← Eesti

3-10-2120/29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 16.11.2011; Tallinn Haldusasja number 3-10-2120 Haldusasi A.V.V. Teraskilp OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 15.02.2010 otsuse nr 12.2-3/8721-9 punkti 1 tühistamise, Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 28.05.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/8721-11 tühistamise ning vastavas ulatuses ka tasutud käibemaksu tagastamise kohustamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistung 28.10.2011 Menetlusosalised Kaebuse esitaja (avaldaja) – A.V.V. Teraskilp, esindaja adv. Madis Uusorg; Vastustaja – Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus, volitatud esindajad Kaire Vacker ja Tomek Tosin RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 16.11.

  1. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. A.V.V. Teraskilp OÜ deklareeris
  3. aasta septembri eest enammakstud käibemaksu kokku summas 298 626 krooni ning esitas 20.10.2009 sellest tulenevalt tagastustaotluse summas 298 626 krooni. Vastav sisendkäibemaks ja tagastustaotlus tulenes sõiduauto Porsche Panamera väidetavast soetamisest MontazMetal OÜ-lt.
  4. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 15.02.2010 otsuse nr 12.2-3/8721-9 punkti 1 alusel jäeti A.V.V. Teraskilp OÜ tagastustaotlus summas 298 626 krooni rahuldamata.
  5. A.V.V. Teraskilp OÜ esitas 14.05.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 15.02.2010 otsuse nr 12.2-3/8721-9 resolutsiooni puntki 1 tühistamise ja vastava käibemaksu tagastamise kohustamise nõudes (haldusasi 3-10-1239). Kaebus võeti 25.06.2010 määrusega Tallinna Halduskohtu menetlusse ning edastati vastamiseks Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele (edaspidi ka vastustaja, PMTK või maksuhaldur).
  6. Tallinna Halduskohtu 02.08.2010 määrusega määrati haldusasi nr 3-10-1239 lahendamiseks kirjalikus menetluses ning pooltele anti täiendavate taotluste ja dokumentide esitamiseks aega kuni 06.09.
  8. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus tegi 28.05.2010 OÜ-le A.V.V. Teraskilp maksuotsuse nr 12.2-3/8721-11, millega määras tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 297 285 krooni (tl 59-72).
  9. A.V.V. Teraskilp OÜ esitas 13.08.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 28.05.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/8721-11 tühistamise nõudes (haldusasi nr 310-2120). Sisuliselt oli tegemist sama vaidlusega, sest maksuhaldur koostas lisaks varasemale tagastustaotluse rahuldamata jätmist puudutavale haldusaktile ka vastavasisulise maksuotsuse. Kaebus võeti Tallinna Halduskohtu 04.05.2011 määrusega menetlusse ning edastati vastamiseks Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele.
  10. Tallinna Halduskohtu 28.09.2011 määrusega tühistati 02.08.2010 määruse resolutsiooni punkt 1 haldusasjas 3-10-1239 selle lahendamise kohta kirjalikus menetluses, liideti haldusasi 3-10-1239 ühte menetlusse haldusajaga 3-10-2120, et jätkata menetlust vastava maksuotsuse vaidlustamist puudutava haldusasjana 3-10-
  11. Ühtlasi määrati kindlaks ka kohtuistungi toimumise aeg. KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
  12. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus tegi OÜ A.V.V. Teraskilp suhtes 15.02.2010 otsuse nr 12.2-3/8721-9, millega jäeti rahuldamata maksukohustuslase 20.10.2009 tagastustaotlus summas 298 626 krooni. Avaldaja esitas otsusele vaide, kuid Maksu- ja Tolliamet jättis oma 15.04.2010 vaideotsusega nr 6-1/91-6 vaide rahuldamata.
