Ärakiri KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Otsuse tegemise aeg ja koht 25.02.2013.a., Rakvere Kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-48474 Tsiviilasi OÜ ITM Inkasso h

§ 30

lg 1 mõttes võlatunnistus, millega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Kostja on kokkulepet aktsepteerinud oma allkirjaga ja 20.04.2011.a. ühe osamakse 50.- euro tasumisega. 15.02.2011.a. lepingus MG52915 on ekslikult märgitud, et ITM Inkasso on nõude omandanud 08.01.2010.a., õige on, et nõude on OÜ ITM Inkasso omandanud 23.03.2010.a. 5 Kostja on teinud ka varasemalt leping MG52915 alusel makseid perioodil 08.06.2010.a. – 04.11.2010.a. summas 3 500.- krooni, kuid nimetatud maksed on tehtud varasemalt sõlmitud lepingu alusel, milline on poolte vahel sõlmitud 09.04.2010.a. Seisuga 09.04.2010.a. tunnistas kostja võlgnevust 7 400.- krooni ehk 472,94 eurot. Ka nõude loovutamise aja seisuga 23.03.2010.a. oli kostja võlgnevus laenuandja ees kogusummas 7 400.- krooni. Nõude loovutamise ajal oli kostjal tasumata laenulepingu nr 310052915 alusel tagastamata laenusumma 6 000.- krooni, intressid 1 200.- krooni ja viivised 200.- krooni. 09.04.2010.a. Leping MG52915 alusel kohustus kostja tasuma igakuiselt 800.- krooni, v.a. viimane osamakse 600.- krooni. Kokku kohustus kostja tasuma võlgnetav summa 7 400.- krooni, intressid 3 250.- krooni ja lepingu sõlmimise tasu 350.- krooni. Kostja on 09.04.2010.a. lepingu MG52915 alusel tasunud 3 500.- krooni. 09.04.2010.a. sõlmitud leping MG52915 on olemuselt võlatunnistus

§ 30

lg 1 mõttes ja kostja on tasumisega tunnistanud selles märgitud ulatuses võlgnevust ning tasunud osamakseid vastavalt kõnealusele lepingule selles märgitud maksmise kuupäevadel. 09.04.2010.a. Lepingus MG52915 p. 9 alusel tuli kostjal tasuda maksegraafiku sõlmimise tasu 350.- krooni ja see sisaldus esimeses osamakses. Esimese osamakse tasumisega 08.06.2010.a. on kostja lepingu p. 9 alusel kinnitanud, et ta on aru saanud lepingust, nõustub võlgnetava summa suurusega ja lepingu tingimustega. Kostja on tasunud 09.04.2010.a. Lepingu alusel osamakseid 5 korral kogusummas 3 500.- krooni. 15.02.2011.a. seisuga oli kostjal tasumata 479.- eurot. Kostja tunnistas seisuga 15.02.2011.a. võlgnevust 479.- eurot ja on seda allkirja ja osamakse tasumisega kinnitanud 20.04.2011.a. Võlgnevuse tekkimise aluseks on kostja ja hageja vahel 15.02.2011.a. sõlmitud leping MG

