KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) § 8 lg 2 kohaselt lukustada ennetava meetmena võimaliku viirusinfektsiooni leviku tõkestamiseks ja uute haigestumisjuhtumite ärahoidmiseks alates 18.01.2010 kuni asjaolude äralangemiseni S7 osakonna kambrite uksed.

1. S. Jerin esitas 29.01.2010 Tartu Halduskohtusse kaebuse Viru Vangla poolt S7 osakonna sulgemise 15.01.2010 kuni 22.01.2010 ja arsti vastuvõtule mitteviimise õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebaja ei saanud 19.12.2009 kuni 26.01.2010 arsti juurde, kuigi rääkis inspektor-kontaktisikule keele all olevast näärmest eralduva mäda kohta ning väitis, et õigeaegse ja vahetu ravi mitteosutamise tagajärjel võib olla tema organismile tekitatud tõsine kahju. Lisaks oli kaebaja kuni 22.01.2010 ilma igasuguste põhjendusteta kambris kinni, sest vanglasse saavad nakkuse tuua ainult vangla töötajad, kuid nemad töötasid ilma respiraatoriteta. Õigusvastasuse tuvastamise põhjendatud huviks on hilisema mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamine. HALDUSKOHTU LAHEND
2. Tartu Halduskohtu 08.12.
3. a otsusega rahuldati S. Jerini kaebus osaliselt ja tunnistati Viru Vangla tegevuse S7 osakonna sulgemises 15.01.2010 kuni 18.01.2010 ilma vastavat kirjalikku haldusakti vormistamata õigusvastaseks.

§ 8

lg 2 kohaselt võib vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada vangla sisekorraeeskirjas või kodukorras ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla ja seal viibivate isikute julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks.

§ 8

lg 2 kohaselt saab kambrite või osakondade lukustamine toimuda vaid kirjalikult vormistatud otsustusega ning suuline korraldus ei ole lubatud. Viru Vangla on selle kohustuse käesoleval juhul täitmata jätnud ja S7 osakonna kambrid 15.01.2010 õigusvastaselt ilma vastavat kirjalikku haldusakti vormistamata sulgenud ning kuni 18.01.2011 nõuetekohase alusdokumendita lukustatuna hoidnud. Viru Vangla kodukorra punkt 21.3 kohaselt toimub kinnipeetavate ambulatoorne vastuvõtt eelregistreerimisega ravijärjekorra alusel ning kinnipeetav peab vastavast vajadusest teavitama oma osakonna inspektor-kontaktisikut, kes teostab vastuvõtule registreerimise elektroonilisel teel. Viru Vanglal ei ole säilinud andmed detsembris 2009 tehtud arsti vastuvõtule registreerimistest. Seega puudub võimalus tuvastada, millal täpselt kaebaja oli arsti vastuvõtule registreeritud. Käesoleval juhul ei oma see ka määravat tähendust, sest kohtutoimikusse esitatud tervisekaardi väljavõttest (tl 144) nähtub, et 28.01.2010 on kaebaja käinud arsti vastuvõtul, kus tal tuvastati hambajuure ja kaela lümfisõlme põletik. Tavaelus on ravijärjekorrad suhteliselt pikad ja on tõenäoline, et ka Viru Vanglas ei pääse kinnipeetavad üldreeglina arsti vastuvõtule kohe, kui nad vastavat soovi avaldavad. Arsti vastuvõtul käimine 28.01.2010 (tl 144) kinnitab, et inspektor-kontaktisik oli kaebaja ravijärjekorda registreerimise siiski teostanud, sest muidu poleks saanud arsti vastuvõttu toimuda. Kaebaja pole väitnud, et vanglaametnikud ei viinud teda varasemalt määratud arsti vastuvõtule. Seega ei ole tõendatud vastustaja tegevuse õigusvastasus seoses arsti vastuvõtule mitteviimisega. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Viru Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada osas, millega kaebus rahuldati.

§ 8

lg 2 tuleb kohaldada koos haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 55 lg-ga 2, mis sätestab, et edasilükkamatul juhul võib korralduse anda ka muus vormis. Kirjaliku vormi nõue edasilükkamatul juhul on ka igati mõistlik, sest juba sõna „edasilükkamatu“ viitab sellele, et viivitamine ei ole enam võimalik. Kohus oleks pidanud kohaldama HMS § 55 lg-t 2 ning sellest lähtuvalt hindama, kas antud juhul oli tegemist edasilükkamatu juhuga, mis võimaldab korralduse anda ka suuliselt. Viru Vangla on 15.07.2011. a vastuses halduskohtule põhjalikult selgitanud, mis tingis S7 osakonna kambrite lukustamise 15.01.2010 ning on ka esitanud selles osas vastavad tõendid. Esitatud tõenditest tuleneb, et meditsiiniosakonna info põhjal osad S7 osakonnas viibivad kinnipeetavad haigestusid viirushaigustesse. Vanglal on kohustus kaitsta 2 vanglas viibivate isikute tervist. Seega pidi vangla ette võtma kardinaalseid samme, vältimaks viirushaiguste levikut ja nendesse haigestumist. Kuna mõnes osakonnas haigestus(

