← Eesti

3-11-1741/49

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 25.05.2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-1741 Haldusasi E.P.i kaebus Tallinna Linnavolikogu 16.06.2011 otsuse nr 114 tühistamise nõudes Menetlusosalised Kaebuse esitaja: E.P. Esindaja: vandeadvokaat Taivo Ruus Vastustaja: Tallinna Linnavolikogu Esindaja: Raul Keba Kolmas isik: Eesti Kunstiakadeemia Esindaja: Anne-Riin Kütt Asja läbivaatamise viis Kohtuistung, 25.04.2012 Tallinnas RESOLUTSIOON

  1. Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.
  2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste kanda.
  3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib pool esitada apellatsioonkaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Tallinna Linnavolikogu võttis 16.06.2011 vastu otsuse nr 114, millega kehtestati Tallinna Kesklinna linnaosas 1,11 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering, milles on ette nähtud moodustada planeeritud maa-alale krundipiiride muutmise teel kaks krunti ning on määratud ehitusõigus moodustatavale sotsiaalmaa sihtotstarbega krundile 16 maapealse ja kahe maa-aluse korrusega ülikooli õppehoone rajamiseks ja ärimaa sihtotstarbega krundil oleva ärihoone teenindamiseks ning kruntide kasutamise tingimused. Linnavolikogu otsuses märgiti samuti, et detailplaneeringu 1 kehtestamisel muutub planeeritud maa-ala osas kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 20.09.2001 otsusega nr 257 kehtestatud A. Laikmaa tn., Gonsiori tn ja Rävala pst vahelise kvartali detailplaneering.
  5. 14.07.2011 saabus Tallinna Halduskohtule kaebajate E.P.i ja KÜ Gonsiori 8 vandeadvokaat Taivo Ruusi poolt esitatud ühiskaebus Tallinna Linnavolikogu 16.06.2011 otsuse nr 114 tühistamise nõudes. 15.07.2011 määrusega jättis kohus esitatud ühiskaebuse käiguta, jagas selle halduskohtumenetluse seadustiku § 10 lg 7 alusel menetlemisel kaheks eraldiseisvaks kaebuseks ja määras puuduste kõrvaldamise tähtajaks 29.07.
  6. Kaebaja kõrvaldas puudused tähtaegselt.
  7. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse oma 11.11.2011 määrusega menetlusse, määras vastustajaks Tallinna Linnavolikogu, kaasas kolmanda isikuna menetlusse Eesti Kunstiakadeemia, andis vastustajale ja kolmandale isikule tähtaja kaebusele vastamiseks ning tegi menetlusosalistele ettepaneku arutada vaidluse kompromissiga lahendamise võimalusi.
  8. Pooled kompromissi ei saavutanud ning kohus määras oma 14.03.2012 määrusega asjas kohtuistungi toimumise aja. Kohtuistung käesolevas asjas toimus 25.04.2012 Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumajas (lõplik protokoll II tl 93-104). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  9. Kaebuse esitaja taotleb Tallinna Linnavolikogu 16.06.2011 otsuse nr 114 tühistamist ja põhjendab oma nõuet järgmiselt: 5.
  10. Tallinna linn on vana planeeringu osaliselt kehtetuks tunnistamisel rikkunud haldusmenetluse sätteid ja põhimõtteid – vana planeeringuga hõlmatud kinnistu omanik ei ole soovinud vana planeeringu elluviimisest loobuda ning tema ootust õiguskindlusele ei ole menetluses arvestatud ega kaalutud. Kaebaja selgitab, et on korduvalt esitanud vastuväiteid uuele planeeringulahendusele. Mitte kordagi ei ole kaebaja käesolevas asjas esitanud soovi vana planeeringu elluviimisest loobuda. Pigem vastupidi – kaebaja on olnud algusest peale selle poolt, et viidaks ellu vana planeering, kuna selle lahenduse (sh hoonestuse mahud) on kaebaja kooskõlastanud. Tunnistades omaalgatuslikult ja ümbritsevate kinnistute omanike huve senise olukorra säilimiseks kaalumata vana planeeringu osaliselt kehtetuks ilma kaebaja soovi ja huvita ning rikkudes seejuures uue planeeringu menetlemisel kaebaja õigusi, on Tallinna linn rikkunud haldusmenetluse sätteid ja põhimõtteid – ärakuulamiskohustust, hea halduse põhimõtet, kohast diskretsiooni. 5.
  11. Uus planeeringumenetlus algas enne arhitektuurivõistluse väljakuulutamist. EKA taotles vana planeeringuga etteantud ehitusmahtude muutmist juba enam kui aasta enne arhitektuurivõistluse väljakuulutamist. Seega on olnud algusest peale kahtlusttekitav väide, et ehitusõiguse mahtude muutmine toimus seetõttu, et arhitektuurivõistluse võidutöö oli niivõrd hea ning seepärast oli vajalik planeeringu muutmine. 5.
  12. Tallinna linnavalitsus ei ole uue detailplaneeringu menetlemisel arvestanud kaebaja vastuväiteid ning on rikkunud oma kaalutlusõigust. Käesoleval juhul ei ole Tallinna linn uue planeeringu kehtestamisel tuginenud kaebaja ja paljude teiste asjassepuutuvate isikute ettepanekutele ja vastuväidetele – need on jäetud arvesse võtmata. Näiteks ettepanekut muuta hoone asukohta ei ole põhjalikult kaalutud. Sellele on vastukaaluks öeldud vaid seda, et avalikku linnaruumi sobib planeeringus pakutu paremini. Arvestatud on subjektiivse (meeldivuse) hinnanguga, samas kui insolatsiooniküsimus (insolatsiooni vähenemine naaberkinnistute elamute korterites) on jäetud tähelepanuta ja arvesse võtmata. 2 Kaebaja juhib tähelepanu ka sellele, et EKA uue õppehoone näol ei ole tegemist olulise ruumilise mõjuga objektiga PlanS § 292 tähenduses ega riiklikult tähtsa ehitisega PlanS § 32 tähenduses, mis võiks anda aluse ja õigustuse jätta arvesse võtmata insolatsiooniküsimuse. Kaebaja on seisukohale, et PlanS § 1 lg 2 sätestatud planeerimisseaduse eesmärki ei ole vaidlustatud planeeringu menetlemisel järgitud. Arvestamata on jäänud naabrite huvi ning välja on selgitamata ja tegelikult arvestamata planeeringu realiseerimiseks vajalik avalik huvi. Planeering on kehtestatud üksnes Eesti Kunstiakadeemia huvides. Kaebaja arvates ei arvesta kehtestatud planeeringulahendus avalikku huvi Eesti kunstihariduse jätkusuutlikkuse osas. Nimelt Eesti Kunstiakadeemial puuduvad rahalised võimalused planeeringuga kavandatud uue õppehoone ehitamiseks, mistõttu on arhitektuurikonkursi võidutööst üsna vähe alles jäänud, kuid ka see vähene kujutab endast rahaliselt väga kulukat ehitust, mille alustamine võiks seada ohtu kunstihariduse jätkusuutlikkuse Eestis. Seega ei saa vaidlustatud otsus olla ei Eesti riigi ega ka Tallinna linna avalikes huvides. Kaebaja arvates on ilmne ka see, et Tallinna avalikes huvides ei saa olla sellise planeeringu kehtestamine, mis võimaldaks arhitektuurivõistluse võidutöö asemel rajada sellest oluliselt erineva kärbitud versiooni või koguni ainult korratu ehitustandri Tallinna südalinnas. Kaebaja märgib, et on juhtinud kolmanda isiku tähelepanu avaliku huvi välja selgitamise vajadusele juba oma 14.12.2009.a kirjas (II kd tl 41). 5.
  13. Tallinna linn on jämedalt rikkunud kaebaja usaldust, et vana planeering jääb kehtima ning niigi vähene insolatsioon kaebaja korterites säilib. Samuti on Tallinna linn olnud planeeringu menetlemisel ebajärjekindel ning on andnud kaebajale vastuolulisi signaale. Kaebaja on korduvalt esitanud vastuväiteid sellele, et talle kuuluvas elamus väheneb insolatsioon alla standardis ettenähtud miinimumtaseme. Seetõttu nägi Tallinna linn uue planeeringu algatamise korralduse p 3.3 ette, et naaberkinnistute omanikega tuleb insolatsiooniteemalised kokkulepped saavutada enne planeeringu vastuvõtmist. Sellega andis linn kaebajale selgelt ja üheselt mõista, et enne ei liigu uue planeeringu menetlus edasi, kui insolatsiooniküsimuses on kokkulepped saavutatud. Paraku muutis Tallinn linn enne uue planeeringu vastuvõtmist meelt ning otsustas asja kiirema menetluse huvides ignoreerida kaebaja ja teiste naaberkinnistute omanik huve ja õigusi ning jättis insolatsiooniküsimuse poolte eraõigusliku vaidluse esemeks. See ei ühti aga planeerimismenetluse mõttega – leppida kokku planeeritava maa-ala tulevikuperspektiivis ja mitte tekitada potentsiaalseid vaidlusi juurde. 5.
