← Eesti

3-12-2407/11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-2407 Otsuse kuupäev 27.02.2013 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Valentina Nõmm kaebus soodustingimustel pensioniõigusliku staaži tuvastamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 29.01.2013 Menetlusosalised Kaebaja Valentina Nõmm Kaasatud isik Sotsiaalkindlustusamet

  1. HKMS § 5 lg 1 p 6 alusel rahuldada kaebus;
  2. Lugeda tuvastatuks, et Valentina Nõmm töötas täistööajaga Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.
  3. a määrusega nr 206 kinnitatud Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelus nr 2 märgitud ametikohtadel: 1) 04.06.1991 – 31.12.1992 kooperatiivses ettevõttes „Desurek“ sünteesvaikliimi valmistajana (ptk XII p 3 kood 10647) ja kemoanalüüsi laborandina (ptk XII p 3 koodid 13321, 13910); 2) 01.01.1993 – 10.06.1997 kooperatiivses ettevõttes „Desurek“ (alates 22.07.1993 uus nimetus Tootmisühistu „Desurek“) kuivatajana (ptk XII p 5 kood 18916) . Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks on 01.04.
  4. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Resolutsioon Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Valentina Nõmm esitas 12.07.
  5. a Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Jõgeva büroole avalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks. Vabariigi Valitsuse 16.07.
  6. a määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 peatüki XII „Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus“ punktis 3 nimetatud ametikohtadel (sünteesvaikliimi valmistaja, kemoanalüüsi laborant) ja punktis 5 nimetatud ametikohal (kuivataja) töötamine annab vajaliku tööstaaži olemasolul õiguse soodustingimustel vanaduspensionile. Lõuna Pensioniamet tuvastas, et puuduvad tõendid, mis tõendaksid V. Nõmme töötamist soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvatel ametikohtadel. V. Nõmme taotluse menetlemine peatati kuni kohtuotsuse jõustumiseni. 16.11.
  7. a saabus Tartu Halduskohtusse Valentina Nõmme kaebus soodustingimustel pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks ning Pensioniametile ettekirjutuse tegemiseks. Kaebaja palus tuvastada enda töötamise nimekirja nr 1 „III Keemiatööstus“ alusel ja palus teha Pensioniametile ettekirjutuse arvestada perioodi 04.06.
  8. a kuni 10.06.
  9. a soodustingimustel pensioniõigusliku staaži hulka. 18.12.
  10. a kohtumäärusega võeti menetlusse Valentina Nõmme kaebus soodustingimustel pensioniõigusliku staaži tuvastamise nõudes. Menetluse käigus selgitas kaebaja, et ta soovib tuvastada, et ta töötas nimekirja nr 2 peatüki XII „Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus“ punktis 3 nimetatud ametikohtadel (sünteesvaikliimi valmistaja, kemoanalüüsi laborant) ja punktis 5 nimetatud ametikohal (kuivataja). KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 p 1 kohaselt on soodustingimustel vanaduspensioni õigus saada isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. Eelnimetatud tingimustel töötanud isikul on õigus pensionile viis aastat enne pensionikindlustuse seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist. Kaebaja töötas perioodil 06.04.
  11. a kuni 10.06.
