lg 1 sätestab, et eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid.
p 1 kohaselt on kohtu nõusolek vajalik ka eestkostetavale kuuluva kinnisasja käsutamiseks. TJ ei vaja XXX asuvat kinnistut elamiseks, selle ülalpidamine on seotud kuludega. Ta elab Tallinnas avaldajale kuuluvas korteris ning ei soovi elukohta vahetada. Mõistlik on TJ kuuluv mõtteline osa kinnistust võõrandada ning saadud vahendite arvelt tagada talle ülalpidamine ning ravi- ja sotsiaalteenused.
lg 1 sätestab, et kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Seega oleks kinnisasja võõrandamisest saadav raha vajalik paigutada eestkostja varast eraldi, avades selleks pangakonto ning tehes märkuse kasutamise tingimuste kohta. Pärimisseaduse kohaselt lähevad pärijale üle ka pärandaja võlad, seega tuleks pärandvara arvelt hüvitada ka LK hooldusteenuste võlgnevus. Menetluse käigus kogutud andmete põhjal leiab TJ esindaja, et avaldaja poolt esitatud asjaolud on tõesed ning TJ kuuluva vara käsutamise huvi on põhjendatud ning toimub eestkostetava huvides. Eeltoodu alusel leiab esindaja, et kohus võib anda nõusoleku taotletud tehingu tegemiseks. Eestkosteasutus on kohtule 28.02.20213 esitatud arvamuses leidnud järgmist. TJ on arstliku ekspertiisi otsusega määratud keskmine puue. Ta saab vanaduspensioni 273,72 eurot kuus ning sotsiaaltoetust 12,79 eurot kuus. 27.03.2011 läbiviidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiga on tuvastatud, et TJ ei ole kestvalt võimeline mitmete oma tegude tähendusest aru saama ega neid juhtima. Eestkostja ülesannete ringi on jäetud TJ esindamine tema asjade ajamisel, tehingute sooritamisel, tema elu korraldamine ja talle inimväärsete elutingimuste ning toimetulekuks vajaliku kõrvalabi tagamine. TJ võib iseseisvalt teha rahalisi pisitehinguid eestkostja poolt määratud rahasumma ulatuses. TJ päris 05.09.2012 surnud tädi, LK vara, mille koosseisu kuulus ka ¾ kinnistu kaasomandist aadressil XXX. ¼ nimetatud kinnistu kaasomandist kuulub kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt AA, kes on samuti TJ sugulane. Kinnistu koosneb 50,8 m² suurusest eramust ning kõrvalhoonetest. Kõnealune kinnistu on viimased kaks aastat seisnud tühjana, kuna LK viibis enne surma hooldekodus. Majas on kaks tuba ja köök, kütmiseks on majas puuküttega ahi ning pliit. Kuna elamus pole sooja vett, siis puuduvad seal pesemisvõimalused. Tualetti majas sees pole, seda asendab väljas asuv kuivkäimla. Kinnistu elektrisüsteemid on RM sõnul umbes 40 aastat vanad. Samuti on kogu maja inventar väga vana. TJ elatub oma pensionist ja sotsiaaltoetusest, mis on kokku 286,51 eurot. Ta elab üksinda RMile kuuluvas korteris. TJ on kinnistusraamatu kohaselt selle korteri isiklik kasutusõigus kuni surmani. TJ sissetulekust tasutakse korteri kommunaalkulud, mis suvel jäävad alla 100 euro, kuid talvel ulatuvad maksimaalselt 160 euroni ning lisaks 5 Kohtuasi 2-12-51968 ostetakse ravimid ja toit. Mõnel kuul on olnud võimalik ka natuke raha säästa: kas siis vajadusel riiete või TJ emale sünnipäeva- või jõulukingituse ostmiseks. RMi ütluste kohaselt ei soovi kumbki kaasomanikest kõnealust kinnistut tulevikus kasutama hakata. TJ oma puude tõttu Tallinnast üksinda sinna ei sõida. Varem käis LK XXX aitamas RM, kuid ka tema ei soovi seda vahemaad sõita, kuna seal ei ela enam kedagi. Üürile anda ei ole elamut halva seisukorra tõttu võimalik. Eelnevalt vajaks see remonti, mida TJ pole majanduslikult võimalik teha. Teine kaasomanik pole huvitatud kinnistu mingistki parendamisest ning sooviks samuti selle võõrandada. Ka maamaksu, mis on umbes 16 eurot aastas terve kinnistu eest, on senini tasunud RM. Antud kinnistu vajab pidevat hoolt nagu näiteks kütmine, aiahooldus, lumekoristus jm. Väga pikaks ajaks ei tohiks maja kütmata jätta, sest see ei mõju palkmajale hästi. Tühjana seistes tekitab kinnistu ülalpidamine omanikule ebamõistlikke kulutusi, mida ta kanda ei suuda. Kinnistu võõrandamisest saadava rahaga oleks võimalik katta TJ võimalikud hoolduskulud tulevikus ning hüvitada XXX vallale LK hoolduskulud 1057,70 eurot, mida vald pärijalt nõuab.
