← Eesti

2-11-11961/21

2-11-11961 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Viktor Brügel Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2013.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-11961 Tsiviilasi Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali hagi OK vastu 314 707.12 euro ja viivise nõudes Tsiviilasja hind 314 707.12 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal (registrikood 10221469, asukoht Liivalaia 45, 10145 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Marit Toom (Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ, Roseni 7, Tallinn 10111, e-post: menetlus@mklaw.ee); Kostja: OK (isikukood XXX, elukoht: XXX); Kostja lepinguline esindaja: advokaat Veiko Viisileht (Alvin, Rödl & Partnerid Advokaadibüroo, Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn; e-post: menetlus@roedl.ee). Asja läbivaatamine Viimane kohtuistung 10.jaanuar 2013 /kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  2. Hagi rahuldada.
  3. Välja mõista kostjalt OK hageja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kasuks 500 000 (viissada tuhat) eurot, sellest põhivõlgnevus 314707,12 eurot ja viivis 185292,88 eurot. Menetluskulud Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise 1 2-11-11961 eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja nõuded
  4. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal (edaspidi hageja) ja OK(edaspidi kostja) 04.03.2008.a käenduslepingu, mille kohaselt vastutab kostja hageja ja osaühing CI(edaspidi põhivõlgnik) vahel 09.04.2007.a sõlmitud tuletistehingute kliendilepingust ning 10.04.2007.a sõlmitud tuletistehingute raamlepingust tulenevate põhi-võlgniku maksekohustuste täitmise eest kuni 500 000 euro ulatuses. Põhivõlgnik jättis tuletis-tehingute lepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt täitmata. 18.05.2009.a kuulutas Harju Maakohus välja põhivõlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise seisuga oli põhivõlgniku tuletistehingute lepingust tulenev võlgnevus 769 753.88 Ameerika Ühendriikide dollarit (USD). Hageja nõuet ei ole põhivõlgniku pankrotivara müügist laekunud rahast rahuldatud. Hagejaga sõlmitud raamlepingu kohaselt kauples põhivõlgnik ICE börsil Gasoili futuuridega. Vastavalt 12.07.2007.a krediidiotsusele oli põhivõlgniku limiit kütteõli futuurtehingute tegemiseks 500 000 eurot, millest 200 000 eurot ületav osa pidi olema tagatud tagatiskontol oleva sularahatagatisega. Tulenevalt kliendilepingu lisa punktist 3 tasaarveldas hageja iga kuu esimesel pangapäeval kõik põhivõlgniku vastaspositsioonid, mille tarneaeg jäi eelmisesse kuusse, debiteerides või krediteerides põhivõlgniku põhikontot nende positsioonide osas kuu neljandal pangapäeval. 06.02.2008 debiteeris hageja põhivõlgniku pangakontot jaanuari futuurtehingute kahjumi võrra 117150 USD. Vastavalt raamlepingu p 2.
  5. nõustus põhivõlgnik hoidma oma kontodel debiteerimise võimaldamiseks vajalikke vahendeid. Kuna põhivõlgniku põhikontol puudusid piisavad vahendid, jäi põhivõlgniku põhikonto miinusesse 110532,72 USD. 06.02.2008 andis põhivõlgniku juhatuse liige AV hagejale korralduse müüa 25 partiid kütteõli, mille hageja koheselt täitis. Kuni 18.02.2008 püsis põhivõlgniku futuurtehingute positsioon tagatiskonto limiidi piires.19.02.2008 ületas positsioon kütteõli turuhinna kõikumisest tulenevalt põhivõlgnikule antud tagatiseta limiidi (200 000 EUR) piiri, kuid põhivõlgniku tagatiskontol piisav sularahatagatis puudus. Vastavalt raamlepingu p-le 2.2 kohustus põhivõlgnik kandma kauplemise ajal kontole tehinguga seotud tagatissumma, mille suurus põhines hageja poolt arvutatud tehingute tagatise väärtusel ning kasutataval limiidil. Tulenevalt asjaolust, et põhivõlgnik oli ületanud limiidi, mille piires sai tagatiseta tehinguid teha, palus hageja kanda tagatiskontole tagatisdeposiidi vastavusse viimiseks 3780 USD (2578,27 EUR*1,4661=3 780,00 USD). 12.03.2008.a saabus põhivõlgnikul vastupidise tehingu tegemise, st tagasiostmise tähtaeg ja põhivõlgnik andis hagejale korralduse osta 25 partiid kütteõli, mille hageja koheselt täitis. Nimetatud tehingust tekkis põhivõlgnikule kahju 519 250 USD. Samal päeval soovis põhivõlgnik avada samale kogusele uued positsioonid. Tulenevalt asjaolust, et tehingu tegemiseks puudus põhivõlgniku tagatiskontol piisav sularahatagatis, hageja põhivõlgniku nimel uusi futuurtehinguid ei sõlminud. Nähes ette põhikonto debiteerimist 519 250 USD ulatuses, tunnistas kostja 27.03.2008.a põhivõlgniku esindajana võlgnevuse olemasolu, teatas tekkinud makseraskustest ning taotles võlgnevuse kustutamiseks maksegraafikut, mille kohaselt nõustus põhivõlgnik tasuma 31.03.2008.a 200 000 USD ning edaspidi igakuiselt kuu viimasel päeval 50 000 USD. 27.03.2008.a teavitas hageja põhivõlgnikku, et pärast esimese makse tasumist 31.03.2008.a on võimalik sõlmida kokkulepe ülejäänud summa tasumiseks. 31.03.