  12. a kooperatiivses ettevõttes „Desurek“ (endise nimega Suusavabrik Dünamo) ja tööraamatus oli ta tööle vormistatud tehnik-laborandina ja suusatsehhi kuivatusseadmete operaatorina. Kaebaja tööülesanneteks laborandina olid: 1) liimi valmistamine (PHV) ja sellega katsetamine klaasriidega ja vineeriga kokkusobivuseks; 2) värvide valmistamine ja katsetamine, vineeri värvimine, kuivatamine, sobivuse katsetamine suuskadele ja mehhaanilisele värvimisele; 3) puidulakkide valmistamine erinevate lahustega (butanool) ja lakkide venivuse ning värvitud suuskade katmiseks sobivuse katsetamine; 4) klaasriide immutamine kasvuhoonete valmistamiseks; 5) logode jaoks värvide valmistamine, nende kokkusobivuse katsetamine värvitud ja lakitud suuskadele. Kaebaja töö käigus olid vajalikud riietusesemed: kaks kitlit (paks ja õhuke), erinevad kummipõlled, hingamiskaitse maskid, erineva paksusega kummikindad ja jalatsid. Töökohas töötas pidevalt väljatõmbesüsteem. Liimide, värvide ja lakkide katsetamine ja kokkusobivus, venivus ja paksus toimus kuumade ahjude õige temperatuuri leidmisel. Labori poolt katsetatud ja valmistatud toodang läks valmistamisele suurtes kogustes ja tsehhi. Seoses tervistkahjustava tööga olid kaebajale ette nähtud lisa puhkusepäevad. 2 Kaebaja tööülesanneteks kuivatajana olid: 1) 4-meetriste laudade asetamine kuivatuskambrisse ning selle kuumuse mõõtmine iga kahe tunni tagant, puiduklotside saagimine, kaalumine ja niiskuse mõõtmine. Puidu virn oli kolme meetri kõrgune ning katseklotside saagimine toimus iga kahe tunni tagant 1,2 ja 3 meetri kõrguselt; 2) vastavalt vajadusele niisutamine (auru kambrisse laskmine), et niiskustase oleks ühtlane kogu virnas; 3) laudade sirguse jälgimine. Kuivatuskambrite kuumus oli 150 ˚C, mida kaebaja langetas vastavalt laudade kuivamisele. Kaebaja märgib, et laborandina töötas ta perioodil 06.04.
  13. a – 01.01.
  14. a. Tööraamatus on millegipärast kirjas tehnik-laborant, tegelikult töötas ta keemik-laborandina. Tema töökoht koondati ja ta läks üle kuivatustsehhi, kus töötas 01.01.
  15. a – 10.06.
  16. a kuivatajana. Tööraamatusse oli aga kirja pandud suusatsehhi kuivatusoperaator. Kahe perioodi peale kokku tuleb kuus aastat tööstaaži. Kaebajal on tõendatud soodustingimustel pensionistaaži 7,6 aastat ehitusel töötamise tõttu. Ta oli II kategooria maaler. Üldstaaži on tal kokku 29 aastat. Kaebaja soovib, et kohus tuvastaks tal nimekirja 2 alusel soodustingimustel pensioniõigusliku staaži. KAASATUD ISIKU ARVAMUS Sotsiaalkindlustusamet leiab, et V. Nõmmel võib tunnistajate ütluste põhjal tekkida õigus taotleda perioodi 04.06.
  17. a kuni 10.06.
  18. a arvamist soodusstaaži hulka loetelu nr 2 ptk XII p 3 koodi 10647, 13910 või 13321 ning sama ptk p 5 alapunkt 1 koodi 18916 alusel. Valentina Nõmme töötamise kohta on säilinud dokumentaalsed tõendid, kuid dokumentides toodud andmed on vastuolulised ja nendest ei nähtu tema tegelik töö sisu. Sotsiaalkindlustusamet ei vaidle vastu, kui kohus leiab, et tunnistajate ütluste alusel võib V. Nõmme töötamise perioodil 04.06.
  19. a – 10.06.
  20. a (ekslikult märgitud 06.10.
  21. a) kooperatiivses ettevõttes „Desurek“ arvata soodusstaaži hulka loetelu nr 2 ptk XII p 3 koodi 10647 (ekslikult märgitud 1067), 13910 või 13321 ning sama ptk p 5 alapunkt 1 koodi 18916 alusel. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Käesolevas haldusasjas on kaebaja esitanud kohtule halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 6 kohaselt tuvastamiskaebuse, milles taotleb soodustingimustel pensionistaaži tuvastamist perioodil 04.06.
  22. a kuni 10.06.
  23. a, mil ta töötas sünteesvaikliimi valmistajana, kemoanalüüsi laborandina ja kuivatajana. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 p 2 viimase lõigu ja § 11 teise lause kohaselt arvestatakse soodusstaaži hulka aeg, mil isik töötas täistööajaga soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvatel ametikohtadel. Kaebaja arvates on tal olemas soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks vajalik soodusstaaž, kuid see on jäänud pensioniametis tõendamata tööraamatu ebatäpsete (ebaõigete) kannete tõttu. Seoses sellega soovib kaebaja tõendada oma töötamist soodusstaaži andvatel ametikohtadel tunnistajate ütlustega. Kuni 31.12.
  24. a kehtinud Vabariigi Valitsuse 10.01.
  25. a määrusega nr 6 kinnitatud pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 28 kohaselt oli pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei olnud säilinud. Kaebajal ei ole esitada dokumente soodustingimustel pensioniõigusliku staaži tõendamiseks, sest arhiivides puuduvad andmed tema töö tegeliku sisu kohta. 3 Kaebaja taotleb, et tuvastataks tema töötamine perioodil 04.06.
  26. a – 31.12.
  27. a kooperatiivses ettevõttes „Desurek“ sünteesvaikliimi valmistajana (ptk XII p 3 kood 10647) ja kemoanalüüsi laborandina (ptk XII p 3 koodid 13321, 13910) ning perioodil 01.01.
  28. a – 10.06.
  29. a kooperatiivses ettevõttes „Desurek“ (alates 22.07.
  30. a uus nimetus Tootmisühistu „Desurek“) kuivatajana (ptk XII p 5 kood 18916). Tunnistaja Meinhard Olt ütlustega on tõendatud, et ta töötas koos kaebajaga suusavabrikus Dünamo ja kooperatiivses ettevõttes „Desurek“, kus jätkuvalt valmistati suuski. Ta töötas seal aastatel 1973 – 1992 ja kaebaja töötas sellel ajal laborandina. Kaebaja tegi analüüse värvidest, lakkidest, liimidest. Olid EPO-liimid, karbamiid liimid, formaliin- ja fenoolliimid, need liimid olid sünteetilised. Kasutati soolhapet. Olid polüestri ja sünteetsed vaigud ning sünteetsed värvid. Kaebaja läks peale laborandi tööd üle kuivatajaks ja töötas koos tunnistaja abikaasaga ning seetõttu ta teab seda. Kuivatajana töötas kaebaja kuni firma likvideerimiseni (t.l 74). Tunnistaja L. Parhomenko teatas, et nad töötasid koos kaebajaga suusavabrikus Dünamo ja seejärel „Desurekis“ aastatel 1979 – 1997 kuni asutuse likvideerimiseni. Kaebaja töötas laboratooriumis, kus kontrollis lakke ja koostas ise koos töölistega liimid, lakid ja värvid normide järgi. Aastatel 1991 – 1993 töötas ta laboratooriumis ja kui laborandid koondati, läks üle kuivatusse. Kuivatis olid puu detailid suuskade jaoks, mis olid sünteetiliste ainetega immutatud (ammoniaak, fenool, formaliin, karbamiid, sünteetilised liimid). Kuivatuse ajal pidi kahe tunni tagant võtma proovid kuivatuse protsessi kohta ja kaebaja puutus kokku sünteetiliste liimide ja vaikudega (t.l 75). Toimiku materjalidega on samuti tõendatud, et kaebaja töötas alates 04.06.
  31. a kuni 31.12.
  32. a ettevõtte „Desurek“ laboratooriumis ja 01.01.
  33. a kuni 10.06.
  34. a ettevõtte „Desurek“ suusatsehhis kuivatusseadmetega (t.l 12, 14-15 tööraamatu koopia, t.l 18 arhiiviregistri tõend, t.l 1920 arhiiviteatis, t.l 21-26 arhiivitõend sünteetiliste liimide kasutamise kohta). Kaasatud isik leiab, et kaebaja kohta on säilinud dokumentaalsed tõendid, kuid dokumentides toodud andmed on vastuolulised ja nendest ei nähtu kaebaja tegelik töö sisu. Kaebajal on õigus taotleda soodusstaaži tuvastamist kohtu korras tunnistajate ütluste abil. Kaasatud isik ei ole esitanud vastuväiteid soodustingimustel pensioniõigusliku staaži tuvastamise osas peale kohtus tunnistajate ülekuulamist. Juhindudes eeltoodust leiab kohus, et on tõendatud, et Valentina Nõmm töötas perioodil 04.06.
  35. a – 31.12.
  36. a kooperatiivses ettevõttes „Desurek“ sünteesvaikliimi valmistajana ja kemoanalüüsi laborandina ning perioodil 01.01.
  37. a – 10.06.
  38. a kooperatiivses ettevõttes „Desurek“ (alates 22.07.1993 uus nimetus Tootmisühistu „Desurek“) kuivatajana. Seega kuulub kaebus rahuldamisele. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Hristoforova kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.