  14. Insolatsiooni kestus lüheneb alla lubatud määra. Eesti standardis EVS 894:2008 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ on soovitatud projekteerida uusehitised nii, et olemasolevate elamute korterite insolatsioon säiliks vähemalt 3 tunni ulatuses, kusjuures insolatsiooni vähenemine ei tohi ületada 50% esialgsest kestusest. Käesoleval juhul väheneb isolatsiooni kestus Tartu mnt 1 krundile planeeritud hoone ehitamise tõttu alla 2,5 tunni Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 kahes korteris ja Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 seitsmes korteris, kusjuures juba praegu on ühes neist insolatsiooni kestus alla 2,5 tunni (1 tund ja 24 minutit), kuid see väheneb veelgi. 5.
  15. Tartu mnt 7 / Kivisilla tn 4 ja Gonsiori tn 8 elamud saavad uue planeeringu realiseerimisel kahjustusi. Planeeringumenetluses esitas kaebaja vastuväite Tartu mnt 1 planeeringu realiseerimisel kavandatavale süvendamisele, kuna süvendamine toob kaasa veealanduse intensiivse mõjutsooni 15-20 meetri ulatuses. Selline mõjutus tähendab reaalsuses seda, et kaebajale kuuluval kinnistul asuv hoone võib vajuda kuni 10 cm, mis ületab oluliselt mõistliku talutavuse piiri. Süvendamisega seotud vastuväited on planeeringu menetluses jäetud tähelepanuta tuginedes väitele, et arhitektuurivõistluse parimaks tööks hinnati linnaehituslikult ja arhitektuuriliselt parim lahendus ning hoone konstruktsioonid ja ehitustehnoloogia tuleb valida selliselt, et naaberhoonetele kahjustusi ei teki. Niisiis on 3 vastustaja arvates tegu ehitusloa väljastamise küsimusega ning kaebajale lubatakse, et ehitusluba ei väljastata enne kui ehitustehnoloogiliselt leitakse naaberkinnistute jaoks süvendamise ohutu võimalus. Samas mööndakse, et pinnase omaduste tõttu võib hoone ehitamine osutuda mingil määral kallimaks, kuid ei tee ehitamist võimatuks. Kaebaja arvates on vastustaja jätnud otsuse langetamisel tähelepanuta objektiivse tõsiasja, et ehitustehnoloogia areng ei saa väärata füüsika algtõdesid, millest üks on tõsiasi, et maapinna kuivendamisel väheneb selle mass, mis toob omakorda kaasa maapinnale rajatud ehitiste vajumise. Tartu mnt 7 ja Gonsiori tn 8 ehitiste puhul on vajumine seda ohtlikum, et maapinna toe kadumine/muutumine toimub geodeetilise uuringu andmetel intensiivselt poole maja ulatuses. Selle kõige valguses oli planeeringu kehtestajal otsuse langetamise ajal tegelikult teadmata, kui palju kujuneb planeeringu realiseerimine kavandatust kallimaks? Selline informatsioon oleks aga pidanud otsustajal huvide tasakaalustamisel olemas olema selleks, et vältida planeeringu kehtestamisega kaasneda võivat olukorda, kus kaebajale kuuluva hoone sundvõõrandamine võib osutada odavamaks nende meetmete rakendamisest, mis teeniksid süvendamise toestamise ja naaberhoonete vajumise vältimise eesmärki. 5.
  16. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud otsus on õigusvastane selle punktis 2 kehtestatud kõrvaltingimuse tõttu. HMS § 53 lg 2 p 1 tulenevalt on haldusaktile kõrvaltingimuse kehtestamine võimalik loetelus sisalduvate muude eelduste olemasolul üksnes seaduses sätestatud juhul. Seadus ei sätesta võimalust kehtestada planeering selliselt, et selle elluviimine sõltub kokkulepete sõlmimisest isikutega, kellele kuuluvates (elu)ruumides väheneb insolatsiooni kestus võrreldes olukorraga, kui planeeritud maa-alal asusid Eesti Kunstiakadeemia hooned, alla Eesti standardis EVS 894:2008 Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides soovitatust. Õigusvastase kõrvaltingimuse tõttu on kogu planeeringu kehtestamise otsus õigusvastane. 5.
  17. Eeltoodust tulenevalt leiab kaebuse esitaja, et uue planeeringu kehtestamise otsus on õigusvastane ning tuleb tühistada. 5.
  18. Kohtuistungil täpsustas ja täiendas kaebaja mõningaid oma väiteid. Kaebaja selgitas, et vastustaja ei ole planeeringu kehtestamisel teostanud kohaselt kaalutlusõigust. Vaidlustatud otsuse seletuskiri on planeeringu seletuskirja ümberkirjutus. Kuskilt ei nähtu, miks EKA hoone on vaja ehitada nimelt sellesse kohta või miks sellisel kujul? Kuskil ei ole kaalutud arhitektuurikonkursi II või III preemia või mõne muu ligi 100 konkursile esitatud, kuid vana planeeringu nõudeid järgiva, töö sobivust. Samas ei ole ideekonkursi auhinnalised (eriti I auhinnaga pärjatud tol ajal kehtinud detailplaneeringut eiranud töö) tulemused mitte kuidagi KOV-le kaalutluse teostamisel siduvad. Seda ei ole kunagi väidetud ega põhjendatud. Asukoha ja konkursi tulemuse siduvuse osas on kaalutlus teostamata. Seadusest konkursi siduvus ei tulene. Kaalumata on ka EKA enda algne soov ehitada maja kahes faasis selliselt, et õppetöö krundil ei katkeks. Vigane on vaidlustatud korralduse põhjendus, mille kohaselt võimaldab vaidlustatud planeeringuga määratud ehitusõigus jätkata EKA tegevust ajaloolises tegevuskohas. Arhitektuurikonkursile esitatud ligi 100 tööd tõendab, et see oleks olnud võimalik ka vana planeeringu alusel, sest arhitektuurikonkurss lähteülesanne oli koostatud EKA vajadustest, s.t ruumiprogrammist lähtuvalt. Seega kaalutlus on teostamata. Põhjendus ART PLAZA rajamise „hädavajaduse“ kohta on vigane, sest see lahendus ei arvesta täna mitte kellegi huve – naabrid ei ole sellega rahul, EKA ei saa seda rahapuudusel ellu viia, Tallinna linna ilmestab tühi krunt. 4 Ühiskonnaliikmete huvid on planeeringus asendatud sundvõõrandamise võimaldamisega. Samas on sundvõõrandamist võimalik vältida nimelt PlanS § 1 lg 2 nõudeid järgiva planeeringulahenduse, s.o eelkõige vana planeeringu säilitamisega, mis on nähtuvalt arhitektuurikonkursile esitatud tööde hulka ja EKA ruumilahenduse soovi arvestades täiesti võimalik. Vastustaja põhjendus väljaku headuse, sobivuse või vajaduse kohta on põhjendamatu, kuna väljak jääb merelt algavasse tuulekoridori, mistõttu on sellel väljakul inimestel viibida külm ja ilmselt seal kedagi viibima ei hakka. Peale selle lasi linn ehitada täis seal kõrval varem olnud Viru väljaku. Nimetatud asjaolu ei ole arvestatud ega kaalutud. Lisaks leiab kaebaja, et käesolevas asjas vaidlustatud planeeringu kehtestamise otsusega on rikutud õiguspärase ootuse põhimõtet, kuna vastustaja on käitunud sõnamurdlikult – ei järgitud planeeringu algatamise korralduses olnud insolatsiooni osas eelnevate kokkulepete sõlmimise nõuet enne planeeringu kehtestamist, samuti enne ehitusloa väljastamist. Sellega on rikutud Euroopa hea halduse tava eeskirja artiklit
  19. 5.
  20. Kaebaja palub kaebuse rahuldada ja välja mõista vastustajalt menetluskulud vastavalt esitatatud kohtukulude nimekirjale (II kd tl 52-56 ) kokku summas 5430,66 eurot.
  21. Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja palub selle rahuldamata jätta. Vastustaja põhjendab oma seisukohta järgmiselt: 6.
  23. aasta detailplaneeringu osaline tühistamine ei ole vastuolus õiguspärase ootusega. Uue planeeringu kehtestamisel ning vana planeeringu tühistamisel ei ole rikutud kaalutluspõhimõtet ega ignoreeritud piirkonna elanike huve. Vastavalt PlanS § 9 lõikele 1 koostatakse detailplaneering valla või linna territooriumi osa kohta ja see on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks, mistõttu ei saa 8 aasta tagusest detailplaneeringust tekkida õiguspärast ootust, et seda ei muudeta. Uue planeerimismenetluse läbiviimine 8 aastat pärast eelmise detailplaneeringu kehtestamist on igati kooskõlas planeerimisseaduse mõtte ja sättega ning ei saa kuidagi rikkuda kaebaja õiguspärast ootust. Muutunud on linnaehituslik situatsioon piirkonnas. Valminud on Viru keskus ja Tartu maantee läbimurre, muudetud on liikluskorraldust. 6.