1. Võlgnevus on seisuga 15.02.2011.a. ja kostja on 15.02.2011.a. kinnitanud nimetatud kokkulepet oma allkirjaga. Kostja on kõnealuse kokkuleppe alusel tasunud 50.eurot. Seega loeb kostja ennast kokkuleppega seotuks. Vastuväidete põhjendustes tegi kostja ettepaneku, et on nõus tasuma summat 426.- eurot maksegraafiku alusel, tasudes iga kuu
2. kuupäeval 24.- eurot. Vastuväidetes kinnitab kostja, et ta on laenu võtnud 08.01.2010.a. summas 6 000.- krooni ja on teinud lepingu pikendamise, tasudes 1 000.- krooni. Kostja on teadlik, et nõue on loovutatud hagejale ja pole seda vaidlustanud. Ka laenulepingu üldtingimustes on sätestatud, et laenuandjal on õigus lepingus ettenähtud juhtudel loovutada kõik laenusaaja vastu suunatud nõudeõigused OÜle ITM Inkasso.
3. Kostja 28.01.2013.a. seisukoha kohaselt on hageja 04.01.13.a. vastuses asunud ümber kujundama oma hagis ja 02.04.12.a. vastuses toodud põhjendusi ja tooma uusi seisukohti, muutma tehingute kuupäevi ning tõendeid. Hageja nõude omandajana vormistas mitmeid lepingu projekte, mille kostja keeldus alla kirjutamast, kuna hageja suurendas alusetult omandatud nõuet arvestamata seejuures kostja poolt laenuandjale tasutud summasid. Kostja ei mäleta, kas ta lepingule MG52915 09.04.2010.a. on allkirja andnud ning selle sõlmimiseks tahet avaldanud. Samas nimetatud lepingus nõutakse suurema summa 7 400.- krooni tasumist, kui ta laenuandjalt laenu sai 6000.- krooni. Hageja pahatahtlust ja tema väidete ja tõendite ebausaldusväärsust kinnitab hageja poolt algselt tuginetud Placet Group OÜ- lt nõude omandamise lepingule 08.01.2010.a. 04.01.13.a. vastuses ja hageja poolt kohtule täiendavalt esitatud nõude loovutamise lepingus tugineb hageja juba 23.03.10.a. sõlmitud nõude omandamise lepingule. 6 Placet Group OÜ ja hageja vahel 23.03.10.a. sõlmitud nõude omandamise leping p.-s 3 ja 4 kokku lepitud nõude hind 7 200.- krooni kostja vastu ei oma kostjaga mingit seost ega too talle kaasa hagi alusena toodud kohustust. Hagi alusena toodud nimetatud nõude omandamise leping summas 7 200.- krooni ja 15.02.2011.a. sõlmitud võla tasumise kokkuleppe MG52915 on vastuolus heade kommetega ja tühine. Samas hageja poolt nõutav põhivõlgnevus 429.- eurot, s.o suurem kui kostjal Placet Group OÜ-lt saadud ja hageja poolt omandatud laen. Hageja on oma nõude kujundamisel arvestanud põhinõudesse ka viivised ja nimetatud summalt alustanud uuesti viiviste arvutamist, mis ebaseaduslik. Seega on hageja haginõue ka ebaselge, mistõttu ei ole alust hagi rahuldada. Arvestada tuleb, et kostja oli nimetatud lepingus nõrgem pool ja selle sõlmimine oli talle hageja poolt peale sunnitud. Märkimist väärib, et maksekäsu kiirmenetluse 11.10.11.a. avalduses nõudis hageja alusetult hagis nõutust veelgi suurema summa kokku 814,87 eurot omandatud nõude tasumist. Hageja poolset pahatahtliku hagi esitamist ja kohtu tahtlikku eksitamist kinnitab käesolevas asjas alusetult esitatud leping 09.04.10.a. nr. MG
4. Nimetatud leping puudutab teist alusetut hagi, mille hageja oli esitanud kostja vastu teises kohtumenetluses nr. 2-11-48451, mille Viru Maakohus Narva kohtumaja 10.10.2012.a. otsusega rahuldamata jättis. Kostja palub asjaolude selgitamise eesmärgil võtta nimetatud kohtuotsus käesoleva asja juurde.
5. Hageja esitas 28.01.2013.a. Viru Maakohtule täiendavad selgitused. Hageja teatab ja kinnitab, et poolte vahel on sõlmitud 09.04.2010.a. Leping MG52915 ja selle lepingu alusel on kostja tasunud perioodil 08.06.2010.a. kuni 04.11.2010.a. kokku 5 osamaksena summas 223,70 eurot ehk 3 500.- krooni. Märgitu kajastub ka hageja poolt 14.01.2013.a. esitatud smsmoney väljavõttest. Ka kostja on esitanud AS Swedbank pangakonto väljavõtte perioodi 01.06.2010.a. – 20.06.2011.a. kohta, millisest nähtuvalt on ta tasunud hagejale 09.04.2010.a. sõlmitud Lepingu MG52915 alusel 3 500.- krooni. Tasumisel on ta viidanud Lepingule MG
6. Kui võrrelda kostja tasumisi, siis kostja poolt teostatud osamaksete aeg ja summad suuremas osas ühtivad 09.04.2010.a. Lepingus MG52915 märgitud tähtaegade ja osamaksete suurusega. 09.04.2010.a. Lepingu MG52915 kohaselt on sama kuupäeva seisuga võlgnetav summa 7 400.- krooni ja tulenevalt Lepingu p. 9 on kostja sellega nõustunud. Kostja on kõnealust lepingut aktsepteerinud osamaksete tasumisega ja oma olemuselt on 09.04.2010.a. sõlmitud leping MG52915

