KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tallinna Halduskohus Dagmar Maastik 6.märtsil 2013.a. Tallinnas 3-13-278 G.L. kaebus Tallinna Vanglalt kahju hüvitamiseks ja Tallinna Vanglale ettekirjutuse tegemiseks RESOLUTSIOON Tagastada kaebus selle esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Kohtule esitatud kaebuses palub Tallinna Vangla kinnipeetav G.L. välja mõista Tallinna Vanglalt talle tekitatud mittevaraline kahju ning kohustada vanglat kahju hüvitamise taotlusi uuesti läbi vaatama. Asja materjalist nähtuvalt esitas kaebaja Tallinna Vangla direktorile 14.11.2012.a. taotluse sõnumisaladuse rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju 15 000 euro hüvitamiseks ja 15.11.2012.a. taotluse helistamise mittevõimaldamisega tekitatud mittevaralise kahju 500 euro hüvitamiseks. Tallinna Vangla 15.01.2013.a. kirjadega nr 5-18/47795-1 ja nr 518/47984-1 jäeti mõlemad taotlused rahuldamata. Kaebuse kohaselt helistas kaebaja prokuratuuri, kuna tundis huvi ühe kriminaalasja vastu seoses vanglaametnikuga. Kaebaja kõnet kuulis pealt vanglateenistuse ametnik T.Kaljumaa, kes uuris selle asjaolusid. Kuna kaebaja valvurile kõne sisu ei avaldanud, ei võimaldanud T.Kaljumaa kaebajal 5.11.2012.a. helistada. T.Kaljumaal oli küll 5.11.2012.a. vaba päev, kuid niisugusel juhul oleks pidanud keegi teine teda asendama, et tagada kaebaja õigused ja vajadused. 6.
- 2012.a. sai kaebaja vestelda 3,16 minutit prokuröriga, kuid ametnik katkestas kõne. Alusetu on Tallinna Vangla väide, et kaebaja loobus 8.11.2012.a. lähedastele helistamisest. Kaebaja tegi väidetavalt 9.11.2012.a. kaks ametlikku kõnet kestusega 10 minutit ja lisaks ka mitmeminutilise erakõne. Tallinna Vangla jätab aga märkimata erakõne kestuse, kuna kaebaja reaalselt erakõnes rääkida ei saanud. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Riigivastutuse seaduse(RVS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandaja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud(kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju polnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada. RVS § 9 lg 1 alusel võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Eeltoodust lähtudes on kahjunõude põhjendatuse kontrollimisel vaja kindlaks teha, kas kaebajale on tekitatud kahju, kas väidetav kahju on tekitatud haldusorgani õigusvastase tegevuse tulemusena avalik-õiguslikus suhtes ning kas kahju tekkimise ja õigusvastase tegevuse vahel on põhjuslik seos. Kui ka üks nimetatud kahjunõude rahuldamise eeldustest on täitmata, puudub seaduslik alus kahjunõude rahuldamiseks. Kohtu hinnangul pole kaebajale kahju tekitatud. Haldusmenetluse seaduse § 5 lg 5 sätestab, et kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Kuna kõnealused sündmused leidsid aset 2012.a., tuleb kohaldata sel ajal kehtinud vangistusseaduse (VangS) sätteid. Kuni 31.12.2012.a. kehtinud VangS § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni(välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Vastavalt justiitsministri 30.11.2000.a. määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“(VSE) §le 51 võib kinnipeetav kasutada talle helistamiseks ettenähtud kohakindlat või teisaldatavat telefoni ning talle vanglateenistuse poolt väljastatud telefonikaarti. Telefoni kasutamise korral tagatakse kinnipeetavale telefoni teel edastatava sõnumi kaitse(lg 1); kinnipeetavale võimaldatakse telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Telefoninumbri valib kinnipeetav või selleks määratud teenistuja. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras(lg 2). Tallinna Vangla 15.01.2013.a. vastusest nr 5-18/47795-1 kaebaja kahju hüvitamise taotlusele selgub, et
- nädalal, s.o. 5.11.-11.11.2012.a. sai kaebaja telefoni kasutada 6.11.2012.a., mil ta sai telefoniga rääkida 3,16 minutit. 8.11.2012.a. sai kaebaja telefoniga rääkida 1,16 minutit ning järgmisel päeval valiti kaebaja esitatud numbritele 7 kõnet ja ta sai rääkida 18,6 minutit. Seega sai kaebaja osutatud nädalal kokku telefoniga rääkida 22,92 minutit. Tallinna Vangla vastuses on märgitud, et 9.11.2012.a. sai kaebaja päeva jooksul kaks korda helistada, esmalt tegi kaebaja mitme minuti pikkuse ametliku kõne ning hiljem samal päeval rohkem kui 10 minutit kestva ametliku kõne ja lisaks mitmeminutilise erakõne. Sellest nähtuvalt sai kaebaja teha soovitud erakõne ning kaebaja pole nimetanud ühtegi põhjust, mis tal väidetavalt rääkimist takistas. Seega on alusetu väide, et sellel päeval kaebaja reaalselt erakõnes vestelda ei saanud. Tallinna Vangla 15.01.2013.a. vastusest nr 5-18/47984-1 kaebaja kahju hüvitamise taotlusele selgub, et
- nädalal, s.o. 12.11.-18.11.2012.a. oli kaebajal võimalus telefoni kasutada 12.11.2012.a., mil tema poolt esitatud numbritele valiti kaheksa kõnet ning ta sai rääkida kokku 20,39 minutit. 15.11.2012.a. valiti kaebaja esitatud numbritele 7 kõnet ja ta sai rääkida 18,6 minutit. Kokku sai kaebaja telefoni kasutada 38,99 minutit. Tallinna Vangla vastusest nähtub, et mõlemal nädalal on kaebajal võimaldatud telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Käsitletaval juhul on kaebaja saanud helistada isegi rohkem kui VSE §-s 51 lg 2 ette nähtud üks kord nädalas. 5.11.11.11.2012.a. sai kaebaja rääkida kolmel päeval – teisipäeval, neljapäeval ja reedel ning 12.11.18.11.2012.a. kahel päeval – esmaspäeval ja neljapäeval. Seega on Tallinna Vangla võimaldanud kaebajal teha nii ametlikke kõnesid kui ka erakõnesid ning vangla pole rikkunud VangS-s ja VSE-s sätestatud helistamise korda. Tallinna Vangla tegevus on olnud õiguspärane. Kaebaja selgitab, et 5.11.2012.a. ei võimaldatud tal telefoni kasutada ja kuigi T.Kaljumaal oli 5.11.2012.a. vaba päev, oleks sellisel juhul pidanud keegi teda asendama, et tagada kaebaja õigused ja vajadused. Kaebaja leiab, et sellega rikkus Tallinna Vangla VangS § 28 lg
- Osutatud sätte kohaselt võib vanglateenistuse ametnik piirata kinnipeetava sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigust, kui see ohustab vangla julgeolekut või korda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Keelatud on kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga. VangS § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni(välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub VSE-s sätestatud korras. Kaebaja leiab ekslikult, et VangS § 28 lg 3 sätestatud piirangust, mis keelab piirata telefoni kasutamist suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga, tuleneb talle võimalus helistada osutatud asutustele ja isikutele piiramatult igal tema poolt soovitud ajal. Vastavalt VSE §-le 51 lg 2 võimaldatakse kinnipeetaval telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas ning täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. Seega pole Tallinna Vanglal kohustust tagada helistamist rohkem kui ühel korral nädalas ning seda ette nähtud ühte korda pole piiratud. 2012.a. kehtinud Tallinna Vangla direktori 16.04.2009.a. käskkirjaga nr 21 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra kohaselt toimub telefoni kasutamine vastavalt kinnitatud graafikule(p 6.3.1), telefoni kasutamise kestus eelvangistushoones ja kartseris on mitte vähem kui 5 minutit, sõltuvalt telefoni kasutada taotlenute arvust(p 6.3.2). Tallinna Vangla peab telefoni kasutamisel arvestama kõigi kinnipeetavate huvidega, mitte üksnes kaebaja omadega. Kaebaja märgib, et valvur T.Kaljumaa kuulas pealt tema kõnet prokuratuuriga ning uuris selle asjaolusid. Tallinna Vangla 15.01.2013.a. vastusest nr 5-18/47795-1 nähtuvalt kinnitas T.Kaljumaa, et ei vestelnud kordagi kaebajaga sõnumi saladuse teemal. Kohtul puudub põhjus kahelda vanglaametniku sõnades. Kaebaja selgitab, et tema vanglaametniku väidetava küsimise peale talle enda kõne sisu ei avaldanud, sellega möönab kaebaja ka ise, et vanglaametnik tema kõne sisu pealt ei kuulanud. Seda aga, kellega kaebaja telefoni teel suhtleb, peab vanglaametnik kontrollima vastavalt VangS §-le 29 lg 21, mis sätestab, et vanglateenistus kontrollib, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb või kirjavahetust peab. Telefonikõnede puhul on vanglateenistusel õigus registreerida selle isiku ees- ja perekonnanimi või asutuse nimi, kuhu kinnipeetav helistab, helistamise aeg ja kõne kestus. VSE § 4 kohaselt nõuab vanglateenistus telefonikõnede kontrollimiseks kas enne või pärast telefonikõne toimumist kinnipeetavalt järgmiste andmete kirjalikku esitamist: kinnipeetava ees- ja perekonnanimi; isiku ees- ja perekonnanimi või asutuse nimi, kuhu kinnipeetav helistab; telefoninumber, millele ta helistab ning helistamise kuupäev, kellaaeg ja kõne kestus. Kui andmed esitatakse enne helistamist, siis märgib kinnipeetav kuupäeva ja soovitava helistamise kellaaja. Eeltoodust lähtudes on kaebus ilmselgelt perspektiivitu, sest kaebaja poolt kirjeldatud Tallinna Vangla ametnike tegevus oli kooskõlas õigusaktidega ei saanud kaebajale tekitada mitte mingisugust mittevaralist kahju. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/ D. Maastik