  13. Kaebuse esitaja ei rikastu käibemaksu arvelt. Avaldaja ei ole nõus maksuhalduri järeldusega, et kaebuse esitaja ei ole soetanud kaupa OÜ-lt MontazMetal ning seetõttu puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise ja tagastamise õigus. Kaebuse esitaja on tõendanud kauba soetamist kõigi võimalike tõenditega. Maksuhalduri poolt viidatud vasturääkivused on ebaselged, st maksuhaldur vaid viitab vasturääkivustele, kuid ei too neid välja. Üksikud väljatoodud vasturääkivused on otsitud ning lihtsasti seletatavad. Kaebuse esitaja leiab, et kuivõrd OÜ MontazMetal deklareeris ja arvestas müügilt käibemaksu, siis kaebuse esitaja sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramine on vastuolus käibemaksu kui lisandunud väärtuse maksu põhimõttega. Kaebuse esitaja soetas kauba OÜ-lt MontazMetal hinnaga 1 486 427 + käibemaks 297 285,40 krooni. Nimetatud käibemaksusumma on OÜ MontazMetal poolt deklareeritud ning arvestatud. Järelikult ei saa kaebajal ega ka OÜ-l MontazMetal tekkida mingisugust kasu käibemaksu näol. Samas vaidlustatav otsus toob kaasa kaebuse esitajale majanduslikku kahju. Kui kaup oleks toimetatud Saksamaalt otse Tšehhi Vabariiki, siis poleks kaebuse esitaja pidanud tasuma OÜ-le MontazMetal käibemaksu summas 297 285 krooni ning ühtlasi ei oleks kaebuse esitajal põhjust taotleda 297 285 krooni tagastamist maksuhaldurilt. Kaebuse esitaja oleks teeninud tehingult endiselt 31 293 krooni kasumit. Liiatigi, kauba soetamine Eesti territooriumil tekitab olukorra, kus 2 arve tuleb tasuda kohe, aga sisendkäibemaksu saab tagasi hiljem, mis tähendab, et kaebuse esitaja ei saa oma rahalisi vahendeid kasutada. Kuivõrd kaebuse esitaja tasus OÜ MontazMetal arve septembris, on käesolevaks hetkeks kaebuse esitaja rahalised vahendid summas 297 285 krooni olnud kasutamatud mitmeid kuid. Seega ei ole maksuhalduri seisukoht, et kauba näiline toimetamine Eestisse oleks kaebuse esitajale mingil viisil kasulik, arusaadav. Kaebuse esitajal oleks majanduslikult kasulikum (eelkõige rahavoogusid arvestades) osta kaup 0% käibemaksumääraga ning võõrandada see samuti 0% käibemaksumääraga. Samas ei olnud kaebuse esitajal seda võimalik teha, kuna käibemaksuseaduse § 9 lg 1 p 1 kohaselt oli käibe tekkimise koht Eesti ning OÜ MontazMetal pidi arve väljastama Eesti käibemaksuga. Kui vaidlustatav otsus jääb jõusse, kannab kaebuse esitaja nimetatud summa ulatuses majanduslikku kahju, kuna käibemaks on arve alusel tasutud, kuid maksuhaldur keeldub seda tagastamast. Kaebuse esitaja märgib lisaks, et otsuse põhjal võib OÜ MontazMetal teha käibemaksu ümberarvutuse ning vähendada käibemaksukohustust 297 285 krooni võrra. Samas kaebuse esitajal ei pruugi õnnestuda nimetatud summa väljamõistmine OÜ-lt MontazMetal. Kaebuse esitaja kahtleb, et tsiviilkohus mõistaks kaebuse esitaja kasuks välja vaidlusaluse käibemaksusumma, kuna kõik dokumendid on korrektselt vormistatud ja tehingupooled tehingut kinnitanud. Järelikult, olenemata sellest, et riik reaalset tulu tagastustaotluse rahuldamata jätmise korral ei saa, on kaebuse esitajale kahju vältimatu.
  14. Kuigi kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatav maksuotsus tuleb ainuüksi ülaltoodu tõttu tühistada, lükkab ta ka ümber ebaõiged järeldused. Võlaõiguslike kokkulepete sõlmimine ei sõltu kauba valdusest. Kaebuse esitaja juhib tähelepanu sellele, et kaupa ei soetatud juhuslikult, vaid tegemist oli tellimusega. Iseenesestmõistetavalt oli kaebuse esitajal olemas ostja enne seda, kui kaup OÜ-lt MontazMetal soetati. Seega ei näe kaebuse esitaja midagi ebatavalist selles, kui müügikokkulepe sõlmitakse ja müügiarved väljastatakse ajalises mõttes samal ajal või isegi enne, kui kaup OÜ-lt MontazMetal soetati. Maksuhaldur on tõstatanud küsimuse kauba transportimisest Saksamaalt Eestisse ja Eestist Tšehhi Vabariiki. Kaebuse esitaja selgitab, et esialgse teabe kohaselt pidi kaup tulema Paldiski sadamasse laevaga. Nii nagu ka S. S. oma ütlustes on märkinud, ei jõudnud kaup õigeks ajaks Lübecki sadamasse, mistõttu tuli auto transportida maismaad pidi. Maksuhalduri järeldused seoses odomeetri näiduga on saumuti eksitavad. Kaebuse esitaja on lisanud V. W. selgituse selle kohta, et odomeetri näit oli tema poolt kauba vastuvõtmisel 580 km ja üleandmisel Lübecki Sadamas 1148 km, järelikult kahtlused, et kaup toimetati otse Saksamaalt Tšehhi Vabariiki on alusetud ning