§ 30

lg 1 mõttes võlatunnistus ja kostja on tunnistanud selles märgitud suuruses kohustuse olemasolu. Ka 23.03.2010.a. nõude loovutamise lepingu kohaselt on kostjal tasumata laenulepingu nr 310052915 alusel 7 400.- krooni, sh. laenu põhiosa 6 000.krooni, tasumata intressid 1 200 krooni ja viivised 200 krooni. Kostja pole 09.04.2010.a. lepingut MG52915 ega selle alusel tehtud makseid kunagi vaidlustanud. Nimetatud asjaolu kinnitab ka fakt, et 15.02.2011.a. on kostja oma allkirja ja osamakse tasumisega kinnitanud, et ta on lepingust aru saanud ja nõustub võlgnetava summa suurusega ning on andnud lubaduse, et ta kohustub võlgnevust tasuma vastavalt graafikule. Tegemist on samuti

§ 30lg 1 mõttes võlatunnistusega.

15.01.2011.a. sõlmitud Leping MG52915 alusel on kostja tasunud 20.04.2011.a. 50.- eurot. 09.04.2010.a. leping MG52915 alusel tuli osamaksed tasuda kontole nr 221026942756 ja 15.02.2011.a. sõlmitud leping MG52915 p. 9 alusel kontole nr