järgi kohaldatakse täisealise eestkostele lapse eestkostet reguleerivaid sätteid.
sätestab, et eestkostjale kuulub nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus.
p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasja õigust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 552 lg 2 sätestab, et kohus küsib valla- või linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad. Eeltoodust tulenevalt toetab Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond RM soovi avalduses märgitud kinnisvara võõrandamiseks. Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond leiab, et antud kinnistu tuleks võõrandada turuhinnaga ning müügist saadav raha tuleks peale müügi- ja LK hoolduskuludega seonduvate summade mahaarvamist kanda TJ pangakontole ning kasutada vajadusel tema hooldus- või ravikulude eest tasumiseks. Eelnevast tulenevalt peab kohus avaldust, milles taotletakse eestkostetavale kuuluva kinnisvara müüki, põhjendatuks. TsMS § 478 lg 2 kohaselt ei pea hagita menetluse lahendina tehtavat kohtumäärust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja uurinud kõiki asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega on avalduse aluseks olevad asjaolud leidnud kinnitust. 6 Kohtuasi 2-12-20708
lg 2 kohaselt tuleb eestkostetava varalt saadavast kasust esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud. Nimetatud kuludest ülejäänud sissetulekut võib kasutada eestkostetava ülalpidamiseks.
järgi kohaldatakse täisealise eestkostele lapse eestkostet reguleerivaid sätteid.
Tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides.
lg 1 kohaselt eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muuhulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid.
p 1 sätestab, et eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasja õigust.
kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja, kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet, kohustuda tegema eelnevalt nimetatud käsutusi, sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut ega anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja.
lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eeskostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara ja pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa ning p 2 järgi ei või sõlmida pärandvara jagamise lepingut.
lg 1 alusel peab eestkostja kaitsema eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve ning on
Kohus leiab, et ei esine takistusi eestkostetava nimel eestkostetava varaga tehingu tegemiseks. Kohus on seisukohal, et avaldajale tuleb anda nõusolek eestkostetava TJ nimel viimase poolt pärandvarana saadud kinnisasjaga tehingu tegemiseks. Taotletav toiming lähtub eestkostetava huvidest ja on tema õiguste kaitsmiseks vajalik. Avaldajal – TJ seaduslikul esindajal, kellele kuulub eestkostetava TJ isiku- ja varahooldusõigus, võib lubada müüa eestkostetavale kuuluva vara, milleks on kolm neljandikku mõttelist osa kinnistust, mis on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna XXX Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX, katastritunnusega XXX, pindalaga 1527 m2, asukohaga XXX, mida TJ ise kasutada ei soovi ega saa, kuid eestkostja peab vara müügist saadud raha, millest on maha arvestatud müügilepingu sõlmimise kulud ja pärandaja võlgnevus hooldekodu ees summas 1057,70 eurot, kasutama eestkostetava hooldamisega seotud kulude katteks. Selleks on vaja kogu saadav raha paigutada eestkostetava pangakontole, kust nähtuks raha kulutamise eesmärk ja vajadus. Kohus leiab, et eestkostetava huvidest lähtuvalt oleks otstarbekas vajalik avada osale vara müügist 7 Kohtuasi 2-12-51968 saadavast rahast tähtajaline hoius eestkostetava nimele, kusjuures hoiustatud summalt makstav intress tuleb kanda TJ hoiukontole. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend eestkostetavate huvides ja kohus määras eestkostetavatele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lg 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et eestkostetavatele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad riigi kanda, kõik muud menetluskulud aga avaldaja kanda. /digitaalallkiri/ Raivo Einula kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.