vahemaade arvutused maps.google.com andmetele tuginedes asjakohatud. Millise hinnaga OÜ MontazMetal kauba soetab, avaldaja ei teadnud ega pidanudki teadma. Vastasel juhul ei oleks OÜ MontazMetal saanudki kaupa kaebuse esitajale müüa, vaid avaldaja oleks ostnud selle kauba otse Saksamaalt. Siis võinuks ka tõusetuda küsimus, kas kauba transportimine kõigepealt Eestisse ja alles sealt Tšehhi Vabariiki, on otstarbekas. Käesolevas asjas aga rõhutab kaebuse esitaja seda, et ta tegi tehingu OÜ-ga MontazMetal ning kaup anti üle Eestis. Igasugused arutlused selle üle, kuidas võinuks kauba transport tegelikult toimuda, ei ole asjakohased, kuna ükski asjas kogutud tõend ei kinnita kauba toimetamist Saksamaalt Tšehhi Vabariiki, vaid tegemist on üksnes maksuhalduri otsitud seisukohaga. Seoses J. S. lähetusega märgib kaebuse esitaja, et maksuhalduri seisukoht on eksitav. J. S. on ühtlasi OÜ EuroActive omanik. Kuivõrd OÜ EuroActive esitas arve transporditeenuse eest ning teenis selle läbi tulu, ei ole õige vaadelda OÜ EuroActive omanikku äriühingust eraldiseisvalt ning väita, justkui oleks J.S. jaoks olnud tehing kahjumlik. Maksuhaldur toob vasturääkivusena välja asjaolu, et V. A. selgitas sõiduauto hoiustamisest nädala ehk 7 päeva jooksul, kuid tegelikkuses hoiustati autot 18-21 september ehk 4 päeva. Kaebuse esitaja leiab, et nelja päeva nädalaks üldistamine ei viita mingil viisil valeütluste andmisele. Tegemist on pigem maksuhalduri poolt otsitud vasturääkivuse väljatoomisega. Lisaks märgib kaebuse esitaja, et sõiduautode soetamine ja edasimüümine on kaebuse esitaja majandustegevust arvestades tavapärane. Kaebuse esitaja on korduvalt soetanud kallihinnalisi sõiduautosid OÜ-lt MontazMetal, OÜ-lt Sillaotsa ja teistelt ning võõrandanud need edasi välisriigis asuvatele klientidele. Rõhutamist vajab ka asjaolu, et kaebuse esitaja ei teinud tehingut kahjumlikult. 3 Maksuhalduri seisukoht „Seega A.V.V. Teraskilp OÜ kahjum sõiduki edasimüügist 263 721,36 krooni, mis saab kaetud vaid tänu sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekitamise läbi“ on väär ja eksitav. Kaebuse esitaja juhib tähelepanu, et sellisest meetodist lähtudes oleksid kõik kaebuse esitaja 0% määraga maksustatavad tehingud kahjumlikud. Käesolev tehing osutub kahjumlikuks üksnes juhul, kui maksuhaldur piirab põhjendamatult sisendkäibemaksu mahaarvamist.
  15. Samadel põhjustel, miks maksuhaldur tegi otsuse mitte tagastada sisendkäibemaksu summas 297 285 krooni, tegi maksuhaldur maksuotsuse nr 12.2-3/8721-11, millega määrati kaebuse esitajale käibemaksu summas 297 285 krooni. Maksuhaldur asus seisukohale, et kaebuse esitaja ei ole kajastanud toimunud tehinguid korrektselt. Kaebuse esitaja sellega ei nõustunud ning esitas maksuotsusele vaide, mille maksuhaldur jättis oma 14.07.2010 vaideotsusega nr 6-1/314-5 rahuldamata.
  16. Kaebuse esitaja soovib vaidlustada lisaks maksuotsusele ka varasemat tagastustaotluse rahuldamata jätmist olenemata sellest, et käesolevaks ajaks on sisuliselt tegemist ühe vaidlusega ning põhivaidlus toimub maksuotsuse raames. Kaebuse esitaja jääb esialgse haldusakti ehk tagastustaotluse rahuldamata jätmise otsustuse vaidlustamise juurde, sest kaebuse esitamise ajal oli tühistamisnõue tähtaegne ning selles asjas on õigusabi kulud isegi suuremad võrreldes hiljem tekkinud maksuotsuse vaidlustamisega (kohtuistungi protokoll, tl 137).
  17. OÜ A.V.V. Teraskilp palub jätta menetluskulud vastustaja kanda. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  18. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus on seisukohal, et vaidlustatud haldusaktid on õiguspärased ja motiveeritud, mistõttu puuduvad alused nende tühistamiseks.
  19. Järgnevalt esitab vastustaja kaebaja seisukohad ja PMTK vastuväited. Kaebuse esitaja leiab, et kuivõrd OÜ MontazMetal deklareeris ja arvestas müügilt käibemaksu, siis kaebuse esitaja sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramine on vastuolus käibemaksu kui lisandunud väärtuse maksu põhimõttega. Käibemaksuseaduse § 31 lg 1 järgi arvatakse teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse esmaseks ja vältimatuks eelduseks on käibe tekkimine. Vastustaja toonitab, et juhul, kui isik ei ole tegelikkuses kaupa või teenust saanud, siis müüja poolt käibemaksu deklareerimine ning riigile tasumine ei loo iseseisvalt sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust.