1. id)kinnipeetav(
2. ad)viirushaigusesse, suleti koheselt selle osakonna kambrite uksed selleks, et tõkestada viiruse edasine levik. Vangla ei saanud jääda ootama uusi võimalikke haigestumisjuhte osakonnas, vaid kinnipeetavate elu ja tervise kaitsmiseks oli vajalik ja põhjendatud koheselt osakondade kambrite lukustamine. Seega oli tegemist edasilükkamatu juhuga, mille puhul võis anda korralduse kambrite lukustamiseks ka suuliselt. Samas korralduse kirjalikult vormistama jätmine ei mõjutanud mitte kuidagi asja otsustamist ning osakonna S7 kambrite lukustamine oli vangla julgeoleku tagamiseks vajalik ning põhjendatud. Lisaks ei sätestanud kambrite lukustamise ajal kehtinud vangla sisekorraeeskiri, et edasilükkamatul juhul võib teha otsuse kambrite lukustamiseks kõrgem kohalviibiv vanglaametnik ning vangla pidi lähtuma kehtivast regulatsioonist. 5. S. Jerin esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja tema kaebuse täies osas rahuldada.

§ 8

lg-t 2 kohaldatakse kinnipeetava suhtes juhul kui kinnipeetava kambrisse paigutamise ja tema seal hoidmine on põhjendatud ja vajalik õigusvastase käitumise ärahoidmiseks ning vangla julgeoleku tagamiseks. Selle erandi kohaldamine peab olema vastu võetud kirjalikult. Asjassepuutumatu on kohtu viide

§ 66lg-le 1.

Viru Vangla 18.01.2010. a käskkirjast nr 1.1-1/15 nähtub, et S7 osakonnas on haigeks jäänud ainult üks inimene. Vangla on on

§ 8lg-te 2 ja 3 rakendamisega õigusvastaselt käitunud.

Videosalvestisest on näha, et kõik ametnikud ja toidujagaja käisid ilma kaitsemaskideta, seega sattusid mikroobid S7 osakonnas kinnipeetavatele jagatava toidu sisse. Kohtuistungi videosalvestis tõendab seda, et vangla tunnistab olukorra õigusvastasust ning ei eita asjaolu, et kaebajale ei võimaldatud meditsiinilist abi. Inspektor-kontaktisik ei registreerinud kaebajat arsti vastuvõtule ja vanglaametnikud ei viinud teda sinna. Kaebaja käis 28.01.2010 arsti vastuvõtul ja palub sellest käigust vanglalt välja nõuda videosalvestis. Lisaks puudub kohtu poolt esitatud materjalides meditsiinilise kaardi väljavõte. Seega varjab kohus informatsiooni, mis võib olla tõendiks käesolevas asjas.

1. Viru Vangla palub jätta S. Jerini apellatsioonkaebuse rahuldamata. Seda, millal täpselt konkreetne kinnipeetav arsti vastuvõtule pääseb, saab otsustada ainult tervishoiutöötaja ning kuna tegemist on tervishoiuteenuse kvaliteedi küsimusega, väljub vastav otsustus halduskohtu kontrollile alluva vangla avalik-õigusliku tegevuse raamidest. Halduskohtu pädevusse võib kuuluda vaid inspektor-kontaktisiku tegevus kaebaja ravijärjekorda registreerimisel ning tema määratud ajal meditsiiniosakonda toimetamine. Inspektor-kontaktisik on kaebaja ravijärjekorda registreerimise teostanud. Samas asjaolu, et kinnipeetav ei saanud arsti vastuvõtule kohe, mil ta soovis, ei tähenda seda, et vangla oleks õigusvastaselt käitunud. Paljasõnaline on väide, et kaebaja ei ole 28.01.2010 arsti vastuvõtul käinud. Inspektorkontaktisikud on kaebajale väitnud, et ta on vastuvõtule registreeritud. Arvestades asjaolu, et kaebaja vaidlustab arsti vastuvõtule mittesaamist ajavahemikul 19.12.2009 kuni 26.01.2009 ning ta sai vastuvõtule 28.01.2010 ja pidi vastuvõtu järjekorras ootama umbes kuu, siis ei ole see ülemäära pikk aeg arsti vastuvõtule saamise ootamiseks ka vabaduses.
2. S. Jerin palub jätta Viru Vangla apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vangla kohaldab

§ 8lg-t 2 omavoliliselt.