1. Mõlema lepingu kohaselt on kokku lepitud, et tasudes maksegraafiku sõlmimise tasud selles lepingus märgitud arveldusarvele kinnitab võlgnik, et ta on lepingust aru saanud, nõustub võlgnetava summa suuruse ja lepingu tingimustega ning kohustub võlgnevust tasuma vastavalt 7 graafikule. Kostja on teostanud makseid kahele erinevale kontole ehk hageja arveldusarvele. Hageja on seisukohal, et tema nõue on põhjendatud. Ka 16.11.2011.a. vastuväites on kostja tunnistanud võlgnevust 426.- eurot, seega 3.- euro võrra vähem kui hageja nõuab. Internetikeskkonnas www.smsmoney.ee on kostja ja laenuandja vahel sõlmitud laenuleping nr 310052915, millest tulenevad kohustused jättis kostja täitmata. Seetõttu loovutas laenuandja laenulepingust nr 310052915 tuleneva nõude hagejale. Uuele võlausaldajale tunnistas kostja 09.04.2010.a. võlgnevust summas 7 400.- krooni ja pooled sõlmisid iseseisva Lepingu MG52915, mis oma olemuselt on võlatunnistus. Lisaks võlgnevusele tuli tasuda ka intresse. Kokku tuli 09.04.2010.a. lepingu alusel tasuda 11 000.- krooni. Kostja tasus selle lepingu alusel 3 500.- krooni. Seisuga 15.02.2011.a. oli kostja võlgnevus 479.- euro ehk 7 494,72 krooni. 15.02.2011.a. seisuga tunnistas kostja võlgnevust 479.- eurot ja pooled sõlmisid võlgnetava kohustuse täitmiseks uue iseseisva lepingu MG
2. 09.04.2010.a. sõlmitud lepingul MG104666 ei ole mingit puutumust käesolevas vaidluses. Leping MG104666 on sõlmitud internetikeskkonnas www.smsraha.ee 06.01.2010.a. sõlmitud laenulepingu nr SR104666 alusel võetud võlgnevuse tasumiseks. Käesolevas tsiviilasjas ei ole hageja esitanud tõendina Lepingut MG104666, kuivõrd sellel ei ole puutumust 08.01.2010.a. sõlmitud laenulepinguga nr
3. Kostja ja laenuandja vahel sõlmiti 08.01.2010.a. laenuleping 6 000.- krooni saamiseks laenuperioodiga 60 päeva. Kuivõrd kostja pikendas ühel korral laenu tagastamise tähtaega, pidi kostja saadud laenu ja intressid 1 200.- krooni tagastama hiljemalt 12.04.2010.a. Edaspidi kostja ei pikendanud tagastamise tähtaega ega tagastanud võetud laenu koos intressidega täies ulatuses. Kostja tegevusetuse tõttu loovutas laenuandja võlgnevuse hagejale. Hageja pole kordagi väitnud, et kostja ja OÜ Placet Group vahel on sõlmitud 06.01.2010.a. laenuleping MG52519, 6 000.- krooni saamiseks. Vale on kostja väide selle kohta, et Hageja on hagi õigeks võtnud ja tema nõue tuleneb 06.01.2010.a. sõlmitud lepingust MG
4. Laenu pikendamine ja laenu tagastamine on kaks erinevat asja. Laenu tagastamine on sätestatud Laenulepingu üldtingimuste p. 7 ja Laenu tagastamise tähtaja pikendamine on sätestatud p.
5. Kostja on jätnud tähelepanuta asjaolu, et kuldkliendina pidi ta laenusumma 6 000.- krooni saamisel tagastama koos intressidega 7 200.- krooni. Hageja kinnitab, et kuni nõude loovutamise aja seisuga ei olnud kostja saadud laenu tagastanud ega intresse tasunud. Kostja ei ole tõendanud, et on saadud laenu tagastanud, veelgi enam enne nõude loovutamist. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-83-05 asunud seisukohale, et kui laenutaja soovib laenulepingut vaidlustada, peab ta tõendama, et tal tegelikult laenutaja ees mingit kohustust ei ole. Riigikohus on ts nr 3-2-1-146-05 asunud seisukohale, et kui hageja on tõendanud raha kostjale ülekandmise, siis peab kostja tõendama, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Kostja pole tõendanud, et on saadud raha täies ulatuses tagastanud. Hageja kinnitab, et leping MG5215 on võlatunnistus

§ 30lg 1 mõttes, mitte kompromissleping nagu hageja hagiavalduses ekslikult märkis.

09.04.2010.a. leping MG52915 alusel tasus kostja koos esimese osamaksega maksegraafiku tasu 08.06.2010.a. II Kohtu seisukoht ja põhjendused:

1. Poole vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle. 08.01.2010.a. sõlmis kostja OÜ-ga Placet Group SMS kiirlaenulepingu. Samal päeval kandis 8 laenuandja kostjale üle laenusumma 6 000.- krooni. 08.02.2010.a. maksis kostja laenuandjale laenu pikendamiseks tasu summas 1 000.- krooni. Kostjal tuli laenuandjale kokku tagastada 7 200.- krooni ehk 460,16 eurot. 15.02.2011.a. allkirjastasid hageja ja kostja kokkuleppe, millega kostja kinnitas hagejale võlgnetavat summat ning millega kinnitati maksegraafik. Kokkuleppe kohaselt on võlgnevuse suuruseks 479.- eurot. Kostja on hagejale perioodil 08.06.2010.a. kuni 20.04.2011.a. teinud makseid summas 4 282,33 krooni ehk 273,69 eurot, märkides selgitusse ,,Leping nr MG 52915’’.
2. Poolte vahel on vaidlus järgmiste asjaolude osas. Kostja leiab, et Merike Lätt ei esinda hagejalt kehtivalt, hageja nimetatud väitega ei nõustu. Hageja on kohtule esitanud koostöölepingu, mille kohaselt volitab OÜ Placet Group ITM Inkasso OÜ-d esindama ennast tsiviilvaidluses ning tegema kõiki protsessitoiminguid volitaja nimel. Hageja on esitanud kohtule ka 05.12.2011.a. välja antud volikirja, millega OÜ ITM Inkasso volitab Merike Lätt’i ennast esindama. Seega on volikiri välja antud enne hagi kohtusse esitamist. Volikiri on antud tähtajaga on 05.12.2012.a. 05.12.2012.a. on OÜ ITM Inkasso välja andnud volikirja, millega on volitanud Merike Lätt’i ennast esindama tähtajaga kuni 31.12.2013.a. Kohus leiab, et M. Lätt’il on olemas esindusõigus ning et kostja taotlus jätta esindusõiguse puudumise tõttu hagi läbi vaatamata ei ole põhjendatud.
3. Kostja leiab, et laenuandja ei loovutanud kostjavastast nõuet kehtivalt hagejale. Hageja on kohtule 11.12.2012.a. esitanud nõude loovutamise lepingu nr NL52915, mille kohaselt on OÜ Placet Group 23.03.2010.a. OÜ-ga ITM Inkasso sõlminud nõude loovutamise lepingu, millega loovutaja loovutab nõude I I vastu. Nõude tekkimise aluseks on loovutaja ja I I vahel 08.01.2010.a. sõlmitud laenuleping nr 310052915 ning selle alusel võlgnikule väljastatud laenusumma. Kohus leiab, et nimetatud lepinguga on nõude loovutamine hagejale tõendatud ning et loovutus on kehtiv. Kuivõrd kostja on perioodil 08.06.2010.a. kuni 20.04.2011.a. teinud hagejale tagasimakseid, on kostja ka ise möönnud võlgnevuse loovutamist.
4. Hageja on kohtule koos 14.01.2013.a. seisukohaga esitanud 09.04.2010.a. kuupäeva kandva lepingu nr MG
5. Tegemist on võlatunnistusega, mis ei ole allkirjastatud I I poolt, kuigi kokkuleppe sisuks on I. I poolt võlgnevuse tunnustamine OÜ-le ITM Inkasso. Kohus kohustas hagejat kohtule esitama allkirjastatud kokkulepe, kuivõrd vastasel juhul ei saa kohus aktsepteerida nimetatud dokumenti tõendina. Hageja allkirjastatud kokkulepet ei esitanud. Samuti ei ole kostja kinnitanud, et selline leping oleks tema ja hageja vahel sõlmitud. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus nimetatud dokumenti tõendina käsitleda.
6. Järgnevalt võtab kohus seisukoha hageja poolt koos hagiavaldusega kohtule esitatud ja 15.02.2011.a. poolte vahel sõlmitud lepingu nr MG52915 osas. Hageja on oma seisukohtades korduvalt leidnud, et tegemist on võlatunnistusega

§ 30

lg 1 mõttes.

§ 30

lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus.

-is 30 lg 1 on sätestatud konstitutiivne ehk abstraktne võlatunnistus. 9 Samas, mitte igasugune võlatunnistus ei ole konstitutiivne ning

§ 30lg 1 ei reguleeri kõiki võimalikke võla tunnistamise vorme.

Lisaks konstitutiivsele võlatunnistusele võivad pooled kokku leppida ka deklaratiivses võlatunnistuses, mille eesmärk ei ole luua uut kohustust, vaid kinnitada olemasolevat kohustust. Riigikohus on korduvalt leidnud, et abstraktse võlatunnistuse puhul peavad pooled olema väljendanud selget tahet sellise võlatunnistuse sõlmimiseks ning et poolte tahet luua just konstitutiivne kohustus või senine kohustus asendada, peab tõendama võlausaldaja, vastasel juhul tuleb lähtuda sellest, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. Seega tuleb eeldada, et käesoleval juhul on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Hageja on oma viimase seisukohas kinnitanud, et leping MG5215 on võlatunnistus

§ 30lg 1 mõttes, mitte kompromissleping nagu hageja hagiavalduses ekslikult märkis.

Samas ei ole hageja põhjendanud, millest tulenevalt ta leiab, et tegemist on konstitutiivse ja mitte deklaratiivse võlatunnistusega. Võlatunnistusele hinnangu andmisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja ulatusega, kusjuures võlatunnistuse sõnastus ei ole siinkohal määrava tähendusega. Analüüsida tuleb võlatunnistuse andmise põhjust ning eesmärki, samuti lepingueelsete läbirääkimiste asjaolusid, poolte huve jms.

§-s 30 sätestatud kohustuse tekkimine eeldab, et pooltel on tahe siduda end just abstraktse kohustusega, st poolte eesmärgiks on luua iseseisev ja sõltumatu nõudealus. Poolte tahet luua abstraktne võlatunnistus ei saa eeldada (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-15-09). Riigikohus on veel märkinud, et abstraktse võlatunnistuse eesmärgiks on iseseisva kohustuse loomine, deklaratiivse võlatunnistuse eesmärgiks olemasoleva kohustuse kinnitamine. Maakohus leiab, et käesoleval juhul on 15.02.2011.a. poolte vahel sõlmitud kokkuleppe näol tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Kuigi nimetatud lepingu kohaselt lepivad hageja ja kostja kokku, et võlgnevus seisuga 15.02.2011.a. on 479.- eurot, on maakohtu hinnangul tegemist siiski olemasoleva võlgnevuse kinnitamisega. Lepingu punktis 1 on märgitud, et OÜ ITM Inkasso on nõude omandanud OÜ-lt Placet Group. Kohus leiab, et kokkuleppe eesmärgiks on seega olnud kostja ja OÜ Placet Group vahel sõlmitud lepingust tuleneva võlgnevuse osas maksegraafiku sõlmimine ja võlgnevuse kinnitamine hageja ja kostja vahelises suhtes, mitte aga uue kohustuse loomine, kuivõrd kostja hagejalt täiendavalt laenu saanud ei ole. 15. Vastuseks kostja väitele, et kuna ta ei ole 15.02.2011.a. sõlmitud kokkuleppe p 9 alusel tasunud 20.- eurot aktsepteerimaks poolte vahel sõlmitud kokkulepet, ei ole kokkulepe kehtiv, leiab kohus, et kostja vastuväide ei ole asjakohane.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. Kohus on seisukohal, et kostja on 15.02.2011.a. lepingu nr MG5215 allkirjastamisega väljendatud tahet olla nimetatud kokkuleppega seotud. Kohtu hinnangul ei ole 20.- euro maksmata jätmine aluseks väitele, et kostja ei ole kokkuleppega nõustunud. Lepingu kohaselt 10 jõustub see allkirjastamise hetkest, seega ei ole põhjendatud väide, et tegemist ei ole kehtiva kokkuleppega.