  20. Kaebaja hinnangul ei ole maksuhaldur otsuses tuvastatud asjaoludega ümber lükanud sõiduauto Porsche Panamera soetamist OÜ-lt MontazMetal. Vastupidiselt avaldaja arvamusele on vastustaja otsuses tõendite igakülgsel ja kogumis hindamisel näidanud veenvalt, et kaebaja sõiduautot Porsche Panamera OÜ-lt MontazMetal ei soetanud. Esiteks ei ole kinnistust leidnud Porsche Panamera transport Saksamaalt Eestisse ega Eestist edasi Tšehhi Vabariiki. Teiseks pole kaebaja esitanud maksuhaldurile ühtegi sõiduki vedamist kinnitavat dokumenti. MontazMetal OÜ esindusõigusliku isiku J. M. 05.11.2009 selgituste kohaselt leiti sõiduauto Porsche Panamera eksponeerituna näitusel Dortmundis
  21. aasta septembris ja hakati seejärel otsima ostjat ning pöörduti kaebaja poole. MontazMetal OÜ teostas TVM GmbH arvelduskontole Porsche Panamera eest ülekanded 04.09.2009 ja 11.09.2009 ning sai väidetavalt sõiduki valduse 16.09.
  22. Seejuures sõlmiti Porsche Panamera müügileping kaebaja ning Iris Export Import Spol.s.r.vahel juba 03.09.2009 väidetavalt Riias. Lätis viibimise kohta kaebaja tõendeid esitanud pole. Iris Export Import, Spol.s.r. tasus sõiduki ostuhinna esmalt 10.09.2009 kaebajale, mille järel kandis kaebaja 10.09.2009 ja 11.09.2009 MontazMetal OÜ 4 arvelduskontole kokku 1 783 712 krooni ja millelt toimus samal päeval 83 000 euro maksmine TVM GmbH-le. Selline tehingute jada, kus lõppostja tasub ostuhinna esimesena, ei vasta tavapärasele majanduslikule loogikale ega ole eluliselt usutav. Samuti pole võlaõiguslike lepingute puhul riskide jaotuse põhimõttest tulenevalt tavapärane, et isik täidab niivõrd suuremahulise rahalise kohustuse enne müügieset reaalset nägemata. Saksamaa maksuhaldurilt laekunud informatsiooni kohaselt esitasid Porsche Panamera tellimuse hoopis V. W. Hamburgist ja J. Š. Tellimused ja volikiri Porsche Panamera kohta saadeti e-posti aadressilt euroaktive@gmail.com ning telefoninumbrilt + 372 683 772, mis kuuluvad OÜ-le EuroActive. OÜ EuroActive on J. Š.’le kuuluv sõidukite müügiga tegelev äriühing. Kaebaja väide, et Porsche Panamera kujul oli tegemist ettetellimusega, on paljasõnaline, sest kaebaja ei ole nimetatud argumendi kinnitamiseks esitanud ühtegi tõendit. Samuti on tehingu majandusliku põhjendatuse kaalumine otsuses maksuhalduri poolt igati õigustatud. Tõelise majandustehingu puhul tutvuks sõidukite edasimüügile spetsialiseerunud äriühing sõiduauto kolmandasse riiki võõrandamisel kauba asukohaga, et tagada äriliselt otstarbekaimate valikute vastuvõtmise võimalus. Teabe andmine Porsche Panamera paiknemise kohta Saksamaal ei oleks kuidagi takistanud pooltevahelise tehingu lõpuleviimist, sest nimetatud informatsioon pole suunatud tehingupartneri ning kokkuleppe sisu avalikustamisele. Tšehhi maksuhalduri SCAC päringu vastusest nähtub, et Porsche Panameraga sõideti Tšehhi ning seda ei transporditud sihtkohta. Järelikult annavad kauba saabumise viis, sõiduki odomeetri näit ning muud tuvastatud asjaolud küllaldase aluse järelduse tegemiseks, et Porsche Panamera jõudis Prahasse otse Dortmundist. Seevastu on kaebaja selgitus auto mahalaadimise kohta haagiselt tõendamata. Samuti ei saa V. W.’i kinnitus odomeetri näitude kohta omada tõenduslikku väärtust, sest väljendatud kinnitus pole kontrollitav ja on antud pool aastat pärast sõiduki edasiandmist. Ühtlasi on mitteusutav, et isik suudab kuus kuud hiljem öelda konkreetse kuupäeva odomeetri näidu kilomeetri täpsusega.
  23. Seoses vaidlustatud maksuotsusega vastustaja kaebuses toodud väidetega ei nõustu ning on jätkuvalt veendunud maksuotsuse õiguspärasuses. PMTK on seisukohal, et puuduvad usaldusväärsed tõendid, mis kinnitaksid sõiduauto Porsche Panamera tegelikku soetamist MontazMetal OÜ-lt ning selle edasimüümist Tšehhi äriühingule Iris Export-Import spol s.r.o (tl 81).