  24. Vastustaja märgib, et uuel planeeringul on mitmeid eeliseid võrreldes kehtiva detailplaneeringuga. Vastustaja on seisukohal, et planeeringulahenduses on kaalutud ka teisi võimalusi krundi hoonestamiseks ning jõutud läbimõeldud lahenduseni, mis arvestab nii avaliku huvi kui ka puudutatud isikute huvidega. Planeeringu menetluses on vastustaja selgitanud kaebajale uue detailplaneeringu eeliseid võrreldes
  25. aasta planeeringuga. Kaebajatele on menetluses selgitatud, et linnaehituslikult ei ole põhjendatud määrata Tartu mnt 1 krundi hoonestusala A. Laikmaa tänava poolsesse ossa. Planeeringus on Tartu mnt 1 kinnistu A. Laikmaa ja Gonsiori tänava nurga poolsele osale kavandatud avalikult kasutatav väljak. Väljaku jaoks on tänavate nurk sobivam. Sinna avanevad jalakäijate tunnelid ja avar hajumisruum on parem. Väljakul hakatakse korraldama avalikke üritusi - kontserte, liikumisetendusi ja helikujundusega kunstinäitusi. Kui väljak rajada akadeemia hoone ja elamute vahele võivad üritused hakata häirima elanikke. Samuti ei toimiks uus hoone nii tõhusalt A. Laikmaa ja Gonsiori tänava nurgalt leviva liiklusmüra ekraanina. Väljaku paigutamise korral elamute poole jääb väljakule avatuks Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 ja Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 elamute hoov, mis ei ole esinduslik. Kohalik omavalitsus on planeeringulahendust põhjendanud, selgitades, et hoone maa-alustele korrustele on kavandatud hoone teenindamiseks vajalikud parklad. Selleks, et kavandada madalam hoone, 5 kuid samas näha ette akadeemia vajadustele vastava suurusega hoone, tuleks loobuda väljaku kavandamisest. Vastustaja on seisukohal, et hüdrogeoloogilises uuringus ning vastuväite vastuses on kirjeldatud, millest ja kuidas võib tekkida pinnase vajumine. Hoone kõrgusel ei ole selles määravat tähtsust. Parkimiskohad tuleb krundile igal juhul ette näha, et mitte koormata parkivate autodega lähiala tänavaid. Kui parkimiskohti ei ehitata maa-alustele korrustele tuleb need ette näha krundile maa peale. Sel juhul ei jää ruumi avalikult kasutatava väljaku rajamiseks. Akadeemia hoone esimestele korrustele ei ole mõistlik parklat kavandada. Tartu mnt 1 krundi näol on tegemist olulise linnaehitusliku kohaga. Akadeemia kui kultuuriasutuse hoonel on suurem märgiline tähendus kui lihtsalt bürool või elamul. Märgiline tähendus peab väljenduma ka hoone eksklusiivsemas väljanägemises. Otstarbest lähtuvalt ei ole põhjust parkla korruste välisfassaadi kujundada pelgalt esindusliku kulissina. Esimestel korrustel peaks asuma siiski ruumid, millesse on asja ka tavalisel linlasel ja mis oleks orgaaniliselt seotud avaliku väljakuga. 6.
  26. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja on olnud kaasatud uude planeerimismenetlusse ning ta on saanud selles menetluse esitada nii ettepanekuid kui ka vastuväiteid (vt 25.07.2011 lisad 1-4 ja 12 I kd tl 173-177 pöördel ja tl 194 ja selle pöördel). Vastustaja selgitab, et kõiki asjaolusid ja väiteid, millega kaebaja põhjendab kaevatava otsuse õigusvastasust, on põhjalikult käsitletud ja kaalutletud detailplaneeringu menetlemise käigus, maavanema järelevalve käigus kui ka kehtestamisel. Vastustaja on seisukohal, et ainuüksi asjaolu, et detailplaneeringu lahendus ei vasta kaebaja soovidele, ei anna alust lugeda detailplaneeringut õigusvastaseks, eriti arvestades, et kaebaja on saanud kasutada neile seadusega tagatud protsessiõigusi. Vastustaja selgitab, et tõele ei vasta kaebaja väide, et vastustaja ei ole planeeringu menetlemisel arvestanud kaebaja vastuväiteid - võrreldes arhitektuurivõistluse võidutööga kavandati detailplaneeringus Kunstiakadeemia hoone neli-viis meetrit A. Laikmaa tänava poole, et tagada kaebajale paremad insolatsioonitingimused; võrreldes eskiislahendusega on Kunstiakadeemia hoone maapealse osa hoonestusala vähendatud ca 210 m² võrra ja nihutatud 9 meetri kaugusele Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 ja Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 kinnistutel paiknevatest hoonetest; vastavalt Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 omanike soovile on planeeringusse tehtud täiendus ja määratud hoone projekteerimiseks tingimus, et Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 läänepoolse fassaadi ulatuses ei või akadeemia hoonele öist valgustust ette näha ja siseruumidest kumava valguse mõju vähendamiseks tuleb ette näha aknakatted, s.o rulood või salusiid; samuti on detailplaneeringusse tehtud täiendus ja määratud servituudi vajadusega ala, mille kaudu saab Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 ja Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 kinnistute hoovipoolsele osale juurde pääseda. Vastu on tuldud ka Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 korteriomanikele prügikonteinerite asukohaga seoses – detailplaneeringut täiendati ja osale alajaama lammutamise järel vabanevast maast kavandati tugiseinaga varjualune Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 prügikonteineritele. Detailplaneeringu materjalide kohaselt on Eesti Kunstiakadeemia lubanud koos uue majaga ka prügikonteinerite varjualuse valmis ehitada. Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu menetlemisel ega kehtestamisel ei ole õigusakte rikutud ja planeering vastab kehtivale õigusele ning kaebuses toodud väited ei lükka eeltoodut ümber. 6.
  27. Vastustaja leiab, et kehtestatud detailplaneering ei riku kaebaja õigusi seoses isolatsiooniga. Detailplaneeringu menetlemise käigus hindas insolatsiooni muutumist lähialal asuvates elamutes OÜ Fassaadiprojekt arhitekt P. Soopere. Insolatsiooni analüüsides on hinnatud, kuidas mõjutab planeeritud Eesti Kunstiakadeemia uus hoone insolatsiooni kestust Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 asuvates eluruumides, Gonsiori tn 5 asuvates eluruumides ja 6 lasteaia mängutubades, Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 kuuendal korrusel asuvates eluruumides ja Tartu mnt 6 korteri 3 eluruumides. Muutuste hindamisel on võrreldud mõju olukorraga, kui planeeritud alale jäävatel kruntidel asunud hooned ei olnud veel lammutatud, ja planeeritava maa-ala kohta Tallinna Linnavolikogu
  28. septembri 2001 otsusega nr 275 “A. Laikmaa tn, Gonsiori tn, Kivisilla tn ja Rävala pst vahelise kvartali detailplaneering” kehtestatud detailplaneeringus kavandatud hoonete mõjuga võrreldes, arvesse võtmata nimetatud detailplaneeringu elluviimise tingimusi. Eespool nimetatud hoonetes asuvates korterites jääb insolatsiooni kestuseks Tartu mnt 1 krundile planeeritud hoone ehitamise tõttu alla 2,5 tunni Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 kahes korteris ja Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 seitsmes korteris, kusjuures juba praegu on ühes neist insolatsiooni kestus alla 2,5 tunni (1 tund ja 24 minutit). Lühema insolatsiooni kestuse talumiseks on korterite omanikega peetud läbirääkimisi. Tartu mnt 1 ja Tartu mnt 5 kinnistu igakordse omaniku kasuks on seatud reaalservituut viiele Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 korterile. Reaalservituudi sisuks on lühema insolatsiooni kestuse talumine. Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 korteris nr 14 oli enne akadeemia hoonete lammutamist insolatsiooni kestus 3 tundi ja 30 minutit.
