Obsah (7)

§ 96§ 97§ 99§ 101§ 100§ 84§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 30.01.2013.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-21087 Tsiviil

) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks.

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt

§ 97p-st 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Vastavalt

§ 99

lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

6. Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist minimaalsuuruses alates 12.09.2002.a.-st. Kostja nõuet ei tunnista. Lisaks on kostja oma vastuses märkinud, et ta leiab, et hageja ei ole tema bioloogiline tütar. Tulenevalt

§ 84lg 1 p 2 on lapse isa mees, kes on lapse eostanud.

Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on isaduse omaks võtnud. Kostja on küll märkinud, et kahtleb oma isaduses, kuid vastavasisulist nõuet (vastuhagi) kohtule, et lapse isadus vaidlustada, kostja kohtule esitanud ei ole. MV´i sünniakti on lapse isana märgitud MV kostja enda avalduse alusel, seega on tuvastatud, et laps põlvneb kostjast.

1. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kostja MV ei ole töövõimetu ega tõendanud, et tal oleks teisi ülapeetavaid, kes osutuksid MV´ile elatise maksmise korral vähem kindlustatuks. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga. Kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Varaliste kohustuste võtmisel peab vanem arvestama, et võetav kohustus võimaldaks tal nõuetekohaselt lapse ülalpidamiskohustust täita. Seega kostja ei ole kohtu hinnangul teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada ülalpidamiskohustuse täitmine. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostjalt välja mõista oma alaealise lapse ülalpidamiseks elatis miinimumsummas 145 eurot kuus.
2. Hageja palub elatise välja mõista tagasiulatuvalt alates 12.09.2002.a.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamisekohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tulenevalt TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et elatist saab tagasiulatuvalt välja mõista alates 29.05.2011.a. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a. määruse nr 90 ja 23.08.2010.a. määruse kohaselt oli töötasu alammääraks 2011.a. 278,02 eurot. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011.a. määruse nr 169 kohaselt on töötasu alammäär alates 01.01.2012.a. 290 eurot kuus.

1. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatis alates hagi esitamisest summas 145 eurot. Tagasiulatuvalt perioodi 29.05.2011.a. kuni 31.12.2011.a. eest tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks elatist summa 973,07 eurot (7 x 139,01 eurot). Perioodi 01.01.2012.a. kuni 28.05.2012.a. eest tuleb kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt elatist summas 725 eurot (5 x 145 eurot). Välja mõistetud igakuine elatis tuleb kanda hageja seadusliku esindaja ME´a arveldusarvele nr XXXXXXXXX Swedbank AS-is.
2. Kuivõrd tegemist on TsMS § 405 sätestatud lihtmenetluse asjaga, tuleb käesolev kohtuotsus tunistada TsMS §-de 468 lg 3 ja 405 lg 1 p 10 alusel viivitamata täidetavaks.
3. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõuta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ning ka hagimaterjalidest ei nähtu, et pooled oleks menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille jaotamise viisi peaks kohus kindlaks määrama. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker kohtunik