  24. Vastustaja märgib lisaks, et üksnes lepingute sõlmimine, arvete esitamine ja arvel märgitud ostusummade tasumine ei tõenda reaalset kauba liikumist, kui puuduvad faktilised asjaolud, mis lükkaksid ümber maksuhalduri põhjendatud kahtluse majandustehingute mittetoimumise suhtes. Juhul kui maksukohustuslane ei suuda tõendada talle soodsat maksuõiguslikku asjaolu, siis ei laiene isikule õigust väidetavalt toimunud tehingult sisendkäibemaksu maha arvata. Maksukorralduse seaduse § 10 lg 2 punkt 1 sõnastab, et maksuhalduri ülesandeks on kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras. Vastavalt MKS § 92 lg 1 punktile 3 määrab maksuhaldur tasumisele kuuluva maksusumma, kui maksukohustuslane on esitanud valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt arvutatud või tema esitatud andmete alusel arvutatud tagastamisele kuuluv maksusumma on suurem maksuseaduse kohaselt tagastamisele kuuluvast summast. Vastavalt MKS § 150 lõikele 1 kohustub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslane tõendama, et maksusumma määrati valesti. Kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad kahtlust maksukohustuslase andmete õigsuses ning on võimalik määrata tasumisele kuuluv maksusumma, siis peab maksukohustuslane tõendama maksuhalduri ekslikkust maksusumma määramisel. Kaebaja ei ole suutnud kaebuses maksuhalduri järelduste tõelevastavust kummutada (tl 81).
  25. Menetluskulud palub vastustaja jätta kaebuse esitaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED 5
  26. Käesoleva haldusasja põhivaidlus taandub Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 28.05.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/8721-11 õiguspärasuse kontrollimisele. Kaebuse esitaja taotleb eelnimetatud maksuotsuse tühistamist ja maksuotsusega määratud, kuid avaldaja poolt juba varem tasutud käibemaksusumma tagastamise kohustamist. Kaebuse esitaja on vaidlustanud ka maksuhalduri 15.02.2010 otsust nr 12.2-3/8721-9 ja selle resolutsiooni punkti 1, millega jäeti (eelnevalt) vastav tagastusnõue rahuldamata. Sisuliselt on tegemist sama vaidlusega, sest tagastusnõude rahuldamata jätmise kohta koostatud haldusakti väited ja põhjendused sisalduvad ka maksuotsuses. Peale maksuotsuse koostamist toimub aga sisuline vaidlus selle kontrollimise raames, sest tagastusnõude rahuldamata jätmise kohta koostatud haldusakti tühistamine ilma maksuotsust tühistamata kaebuse esitaja jaoks soovitud tagajärgi enam kaasa ei tooks. See oli ka haldusasjade liitmise üheks põhjuseks. Siinkohal tõusetub küll küsimus menetluse osalisest lõpetamisest varasemat (haldusasi 3-10-1239) taotlust puudutavas osas, kuid protsessiosalised sellega ei nõustunud. Avaldaja juba tekkinud kohtukulude tõttu kaebusest (osaliselt) loobuda ei soovinud. Vastustaja omakorda selgitas, et taoliste vaidluste puhul ei ole maksuotsuse koostamine vastavate tagastusnõuete rahuldamata jätmise järgselt küll kohustuslik, kuid samas seadus seda siiski võimaldab ning mõningatel juhtudel on peetud vastavate maksuotsuste koostamist põhjendatuks. Siinkohal tuleb vastustaja selgitusega nõustuda, et maksuotsuse koostamine seadusega vastuolus ei ole. Maksukorralduse seaduse § 95 lg-s 1 on sätestatud, et tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks teeb maksuhaldur maksuotsuse. Haldusakti koostamise otstarbekuse hindamine taolistes küsimustes on aga maksuhalduri pädevuses, mis ühtlasi tähendab ka seda et menetluse osaline lõpetamine kohtu initsiatiivil lähtuvalt HKMS § 24 lg 1 p-st 4 ei oleks antud juhul põhjendatud. Kaebuse esitaja on tasunud riigilõivuseaduse § 57 lõikes 16 nimetatud maksimaalse riigilõivu küll kahel korral, kuid varem tasutud riigilõivu saab avaldajale tagastada kui enam tasutud lõivu lähtuvalt riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p-st
  27. Avaldaja esitas kohtuistungil ühtlasi ka vastavasisulise riigilõivu tagastamise taotluse. Vastustaja selles osas vastuväiteid ei esitanud ning pidas taotlust põhjendatuks kuna sisuliselt ühes ja samas asjas ei ole riigilõivu kahekordses ulatuses tasumist ette nähtud (kohtuistungi protokoll, tl 137). Riigilõivu tagastamise küsimust kohus käesoleva otsusega ei lahenda. Selle kohta vormistatakse eraldi määrus.
  28. Seega tuleb kontrollida maksuotsuse põhjendatust. Kaebuse rahuldamise korral tühistab kohus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse maksuotsuse ja teeb lähtuvalt avaldaja poolt esitatud nõuetest vastustajale ühtlasi ka sellekohase ettekirjutuse kaebuse esitaja poolt tasutud käibemaksusumma tagastamiseks. Maksuotsuse tühistamata jätmise korral jääb aga rahuldamata ka PMTK 15.02.2010 otsuse nr 12.2-3/8721-9 punkti 1 tühistamise ja vastava käibemaksu tagastamise kohustamisele suunatud nõue.