  29. a. detailplaneeringu elluviimisel jääks insolatsiooni kestuseks 1 tund ja 28 minutit. Uue detailplaneeringu kohaselt kujuneks insolatsiooni kestuseks 1 tund ja 17 minutit. Tartu mnt 7 // Kivisilla 4 korteris nr 15 on insolatsiooni kestus 3 tundi ja 29 minutit. Nii
  30. a. kui ka käesoleva detailplaneeringu elluviimise järel jääb insolatsiooni kestuseks 1 tund ja 30 minutit. Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 kinnistu kuulub ühele omanikule. Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 korterid nr 14 ja 15 on katusekorterid, mistõttu on võimalik lahendada valgusküsimused ka uute akende rajamise abil. Eesti Kunstiakadeemia on teinud kinnistu omanikule ettepaneku kompenseerida katuseakende rajamise kulud ning on pidanud läbirääkimisi ka servituudi seadmiseks, kuid kirjalikku kokkulepet saavutatud ei ole. Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 kortereid nr 14 ja 15 kasutatakse vähemalt osaliselt äripindadena, mistõttu on küsitav nimetatud korterite osas eluruumide insolatsiooninormide rakendamine. Tallinna Linnaplaneerimise Amet on Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 omaniku selgituste andmiseks välja kutsunud juba kolmel korral, kuid siiani ei ole pr E.P. reageerinud ega kohale ilmunud. Detailplaneeringu menetlemisel seati muuhulgas eesmärgiks säilitada Kunstiakadeemia olevas asukohas ning ehitada kaasaja tingimustele vastav ja kõiki üksusi koondav õppehoone. Läbi on viidud rahvusvaheline arhitektuurivõistlus, mis võimaldas kaaluda erinevaid arhitektuurseid ja linnaehituslikke lahendusi, millest võistluse võidutöö osutus asukohta sobivaimaks. Hoone asukoha ja kõrguse muutmisel planeeritava ala piires ei ole võimalik rajada piisava suurusega õppehoonet nii, et naaberhoonetes asuvates eluruumides oleks tagatud standardi kohane insolatsiooni kestus. Koostatud insolatsioonianalüüside alusel modelleeritud hoone osutus kujult ebaotstarbekaks ja linnaehituslikult vastuvõetamatuks ning ei võimalda tagada ühte põhilist eesmärki – koondada kogu Kunstiakadeemia ühte majja. Vastustaja peab oluliseks märkida, et nii
  31. a. kui ka uus detailplaneering sisaldavad klauslit, et planeeringu elluviimise eelduseks on kokkulepete sõlmimine isikutega, kellele kuuluvates (elu)ruumides väheneb insolatsiooni kestus alla lubatud normi. Kuna detailplaneering välistab ehitusloa andmise enne insolatsiooni küsimuse lahendamist, ei ole kaebaja õigusi rikutud ning puudub alus kaevatava otsuse tühistamiseks. 7
  32. a. detailplaneering nägi ette, et kui insolatsiooninormide täitmine ei ole täies mahus võimalik, peavad uute hoonete omanikud ostma alanormatiivselt päikesevalgusega kindlustatud korterid ja kasutama neid elamispinnast erineval viisil või kompenseerima elanikele kaasneva elamispinna väärtuse languse muul, tervisekaitseorganite poolt aktsepteeritaval viisil. Uue detailplaneeringuga nähakse ette võimalus insolatsiooni puudutavate kokkulepete mittesaavutamisel kinnisasjade sundvõõrandamiseks üldistes huvides vastavalt innisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lõike 1 punktile 6 juhul, kui eesmärk, milleks sundvõõrandamist taotletakse, ei ole saavutatav ilma teise isiku omandis oleva kinnisasja omandamiseta. Seega on kaebaja õiguste kaitse seoses insolatsiooni vähenemisega tagatud samavõrdselt
  33. a. detailplaneeringuga. 6.
  34. Vastustaja märgib, et kavandatava hoone püstitamine on võimalik kaebajate elamute vajumiseta. Vastavalt detailplaneeringu käigus teostatud geotehnika aruandele – Hüdrogeoloogiline uuring Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamiseks, AS G.I.B. töö nr 2330 – tuleb süvendi rajamisel loobuda aktiivsest veealandusest, kuna pinnasevee alandamine ehitussüvendi ümber kutsub esile efektiivpingete suurenemise, mis põhjustab maapinna vajumist. Uuringus on toodud loetelu meetmetest, mida tuleks rakendada aktiivse veealanduse vältimiseks. Hoone ehitamiseks rajatav süvend tuleb ümbritseda vettpidava sulund- või vaiseinaga, mis on süvistatud vähemalt 3 meetrit savipinnasesse. See sein peatab vee juurdevoolu süvendisse selle külgedelt, ehk siis äravoolu ümbritsevalt alalt. Vee juurdevool süvendi põhjast on väike. Uuringus on märgitud, et sulundseina rajamisel ehitustööde mõju kõrghaljastusele puudub. Vastuabinõuna pinnasevee taseme alanemisele süvendi seinte taga tuleb vesi pumbata spetsiaalsetesse kaevudesse. Kõik ümbritsevad hooned tuleb võtta geotehnilise kontrolli alla juba enne ehitamise algust. Hoonete olemasolevad praod ja tehniline seisund tuleb dokumenteerida ja konstruktsioonidesse paigaldada reeperid. Reeperite deformatsioone tuleb mõõta kaks kuni neli korda kuus. Uuringus loetletud meetmed on kirjeldatud nõuetena ehitamiseks ka detailplaneeringus. 10.11.2011 andis Tallinna Linnaplaneerimise Amet välja ehitusloa nr 52643, milles nähti ette kaevata Tartu mnt 1 kinnistule kuni 3 meetri sügavune süvend. Nimetatud ehitusloaga kinnitatud ehitusprojektis on vastavalt vaidlustatud detailplaneeringule kasutusele võetud abinõud Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 ehitise säilimiseks ja tagatud selles viibivate isikute julgeolek. Seega on detailplaneeringus kirjeldatud meetmed reaalselt rakendust leidnud, mistõttu on põhjendamata ja alusetud kaebajate väited neile kuuluvate hoonete vajumisest ning kahju tekkimisest. Vaatamata ohutu ehitustehnoloogia kasutamisele on ehitusettevõtja kohustatud omama vastavat kindlustust, mis tagab kõigi tekkivate kahjude hüvitamise. 6.
  35. Vastustaja on seisukohal, et detailplaneering ei riiva ebaproportsionaalselt kaebaja omandiõigust. Vastustajale jäävad arusaamatuks kaebaja väited tema omandiõiguse riivamise osas. Kui selle all mõeldakse insolatsiooni vähenemisest või võimalikust hoone vajumisest tulenevat kinnisvara väärtuse vähenemist, siis selles osas sisaldab detailplaneering nõuet enne planeerigu elluviimist vastavad kokkulepped sõlmida ning ohutut tehnoloogiat kasutada. Muus osas vastustaja kaebaja omandiõiguse riivet ei tuvasta. 6.
  36. Kokkuvõtvalt leiab vastustaja, et kaevatav otsus ei riku kaebaja õigusi ega piira kaebaja vabadusi. Detailplaneeringu menetlemisel ja otsuse kehtestamisel on järgitud kõiki kaalutlusreegleid ning ei esine diskretsioonivigu. Kaevatava haldusakti motiveeringud sisalduvad nii kaalutletud ja motiveeritud haldusaktis eneses kui ka selle osaks olevas seletuskirjas. Vastustaja palub jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda. 8 6.
  37. Kohtuistungil jäi vastustaja oma varasemate seisukohtade juurde. Täiendavalt selgitas vastustaja, et kaebaja väidab, et vastustaja on võtnud oma seletuskirja põhjendused K-projekt seletuskirjast, seetõttu vastustaja ei ole üldse kaalutlusõigust teostanud ja ise põhjendanud, miks need seisukohad on õiged. Tegu on otsitud põhjendusega, sest K-projekti seletuskiri on kirjutatud vastustaja selgituste ja nõuete alusel, mitte vastupidi. See tuleb selgelt välja linna vastustest avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetele. Vastused kõigele küsimustele on seal olemas. Arhitektuurikonkursi osas märgib vastustaja, et sai teostada oma kaalutlusõigust ja seda ka tegi. Konkursi žüriis oli vastustaja esindaja, kes seetõttu oli väga hästi kursis kõigi esitatud konkursitöödega. Seetõttu oli ka konkursile järgnenud planeeringu menetlus loogiline protsess. Vastustaja leiab, et kaebaja on sisuliselt esitanud populaarkaebuse v.a. insolatsiooni osas, kuid ei ole ära näidanud konkreetset õigusakti, mida detailplaneeringuga rikutakse.See mis puudutab sundvõõrandamist, ei puutu detailplaneeringuvaidlusesse, samuti õppetöö jätkamise ja Viru väljaku täisehitamise küsimus. Vastustaja märgib, et tal puudub seadusest tulenevalt pädevus ja kohustus detailplaneeringu elluviimise tagamiseks, mistõttu pole kaebaja väited, mis puudavad EKA hoone finantseerimise võimatust, asjakohased. Vastustaja selgitab, et maapealse osa ehitamist ei ole võimalik alustada enne, kui vastavad insoltasiooni kokkulepped on sõlmitud, seega ei ole vastustaja käitunud sõnamurdlikult. Vastustaja on seisukohal, et detailplaneering on avalikes huvides ja seda on ka põhjalikult detailplaneeringu seletuskirjas lk 12-15 põhjendatud. Kaebaja poolt viidatud taotluse, et detailplaneering on seadusevastane ja kuulub tühistamisele selles sisalduva insolatsiooni kõrvaltingimuse tõttu, palub vastustaja jätta rahuldamata. Kaebaja menetluskulude osas märgib vastustaja, et ei ole välja kirjutatud kui palju on aega läinud esindajal kaebusega tegelemiseks. Arvestades asja keerukust ja mahtu võiks kaebaja menetluskulude suurus vastustaja hinnangul jääda 1000-1500 euro vahele.
  38. Kolmas isik (edaspidi nimetatud ka EKA) osales menetluses vastustaja poolele, palub kaebuse rahuldamata jätta ja põhjendab oma seisukohta järgmiselt: 7.
  39. Eesti Kunstiakadeemia nõustub ja ühineb vastustaja poolt esitatud seisukohtade ja põhjendustega, mis puudutavad otsuse, planeeringumenetluse ja detailplaneeringu õiguspärasust. 7.
  40. Kolmas isik selgitab täiendavalt, et detailplaneeringuga määratud ehitusõigus võimaldab avalik-õigusliku ülikooli tegevuse jätkumise ajaloolises asukohas EKA-le kuuluval kinnistul. Uude õppehoonesse on võimalik ehitada tänapäeva nõuetele vastavad õpperuumid, koondada kogu akadeemia õppetegevus ühte hoonesse, muuta õppetingimused üliõpilaste ja õppejõudude jaoks kaasaegsemaks ning seeläbi parandada õpetamise kvaliteeti, tagada ülikooli arendamise võimalused ja suurendada konkurentsivõimet rahvusvahelisel kõrghariduse turul. Muuhulgas parandab detailplaneeringu alusel õppehoone rajamine ka linnaehituslikku miljööd Tallinna kesklinnas. Seega teenib detailplaneeringu realiseerimine enamiku ühiskonnaliikmete huve. Uue õppehoone rajamisega detailplaneeringu kohaselt väärtustatakse tegelikkuses ka lähiümbruse majade elanike elukeskkonda. 9 7.