  6. tasus põhivõlgnik põhikontole 200 000 USD. Sellega tasus põhivõlgnik hagejale täielikult 2008.a jaanuaris tehtud futuurtehingute tulemusena tekkinud võla 110 532.72 USD. Tulenevalt kliendilepingu lisa punktist 3 debiteeris hageja aga 04.04.2008.a põhivõlgniku põhikontot 519 250 USD ulatuses, mille tulemusena oli põhivõlgniku põhikonto 04.04.2008.a pangapäeva lõpuks 435 026.51 USD ulatuses miinuses. Eelnimetatud võlgnevuse tasumiseks põhivõlgnik edasisi makseid vastavalt tema 27.03.2008.a avaldusele enam ei teinud, vaid hakkas esitama võlgnevuse mahu ja tasumise tingimuste kohta täiendavaid nõudeid, mille osas hageja ja põhivõlgnik enam kokkuleppele ei 2 2-11-11961 saanud. Hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingu punktide 1 ja 3 kohaselt vastutab kostja hageja ja põhivõlgniku vahel 09.04.2007.a sõlmitud kliendilepingust ning 10.04.2007.a sõlmitud raamlepingust tulenevate maksekohustuste täitmise, samuti tagatava kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede eest, kusjuures kostja vastutuse ülempiiriks on käenduslepingu punkti 4 kohaselt 500 000 eurot. 02.01.2009.a esitas hageja kostjale koos pankrotihoiatusega nõude tasuda põhivõlgniku tuletistehingute lepingute täitmata jätmisest ja käenduslepingust tulenev nõudesumma 500 000 eurot hiljemalt 16.01.2009.a. Kostja kohustust täitnud ei ole. Hageja nõuab kostjalt kui käendajalt võlgnevuse tasumist käenduslepingu järgi piiratud 500 000 euro ulatuses, millest põhivõlgnevus on 314 707.12 eurot ja viivis 185 292.88 eurot (tl 2-8).
  7. Hageja leiab täiendavalt, et kostja ei ole käenduslepingut tühistanud. Kostja 23.05.2008 kirja ei saa käsitleda tühistamisavaldusena, kuna seda ei saatnud mitte kostja, vaid põhivõlgnik, samuti nimetatud kirjast ei nähtu tahet käenduslepingu tühistamiseks. Ka 07.01.2009 kirja ei saa lugeda tühistamisavalduseks, kuna selles ei ole väljendatud kostja tahet käenduslepingu tühistamiseks ning selles ei ole välja toodud tühistamise aluseks olevaid asjaolusid. 6-kuuline tähtaeg käenduslepingu tühistamiseks oli 07.01.2009 kirja saatmise hetkeks juba möödunud. Hageja ei ole andnud kostjale ega põhivõlgnikule lubadust võimaldada pärast kostja poolt käenduse andmist põhivõlgnikul jätkata tuletisinstrumentidega kauplemist vastavalt nende vahel sõlmitud lepingutele. Nimetatud asjaolu pidi olema kostjale arusaadav juba vahetult pärast käenduslepingu sõlmimist. Nimetatud nähtub ka 27.03.2008 e-kirjast, mille hageja nõudis põhivõlgnikult (vaatamata kostja poolt antud käendusele) tekkinud võlgnevuse tasumist. Hageja ei ole oma lepingulisi kohustusi kostja ees rikkunud. Kostja ei ole tõendanud, et põhivõlgniku poolt avatud positsioonid tekitasid põhivõlgnikule kahjumit juba alates 14.02.