  29. Vaidlustatud maksuotsusega on määratud kaebuse esitajale käibemaksu 297 285 krooni suuruses summas. Tegemist on sama summaga, mis jäeti PMTK 15.02.2010 otsuse nr 12.2-3/8721-9 resolutsiooni punktiga 1 rahuldamata kui sellest arvata maha 1 341 krooni suurune summa, mille maksuhaldur eelnimetatud haldusakti punktiga 2 rahuldas. Maksuotsuses on ka selgitatud, et määratud käibemaks on (varasema) tagastustaotluse ulatuses tasaarveldatud ning seega kindlaksmääratud käibemaks summas 297 285 krooni A.V.V. Teraskilp OÜ poolt tegelikult tasumisele ei kuulu. Käibemaks määrati eelnimetatud maksuotsusega kaebuse esitajale aga seetõttu, et kontrollitava perioodi sisendkäibemaksu moodustas sõiduauto Porsche Panamera soetamine MontazMetal OÜ-lt, kuid maksuhalduri hinnangul ei ole Saksamaalt ostetud sõiduauto Eestisse ning seejärel Eestist omakorda Tšehhi Vabariiki toimetamine kinnitust leidnud, mistõttu ei olnud ka käibe tekkimise koht Eestis ning taolist käivet käibedeklaratsioonil kajastada ei saa. Maksuhaldur on viidanud maksuotsuse punktis 2.2 ka vastavatele käibemaksuseaduse sätetele. Käibemaksuseaduse § 9 lg 1 p 1 kohaselt on käibe tekkimise kohaks Eesti, kui kaup toimetatakse saajale või tehakse talle muul viisil kättesaadavaks Eestis, eksporditakse Eestist, teostatakse kauba ühendusesisest käivet või kaugmüüki 6 Eestist teise liikmesriigi isikule, kes ei ole teise liikmesriigi maksukohustuslane ega piiratud maksukohustuslane, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul.
  30. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust seonduvalt arvutustega, võimalikus käibemaksu riigile tasumises kaebuse esitaja lepingupartneri MontazMetal OÜ poolt, muude transporditeenuse osutamisega kaasnenud võimalike summade võimaliku ülekandmisega või sõiduki olemasolus kui sellises. Samuti ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust nende dokumentide osas, mis avaldaja on esitanud ja mida maksuhaldur on küsinud kolmandatelt isikutelt ning millele on vaidlustatud maksuotsuses viidatud. Protsessiosalistel on erinevad seisukohad küll selles, mida peaks olema võimalik maksuotsuses osundatud arvete, kviitungite, volikirjade ja muude dokumentidega tõendada, kuid dokumentide olemasolu, sisu või vormistamise pinnalt ei ole põhimõttelisi küsimusi tõstatatud. Sisuliselt taandub kogu vaidlus ja vastavad hinnangud sellele kas antud juhul võis olla tegemist olukorraga, et Saksamaal näitusel olnud sõiduk toimetati kõigepealt Eestisse, mis ühtlasi looks eelduse asuda seisukohale, et avaldaja soetaski auto OÜ-lt MontazMetal Eestis ning seejärel müüdi ja toimetati sõiduauto Porche Panamera kaebuse esitaja poolt omakorda Tšehhi Vabariiki. Vastustaja taolist olukorda võimalikuks ei pea ja on asunud seisukohale, et üksnes lepingute sõlmimine, arvete esitamine ja arvel märgitud ostusummade tasumine ei tõenda kauba reaalset liikumist, kui puuduvad faktilised asjaolud, mis lükkaksid ümber maksuhalduri põhjendatud kahtluse majandustehingute mittetoimumise suhtes. Maksuhaldur toonitab, et juhul kui isik ei ole tegelikkuses kaupa või teenust saanud, siis müüja poolt käibemaksu deklareerimine ning riigile tasumine ei loo iseseisvalt sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Ka ei pidanud vastustaja kaebuse esitaja taolist väidetavat tehingut majanduslikult põhjendatuks. Seonduvalt majandusliku põhjendatusega selgitas kaebuse esitaja, et kõige kasulikum oleks olnud osta kaup 0-protsendilise käibemaksumääraga ning võõrandada see ka samasuguse käibemaksumääraga, kuid see ei olnud võimalik, sest käibe tekkimise koht oli Eesti ning OÜ MontazMetal pidi arve väljastama Eesti käibemaksuga.
  31. Seega tuleb kohtul kontrollida sisuliselt seda kas maksuhalduri seisukoht, mille kohaselt ei soetanud kaebuse esitaja sõidukit Eestis, on piisavalt põhjendatud. Seejuures tuleb hinnata kas kaebuse esitaja on suutnud ümber lükata vastustaja põhimõttelise seisukoha, et eeldatavalt transporditi sõiduauto Porche Panamera peale näitust Saksamaalt kohe Tšehhi Vabariiki. Vaidlustatud haldusaktist nähtuvalt kontrollis ja hindas vastustaja kõigepealt avaldaja poolt esitatud dokumente, mida on kajastatud maksuotsuse teisel leheküljel (tl 60). Avaldaja oli esitanud kaks MontazMetal OÜ poolt väljastatud arve-saatelehte, ostumüügilepingu ning arvelduskonto väljavõtte, millest nähtub vastavate arvete tasumine OÜ MontazMetal arvelduskontole 04.09.2009, 10.09.2009 ja 11.09.2009, kokku 1 783 712 krooni. Täiendavalt on esitanud kaebuse esitaja veel ka maksuotsuse kuuendal leheküljel loetletud dokumente, müügi- ja transporditeenuse arveid, Tšehhi äriühingu kviitungi tasutud käibemaksu tõendamiseks ning tõendi, mille kohaselt võeti sõiduk arvele 23.09.2009 (tl 64). Maksuhalduriga tuleb nõustuda selles, et eelnimetatud arve-saatelehed ja muu dokumentatsioon ei kinnita seda, et sõiduauto oleks Saksamaalt Eestisse toimetatud ega ka seda, et see toimetati seejärel Prahasse. Sõiduki arvelevõtmine Tšehhis ei tõenda seda, et sõiduk oleks vahepeal Eestis asunud. Sõiduki vahepealset arvelevõtmist Eesti autoregistrikeskuses ei ole aga peetud tarvilikuks. Maksuhaldur on nõudnud dokumente OÜ MontazMetal nimel tegutsenud J. M.lt, kes esitas notariaalse volikirja MontazMetal OÜ esindamiseks, ühe arve-saatelehe, Saksamaa äriühingu TVM GmbH poolt 16.09.2009 väljastatud arve MontazMetal OÜ-le, 16.09.2009 volikirja koopia sõiduki vastuvõtmise kohta, 18.09.2009 Vonel Pluss OÜ poolt MontazMetal OÜ-le väljastatud transporditeenuse arve marsruudil Paldiski-Lübeck ja MontazMetal OÜ arvelduskonto väljavõtte, millelt nähtub A.V.V Teraskilp OÜ poolt arvete tasumine ning MontazMetal OÜ poolt tehtud ülekanded Saksamaa äriühingule TVM GmbH (tl 61). Maksuhaldur on võtnud ühendust veel ka Vonel Pluss OÜ-ga, et selgitada Saksamaa äriühingult TMV GmbH soetatud sõiduauto Eestisse toimetamise asjaolusid. Vonel Pluss OÜ juhatuse liige S. S. esitas maksuhaldurile 17.09.2009 kuni 21.09.2009 kehtinud 7 volituse, mille kohaselt MontazMetal OÜ volitab V. A. transportima sõiduauto Paldiski sadamast ära, selle üle piiri toimetama ning ka kõiki vajalikke autoregistri toiminguid teostama, transporditeenuse arve summas 7200 krooni, Vonel Pluss OÜ kassa väljamineku orderi 4500 krooni tasumise kohta transporditeenuse eest S. P.le ning S. P. passikoopia (tl 62). Siinkohal tuleb asuda seisukohale, et eelnimetatud dokumentidest ei järeldu samuti seda, et sõiduk oleks vahepeal Eestis paiknenud.
  32. Vastustaja on pöördunud vajalike asjaolude väljaselgitamise eesmärgil ka Saksa maksuametnike poole, kes esitasid maksuotsuse viiendal leheküljel loetletud dokumendid (tl 63). Nende pinnalt on maksuhaldur toonud maksuotsuse samal ja ka järgmisel leheküljel välja mõningaid erinevusi ja küsitavusi võrrelduna kolmandatelt isikutelt saadud dokumentidega, kuid kohtu hinnangul ei ole need vastuolud olemuslikud. Samuti on vastustaja pöördunud veel Tšehhi maksuhalduri poole ja saanud sealt dokumente, mida on kajastatud maksuotsuse kaheksandal leheküljel (tl 66). Selles osas on PMTK samuti mõningaid küsitavusi välja toonud võrrelduna EuroActive OÜ poolt esitatud selgitustega, kuid ka need eraldivõetuna ei ole sedavõrd tähenduslikud, et nende pinnalt võiks kaebuse rahuldamata jätta. Nii näiteks ei saa pidada väga oluliseks küsimuseks kas transpordi teekonnaks on arvetel märgitud Paldiski-Lübeck või Lübeck-Paldiski. Kaebust ei saaks rahuldamata jätta ka sellelt pinnalt, et sõiduki hoiustamisajana Paldiskis võidi nimetada üldistatult nädal, kuid hiljem segus, et tegemist oli siiski ainult nelja päevaga. Samas räägivad need kõik need väikesed vastuolud maksuhalduri seisukohtade kasuks kui kaebuse esitaja ei suuda vastustaja olulisi väiteid ümber lükata.
