3-12-2677/18

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-12-2677 Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2013, Tartu Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Tartu Vangla vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes kokku summas 110 eurot seonduvalt kaebaja aluspükste lõhkumisega Menetlustoiming Tähtaja ennistamise taotluse lahendamine. Resolutsioon Edasikaebamise kord
2. Jätta rahuldamata XXX taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ning lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-12-
4. Määruse ärakiri saata menetlusosalistele. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud
5. XXX esitas Tartu Halduskohtule 27.12.2012 kaebuse Tartu Vangla vastu varalise kahju 10 euro (seonduvalt kaebaja aluspükste lõhkumisega) ning kaebaja alandamise ja moraalse solvamise eest mittevaralise kahju 100 euro hüvitamise nõudes. Kaebusest nähtuvalt on XXX esitanud kaebuse asjaoludega seonduvalt kahjunõude Tartu Vanglale, mis jäeti otsusega nr 113/132-1 rahuldamata.
6. Tartu Halduskohus jättis 04.01.2013 määrusega XXX kaebuse asjaolude täpsustamiseks käiguta. Kaebajal tuli ka märkida, millises vormis ta asja arutamist soovib.
7. 10.01.2013 laekus kohtule XXX kaebuse täpsustus.
8. Tartu Halduskohus palus 14.01.2013 kirjaga Tartu Vanglal väljastada kohtule XXX kahjunõude lahendamise osas tehtud vangla otsus nr 1-13/132-1 ning muud kahjunõude materjalid.
9. Tartu Vangla edastas 16.01.2013 Tartu Halduskohtule XXX 11.07.2012 esitatud kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/132 koos selle kohta 26.07.2012 tehtud rahuldamata jätmise otsusega nr 1-13/132-
11. Tartu Halduskohus jättis 17.01.2013 määrusega XXX kaebuse teistkordselt käiguta. Kohus leidis, et XXX on rikkunud HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud kaebetähtaega ning andis seetõttu kaebajale võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus koos tähtaja möödalaskmise põhjendustega. Kohus märkis nimetatud määruses, et Tartu Vangla poolt kohtule esitatud XXX kahjunõude kohtueelse menetluse materjalidest nähtuvalt sai kaebaja kahjunõude rahuldamata jätmise otsuse nr 1-13/132-1 allkirja vastu kätte 27.07.
12. Seega tuli XXX lähtudes HKMS § 47 lg-st 2 kaebus Tartu Halduskohtule esitada 30 päeva jooksul alates nimetatud otsuse kättesaamisest, s.o hiljemalt 27.08.
13. Kaebuse kohtule esitas XXX aga alles 27.12.2012, mis on neli kuud hiljem kaebetähtaja möödumisest.
14. 22.01.2013 laekus Tartu Halduskohtule XXX poolt kaebuse puuduste kõrvaldamise kiri, milles kaebaja leiab, et ta ei ole rikkunud HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud kaebetähtaega. XXX sõnul pöördus ta kaebusega ka õigeaegselt 30 päeva jooksul halduskohtusse, ent siis jäeti tema riigilõivust vabastamise taotlus rahuldamata ning kuna ta riigilõivu ära ei tasunud, siis tema kaebus tagastati. Seepeale otsustas kaebaja riigilõivust vabastuse saamiseks 3-4 kuud oodata, kuna teda rahaliselt keegi enam ei toeta. Eelnevast tulenevalt leiab XXX, et ta ei ole kaebetähtaega rikkunud.
15. Tartu Halduskohus võttis 23.01.2013 määrusega XXX kaebuse menetlusse ning vabastas ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Kuna käesolevas asjas on vajalik lahendada kaebuse tähtaegsuse küsimus, siis palus kohus vastustaja Tartu Vanglal esitada kõigepealt üksnes seisukoht kaebuse tähtaegsuse kohta.
16. 15.02.2013 laekus Tartu Halduskohtule Tartu Vangla vastus kaebuse tähtaegsuse osas. Tartu Vangla leiab, et XXX kaebus on mittetähtaegne. Mingisugust mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks Tartu Vanglale teadaolevalt käesoleval juhul ei esine. Tartu Vangla arvates tuleks käesolevas asjas kohtul lõpetada menetlus HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel.
17. 18.02.2013 kirjaga palus Tartu Halduskohus kaebajal teada anda, kas ta on endiselt seisukohal, et ta ei ole käesolevas haldusasjas kaebetähtaega rikkunud. Kohus märkis, et kui kaebaja on oma seisukohta muutnud, siis on tal võimalik esitada põhistatud kaebetähtaja ennistamise taotlus.
18. 21.02.2013 laekus Tartu Halduskohtule XXX taotlus kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja märgib, et ta oli juriidiliselt ebapädev ega teadnud ennistamise võimalikkusest. Kaebaja palub arvesse võtta tema eelnevalt esitatud põhjendusi, miks ta ei saanud kaebust õigeaegselt esitada. Kaebaja märgib lisaks, et tal katkes väljastpoolt vanglat tulev rahaline toetus täpselt sel ajal, kui tal oli vaja haldusasjas toiminguid teha. Kaebaja märgib, et ta ei rikkunud teadlikult HKMS § 47 lg-st 2 tulenevat menetlustähtaega, vaid ta ei olnud seadusest teadlik. Kohtu seisukoht
19. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg-le 1 kohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist.
20. XXX on kaebuse Tartu Vanglalt varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes esitanud HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud kaebetähtaega rikkudes. HKMS § 47 lg 2 kohaselt kui 2 isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. XXX on kohtueelse menetluse läbinud. Tartu Vangla poolt kohtule esitatud XXX kahjunõude kohtueelse menetluse materjalidest nähtuvalt sai kaebaja Tartu Vangla kahjunõude rahuldamata jätmise otsuse nr 1-13/132-1 allkirja vastu kätte 27.07.
21. Seega tuli XXX lähtudes HKMS § 47 lg-st 2 kaebus Tartu Halduskohtule esitada 30 päeva jooksul alates Tartu Vangla otsuse nr 1-13/132-1 kättesaamisest, s.o hiljemalt 27.08.
22. Käesolevas haldusasjas esitas XXX kaebuse alles 27.12.2012, seega on kaebus esitatud HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud kaebetähtaega rikkudes. Asjaolu, et varasemalt esitas XXX sama nõudega kaebuse tähtaegselt, ei peatanud kaebetähtaja kulgemist, kuna HKMS § 43 lg 2 lause 2 järgi loetakse kaebuse tagastamisel, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
23. HKMS § 71 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohus märgib, et tähtaja ennistamise aluseks oleva määratlemata õigusmõiste „mõjuvad põhjused“ sisustamisel peab kohus andma hinnangu kaebuse esitaja poolt välja toodud menetlustähtaja mööda laskmise põhjustele. Kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks loetakse eeskätt objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Üksnes erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Samas ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Seaduses ette nähtud tähtaja järgimata jätmine on lubatav vaid erandina üksikjuhtumil õiglase tulemuse saavutamiseks.
24. Kaebaja sõnul pöördus ta kaebusega ka õigeaegselt 30 päeva jooksul halduskohtusse, ent siis jäeti tema riigilõivust vabastamise taotlus rahuldamata ja kuna ta riigilõivu ära ei tasunud, siis tema kaebus tagastati. Kuna kaebajat enam keegi rahaliselt ei toeta, siis otsustas ta riigilõivust vabastuse saamiseks mõned kuud oodata. Nähtuvalt Kohtuinfosüsteemist on XXX esitanud 06.08.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu varalise kahju 10 eurot ja mittevaralise kahju 100 eurot hüvitamiseks. 05.09.2012 määrusega haldusasjas nr 3-121631 aga tagastas kohus XXX kaebuse, kuna kaebaja ei tasunud ära kaebuselt kohtu poolt määratud tähtajaks riigilõivu. Eelnevalt oli kohus XXX taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks jätnud 08.08.2012 määrusega rahuldamata, kuna menetluskulud ei ületanud kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis oli HKMS § 112 lg 1 p 1 järgi arvutatult 70,80 eurot.
25. Halduskohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa mõjuvaks põhjuseks lugeda asjaolu, et kaebaja otsustas kaebuse esitamisega niikaua oodata, kuni tema majanduslik seisund vastab menetlusabi saamise tingimustele ega esine enam menetlusabi andmise piiranguid. XXX isikukonto väljavõttest nähtuvalt oli kaebaja võimeline esmakordsel kohtusse pöördumisel riigilõivu tasuma, ent eelistas seda mitte teha – 06.08.2012 seisuga oli kaebaja kontol vaba raha 48,81 eurot. Kaebaja sõnul talle väljastpoolt vanglat enam raha ei laeku, ent konto väljavõttest nähtub, et peale esmakordset kohtusse pöördumist kuni käesoleva haldusasja raames uuesti kaebuse esitamiseni on XXX kontole mitmel korral raha kantud. Kokku laekus kontole kõnealusel perioodil 171,40 eurot, mille kaebaja on kõik kulutanud vangla kaupluses sisseostude tegemiseks. Kohtu hinnangul näitab eelnev, et tegemist on kaebaja poolt olnud pigem pahauskse käitumisega ning mingit mõjuvat põhjust kaebuse mittetähtaegsel esitamisel ei esine. Eelnevast tulenevalt jätab kohus XXX kaebetähtaja ennistamise taotluse käesolevas haldusasjas rahuldamata. 3
26. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lõikele
27. Viimatinimetatud paragrahvi
28. lõike kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Tulenevalt eelnevast lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel haldusasja nr 312-2677 menetluse.
29. Kohus märgib, et HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt menetluse lõpetamise korral ei ole samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik 4