  41. Kolmas isik on seisukohal, et Tallinna Linnaplaneerimise Amet viis detailplaneeringu menetluse läbi järgides kõiki õigusaktides sätestatud nõudeid. Planeeringumenetlusse kaasati nähtuvalt selle menetlusdokumentidest avalikult teatamise ja personaalselt saadetud teadetega avalikkus ja kõik puudutatud ning huvitatud isikud, kes kasutasid oma õigusi seisukohtade esitamiseks. Eesti Kunstiakadeemia on seisukohal, et planeeringumenetlus on läbi viidud professionaalselt ning õigusaktidega sätestatud tingimuste ja korra kohaselt ning selles tehtud haldusaktid on õiguspärased, kaalutletud ning ei riku kellegi õigusi. 7.
  42. Seoses insolatsiooni küsimusega kordab kolmas isik sisuliselt vastustaja seisukohti. Kolmas isik juhib täiendavalt kohtu tähelepanu asjaolule, et kaebuses on insolatsiooni argumenti kasutatud eksitavalt – kaebusest jääb mulje nagu oleks varasema planeeringu realiseerimise mõju isolatsioonile selline, mis kaebajaid oleks rahuldanud ja üksnes uue detailplaneeringu realiseerimine tooks kaasa kaebajate huvide kahjustamise. Tegelikkuses aga oleks varasema planeeringu realiseerimine mõjutanud vaidlustajate huve isolatsiooni osas veelgi enam kahjustavalt. Vaidlustatud detailplaneering sisaldab klauslit, et planeeringu elluviimise eelduseks on kokkulepete sõlmimine isikutega, kellele kuuluvates (elu)ruumides väheneb insolatsiooni kestus alla lubatud normi. Vastavad kokkulepped on sõlmitud. Ainult kahe Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 majas asuva korteri (nr 14 ja 15) omanikuga (kogu maja, seega ka mõlemad asjassepuutuvad korterid, kuulub ühele omanikule, kelleks on E.P.) ei ole õnnestunud kokkulepet sõlmida. Seega on E.P. tänase seisuga ainus isik, kellega ei ole õnnestunud kokkulepet sõlmida. Vastustaja 28.11.2011 vastusest nähtub aga huvitav asjaolu, et nende korterite tegelik kasutus ei pruugi vastata nende ametlikule kasutusotstarbele eluruumidena. E.P. on keeldunud kokkuleppest vaatamata ligi kolm aastat väldanud läbirääkimistele, EKA poolt nii suuliselt kui kirjalikult tehtud pakkumistele ja selgitustele. Ülevaade E.P.’iga peetud läbirääkimiste episoodide kohta on käesolevale vastusele lisatud (vt II tl 14). E.P. on läbirääkimiste käigus korduvalt väljendanud seisukohta, et teda rahuldaks ainult madalam hoone krundi Kaubamaja poolses servas. Kaebaja soovi pole aga võimalik rahuldada. Seda nii juba vastustaja poolt välja toodud põhjendusel, et hoone nihutamine ei oles sobiv linnaehituslikust seisukohast kui ka seetõttu, et kaebaja soovi täitmise korral ei oleks võimalik täita uue õpehoone ruumiprogrammi - ehk ei võimaldaks ehitada EKA vajadustele vastavat – akadeemia teadus- ja osakondi, töökodasid ja stuudioid ning muid vajalikke ruume koondavat terviklikku õppehoonet. 7.
  43. Kolmas isik märgib, et planeeringumenetlus on lõppenud detailplaneeringu kehtestamisega ning naabrite nõusolekut eeldavates küsimustes on selle saamiseks naabrite poole ka pöördutud. Naabri nõusoleku mittesaamise alternatiivina on detailplaneeringu kehtestamise otsuses viidatud sundvõõrandamisele. Kõigilt isolatsiooni vähenemisest puudutatud naabritelt peale E.P.i on servituudi seadmise lepingutega saadud nõusolekud vähenenud isolatsiooni talumiseks. Kolmas isik lähtudes kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (KASVS) regulatsioonist, on seisukohal, et sundvalduse seadmine, mida KASVS § 6 lg 2 võimaldab teostada kinnisasja koormamisega piiratud asjaõigusega (antud juhul reaalservituudiga vähenenud isolatsiooni talumiseks), koormaks kinnisasja omanikku vähem kui sundvõõrandamine. Seega esitas kolmas isik 23.11.2011 Haridus- ja Teadusministeeriumile taotluse sundvalduse seadmiseks E.P.i kinnistule. Seda sammu astuma sundis EKA-t olukord, et E.P.iga ei ole kokkulepet saavutatud. 7.
  44. Kolmas isik selgitab, et vastustaja 28.11.2011 avalduses on välja toodud, et detailplaneeringuga kavandatava hoone püstitamine on võimalik kaebajate elamute vajumiseta ning seda väidet kinnitab ka EKA ja mida EKA on selgitanud ka naabritele 10 27.10.2011 korraldatud esitlusel, mille käigus selgitati naabritele sulundi rajamise tehnoloogiat ja vajumise vältimiseks tarvitusele võetavaid meetmeid (seejuures E.P.i esindajatele tehti vastav esitlus eraldi ka 26.09.2011). Kolmas isik viitab geotehnika aruandele (Hüdrogeoloogiline uuring Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamiseks, AS G.I.B. töö nr 2330) märkides, et uuringus loetletud meetmed on olemas nõuetena ehitamiseks ka detailplaneeringus. Seejuures vältimaks kaebaja hoonele kahju tekitamist ja hoone vajumist on EKA valmis teostama uuringus kirjeldatud reeperite deformatsiooni mõõtmisi tegelikkuses märksa tihedamini so igal tööpäeval. Seega on detailplaneeringus kirjeldatud meetmed reaalselt rakendust leidnud, mistõttu on põhjendamata ja alusetu kaebaja väide talle kuuluva hoone vajumisest ning kahju tekkimise riskist. Kolmas isik on võtnud tarvitusele abinõud ohutu ehitustehnoloogia rakendamiseks (sulundseina projekteerimine) ja on valmis täitma nõudeid ja juhiseid ning kandma võimalikku kahjuriski kolmandate isikute ees koos ehitajaga. Lisaks tehakse enne ehituse alustamist majadele ekspertiis. Ning juhul kui tekivad kahjustused, hüvitatakse/parandatakse need kolmanda isiku ja/või ehitaja poolt, kellele ehituse töövõtu riigihanke tingimustega seatakse ka vastava kindlustuse olemasolu nõue. 7.
  45. Kohtuistungil jäi kolmas isik kõigi oma varasemate selgituste juurde ning nõustus vastustaja seisukohtadega sh kohtuistungil esitatud seisukohtadega. Kolmas isik on seisukohal, et kaebaja ei ole esitanud ühtegi õiguslikku argumenti, millega on kaebaja õigusi rikutud. Kolmas isik nõustub ka kaebaja menetluskulude taotluse osas vastustajaga ning märgib, et sedavõrd mahukad menetluskulud ei ole põhjendatud, arvestades eriti esitatud seisukohti, asja mahtu ja sisu. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  46. Käesolevas asja õigeks lahendamiseks leiab kohus, et tal tuleb eraldi käsitleda kaebaja tõstatatud küsimusi detailplaneeringu menetluse ja sellega kaasnenud kaebaja väidetava õiguspärase ootuse rikkumisest, kaalutlusõiguse teostamisest ja omandiõiguse rikkumisest.
  47. Kohus on kõigepealt pärast menetluse käigus esitatud seisukohtade ja tõendite uurimist seisukohal, et vastustaja viis detailplaneeringu menetluse läbi järgides kõiki õigusaktides sätestatud nõudeid. Planeeringumenetlusse kaasati nähtuvalt selle menetlusdokumentidest avalikult teatamise ja personaalselt saadetud teadetega avalikkus ja kõik puudutatud ning huvitatud isikud, kes kasutasid oma õigusi seisukohtade esitamiseks. Kohus leiab, et kaebaja ei ole sisuliselt esitanud läbiviidud menetluse suhtes ühtegi arvestatavat vastuväidet. Kaebaja ei ole tõstatanud küsimust, et talle ei ole võimaldatud ligipääsu menetlusdokumentidele või jäetud vastamata tema esitatud seisukohtadele või vastuväidetele. Nähtuvalt vaidlustatud detailplaneeringu seletuskirjast on kaebaja olnud kaasatud uude planeerimismenetlusse ning ta on saanud selles menetluse esitada nii ettepanekuid kui ka vastuväiteid (vt 25.07.2011 lisad 1-4 ja 12 I kd tl 173-177 pöördel ja tl 194 ja selle pöördel). Kohus peab oluliseks välja tuua, et kõiki asjaolusid ja väiteid, millega kaebajad põhjendavad kaevatava otsuse õigusvastasust, on põhjalikult käsitletud ja kaalutletud nii detailplaneeringu menetlemise käigus, maavanema järelevalve käigus kui ka detailplaneeringu kehtestamisel. Vastustaja on detailplaneeringu menetluse kestel kaebaja vastuväiteid kaalunud ning neile põhjendatud vastuseid esitanud muuhulgas detailplaneeringu eskiisi avalikul tutvustamisel, avaliku väljapaneku järgsel arutelul ning maavanema poolt läbiviidud järelevalve ühisnõupidamisel 11
  48. märtsil
  49. Kohus on seisukohal, et vastustaja on vaidlustatud haldusakti andmisel piisava põhjalikkusega, ratsionaalselt ja seaduslikult kaalunud kõiki huve. Sarnaselt vastustajaga on kohus pärast menetluses kogutud tõendite ja menetlusosaliste väidete kaalumist seisukohal, et ainuüksi asjaolu, et detailplaneeringu lahendus ei vasta kaebaja soovidele, ei anna alust lugeda seda õigusvastaseks.