  33. Antud juhul tuleb pidada oluliseks maksuotsuse kuuendal leheküljel analüüsitud sõiduauto Eestisse toimetamise teekonda ning sellega seonduvat kütusekulu. Maksuhalduri arvestuste kohaselt oli vaja läbida ligikaudu 1700 kilomeetrit, milleks pidi kuluma umbes 250 liitrit kütust. Taolise kütusehulga ostmiseks oleks tulnud kulutada üle 3700 krooni ja sama summa ka tagasisõiduks. Maksuotsuse neljandal leheküljel on kirjeldatud sõiduauto Porche Panamera Eestisse toomist Land Roveriga nr 5012AO-4 järelhaagises ja seda, et autojuhile maksti OÜ Vonel Pluss kassast väidetavalt 4500 krooni. Autojuhi oletatav kahju kütuse soetamisest marsruudil Lübeck – Paldiski - Lübeck oleks olnud maksuhalduri hinnangul 3 023 krooni, kusjuures arvestamata olid autojuhi päevarahad ning majutus (tl 64). Vastustaja on analüüsinud maksuotsuse seitsmendal leheküljel ka sõiduki Eestist Prahasse toimetamise teekonda. Väidetavalt transportis J. S. autot oma isikliku minibussiga Chrysler Grand Voyager autohaagises. Teekond kestis 21.09.2009 kuni 24.09.2009 marsruudil Tallinn – Riia – Kaunas – Augustov – Varssav – Lodz – Praha ning läbida tuli ligikaudu 1 700 kilomeetrit. Seega edasi ja tagasi kokku 3 400 kilomeetrit. Väidetavalt tankis J. S. minibussi Prahasse suundudes kõigepealt Leedus ning tagasiteel Poolas ja seejärel uuesti veel Leedus. Kütuse eest tasumine oli toimunud sularahas ning tasumist tõendavaid tšekke alles ei olnud. Ööbimine korraldati samuti selliselt, et dokumente majutuse kohta esitada ei olnud. Maksuhaldur on arvestanud, et 3400 kilomeetri läbimiseks oli vaja soetada ligikaudu 316 liitrit kütust maksumusega 4692 krooni. EuroActive OÜ 03.08.2009 käskkirja kohaselt oli aga lubatud kompenseerida Chrysler Grand Voyager kasutamiskulud summas 1000 krooni. Seega sai J. S. kütuse soetamisega kahju, mida ei kata ka päevarahad. Kaebuse esitaja on püüdnud kahju saamise väidet ümber lükata sellega, et J. S. on ühtlasi ka OÜ EuroActive omanik, kuid see on ainult üks aspekt ning ei muuda PMTK põhiseisukohta ebausutavaks. Taolise kaalutluse korral tekib küsimus, et milleks oli siis vaja OÜ EuroActive poolt üldse vormistada käskkirja sõiduki kasutamiskulude hüvitamise kohta summas 1000 krooni. Vastustaja on küsinud Tšehhi maksuhaldurilt ka Porche Panamera odomeetri näitu, mis oli olnud sõiduki üleandmisel Prahas 1150 kilomeetrit. Samuti on PMTK arvestanud, et Saksamaal võidi läbida 412 kilomeetrit ja sealt kõige otsemat teed pidi Prahasse oleks 1073 kilomeetrit, millele Praha linnas läbitud kilomeetreid juurde liites võibki saada peaaegu sama odomeetri näidu, 1150 kilomeetrit, mis oli sõiduki üleandmisel. Sellest on maksuhaldur teinud kokkuvõttes järelduse, et sõiduauto Porche Panamera Eestisse toimetamine Saksamaalt ei ole leidnud kinnitust, mis tähendab seda, et sõiduki võõrandamine ei toimunud Eestis ning vastavat käivet ei saanud käibedeklaratsioonil kajastada. Vastustaja selgitas veel täiendavalt, et 8 rahvusvaheliste kaubavedude puhul on tavaline veose saatedokumentide vormistamine, mida antud juhul ei tehtud ja et samuti ei ole avaldaja esitanud näiteks kviitungeid kütuse soetamise kohta läbitud teekonnal, ööbimise arveid, maksekviitungeid tasuliste kiirteede läbimise või tõendeid suhteliselt kallihinnalise sõiduki kindlustamise kohta või muud taolist (kohtuistungi protokoll, tl 138). Kohus nõustub maksuhalduri eelnimetatud seisukohtadega. Avaldaja ei ole maksuhalduri poolt küllaltki veenvalt põhjendatud seisukohti ümber lükanud. Seega tuleb jätta kaebus rahuldamata. Arvestades asjaolu, et kaebus jääb rahuldamata maksuotsuse tühistamist puudutava nõude osas, jääb rahuldamata ka PMTK 15.02.2010 otsuse nr 12.2-3/8721-9 punkti 1 tühistamise ja vastava käibemaksu tagastamise kohustamise nõue.
  34. Halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 93 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Vastustaja ei ole kohtukulude hüvitamist taotlenud ning seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Enno Loonurm Kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.