1. Tulenevalt asjaolust, et maakohtu hinnangul on 15.02.2011.a. sõlmitud kokkuleppe näol tegemist deklaratiivse, mitte konstitutiivse võlatunnistusega, tuleb järgnevalt analüüsida deklaratiivse võlatunnistuse sõlmimisega kaasnevaid tagajärgi. Riigikohus on leidnud (lahend nr 3-2-1-21-06), et üldjuhul on deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks tõendamiskoormise muutumine, st võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Käesoleval juhul on kostja väitnud, et on hagejale nimetatud lepingu alusel tasunud 3 500.krooni ning et hageja ei ole alusetult nimetatud summat võlgnevusest maha arvestanud. Kostja on kohtule esitanud enda pangakonto väljavõtted (t lk 55) perioodi 08.06.2010.a. kuni 20.04.2011.a. kohta. Väljavõttest nähtub, et kostja on hagejale teinud makseid summas 4 282,33 krooni ehk 273,69 eurot, märkides selgitusse ,,Leping nr MG 52915’’. Kuivõrd hageja väide, et nimetatud summad on tasutud 09.04.2010.a. sõlmitud lepingu alusel, ei ole tõendamist leidnud, tuleb kohtu hinnangul arvestada nimetatud summasid kostja võlgnevuse arvutamisel. Kõnealuse lepingu kui tõendi arvestamata jätmist on kohus põhjendanud käesoleva otsuse punktis
3. Kostja võlgnevuse suuruse osas märgib kohus järgmist. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostjal tuli laenuandjale tagastada kokku 7 200.- krooni ehk 460,16 eurot. Nimetatud summa hulka kuulub põhivõlgnevus 6 000.- krooni ehk 383,47 eurot ja intress summas 1 200.- krooni ehk 76,69 eurot. Samuti on hageja palunud kostjalt välja mõista viivis 0,02% päevas võlgnevuse tasumisega viivitamise eest alates 21.04.2011.a. ehk võlatunnistuses toodud maksegraafiku esimese osamakse tasumise tähtpäevast. Kohus leiab, et põhivõlgnevuseks, millelt arvestatakse viivist, ei saa antud juhul olla 429.eurot ehk 6 712,39 krooni, vaid 6 000.- krooni ehk 383,47 eurot, kuna vastavalt

§ 113lg 6 ei või viivist nõuda intressi tasumisega viivitamise korral.

21.04.2011.a. seisuga oli kostja teinud hagejale makseid summas 273,69 eurot põhivõlgnevuse katteks. Seega oli põhivõlgnevus seisuga 21.04.2011.a. 109,78 eurot, millelt on võimalik arvestada viivist 260 tasumisega viivitatud päeva eest määras 0,02% päevas. Ühes päevas kogunevaks intressiks on 0,02 eurot, 260 päeva eest seega 5,2 eurot. Seega moodustavad kostja võlgnevused kokku: põhivõlgnevus 109,78 eurot, intress 76,69 eurot, viivis 5,2 eurot. Kohus märgib, et laenu pikendamisel tasutud summat 1 000.- krooni käesoleva võlgnevuse katteks arvestada ei saa, kuna tegemist oli laenu pikendamise tasuga, mitte võlgnevuse tasumisega. Seega on kostja tasumata jätnud kokku 191,67 eurot ning hageja nõue selles ulatuses ehk osaliselt on põhjendatud.

1. Samuti on TsMS § 367 alusel põhjendatud hageja nõue mõista kostjalt välja viivis põhinõudelt alates 04.01.2012.a. kuni põhinõude tasumiseni 0,02% päevas.
2. Kostja on palunud jätta alternatiivselt hagi rahuldamata kostja raske majandusliku seisundi tõttu. Kohus leiab, et võlgniku majanduslikult raske olukord ei saa olla aluseks võlausaldaja nõude 11 rahuldamata jätmisele, kuna arvestada tuleb ka võlausaldaja huve. Kostja on laenu võttes pidanud arvestama asjaoluga, et laenatud summa tuleb koos intressidega tagasi maksta. Rahalise kohustuse maksmata jätmise põhjuseks ongi üldjuhul võlgniku raske majanduslik olukord, kuid kohtu hinnangul ei ole see aluseks vabastada võlgnik laenatud summa tagastamisest.
3. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuivõrd hagi rahuldatakse osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
4. Maakohus lähtus otsuse tegemisel eeltoodust ja juhindus TsMS §-idest 441,
5. Kohtunik (digitaalselt allkirjastatud) Maido Roots Ärakiri õige Nooremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Kohtuotsus jõustus
6. aprillil
7. a. Nooremreferent Lea Herne 12