita, kuid kohaliku omavalitsuse aktid ei tohi samas olla vastuolus põhiseaduse ega seadustega. Rapla Vallavolikogu
9. juuni
10. a otsus nr 55 ei ole Põhiseaduse ega seadustega vastuolus. Kuna planeerimise korraldamine on planeerimisseaduse järgi kohaliku omavalitsuse pädevuses, võib kohalik omavalitsus otsustada, kas reguleerida detailplaneeringute algatamist ja koostamist üld- või üksikaktidega. Vaidlustatud otsus ei välista planeerimisdiskretsiooni. Planeerimisseaduse § 4 lõige 2 ja § 10 lõige 5 annavad kohalikule omavalitsusele õiguse sätestada detailplaneeringutele erinevaid nõudeid. 6.
11. Vastustaja peab kaebajate väidet, et vastustaja ei olnud kompromissist huvitatud populistlikuks, kuna mingisugust kompromissi pole kaebajad esitanud. Seda, et Kaebajad pole mingit kokkulepet e kompromissi soovinud, tõendab kaebuse esitajate sõna-sõnaline lause oma vastusest „ kaebaja on esitanud „konkreetse“ taotluse detailplaneeringu algatamisest ning on korduvalt põhjendanud, miks on põhjendatud detailplaneeringu algatamine mitme kinnistu kohta korraga“. Seega on väide, et vastustaja on keeldunud igasugustest läbirääkimistest, vale. Kaebajad läbirääkimiseks ettepanekut ei teinud, küll aga esitas 29.07.2011.a. vaide. Kui kaebajad tõesti oleks soovinud läbirääkimistesse asuda siis poleks ta esitanud taolist, üksnes volikogu süüdistavat, vaiet. Kaebajate poolt kaebusele lisatud ja viidatud 18.08.2011 majanduskomisjoni protokollist nähtub, et valla jurist tegeleb vaidele vastuse koostamisega. 13 Vaidele vastuse koostamine ei ole aga samastatav läbirääkimistega. Seda enam kui majanduskomisjoni esimees A. Täpsi kinnitab, et „antud informatsiooni põhjal ja vastavalt valla üldplaneeringule tehti õige otsus“. Vastustaja, teadmata kellega ja millise sisuga läbirääkimisi kaebajad pidasid (igatahes mitte volikoguga), on seisukohal, et kui üldse keegi kompromissi otsis, siis oli selleks vastustaja, mitte kaebajad. 6.
12. Vastustaja langetas otsuse nr 55 lähtudes avalikust huvist. Antud asjas ei ole kaebaja ja avalikkuse huvid võrdse kaaluga. Seetõttu on ka vastustaja seisukohal, et kaebuse esitamisel pole lähtutud avalikest huvidest vaid üksnes kaebuse esitajate enda erahuvidest. Vastustaja oli ja on siiani seisukohal, et kui kinnisasja omanik on esitanud taotluse detailplaneeringu algatamiseks taotluses näidatud hoonete püstitamiseks, ei ole volikogu kohustatud detailplaneeringut algatama muu otstarbega või oluliselt teistsugust lahendust ette nägema; haldusorgan ei pea läbi viima planeerimismenetlust, mis taotluse esitaja soove eiravad.

§ 10lg 1 kohaselt võib iga isik teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku.

Sellise ettepaneku menetlemine on kohaliku omavalitsuse kohustus, kuid samas ei kaasne ettepaneku esitamisega vältimatult detailplaneeringu menetlemise algatamine kohaliku omavalitsuse poolt. Osundatud sätte kohaselt võib kohalik omavalitsus planeeringu koostamise algatamisest ka keelduda. Üld- ja detailplaneeringute kaudu kohalik omavalitsus kujundab valla või linna ruumilise arengu põhimõtteid ning seab säästva ja tasakaalustatud arengu tingimusi, mis on aluseks ka maakasutusele ja ehitustegevusele. Nimetatud tegevuses on kohalikul omavalitsusel ulatuslik kaalutlusruum. Kaalutlemisel peab kohalik omavalitsus arvestama nii avalikke huve, mis väljenduvad muu hulgas maakonna ja valla üldplaneeringutes, kui ka taotleja põhjendatud huve. Isikul puudub subjektiivne õigus nõuda tema planeeringu algatamise taotluse rahuldamist. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohtu halduskolleegium 27.01.2010 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-79-

1. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kaebuses leitakse, et kaevatavas otsuses ei ole põhjendatud avaliku huvi puudumist Kiduussi kinnistule elamukruntide lubamiseks. Kaebajate arvates pidanuks haldusorgan põhjendama, miks avaliku huvi seisukohast on vajalik säilitada üldplaneeringust tulenev maakasutus ehk miks on põhjendatud üldplaneeringu detailplaneeringuga muutmata jätmine. Kaebusest nähtuvalt pidanuks haldusorgan algatama detailplaneeringu põhjusel, et selgitada välja, kas avalik huvi ikka toetab Kiduussi kinnistule ehitusõiguse määramata jätmist, mitte otsustama seda ennatlikult detailplaneeringu algatamata jätmisel. Kohus nõustub kaebajatega, et üldplaneering määrab vaid maakasutuse juhtotstarbe ning maaala konkreetne kasutus määratakse detailplaneeringuga (selle kohustuse korral). Eelnevast ei saa aga teha järeldust, et üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe kohasus vajaks kinnitamist konkreetse maa-ala detailplaneeringu menetluses kui kinnistu omanik soovib üldplaneeringust tuleneva juhtotstarbega võrreldes teistsugust maakasutust.

§ 8

lg 3¹ kohaselt on maakasutuse juhtotstarve üldplaneeringuga määratav territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale või kvartalile edaspidise maakasutuse põhisuunad.

§ 8lg 7 kohaselt on üldplaneering aluseks detailplaneeringute koostamisel.

Detailplaneeringu algatamisel pidi haldusorgan kaaluma kaebuse esitaja põhjendatud huve ja avalikke huve. Avalik huvi nähtub kehtivast üldplaneeringust, mida on menetletud avatud menetluses. Eelduslikult väljendab see nii riigi, kohaliku omavalitsuse ja selle territooriumil elavate erinevate isikute vahelist konsensust valla territooriumi ruumilise planeerimise suhtes. 14 Kaebajate väited üldplaneeringu menetluse suhtes üles näidatud vähese avalikkuse huvi kohta on asjakohatud, kuna üldplaneeringu kehtivus ega õiguslik tähendus ei sõltu menetluses ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikute arvust. Samuti ei saa selle väite õigsust eeldades teha järeldust, et üldplaneering ei vasta üldsuse huvidele, kuna vastuväidete esitamata jätmisest võib sama hästi välja lugeda hoopis nõustumist üldplaneeringu lahendustega. Üldplaneeringu muutmine peab kohtupraktika kohaselt olema pigem erandlik, st õigustatud vaid pärast üldplaneeringu kehtestamist tekkinud ülekaaluka ja õiguspärase erahuvi korral (vt nt RKHK lahend asjas nr 3-3-1-79-09). Kehtestatud planeeringute järgimise peab tagama kohalik omavalitsus (

§ 4

lg 2 p 3) ning üldsusel on põhjendatud ootus selle suhtes, et üldplaneeringu kehtestamisega realiseerunud avalikku kokkulepet ei muudeta kergekäeliselt detailplaneeringute kaudu. Kohalik omavalitsus ei pea diskretsiooniõigust arvestades algatama üldplaneeringuga kokku sobimatu eesmärgiga detailplaneeringut ega alustama planeerimismenetlust olukorras, kus see sobimatus on selge ning algatatud detailplaneeringu menetlus ei saa lõppeda detailplaneeringu kehtestamisega. Haldusmenetlus peab olema eesmärgipärane ja selle läbiviimine otstarbekas. Kohus ei näe, et haldusorgan oleks selles osas oma diskretsiooniõigust meelevaldselt kasutanud. Haldusorgan on oma otsust ka piisavalt põhjendanud. Nõustuda ei saa ka kaebajate väitega, et kuna detailplaneeringu algatamist taotleti 3 kinnistu suhtes (mis olid kõik hõlmatud ühe esitatud taotlusega), millest vaid ühe osas põhjendati keeldumist vastuoluga üldplaneeringuga, tulnuks detailplaneering algatada, et selle menetlemise käigus selgitada välja Kiduussi kinnistu hoonestamise võimalikkus. Isiku taotluse alusel detailplaneeringu algatamise otsustamisel lähtub kohalik omavalitsus esitatud taotlusest ega eira otsustamise käigus omavoliliselt taotleja soove. Kaebajate väited haldusorganile erineva taotluse esitamise võimaluse selgitamata jätmise kohta on arusaamatud ja vastuolulised olukorras, kus kaebajad ei ole seni soovinud esitada eraldi taotlust detailplaneeringu algatamiseks kinnistutel, mille osas puudub vajadus üldplaneeringu muutmiseks ning väidavad, et planeering tuleks algatada tervikuna kõigi kinnistute osas. Vastustaja on viidanud asjakohasele Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-79-09, millega kooskõlas on ka kohtu eelnevad seisukohad. HKMS § 165 lg 2 kohaselt kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Kohus jätab kaebuse rahuldamata, kuna õiguspärane haldusakt ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Kohus nõustub kaevatavas haldusaktis ja selle kehtetuks tunnistamise taotluse kohta tehtud vaideotsuses toodud põhjendustega ega korda neid kohtuotsuses. Kuna tühistamistaotlus jääb rahuldamata, ei ole võimalik rahuldada ka kohustamistaotlust. 8. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja menetluskulude taotlust ei esitanud. Kaebaja menetluskulud jäävad eelviidatud sätte alusel tema enda kanda. Kristina Maimann Kohtunik 15