  8. Põhivõlgnikuga sõlmitud lepingutest ei tulenenud hagejale kohustust sulgeda põhivõlgniku positsioonid koheselt pärast nende kahjumlikuks muutumist või pärast kokkulepitud tagatise piirmäära ületamist. Kostja ja hageja töötaja vahel 12.03.2008 toimunud telefonivestluse ajal esitas kostja hagejale korralduse üksnes olemasolevate positsioonide sulgemiseks, kusjuures hageja teatas üheselt, et tulenevalt krediidilimiidi ületamisest (margin-call) ei ole põhivõlgnikule võimalik uusi positsioone avada. See, et hageja keeldus täitmast põhivõlgniku uusi korraldusi, ei mõjutanud põhivõlgnikul juba tekkinud kohustuste suurust. Põhjendamatud on ka kostja väited 06.02.2008 toimunud tehingu tühisuse kohta. Põhivõlgnik on 06.02.2008 tehingu heaks kiitnud, isegi kui korralduse vastava tehingu tegemiseks andis hagejale selleks AV kui mitteõigustatud isik (tl 130-138). Hageja jäi ka kohtuistungitel varasemate väidete ja põhjenduste juurde (tl 160-165, 172-174, 208-209, 216-221). Kostja vastuväited hagile
  9. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuse kohaselt 06.02.2008 andis AV põhivõlgniku esindajana pangale korralduse müüa 25 partiid kütteõli, kuid ekslik on hageja väide, nagu oleks AV olnud põhivõlgniku juhatuse liige. AV tegelikkuses esindusõigust ei olnud, mistõttu edastas hageja põhivõlgnikule 07.02.2008 e-kirja koos volikirjaga, mis andis tehingute tegemiseks esindusõiguse AV alates 01.01.2006.a. Veebruaris 2008 pöördus hageja kostja ja põhivõlgniku poole nõudega täiendava tagatise andmiseks. Arvestades pangaga sõlmitud kokkulepet, et pärast käenduse andmist on tagatiseta limiidi piir 500 000 eurot, sõlmis kostja 04.03.2008 hagejaga käenduslepingu. 12.03.2008.a saabus põhivõlgnikul vastupidise tehingu tegemise tähtaeg. Nimetatud tehingust tekkis põhivõlgnikule kahju 519 250 dollarit. Samal kuupäeval soovis põhivõlgnik kauplemisega jätkata, kuid hageja sõnamurdliku käitumise tõttu ei olnud see võimalik. Kokkuleppel hagejaga, mille sisuks oli futuuridega kauplemise jätkamine, tasus põhivõlgnik 31.03.2008.a oma kontole 200 000 dollarit, mille hageja põhivõlgniku kontolt debiteeris. Seega oli tehingutest futuuridega põhivõlgnikule tekkinud kahju 31.03.2008.a seisuga 319 250 dollarit. Alates 12.03.2008 lõpetas hageja kostjaga lepingu, mida kinnitab ka hageja käitumine - ta ei täitnud põhivõlgniku korraldust. Kostja leiab, et 06.02.2008 toimunud tehing 25 partii kütteõli 3 2-11-11961 ostmiseks on tühine, sest põhivõlgnik ei ole hagejale vastavat korraldust andnud. AV tähtajaliselt antud esindusõigus lõppes 31.12.
  10. Kostja kui põhivõlgniku juhatuse liige viibis 06.02.2008 tehingu tegemise ajal Venemaal, mida teadis ka hageja. Põhivõlgniku esindaja ei saanud hagejaga telefonikõne toimumise ajal rääkida, sest viibis koosolekul. Mis põhjusel helistas hageja AV, jääb kostjale arusaamatuks. AV ei olnud põhivõlgniku esindamise õigust ning tehtud tehing on tühine. Samuti leiab kostja, et hagejaga sõlmitud käendusleping on tema poolt tühistatud. Kostja on teinud tühistamisavalduse oma 23.05.2008 kirjas ja on nimetatule juhtinud tähelepanu oma 07.01.2009 kirjas. Hageja aktsepteeris kostja poolt antud käendust tagatisena ning kinnitas, et peale käenduse andmist ja täiendava tagatissumma tasumist lubab põhivõlgnikul jätkata kauplemist. Sellega tekitas hageja kostjas ja põhivõlgnikus arusaama, et käenduslepingu andmisega on tagatud põhivõlgniku võimalus positsioonide avamiseks suunaga ülespoole ning sellele vastavalt tehingute jätkamiseks. Peale käenduslepingu sõlmimist keeldus panga esindaja RM kauplemiskorralduse andmisest positsioonide avamiseks suunaga ülespoole vaatamata sellele, et poolte vahel sõlmitud tuletistehingute lepingu kohaselt oli antud tagatis piisav. Seisuga 04.04.2008 oleks põhivõlgnikul olnud arvestades hetke kahjumit, tehingute limiiti ja tagatisvara suurust võimalik teostada tehinguid 350 698,61 USD väärtuses. Juhul kui kohus leiab, et hagejal on kostja vastu kehtiv nõue, tuleb kostja arvates hageja õiguste kasutamine hea usu põhimõttele tuginedes tõkestada. Hageja on oluliselt rikkunud kliendilepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu on maaklerina ise enesele ja põhivõlgnikule kahju tekitanud. Kuigi tagantjärele selgus, et positsioonid tekitasid põhivõlgnikule kahjumit juba alates 14.02.2008, ei sulgenud hageja positsiooni hetkel, mil need ületasid kokkulepitud tagatiseta piirmäära. Sellegipoolest ei pöördunud pank põhivõlgniku poole positsioonide sulgemise nõudega ega sulgenud positsioone ka ise (ei rakendanud stopp-loss orderit). Hageja on rikkunud kliendilepingut ka teisel korral, kui ei teinud tehinguid hoolimata krediidilimiidi tõstmisest 500 000 euroni. 