Obsah (4)

§ 371§ 363§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 21.02.2013.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-43445 Tsiviila

§ 371lg 4 välistab hageja poolt uuesti kohtusse pöördumise.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
2. Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et 12.04.2012.a toimus Tallinnas kella 13.00 ajal õnnetus, milles hageja juhitud sõiduk sattus löökauku ning sai seetõttu kannatada. Pooled ei vaidle selle üle, et kuigi teelõigule oli kostja paigaldanud liiklusmärgi nr 152 „Ebatasane tee“, mõistis Harju Maakohus 11.09.2012.a otsusega tsiviilasjas nr 2-12-24478 kostjalt hageja kasuks välja õnnetuse tagajärjel tekkinud kahju. Otsus on jõustunud.
3. Kostja ei ole käesolevas asjas vaidlustanud seda, et ta vastutab hagejale 12.04.2012.a õnnetuse tagajärjel tekkinud kahju eest VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel ning et tema vastutus on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejale võis 12.04.2012.a õnnetuse tagajärjel tekkida täiendav kahju summas 811,97 eurot ning kas hagejal oli õigus kahju hüvitamiseks pöörduda uue hagiavaldusega kohtu poole olukorras, kus hageja tsiviilasjas nr 212-24478 vastavat nõuet ei esitanud. Kostja leidis, et hageja uus nõue tuleks jätta läbi vaatamata. 15.

§ 371

lg 1 p 4 näeb ette, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.

§ 363

lg 1 punktist 1 tuleneb, et hagi esemeks loetakse hageja nõuet.

§ 363

lg 1 p 2 järgi on hagi aluseks need faktilised asjaolud, millistele hageja nõude esitamisel tugineb.

1. Kohus leiab, et hageja on pöördunud sama kostja vastu samast alusest tulenevas nõudes, nagu oli varasemalt menetluses Harju Maakohtus tsiviilasjas nr 2-12-
2. Käesolevas asjas ei ole aga hageja hagiavalduse ese sama, mis oli varasemas tsiviilasjas. Varasemas asjas nõudis hageja kostjalt 236,20 euro suuruse kahju hüvitamist, kuid käesolevas asjas nõuab hageja kostjalt sama õnnetusega tekitatud täiendava kahju hüvitamist summas 811,97 eurot. Seega on hageja pöördunud samal alusel sama kostja vastu, kuid tema nõude ese on uus. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei keela hagejal pöörduda samast alusest tuleneva uue nõudega sama kostja vastu ning hagiavalduse menetlusse võtmisest ei saanud keelduda

§ 371lg 1 p 4 järgi.

Kohus selgitas seda kostjale oma 31.12.2012.a pöördumises (toimiku lk 48).

1. Kostja on hageja nõudele vastu vaieldes väitnud, et täiendav kahju 811,97 eurot ei saanud tekkida õnnetuses osalenud hageja sõidukile Volvo V70, registrimärgiga XXX. Samuti on kostja väitnud, et hageja pidi täiendavast nõudest olema teadlik juba varasema hagiavalduse kohtule esitamise ajal. Kohus leiab, et kostja väited ei anna alust jätta hageja nõue kostja vastu rahuldamata.
2. VÕS § 127 lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 127 lõikele 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seose, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kooskõlas VÕS § 132 lõikega 3 hõlmab asja kahjustamise korral hüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikke kulusid.
3. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et nimelt 12.04.2012.a liiklusõnnetuses osalenud sõidukil Volvo V70, registrimärgiga XXX, on vahetatud esimesed amortisaatorid (IAAS arve nr XXX, toimiku lk 10). Kahe amortisaatori vahetamise kulu on kokku olnud 1623,94 eurot. IAAS on kinnitanud (toimiku lk 62), et sõiduki esmane avariijärgne ülevaatus oli visuaalne. Kui hageja tuli 18.04.2012.a vahetama mootoripatju, selgus, et sõiduki paremast amortisaatorist tilgub õli. Selleks, et tagada sõiduki parem toimimine, vahetati sõidukil ära mõlemad amortisaatorid. Seega nähtub asjas kogutud tõenditest, et 12.04.2012.a õnnetuse tagajärjel sai hageja kasutuses oleval sõidukil Volvo V70 kahjustada üks esimestest amortisaatoritest, mis tuli välja vahetada. Amortisaatori kahjustumist ei avastatud koheselt. Kuigi sõidukil vahetati välja mõlemad esimesed amortisaatorid, esitas hageja kostjale nõude hüvitada vaid ühe amortisaatori vahetamisega seotud kulu summas 811,97 eurot. Mistahes muid tõendeid, mis välistaksid hageja poolt sellise kahju nõude esitamise, ei ole kostja kohtule esitanud.
4. Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et hageja ei nõudnud ühe amortisaatori vahetamisega seotud kulude hüvitamist tsiviilasjas nr 2-12-24478 esitatud hagiavalduses, ei võta temalt õigust esitada kohtule uut hagiavaldust täiendava kahju hüvitamise nõudes. Kuivõrd muid asjaolusid, mis välistaksid hageja nõude rahuldamise, ei ole kostja esile toonud ega tõendanud, kuulub hageja nõue kostja suhtes rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahju hüvitisena 811 eurot ja 97 senti. 21.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik