3-13-290/3

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number 3-13-290 Määruse kuupäev

1. märts 2013 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Allan Alitsi (Alits) kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes summas 3700 eurot. Resolutsioon Edasikaebamise kord
2. Tagastada kaebus.
3. Kohtumääruse ärakiri saata kaebuse esitajale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud
4. 26.11.2012 esitas Tartu Vangla kinnipeetav Allan Alits Tartu Vanglale taotluse, milles soovis 3700 euro suurust hüvitist ajavahemikul 26.09.2012-02.11.2012 hambaarsti abita jätmise eest. Taotluse kohaselt tuli A. Alitsal 26.09.2012 purihambast plomm välja, mispeale hakkas hammas valutama ning süüa oli raske. A. Alitsa sõnul andis ta sellest samal päeval teada inspektorkontaktisikule. 01.10.2012 palus ta inspektor-kontaktisikult erakorralist arstiabi. 08.10.2012 ilmusid A. Alitsa sõnul tema tabletikarpi tundmatud ravimid, kuid teda enne seda läbi ei vaadatud. Hambaarsti vastuvõtule sai A. Alits 02.11.
5. Tartu Vangla 23.01.2013 otsusega nr 1-13/200-1 jäeti taotlus rahuldamata. Vangla asus seisukohale, et kõnealusel perioodil tehtud otsused langetas meditsiiniosakond ning seega tekitati väidetav kahju meditsiiniteenuse raames. Vangla lahendas taotluse siiski sisuliselt ning leidis, et hüvitise maksmine ei ole põhjendatud. Vangla vastusest nähtub ühtlasi, et 27.09.2012 teavitati kaebaja probleemist Tartu Vangla meditsiiniosakonda. 09.10.2012 määrati hambaarsti vastuvõtu ajaks 02.11.2012 ning senimaani määrati kaebajale valuvaigistid. 02.11.2012 hambaarsti vastuvõtt ka toimus ning sellega lõpeb ka periood, mille eest A. Alits hüvitist taotleb.
6. 08.02.2012 saabus Tartu Halduskohtusse A. Alitsa kaebus asjatute kannatuste läbi põhjustatud mittevaralise kahju summas 3700 eurot hüvitamiseks. Kannatused tekitati kaebaja sõnul hambaarsti abita jätmisega. Kaebaja sõnul informeeris ta vanglat korduvalt oma kannatustest, vanglal oleks olnud võimalik kaebaja kannatusi leevendada, kuid ei teinud seda. Kaebaja on ühtlasi seisukohal, et valuvaigisteid ei oleks pidanud talle andma ilma eelneva meditsiinilise läbivaatuseta, kaebaja 1 informeerimiseta raviskeemist ega antavatest ravimitest. Seetõttu leiab kaebaja, et tekitatud kahju eest vastutab vangla. Kohtu seisukoht
7. Kohus on seisukohal, et käesoleva vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Riigikohtu halduskolleegium on 15.12.2010 kohtuotsuses asjas 3-3-1-53-10 (p 9) ning 21.12.2010 kohtuotsuses asjas 3-3-1-69-10 (p 8) leidnud, et tervishoiuteenuse osutamine, sealhulgas ka teenuse osutamise või sellest keeldumisega tekitatud kahju hüvitamine on võlaõiguslik suhe, mida reguleerivad võlaõigusseadus (
8. peatükk) ja valdkonnaseadused. Vangla arst tegutseb vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 2 ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) §-de 20 ja 21 alusel vanglas haiglavälise eriarstiabi osutajana, kelle suhtes ei kohaldata aga TTKS § 21 lgs 1 ja § 22 lg-s 2 sätestatud õiguslikku vormi. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites, kuigi tervishoiuteenuse osutamise käsitamisel lepingulise suhtena on lepingupooleks siiski vangla. See ei muuda aga õigussuhte olemust. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab VangS § 52 lg-le 2 tuginedes vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega. Ka kinnipeetava eriarstiabi osutaja juurde suunamise otsustab üksnes vangla arst, lähtudes tervishoiuteenuse osutamise vajadusest ehk sellest, kas isikul esinevad meditsiinilised näidustused tema saatmiseks eriarstiabi osutaja juurde või mitte. VangS § 53 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavatele ööpäevaringne vältimatu abi kättesaadavus. Ka vältimatut abi osutatakse TTKS § 5 kohaselt tervishoiuteenuse raames. Kõnealuse juhtumi asjaoludest nähtub, et vangla teavitas meditsiiniosakonda kaebaja tervislikust seisundist viivitamatult. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul saanud kaebajale tekkida kahju vangla avalikõigusliku tegevusega. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et A. Alitsi kaebuse näol on tegemist eraõigusliku vaidlusega, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
9. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, ning lg 3 kohaselt selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine.
10. Eeltoodule tuginedes tagastab kohus kaebuse halduskohtu pädevuse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik 2