12.03.2008 esitas põhivõlgnik hagejale korralduse 25 partii kütteõli ümberrullimiseks (roll-on), mis tähendab, et põhivõlgnik andis korralduse müüa senised positsioonid ning samaaegselt osta samad positsioonid, kuid vastupidises suunas, st põhivõlgnik tegi korralduse avada samad positsioonid ülespoole, nähes ette turuhinna tõusmist. Hageja ei täitnud põhivõlgniku antud korraldust. Sel ajal ei olnud saabunud 25 partii kütteõli tagasiostu tähtaeg, mis pidi saabuma samal päeval kell 14:
  11. Hageja müüs partiid kell 11:36, millise tehingu tegemiseks ta ei olnud õigustatud, sest klient ei olnud talle vastavat korraldust andnud. Tehing on tekitanud kahju positsiooni tagasiostu tähtajal müües oleks põhivõlgnikule tekkinud kahju olnud väiksem. Futuuride võõrandamisest ümberrullimise käigus oleks põhivõlgnik saanud kahju 519250 USD, seega oli tegelik kahjum 336978,54 eurot, jäädes allapoole limiidist 500 000 eurot. Nimetatud arvestades ei olnud hagejal õigus tehingu tegemisest keelduda (tl 112-119). Kostja jäi kohtuistungitel oma varasemate seisukohtade juurde, loobudes täiendavalt hageja nõude suhte aegumise vastuväitest (tl 146-151, tl 172-174, 183-184, 208-209, 216-221). Kohtuotsuse põhjendused
  12. Kohus, läbi vaadanud hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate kirjalike seisukohtadega, kuulanud pooled ja tunnistajad ära kohtuistungitel ning läbi vaadanud tsiviilasja kirjalikud materjalid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  13. Poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel tegi kohus kindlaks järgmised asjaolud: 1) 09.04.2007.a sõlmisid hageja ja põhivõlgnik (OÜ CI) tuletistehingute kliendilepingu ja järgmisel päeval (10.04.2007) tuletistehingute raamlepingu (tl 11-50); 4 2-11-11961 2) 12.07.2007.a krediidiotsusega oli põhivõlgniku limiit kütteõli futuurtehingute tegemiseks 500 000 eurot, millest 200 000 eurot ületav osa pidi olema tagatud tagatiskontol oleva sularahatagatisega (tl 75); 3) 06.02.2008 debiteeris hageja põhivõlgniku põhikontot (XXXXXXXXXXXXXX) jaanuari futuurtehingute kahjumi võrra 117150 USD ja jääki (6617,28 USD) arvesse võttes jäi põhivõlgniku põhikonto miinusesse 110532,72 (tl 81); 4) 06.02.2008 andis AV põhivõlgniku esindajana hagejale korralduse müüa 25 partiid kütteõli (tl 193); 5) 19.02.2008 ületas põhivõlgniku futuurtehingute positsioon tagatiskonto limiidi 200000 EUR piiri ja hageja palus kanda tagatistekontole tagatisdeposiidi vastavusse viimiseks 3780 USD = 2578,27 EUR, kuna põhivõlgniku tagatiskontol

(17000740434)sularahatagatis puudus (tl 84, 88); 6) 04.03.2008 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu, mille kohaselt vastutab kostja hageja ja osaühing CI(kliendi) vahel 09.04.2007.a sõlmitud tähtajatu tuletis-tehingute lepingust ning 10.04.2007.a sõlmitud tähtajatu tuletistehingute raamlepingust tulenevate põhivõlgniku maksekohustuste täitmise eest solidaarselt kliendiga, käendaja rahalise vastutuse ülempiiriks 500 000 eurot (tl 10); 7) 12.03.2008.a andis kostja põhivõlgniku esindajana hagejale korralduse tagasi osta 25 partiid kütteõli hinnaga 990 USD/mt, mille hageja täitis. Nimetatud tehingust tekkis põhivõlgnikule kahju 519 250 dollarit (tl 125, 194-195); 8) 27.03.2008 avaldusega teatas OK põhivõlgniku juhatuse liikmena hagejale, et vastavalt hageja ja põhivõlgniku vahelisele tuletistehingute raamlepingule on põhivõlgnikul tekkinud makseraskus tagatisdeposiidile ja põhivõlgnik sooviks saada võlgnevuse kustutamiseks maksegraafikut, mille esimese osana tasuks 31.03.2008 200000 USD ning edaspidi igakuiselt kuu viimasel päeval 50 000 USD (tl 89); 9) 27.03.2008 teavitas hageja põhivõlgnikku, et pärast esimese makse tasumist 31.03.2008 summas 200 000 USD on võimalik sõlmida kokkulepe ülejäänud summa tasumiseks (tl 90); 10) 31.03.
  1. tasus põhivõlgnik põhikontole 200 000 dollarit (tl 81); 11) 04.04.2008 debiteeris hageja põhivõlgniku põhikontot 519 250 dollari ulatuses, mille tulemusena oli põhivõlgniku põhikonto 04.04.2008.a pangapäeva lõpuks 435 026.51 dollari ulatuses miinuses, millise võlgnevuse tasumise põhivõlgnik edasisi makseid ei teinud (tl 82); 12) 23.05.2008 saatis põhivõlgniku juhatuse liige OK hagejale ettepaneku hageja ja põhivõlgniku vahel 09.04.2007 sõlmitud tuletistehingute lepingu jätkamiseks. Ettepaneku kohaselt oli põhivõlgniku ärikahjumiks kostjaga käenduslepingu sõlmimise päevaks 04.03.2008 329375 USD. Kokkuleppel pangaga ja tulenevalt tuletistehingute lepingust andis kostja hagejale aksepteeritava tagatise käenduslepingu näol summas 500 000 eurot kauplemise jätkamiseks. Käenduslepingu andmise eelduseks oli panga lubadus tagada tegevust tuletistehingutega tagatissumma ulatuse ja võimaluse andmine positsioonide avamiseks suunaga ülepoole. Kauplemisperioodi lõpul, so 12.03.2008 kui positsioonid suleti, oli tehingute seisuks 519250 USD. Telefoni teel hr Raul Mägile antud kauplemiskorralduse andmisest positsioonide avamiseks suunaga ülespoole, keeldus viimane põhjendamata, seda vaatamata piisava tagatise olemasolule, so käenduslepingule summas 500 000 eurot. Kirjas märgitakse, et kui OÜ CI oleks teadnud, et tal ei ole võimalik vastavalt lubadustele ümberrullimist teostada, siis ei oleks kostja ka vastavat käenduslepingut sõlminud. Käendusleping ei olnud panga poolt sõlmitud vastavuses heade kommetega (tl 121-122); 13) Kohtumäärusega 18.05.2009 kuulutati välja OÜ CI pankrot (tl 51-58): 14) 02.01.2009 esitas hageja kostjale pankrotihoiatuse nõudega tasuda põhivõlgniku tuletistehingute lepingute täitmata jätmisest ja käenduslepingust tulenev nõudesumma 500 000 eurot hiljemalt 16.01.2009 (tl 54); 5 2-11-11961 15) Vastuseks hageja pankrotihoiatusele teatas kostja 07.01.2009 kirjaga, et on jätkuvalt seisukohal, et panga poolt on käendusleping sõlmitud vastuolus heade kommetega (tl 123124). 16) Kohtumäärusega 15.06.2010 jäeti rahuldamata hageja avaldus kostja suhtes ajutise halduri nimetamiseks (tl 59-69).
  2. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et Anti Valgepeal ei olnud 06.02.2008 põhivõlgniku esindajana hagejale 25 partii kütteõli müügiks korralduse andmisel põhivõlgniku esindusõigust ja seetõttu oli tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 alusel tühine. Kohus jagab hageja seisukohta, et kostja selline vastuväide tõendamata. Kohtule ei ole esitatud väidetavat hageja 07.02.2008 e-kirja ega tõendeid selle kohta, et Anti Valgepeale antud volikirjast tulenev esindusõigus lõppes 31.12.
  3. Hageja poolt kohtule esitatud 01.01.2006 volikirja kohaselt, millega kostja põhivõlgniku esindajana volitas Anti Valgepead hagejaga tuletistehinguid sõlmima, kehtis see seni, kuni klient ei ole panka volituste lõppemisest teavitanud (tl 167). Puuduvad tõendid, et põhivõlgnik oleks hagejat teavitanud kuni 06.02.2008 Anti Valgepeale antud volituste lõppemisest. Kohtuistungil AV poolt antud ütlused tema volituste peatumise kohta on ebamäärased. Nimetatud ütluste kohaselt ta kinnitas põhivõlgniku nimel 06.02.2008 tehtud tehingu 25 partii kütteõli futuuride ostmiseks ja tal tavapäraselt oli volitus antud tegevuseks, kuid 06.02.2008 justkui olevat tal volitused peatatud. Kohus nõustub hagejaga, et isegi kui AV volitused 06.02.2008 tehingu tegemiseks olid ebaselged, on põhivõlgnik hilisema 12.03.2008 tehinguga varasema 06.02.2008 AV poolt põhivõlgniku nimel tehtud tehingu heaks kiitnud (TsÜS § 129 lg 1). Kohtu hinnangul just sel eesmärgil pöördus kostja põhivõlgniku seadusliku esindajana 12.03.2008 hageja töötaja poole „..Kuule, mul seal panna seal juba positsioonid juba vaja kinni seal“ (12.03.2008 kl 12:13 telefonikõne salvestus tl 194-195). Kostja väite, et ta ei ole tehingut heaks kiitnud, vaid tema tegevus on käsitletav kahjulike tagajärgede likvideerimise ja minimaliseerimisena, loeb kohus paljasõnaliseks. Samuti nõustub kohus hagejaga, et asjaolu, kas kostja põhivõlgniku juhatuse liikmena viibis 06.02.2008 komandeeringus või mitte, ei oma asjas tähtsust (tl 153-154).
  4. Erinevalt eeltoodust kohus nõustub kostja vastuväitega, et kostja 23.05.2008 kirjas hagejale toodud avaldust ...“kui OÜ CI oleks teadnud, et tal ei ole võimalik vastavalt lubadustele ümberrullimist teostada, siis ei oleks hr.OK ka vastavat käenduslepingut teinud. Käendusleping ei ole olnud panga poolt sõlmitud vastavuses heade kommetega“ võib lugeda kostjapoolseks 04.03.2008 käenduslepingu tühistamisavalduseks TsÜS § 98 mõttes. Kohus jagab kostja seisukohta, et tühistamisavalduse puhul piisab arusaadavalt väljendatud tahte-avaldusest, mille kohaselt avaldaja loeb tehingu mingil põhjusel, st mingite faktiliste asjaolude tõttu, tühiseks. Asjaolul, et kostja on saatnud nimetatud 23.05.2008 kirja mitte isiklikult enda nimelt, vaid põhivõlgniku juhatuse liikmena, kohtu hinnangul tähtsust ei ole, kuna mõlemad isikud (so kostja ja põhivõlgniku juhatuse liige) langevad füüsilise isikuna kokku. Seega käenduslepingu tühistamise formaalsed eeldused on nimetud avalduse puhul kohtu hinnangul täidetud. See aga siiski veel ei tähenda, et tühistamisavaldus oleks automaatselt kehtiv, kuna lisaks tühistamise formaalsetele eeldustele peavad tühistamise puhul olema täidetud ka materiaalsed eeldused. Kostja väidete kohaselt on ta 23.05.2008 tühistamisavalduses toonud esile asjaolud, mis viitavad pettusele TsÜS § 94 järgi. Hageja olevat oma lubadustega tekitanud kostjas ja põhivõlgnikus arusaama, et käenduslepingu andmisega on tagatud põhivõlgniku positsioonide avamiseks suunaga ülespoole ning sellele vastavalt tehingute jätkamiseks. Hageja on käenduslepingu sõlmimisel eesmärgiga saavutada kostja poolt lepingu allkirjastamine, avaldanud kostjale ebaõigeid asjaolusid, et lepingu sõlmimise järgselt on põhivõlgnikul võimalik futuuridega kauplemisega jätkata. Hiljem on selgunud, et hagejal tegelikult vastavat kavatsust ei olnud. Kostja tugineb tühistamise alustena alternatiivselt veel TsÜS §-le 92 (eksimus) ja §-le 97 (raskete asjaolude ärakasutamine - kuni 01.05.2009 kehtinud redaktsioonis). Eksimusena käsitleb kostja käenduslepingu sõlmimist seetõttu, et kostja sõlmis käenduslepingu väidetavalt vaid seetõttu, et põhivõlgnikul oleks jätkuv võimalus 6 2-11-11961 futuuridega kauplemiseks. Kuivõrd hageja aga vastupidiselt oma lubadusele seda põhivõlgnikule ei võimaldanud, ei parandanud kostja poolt antud käendus põhivõlgniku ega kostja seisundit asjas mingil määral. On selge, et sarnane mõistlik inimene ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud, sest käenduslepingule ei järgnenud mingit hagejapoolset vastusooritust ega tulekut. TsÜS § 97-le tuginemisel leiab kostja, et hageja on käenduslepingu sõlmimisel ära kasutanud asjaolu, et kauplemise jätkamine oli põhivõlgniku majandustegevuse jätkumiseks ning maksejõuetuse vältimiseks hädavajalik. Samuti oli põhivõlgniku jätkuv äritegevus hädavajalik kostjale.