Vangla ei ole esitanud konkreetset ja argumenteeritud vastust. Vangla ei analüüsi oma vastuses kaebaja toodud seisukohti. Vangla pole selgitanud oma vastuses asjaolu, kuidas ta mõistab terminit „erandlik seisukord.“ Lisaks ei ole vangla esitanud kohtueelses menetluses mingisuguseid tõendeid, põhjendusi ega motiveeritud seisukohti. Kaebaja taotleb dokumentaalsete tõendite esitamist. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 08.12.
2. a otsus tuleb tühistada osas, millega tunnistati õigusvastaseks Viru Vangla toiming, mis seisnes S7 osakonna sulgemises 15.01.-18.01.2010 ilma kirjalikku haldusakti vormistamata. Seoses apellatsioonkaebustega märgib ringkonnakohus järgmist.
3. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks anda oma hinnang sellele, kas halduskohus rahuldas õigesti kaebuse selles osas, millega tunnistati õigusvastaseks Viru Vangla toiming, mis seisnes S7 osakonna kambrite uste sulgemises ajavahemikul 15.01.2010 kuni 18.01.2010 suulise korralduse alusel.

§ 8

lg 2 sätestab, et vangla võib põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid teistesse ruumidesse paigutada sama paragrahvi lõikes 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult. Haldusasjas puudub vaidlus ka selle üle, et vastav käskkiri nr 1.1-1/15 anti välja 18.01.2010 (tl 126). HMS § 55 lg 2 kohaselt võib haldusakti anda muus vormis edasilükkamatu korralduse tegemiseks. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et käesoleval juhul esines põhjendatud vajadus osakonna kambrite lukustamiseks, kuna vanglas oli viirushaiguse puhang ja kambrite lukustamine oli vajalik viirusinfektsiooni leviku tõkestamiseks. Seega oli vajalik kiire reageerimine ja vastustajal oli õigus anda korraldus osakonna sulgemiseks suulises vormis. Haldusakti andmine suulises vormis ei mõjutanud asja otsustamist. Pealegi nähtub 15.01.2010 välja antud haldusaktist, et sellise korralduse andmine ka vajalik ja proportsionaalne. Kuna kaebaja soovib õigusvastasuse tuvastamist eesmärgiga esitada hilisemalt mittevaralise kahju hüvitamise taotlus, siis leiab ringkonnakohus, et osakonna sulgemine ilma kirjalikku haldusakti andmata ei saanud kaebajale tekitada sellist kahju, mille väljamõistmist oleks tal hiljem õigus nõuda. Seega puudub alus tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla poolt 15.01.-18.01.2010 S7 osakonna sulgemist ilma kirjaliku haldusaktita.

1. Kaebaja on nii kaebuses kui ka apellatsioonkaebuses järjekindlalt väitnud, et vastustaja on käitunud õigusvastaselt, kuna ei ole teda ajavahemikul 19.12.2009 kuni 26.01.2010 viinud arsti vastuvõtule. Viru Vangla kodukorra p 21.3 sätestab, et haigete ambulatoorne vastuvõtt toimub eelregistreerimisega ravijärjekorra alusel. Kinnipeetav teavitab oma osakonna kontaktisikut vajadusest minna meditsiiniosakonna teenistuja konsultatsioonile või saada arstiabi. Kontaktisik registreerib vastuvõtule elektroonilisel teel. Meditsiiniosakonna töötaja vastab elektroonilisel teel esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. Vastustaja on kinnitanud, et praegusel momendil ei ole neil säilinud andmeid
2. a detsembris arsti vastuvõtule registreerimise kohta. Ringkonnakohtu arvates puudus kontaktisikul mõjuv põhjus mitte registreerida kaebajat meditsiiniosakonna teenistuja vastuvõtule. Kaebaja ei ole ka ise avaldanud, millal ta soovis arsti juurde pääseda. Sisuliselt hindab seda, kas kinnipeetavat on vajalik viia meditsiiniosakonda siiski selle töötaja ja vastustajal puudub õigus nõuda kinnipeetava vastuvõtmist. Seega ei olnud vastustajal kohustust viia kaebajat arsti juurde isegi siis, kui viimane avaldas selleks soovi. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et eluliselt usutav ei ole, et alates 15.01.2010, kui S7 kambrid suleti viirusinfektsiooni leviku tõkestamiseks ja kaebaja soovis arsti juurde pääseda, ei osutatud talle vajalikku arstiabi. Kaebaja tervisekaardi andmetel viibis ta 28.01.2010 arsti vastuvõtul, kus tal diagnoositi hambajuure ning kaela lümfisõlme põletik ja määrati ka ravi (tl 144). Seega oli kaebaja siiski 4 arsti vastuvõtule registreeritud. Tõele ei vasta kaebaja apellatsioonkaebuse väide, et haldusasja materjalides puudus kaebaja tervisekaardi väljavõte kuna tegelikult on see asjas olemas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja rahulolematus talle osutatud tervishoiuteenusega ei ole lahendatav halduskohtus. Kuna kaebaja ei ole kunagi väitnud, et talle oli määratud arsti vastuvõtt ja vanglaametnikud ei viinud teda sinna, siis puudub alus tunnistada vastustaja tegevust õigusvastaseks.
3. Viru Vangla on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15,97 eurot. Apellatsioonkaebuse rahuldamisel tuleb antud summa välja mõista Viru Vangla kasuks S. Jerinilt. Madis Ernits Einar Vene 5 Agu Timmi