  50. Kohus ei nõustu siinkohal ka kaebaja väitega, et vastustaja on rikkunud PlanS § 1 lg 2 toodud seaduse eesmärki tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused. Kohus ei nõustu vastustaja käsitlusega, et juhul kui tema huvisid planeerimismenetluses 100% ei järgita, on menetlus ja selle tulemus õigusvastane. Nähtuvalt vastustaja selgitustest ja detailplaneeringu seletuskirjast ei vasta tõele kaebaja väide, et vastustaja ei ole planeeringu menetlemisel arvestanud kaebaja vastuväiteid. Nii on vastustaja planeerimismenetluse käigus teinud mitmeid kaebajale ja teistele huvitatud isikutele soodsaid täpsustusi-täiendusi planeeringus - võrreldes arhitektuurivõistluse võidutööga kavandati detailplaneeringus Kunstiakadeemia hoone neli-viis meetrit A. Laikmaa tänava poole, et tagada kaebajale paremad insolatsioonitingimused; võrreldes eskiislahendusega on Kunstiakadeemia hoone maapealse osa hoonestusala vähendatud ca 210 m² võrra ja nihutatud 9 meetri kaugusele Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 ja Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 kinnistutel paiknevatest hoonetest; vastavalt Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 omanike soovile on planeeringusse tehtud täiendus ja määratud hoone projekteerimiseks tingimus, et Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 läänepoolse fassaadi ulatuses ei või akadeemia hoonele öist valgustust ette näha ja siseruumidest kumava valguse mõju vähendamiseks tuleb ette näha aknakatted, s.o rulood või salusiid; samuti on detailplaneeringusse tehtud täiendus ja määratud servituudi vajadusega ala, mille kaudu saab Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 ja Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 kinnistute hoovipoolsele osale juurde pääseda. Vastu on tuldud ka Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 korteriomanikele prügikonteinerite asukohaga seoses – detailplaneeringut täiendati ja osale alajaama lammutamise järel vabanevast maast kavandati tugiseinaga varjualune Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 prügikonteineritele. Detailplaneeringu materjalide kohaselt on Eesti Kunstiakadeemia lubanud koos uue majaga ka prügikonteinerite varjualuse valmis ehitada.
  51. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et 2001 aasta detailplaneeringu osaline tühistamine on vastuolus kaebaja õiguspärase ootusega selle kehtimajäämiseks ja realiseerimiseks. Kohus märgib siinkohal, et ta nõustub selles küsimuses vastustaja ja kolmanda isiku seisukohtadega. Vastavalt planeerimisseaduse § 9 lg 1 koostatakse detailplaneering valla või linna territooriumi osa kohta ja see on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Kaebaja poolt viidatud detailplaneering oli kehtestatud 2001 aastal ja uus planeering kehtestati 2011 aastal, seega 10 aastat pärast eelmise detailplaneeringu kehtestamist. Kohus leiab, et vastustaja on õigustatult märkinud, et uue planeerimismenetluse algatamine 8 aastat pärast eelmise detailplaneeringu kehtestamist on igati kooskõlas planeerimisseaduse mõtte ja sättega ning ei saa kuidagi rikkuda kaebaja õiguspärast ootust selle kehtimajäämiseks. Kohus nõustub vastustajaga, et muuhulgas on muutunud ka linnaehituslik situatsioon piirkonnas, sest valminud on Viru keskus ja Tartu maantee läbimurre, muudetud on liikluskorraldust. Sellises olukorras on ka loomulik, et iga ehitusõigusega krundi omanik võib oma varasemad plaanid ümber teha ja arvestades muutunud olukorda esitada avalikule võimule ettenähtud taotluse tema ja miks ka mitte ühiskonna huvidele paremini vastava planeerimislahenduse läbiarutamiseks ja kehtestamiseks. Kohtu arvates ei ole tulevikus välistatud ka olukord, kus kaebaja soovib sarnaselt kolmanda isikuga tegelda oma kinnistu arendamisega. Lähtudes tema poolt esitatud kontseptsioonist 12 õiguspärase ootuse suhtes planeerimismenetluses, ei oleks tal sellisel juhul võimalik kehtivat detailplaneeringut muuta. Kohtu arvates ei ole kaebaja vastav seisukoht tõsiseltvõetav ja on selgelt vastuolus linnaplaneerimise paratamatult dünaamilise iseloomuga. Kohus märgib siinkohal veel, et juhul kui kaebajal oli kolmanda isikuga mingeid jõustatavaid eraõiguslikke kokkuleppeid seoses varasema planeeringuga, siis tuleb nendest tulenevate nõuetega pöörduda maakohtusse. Planeerimismenetluses huvitatud osapoolte vahel saavutatud kompromissidel on siduv tähendus ainult niikaua, kui kehtib nende aluseks olnud planeeringulahendus. Kui avalik võim leiab õiguspärase menetluse tagajärjel ja kõikidele õigusaktides toodud nõuetele vastava kaalutlusõiguse alusel antud seaduspärase haldusaktiga muu lahenduse, on kehtiv see uus lahendus. Seejuures on loomulik, et uue lahenduse otsimisel kaalutakse ka senikehtinud lahendusega seotud asjaolusid ja muudetakse neid ainult põhjendatud vajadusel arvestades osapoolte ja avalikke huvisid. Käesoleval juhul on nähtuvalt kehtestatud detailplaneeringu seletuskirjast neid küsimusi põhjalikult kaalutletud ja leitud lahendeid ka põhjendatud. Käesoleval juhul ei ole kaebaja esitatud kaebusest tulenevalt leidnud, et tema menetluslikke õigusi oleks rikutud, kuid on sisuliselt seisukohal, et otsuse langetamisel on vastustaja kasutanud ebaõigesti kaalutlusõigust või teinud kaalutlusvigu. Järgnevalt käsitlebki kohus kaalutlusõiguse teostamist planeeringu kehtestamisel.
  52. Kaebaja kaebuse üks põhilisi argumente on väide, et vastustaja ei ole teostanud piisavalt kaalutlusõigust ja on ignoreerinud piirkonna elanike ning tema enda huve. Kohus selgitab siinkohal kõigepealt, et planeerimismenetluse tulemuseks olev planeering ei rahulda paljudel juhtudel kõigi asjast huvitatud isikute vajadusi ja huvisid. Seadusest ja õiguspraktikast tulenevalt on kohtu veendumusel planeerimismenetluse üheks peamiseks eesmärgiks huvide tasakaalu leidmine nii, et maksimaalselt suurendada üldist hüvet. Arvestades planeerimisel lahendatavaid küsimusi ja nendega seotud osapoolte sageli risti vastukäivaid huve, ei ole planeeringuga alati võimalik leida kõiki osapooli täielikult rahuldavat lahendust ja kohalik omavalitsus peab paratamatult tegema diskretsiooniõiguse alusel valikuid. Nende valikute puhul peab haldusorgan esitama haldusaktis ja sellega kaasnevates dokumentides selged ning arusaadavad põhjendused oma otsusele ehk näitama põhjused ühe valiku eelistamisel teis(t)le.
  53. Kaebaja on kaebuses leidnud, et vastustaja on diskretsiooni teostamisel eksinud põhiliselt sellega, et on arvestanud ainult kolmanda isiku huve ning on jätnud kaebaja erahuvid ja avalikud huvid arvestamata ja tasakaalustamata. Kaebaja leiab, et kohus oleks pidanud menetluses hindama ka muid arhitektuurikonkursile esitatud projekte (eriti teisele ja kolmandale kohale tulnuid), mille puhul oli arvestatud senikehtinud planeeringuga. Teiseks leiab kaebaja, et vastustaja on põhjendamatult jätnud arvestamata huvitatud isikute ettepanekud hoone asukoha kohta krundil ja avaliku väljakuga seotu. Kolmandaks leiab kaebaja, et vastustaja on teinud diskretsioonivea jättes hindamata kolmanda isiku võime detailplaneeringuga soovitu reaalseks teostamiseks. Kohus nende kaebaja väidetega nõustuda ei saa.