  5. Hageja väitel ta ei ole andnud kostjale lubadust jätkata käenduslepingu sõlmimisel tuletisinstrumentidega kauplemist vastavalt lepingutele ja kostja viidatud asjaolu ei ole käsitletav ei eksimusena TsÜS § 92 lg 1 ja ega pettusena 94 lg 1 tähenduses, kuna tehingu tühistamine nii eksimuse kui pettuse korral saab kõne alla tulla üksnes juhul kui eksinud poolel oli ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludes, mitte tulevikus saabuvates asjaoludest. Kohus leiab asjas kogutud tõendeid kogumis hinnates, et puudub alus käsitleda kostja poolt esitatud asjaolusid eksimusena või raskete asjaolude ärakasutamisena, kuna põhivõlgnikuga sõlmitud tuletistehingute kliendileping ei välistanud põhivõlgniku lepingujärgsete kohustuste täitmiseks täiendavate tagatiste andmist, sealhulgas kolmandate isikute poolt, samuti on kostja põhjendused temapoolsele eksimuse või hageja poolt kostja jaoks raskete asjaolude ärakasutamise osas paljasõnalised. Kohtu hinnangul kostja poolt väljatoodud asjaolud võiksid nende faktilisel esinemisel vastata eelkõige TsÜS § 94 lg 1 (pettus) tunnustele, seega on vaja asjas tuvastada, kas kostjat kallutati käenduslepingut sõlmima hagejapoolse lubadusega käsitleda käenduslepingus nimetatud käenduse ülempiiri 500000 eurot summana, mille piires hageja võimaldab põhivõlgnikul futuuridega kauplemise jätkamist ilma vastava sularahalise tagatiseta. Kohus asub seisukohale, et asjas uuritud tõendid selliseks järelduseks alust siiski ei anna. Nii nähtub kostja ja hageja töötaja Rauli vahelisest telefonikõnest 12.03.2008 kl 12:13, et kui kostja soovis lisaks vanade positsioonide sulgemisele uusi positsioone avada, siis panga töötaja keeldus sellest, viidates põhivõlgnikul vajaliku kauplemislimiidi puudumisele (margin call). Selle peale vastas kostja „jaa seda ma tean, ma tean“. Vastavalt hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmitud tuletistehingute raamlepingu punktile 2.
  6. oli hagejal õigus kliendiga uute tehingute sõlmimisest keelduda, kui tehingute tagatise väärtus ületab kliendi futuuri limiiti ja alates 19.02.2008 oli põhivõlgniku tagatiskonto miinuses tuletistehingute lepinguga maksimaalselt lubatud ulatuses (200 000 eurot). Kohus leiab, et kui oleks mõistlikult usutav kostja väidetu, et temapoolse käenduse andmise eelduseks oli hageja lubadus põhivõlgnikul kaubelda futuuridega ilma sularahalise tagatiseta mitte 200000 euro, vaid 500000 euro piires, oleks loogiline, et kostja põhivõlgniku esindajana oleks panga töötaja keeldumise peale protestinud ja viidanud väidetavale käenduslepingust tulenevale kokkuleppele. Ometi kostja põhivõlgniku esindajana seda ei teinud ja aksepteeris panga töötaja põhjendust, et põhivõlgnikul uute positsioonide avamiseks vajalik kauplemislimiit puudus. Seega kohus järeldab, et seisuga 12.03.2008 ei olnud põhivõlgnik ega kostja seisukohal, et kostja poolt antud käenduse tingimuseks oli hageja poolt põhivõlgnikule antud sularahatagatiseta kauplemislimiidi tõstmine 500000 eurole ning sellistele väidetele hakkasid kostja ja põhivõlgnik tuginema alles hiljem, siis kui selgus, et põhivõlgnik ei suuda futuurtehingutest tekkinud kahjumit täielikult katta. Kohus ei jaga ka kostja seisukohta, et kostja väited oleksid leidnud tõendamist AV ütlustega (tl 216-221). Tunnistajana seletusi andnud AV ütlusest nähtuvalt nõudis pank põhivõlgnikult täiendavaid tagatisi seetõttu, et kütuseturul olid maailmaturu hinnad tõusnud, mistõttu oli vaja põhivõlgniku poolt hoiustatavale kaubale terminalides lisatagatist ja margin call ületas tavapärast piirmäära. Tunnistaja seletust selle kohta, et käendus oli antud kostja poolt ainult selleks, et võimaldada põhivõlgnikul kahjumlike positsoonide sulgemisel koheselt uusi positsioone avada (ümberrullida), loeb kohus kostja käitumise taustal 12.03.2008 ebausaldusväärseks. Õigustatud on siinkohal ka hagejapoolne osundus, et kui käendus anti väidetavalt sellisel põhivõlgniku jaoks olulisel tingimusel, on kummaline, et seda ei fikseeritud käenduslepingus kirjalikult. Kuigi tunnistaja HJ andis ütlusi selle kohta (tl 216-221), et panga esindaja AK möönis põhivõlgniku suhtes pangapoolset käenduslepingust tuleneva kokkuleppe rikkumist, mistõttu põhivõlgnikule oleks tulnud võimaldada 7 2-11-11961 tehinguid jätkata, võtab kohus ütluste hindamisel arvesse, et tegemist on n.ö. tuletatud tõendiga, mille usaldusväärsus on ilma AK enda ütlusteta (viimase ülekuulamist kumbki pooltest ei taotlenud) küsitav. Käenduslepingu sõlmimise põhjuste osas kohus leiab, et olukorras, kus futuurtehingutega seonduvad riskid olid hindade tõusu tõttu suurenenud, ei olnud hagejale keelatud nõuda põhivõlgnikult kui tuletistehingutega kauplejalt käenduse näol lisatagatisi. Et põhivõlgniku puhul oli tegemist kostja kontrolli all oleva äriühinguga, on mõistetav, et käenduse andmist nõuti kostjalt. Eeltoodust tuleneval kohus leiab, et kuigi kostja tegi käenduslepingu osas formaalsetele eeldustele vastava tühistamisavalduse, ei ole see materiaalsete eelduste puudumise tõttu siiski kehtiv ega ole käenduslepingut tühistanud.
  7. Kostja vastuväite osas, et juhul kui käendusleping on kohtu hinnangul kehtiv ega ole tühistatud, on hageja ise rikkunud kliendilepingut, millest tulenevalt ongi tekkinud kahju, jagab kohus hageja seisukohta, et hageja ja põhivõlgnik ei olnud tuletistehingute kliendilepingus kahjumi peatamise orderi (stop-loss) rakendamises (lepingu p 10.1) kokku leppinud ja hagejal puudus õigus sulgeda ilma põhivõlgniku korralduseta tema positsioone isegi siis kui kahjum ületas lepingutega sätestatud tagatiseta piirmäära. Kostja vastuväite osas, et hageja sulges 12.03.2008 põhivõlgniku positsiooni enne kui võlgnik selleks korralduse andis, millest tulenevalt oli põhivõlgniku kahjum väidetavalt suurem, leiab kohus, et tegemist on tõendamata ja paljasõnalise väitega, kuna kohtu hinnangul eelpool viidatud põhivõlgniku ja panga esindaja 12.03.2008 telefonikõnest sellist järeldust teha ei saa (tl 194-195). Samuti nõustub hageja seisukohaga, et isegi juhul kui hageja oleks nõustunud põhivõlgnikule uusi positsioone avama ja koheselt tagasiostma (ümberrullima), ei oleks see mõjutanud põhivõlgnikul juba tekkinud kahjumi suurust ja põhivõlgnik oleks võinud saada uute tehingute tulemusena nii kasu kui ka kahju. Kostja väidet, et nn. ümberrullimise korral oleks ta saanud 22.maiks 2008 tehingutelt tulu 753437 USD, hindab kohus paljasõnalisena ja mittetõendatuks. Kostja poolt esitatud tabelit kohus asjakohase tõendina hinnata ei saa, kuna ei nähtu, kust sellised andmed on tabelisse saadud (tl 155-156). Samuti leiab kohus, et juhul kui kostja on seisukohal, et ta oleks võinud teenida tuletistehingute pealt kasumit ja sai hagejapoolse lepingurikkumise tõttu saamatajäänud tulu näol kahju, oleks ta võinud esitada hageja vastu sellekohase vastunõude või vastava tasaarvestuse, mida kostja aga pole teinud. Kostja vastuväitega, et hageja käitumine on vaadeldav hea usu põhimõtte vastavase käitumisena TsÜS § 138 ja VÕS § 6 alusel, ei saa kohus nõustuda. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et põhivõlgniku kahjum tekkis tema enda otsustest tulenenud tehingute tulemusena, kusjuures nii põhivõlgnik kui kutseline kütteõliga kaupleja kui kostja kui vastava äriühingu juhatuse liige pidid olema teadlikud ja oma tegevuses arvesse võtma, et tuletisinstrumentidega kauplemine on seotud suurte riskidega. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et puudub alus ka hageja nõude vähendamiseks VÕS § 139 lg 1 alusel. Kuivõrd kostja ei ole hagi hinda vaidlustanud, siis juhindudes VÕS § 145 kohus rahuldab hagi. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel / kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.