  54. Kõigepealt leiab kohus, et nii vastustaja kui kolmas isik on õigustatud seisukohal, et Eesti Kunstiakadeemia avalik-õigusliku isikuna on juba iseenesest avaliku huvi väljendus. Eesti Kunstiakadeemia tegevus kunstihariduse andmisel Eestis on avalikes huvides. Samuti on selgelt avalikes huvides, et EKA materiaalne baas (hooned muuhulgas) annaks võimaluse teostada õpet ühes asukohas. Kohus leiab, et EKA soov saada enda vajadustele võimalikult täpselt vastav õppehoone on igati kooskõlas avaliku huviga saada EKAlt võimalikult heal tasemel kunstiharidusega spetsialiste. Samuti leiab kohus, et EKA soov püstitada vastav 13 õppehoone oma käsutuses olevale krundile on igati seaduslik ja vastab ka üldisele käsitlusele omaniku õigustest.
  55. Kohus leiab, et vastustaja käsitlus arhitektuurikonkursist ja sellele esitatud tööde arvestamisest on kummaline ja vastuolus elementaarse õiguste ja kohustuste käsitlusega. Kohus märgib, et arhitektuurikonkursi korraldas EKA enda õppehoonele parima võimaliku lahenduse leidmiseks. Tegemist oli krundi omaniku poolt korraldatud konkursiga, mille tulemuste kasutamise või mitte kasutamise suhtes on otsustusõigus krundi omanikul. Käesoleval juhul valis EKA välja võidutöö ja soovis seda realiseerida, kui endale kõige sobivamat ning esitas sellest tulenevalt uue detailplaneeringu algatamise taotluse. Vastustajal puudub sellisel juhul igasugune õiguslik alus ja võimalus kaaluda arhitektuurivõistlusel omaniku poolt mittevalituks osutunud tööde sobivust planeeringu alusena, kui omanik seda ei soovi. Ainuke, mida haldusorgan saab sellises olukorras teha, on teha ettepanek omanikule kaaluda teise lahendi valikut. Juhul, kui omanik seda ei soovi, peab haldusorgan menetlema edasi omaniku poolt valitud lahendust. Haldusorgan ei saa omaniku eest ilma omaniku nõusolekuta otsustada, millise konkursitöö see oma kinnistul realiseerima peab. Käesoleval juhul on EKA oma valiku teinud, kusjuures valiku tegemisel osalenud žüriisse oli kaasatud ka Tallinna pea-arhitekt. Asjaolust, et planeerimismenetluse käigus ei kaalutud teiste konkursile esitatud tööde sobivust, ei saa tuletada kaalutlusviga, sest planeeringu aluseks oli omanik esitanud arhitektuurikonkursi võidutöö ja ta ei soovinud muude konkursitööde realiseerimist oma kinnistul. Sellises olukorras saab haldusorgan kaaluda ainult taotleja poolt esitatud lahenduse sobivust ja langetada selle alusel diskretsiooniotsuse detailplaneeringu kehtestamiseks või kehtestamata jätmiseks. Samuti ei ole arhitektuurikonkursi läbiviimine enne planeeringu kehtestamist kaalutlusviga. Pigem tuleb sellist lähenemist pidada positiivseks, sest planeeringu kehtestajal on sellisel juhul palju selgem arusaam planeeringuga soovitust ja võimalik palju paremini hinnata erinevaid planeeringuga seotud küsimusi juba planeerimismenetluse käigus ning teostada kaalutlusõigust palju põhjalikumalt, kui olukorras, kus tulevase hoone kohta on ainult PlanS § 9 lg 6 toodud planeeringulahenduse illustratsioon.
  56. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vastustaja on jätnud kaalutlemata hoone asukohaga ja kavandatava avaliku väljakuga seotu. Nähtuvalt detailplaneeringu seletuskirjast, on kaebajatele on menetluses selgitatud, et linnaehituslikult ei ole põhjendatud määrata Tartu mnt 1 krundi hoonestusala A. Laikmaa tänava poolsesse ossa. Planeeringus on Tartu mnt 1 kinnistu A. Laikmaa ja Gonsiori tänava nurga poolsele osale kavandatud avalikult kasutatav väljak. Väljaku jaoks on tänavate nurk sobivam. Sinna avanevad jalakäijate tunnelid ja avar hajumisruum on parem. Väljakul hakatakse korraldama avalikke üritusi - kontserte, liikumisetendusi ja helikujundusega kunstinäitusi. Kui väljak rajada akadeemia hoone ja elamute vahele võivad üritused hakata häirima elanikke. Samuti ei toimiks uus hoone nii tõhusalt A. Laikmaa ja Gonsiori tänava nurgalt leviva liiklusmüra ekraanina. Väljaku paigutamise korral elamute poole jääb väljakule avatuks Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 ja Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 elamute hoov, mis ei ole esinduslik. Kohalik omavalitsus on planeeringulahendust põhjendanud, selgitades, et hoone maa-alustele korrustele on kavandatud hoone teenindamiseks vajalikud parklad. Selleks, et kavandada madalam hoone, kuid samas näha ette akadeemia vajadustele vastava suurusega hoone, tuleks loobuda väljaku kavandamisest. Kohus leiab, et nendest seletustest nähtub selgesti nimetatud küsimuste kaalumine ja vastuvõetud lahendus on usutavalt ja ratsionaalselt põhjendatud ning vastustaja ei ole teinud silmnähtavat diskretsiooniviga. Isegi juhul, kui tõesti tekib kaebaja väidetav tuuletunnel, mis võib mõjutada avaliku väljaku kasutamist, on 14 kohtu arvates võimalik selle mõju ehitustehniliste ja kujunduslike vahenditega piisavalt vähendada.
  57. Kohus leiab, et täiesti põhjendamatu on ka kaebaja väide, et vastustaja tegi kaalutlusvea sellega, et ei hinnanud planeerimisemenetluse käigus EKA võimet planeeringus taotletu ellu viia. Kohus nõustub vastustajaga, et sellist õigust haldusorganil tulenevalt planeerimisseaduses sätestatust ei ole. Ka ei ole kaebaja näidanud ära ühtegi seadusesätet, millest tuleneks vastustaja kohustus taolist hindamist teostada. Teiseks ei oleks sellise küsimuse hindamine käesoleval juhul põhimõtteliselt ka eriti otstarbekas, sest avalik-õiguslike isikute puhul on alati võimalus, et nende tegevust toetatakse riigieelarveliste vahenditega või näiteks rahvusvaheliste finantsvahenditega (Euroopa Liidu vahendid). Eraisikute puhul jääb aga alati võimalus, et detailplaneeringu kehtestamist taotlenud isik võõrandab kinnistu ja uus omanik omab vajalikke vahendeid. Põhimõtteliselt on siinkohal tulenevalt planeerimisseaduse üldisest loogikast kohtu arvates eelduseks, et detailplaneeringu kehtestamisest huvitatud omanik on ise teadlik oma võimalustest see realiseerida ja ei võta kulukat ning aeganõudvat planeerimismenetlust reeglina ette ilma seda aspekti läbi mõtlemata. Kohus loeb seetõttu asjassepuutumatuks kõik kaebaja väited, mis puudutavad kaalutlusõiguse teostamist seoses soovitud planeeringu teostamiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu või puudumisega.
  58. Kaebaja on leidnud kaebuses, et detailplaneeringuga rikutakse õigusvastaselt tema omandiõigusi. Kõigepealt toob ta välja, et detailplaneeringuga rikutakse insolatsiooninõudeid. Teiseks leiab ta, et detailplaneering seab ohtu tema kinnistul asuvate hoonete püsimise. Kohus leiab, et ka need kaebaja väited ei anna alust detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks ja põhjendab seda järgnevalt.
  59. Detailplaneeringu menetluse käigus telliti insolatsiooniga seotud küsimustes analüüs OÜlt FASSAADIPROJEKT. Selle analüüsi tulemusi ei ole kaebaja vaidlustanud, mis näitab, et ta nendega nõustub. Insolatsiooni analüüsis on nähtuvalt detailplaneeringu seletuskirjast muuhulgas hinnatud, kuidas mõjutab planeeritud Eesti Kunstiakadeemia uus hoone insolatsiooni kestust Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 kuuendal korrusel asuvates eluruumides. Muutuste hindamisel on võrreldud mõju olukorraga, kui planeeritud alale jäävatel kruntidel asunud hooned ei olnud veel lammutatud, ja planeeritava maa-ala kohta Tallinna Linnavolikogu
  60. septembri 2001 otsusega nr 275 “A. Laikmaa tn, Gonsiori tn, Kivisilla tn ja Rävala pst vahelise kvartali detailplaneering” kehtestatud detailplaneeringus kavandatud hoonete mõjuga võrreldes, arvesse võtmata nimetatud detailplaneeringu elluviimise tingimusi. Kohus leiab, et vaidlust ei ole küsimuses, et detailplaneeringu realiseerimisel jääb Tartu mnt 1 krundile planeeritud hoone ehitamise tõttu insolatsiooni kestuseks alla 2,5 tunni kahes korteris Tartu mnt 7 // Kivisilla tn
  61. Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 korteris nr 14 oli enne akadeemia hoonete lammutamist insolatsiooni kestus 3 tundi ja 30 minutit.
  62. a. detailplaneeringu elluviimisel jääks insolatsiooni kestuseks 1 tund ja 28 minutit. Uue detailplaneeringu kohaselt kujuneks insolatsiooni kestuseks 1 tund ja 17 minutit. Tartu mnt 7 // Kivisilla 4 korteris nr 15 on insolatsiooni kestus 3 tundi ja 29 minutit. Nii
  63. a. kui ka käesoleva detailplaneeringu elluviimise järel jääb insolatsiooni kestuseks 1 tund ja 30 minutit. Seega ei mõjuta vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamine võrreldes sellele eelnenud õigusliku olukorraga oluliselt kaebaja õiguslikult tagatud insolatsiooni kestvust. Märkimisväärne on siinjuures asjaolu, et juba 2001.a. detailplaneeringu puhul oli see väiksem, kui Eesti standardi EVS 894:2008 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ punktis 4.3.
  64. ettenähtu. Kohus märgib siinkohal eraldi ära, et kolmas isik on teinud kaebajale korduvalt mitmesuguseid ettepanekuid insolatsiooniküsimusega seotud korterite probleemide lahendamiseks (vt. kokkuvõtet II tl 14). 15 Eesti Kunstiakadeemia on teinud kinnistu omanikule ettepaneku kompenseerida katuseakende rajamise kulud, lisaks fassaadi korrastamist, parkimiskohti, rahalist kompensatsiooni ning on pidanud läbirääkimisi ka servituudi seadmiseks, kuid kokkulepet ei ole saavutatud. Kaebaja ei ole neist ühtegi pidanud aktsepteeritavaks ja on keeldunud pakutud kompromissidest. Kohus leiab, et sellises olukorras on õigustatud ja erinevaid huve arvestavaks kaalutud otsuseks
  65. juuni 2011 detailplaneeringu kehtestamise otsuse punktis 2 ettenähtu. Detailplaneeringuga nähakse ette võimalus insolatsiooni puudutavate kokkulepete mittesaavutamisel kinnisasjade sundvõõrandamiseks üldistes huvides kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (KASVS) § 3 lõike 1 punkti 6 alusel juhul, kui eesmärk, milleks sundvõõrandamist taotletakse, ei ole saavutatav ilma teise isiku omandis oleva kinnisasja omandamiseta. Hoolimata EKA ettepanekutest ei ole E.P.iga vähenenud insolatsiooni talumise kokkulepet sõlmitud, mistõttu on antud asjaoludel tekkinud alus ja eeldused kinnisaja sundvõõrandamiseks. Kohus leiab, et sundvõõrandamise ettenägemine detailplaneeringus mainitud juhul on igati seaduslik ja sellele annab üldise aluse Eesti Vabariigi Põhiseaduse artikkel 32 ning konkreetsema aluse arvestades käesoleva juhtumi asjaolusid kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lg 1 p 6 ja lg
  66. Kohus märgib, et vastustaja on detailplaneeringu kehtestamise otsuses sisuliselt andnud kaebajale täiendavad võimalused vabatahtlikku ja teda vähem koormava kokkuleppe sõlmimiseks, kuigi ta ei pidanud seda tegema ja oleks võinud tulenevalt seniste läbirääkimiste ebaõnnestumisest piirduda ainult sundvõõrandamise võimalikkuse märkimisega.
  67. Kohus leiab, et põhjendamatu on ka kaebaja seisukoht, et vaidlustatud otsus on õigusvastane selle punktis 2 kehtestatud kõrvaltingimuse tõttu. HMS § 53 lg 2 p 1 tulenevalt on haldusaktile kõrvaltingimuse kehtestamine võimalik loetelus sisalduvate muude eelduste olemasolul üksnes seaduses sätestatud juhul. Kaebaja on seisukohal, et seadus ei sätesta võimalust kehtestada planeering selliselt, et selle elluviimine sõltub kokkulepete sõlmimisest isikutega, kellele kuuluvates (elu)ruumides väheneb insolatsiooni kestus võrreldes olukorraga, kui planeeritud maa-alal asusid Eesti Kunstiakadeemia hooned, alla Eesti standardis EVS 894:2008 Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides soovitatust. Õigusvastase kõrvaltingimuse tõttu on kogu planeeringu kehtestamise otsus õigusvastane. Kohus märgib, et kaebaja on oma väite esitamisel tähelepanuta jätnud HMS § 53 lg 2 p 3, mis annab võimaluse sätestada haldusaktile kõrvaltingimuse juhul, kui selle andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel. Õiguspraktikas ei ole vaidlust, et detailplaneeringu kehtestamise haldusakt on halduse kaalutlusõiguse alusel antav haldusakt. Sellest tulenevalt on kaebaja väide ekslik ja käesoleva kaebuse asjaolusid arvestades vastuolus kehtiva õigusega
  68. Kohus leiab, et alusetud on ka kaebaja väited, et tema omandiõigust rikub detailplaneeringus ettenähtud hoone püstitamine, kuna sellega kaasneb paratamatult tema hoone vajumine kuni 10 cm ulatuses. Kohus leiab, et kaebaja vastavad väited on selgelt oletuslikud. Vastustaja on seda küsimust põhjalikult käsitlenud ja teostanud muuhulgas vastavad uurimistööd. Oma vastuses kaebusele märgib vastustaja, et kavandatava hoone püstitamine on võimalik kaebajate elamute vajumiseta. Vastavalt detailplaneeringu käigus teostatud geotehnika aruandele – Hüdrogeoloogiline uuring Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamiseks, AS G.I.B. töö nr 2330 – tuleb süvendi rajamisel loobuda aktiivsest veealandusest, kuna pinnasevee alandamine ehitussüvendi ümber kutsub esile efektiivpingete suurenemise, mis põhjustab maapinna vajumist. Uuringus on toodud loetelu meetmetest, mida tuleks rakendada aktiivse veealanduse vältimiseks. Hoone ehitamiseks rajatav süvend tuleb ümbritseda vettpidava sulund- või vaiseinaga, mis on süvistatud vähemalt 3 meetrit savipinnasesse. See sein peatab vee juurdevoolu süvendisse selle 16 külgedelt, ehk siis äravoolu ümbritsevalt alalt. Vee juurdevool süvendi põhjast on väike. Uuringus on märgitud, et sulundseina rajamisel ehitustööde mõju kõrghaljastusele puudub. Vastuabinõuna pinnasevee taseme alanemisele süvendi seinte taga tuleb uuringu kohaselt vesi pumbata spetsiaalsetesse kaevudesse. Kõik ümbritsevad hooned tuleb võtta geotehnilise kontrolli alla juba enne ehitamise algust. Hoonete olemasolevad praod ja tehniline seisund tuleb dokumenteerida ja konstruktsioonidesse paigaldada reeperid. Reeperite deformatsioone tuleb mõõta kaks kuni neli korda kuus. Kõik eelpoolmainitud meetmed on kirjeldatud nõuetena ehitamiseks ka detailplaneeringus. Kohus märgib veel, et 10.11.2011 andis Tallinna Linnaplaneerimise Amet välja ehitusloa nr 52643, milles nähti ette kaevata Tartu mnt 1 kinnistule kuni 3 meetri sügavune süvend. Nimetatud ehitusloaga kinnitatud ehitusprojektis on vastavalt vaidlustatud detailplaneeringule kasutusele võetud abinõud Tartu mnt 7 // Kivisilla tn 4 ehitise säilimiseks ja tagatud selles viibivate isikute julgeolek. Kohus nõustub siinkohal vastustajaga, et detailplaneeringus kirjeldatud meetmed reaalselt rakendust leidnud, mistõttu on põhjendamata ja alusetud kaebajate väited neile kuuluvate hoonete vajumisest ning kahju tekkimisest. Vaatamata ohutu ehitustehnoloogia kasutamisele on ehitusettevõtja ka kohustatud omama vastavat kindlustust, mis tagab kõigi tekkivate kahjude hüvitamise. Kohus märgib, et kuigi ükski ettenähtud meetmetest ei anna ilmselt 100% garantiid, et ehituse käigus kaebaja hooned ühel või teisel viisil kahjustada ei saa, võib detailplaneeringus ettenähtud meetmeid pidada põhjendatuks ja vajalikeks nende võimalike kahjude minimeerimiseks. Linnaehituses on teatud riskide allesjäämine paratamatu, kuid oluline on, et neid minimeeritakse parima teadmise pinnal ning nähakse ette võimalus kahjude hüvitamiseks. Kohus peab vajalikuks märkida, et lisaks haldusaktis ettenähtud kahjude hüvitamise korrale on kaebajal võimalik teoreetiliselt arendaja tegevuse tulemusel tekkivad kahjud sisse nõuda ka tsiviilkorras.
  69. Kõike eelpooltoodut arvestades leiab kohus, et vaidlustatud detailplaneeringu menetlemisel ei ole rikutud kaebaja menetluslikke õigusi, otsus on põhjendatud, vastab seaduses sätestatud nõuetele ja selles ei ole diskretsioonivigu. Kaevatava haldusakti motiveeringud sisalduvad nii kaalutletud ja motiveeritud haldusaktis eneses kui ka selle osaks olevas seletuskirjas. Kohus leiab, et tal puudub alus vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamiseks ja esitatud kaebus tuleb täies ulatuses rahuldamata jätta.
  70. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole esitanud nõuet kohtukulude väljamõistmiseks kaebajalt ja on palunud jätta menetluskulud menetlusosaliste kanda. Kolmas isik menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud ei ole. Kohus jätab sellest tulenevalt menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Daimar Liiv Kohtunik 17

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.