) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Rahalise kohustuse viivitamise korral on võlausaldajalt tulenevalt
§-st 113 õigus nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse ees.
lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 26.06.2007 sõlmisid hageja ja OÜ Apeks Grupp laenulepingu nr 07-117542-JI (tl 22-28), millega hageja andis OÜ-le Apeks Grupp laenu summas 100 000 krooni, intressimääraga 14% aastas ning viivise määraga 0,15% päevas. Lepingu kohaselt oli laenu tagastamise lõpptähtpäev 26.06.
lg-st 1 võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Nähtuvalt ülalviidatud käenduslepingust vastutavad ka kõnealuse hageja nõude täitmise eest käendajad põhivõlgnikuga solidaarselt. Seega on täielikult hageja otsustada, kas ta esitab oma nõude kõigi kolme või ainult ühe võlgniku vastu. Tsiviilasjas nr 2-11-55567 maksekäsu kiirmenetluses 09.04.2012 tehtud kohtumääruse (tl 71) kohaselt esitas hageja algselt nõude kõigi kolme solidaarvõlgniku vastu. Sama määrusega on nõue OÜ Apeks Grupp ja A V osas rahuldatud ning nimetatud isikutelt on mõistetud solidaarselt hageja kasuks välja põhinõuded summas 5191,47 ja kõrvalnõudeid 1208,53 eurot. Kokku 6400 eurot. Kostja osas jätkus aga nõude menetlemine hagimenetluses, kuna kostja esitas nõudele vastuväite. Sealjuures puudub hagejal võimalus esitada hagimenetluses uuesti nõue ka teiste solidaarvõlgnike osas kuna samas nõudes ja samade poolte vahel on jõustunud kohtu otsus. Tulenevalt TsMS § 371 lg 1 p-st 4 keeldub kohus taolist hagi menetlusse võtmast. Seega ei ole teiste solidaarvõlgnike kaasamine kaaskostjatena käesolevas asjas võimalik. Samuti puudub selleks ka sisuline vajadus, kuivõrd nimetatud isikutelt on hagi esemeks oleva nõue juba välja mõistetud. Hageja nõue kostja vastu on 6400 eurot. Hagiavalduse kohaselt koosneb see põhiosa võlgnevusest 5191,47 eurot, intressist 494,01 eurot, laenu põhiosalt arvestatud viivistest summas 650,61 eurot ning leppetrahvist summas 63,91 eurot lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest. Kostja keeldub maksmast intresse alates 01.01.2009, kuna põhivõlgnik lõpetas lepingu täitmise oktoobrist 2008 ja hageja oleks pidanud nõudma lepingu täitmist koheselt mitte kolme aasta möödumisel.
Nähtuvalt kohtule esitatud lepingutest oli antud juhul intressimääraks on 14% aastas, mida hageja arvestas tasumata laenujäägilt kuni lepingu ülesütlemiseni. Hageja ütles lepingu üles 27.05.2009.
lg 1 p 1 ja 2 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist muu hulgas juhul, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud, samuti juhul, kui laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. Seega annab
laenuandjale õiguse kasutada õiguskaitsevahendina lepingu üles ütlemist, kuid vastava toimingu teostamise või teatud aja jooksul teostamise kohustust pole seadusandja ette näinud. Samuti ei nähtu taolist kohustust laenulepingust. Seega oli hagejal võimalik otsustada oma äranägemise järgi, kas ta kasutab võimalust leping üles öelda ning kui kasutab, siis millal. Mingeid ajalisi raame selles osas kehtestatud ei ole. Samuti tuleb märkida, et laenulepingute puhul on üsna tavapärane praktika, et laenuandjad ei ütle esimese rikkumise peale koheselt lepingut üles, vaid laenusaajale antakse mõistlik aeg oma kohustuste kohaseks 5/7 2-11-55567 täitmiseks. Eelnevast lähtuvalt ei pea kohus kostja vastuväidet intresside väljanõudmisele alates 01.01.2009 asjakohaseks. Samuti on eksitav kostja väide, et hageja pidanuks nõudma lepingu täitmist koheselt mitte kolme aasta möödumisel. Hageja esitatud materjalidest nähtuvalt on ta öelnud lepingu üles 27.05.2009 ning seejärel esitanud ka koheselt (28.05.2009) nõude kogu laenujäägi ning kõrvalnõuete tasumiseks nii põhivõlgnikule kui ka käendajatele. Seega on ebaõige kostja väide lepingu täitmise nõude esitamise kohta kolme aasta möödudes. Kostja on oma vastuses märkinud, et nõude arvestus ei ole selge. Nimetatud väidet põhjendab ta sellega, et 11. mail 2009 saadetud kirjas nr 200.103-030/LL663 on võlgnevuse summaks 18294,21 krooni, hagiavalduses on aga põhjendamatult märgitud teised summad 6400 eurot ja 5255,38 eurot. Kostja hinnangul on võlgnevuse arvestus ebaselge ja tehtud hooletult. Hageja ei ole pea seda etteheidet õigeks. Siinkohal peab kohus nõustuma hageja seisukohtadega. Hagile lisatud 11.05.2009 teatisest nähtuvalt on kostjale esitatud käendusnõue tasuda võlgnevus summas 18294,21 krooni. Sealjuures on märgitud, millest nimetatud võlgnevus koosneb ning lisatud on ka märge, et laenu jääk koos põhiosa võlgnevusega on 81 228,93 krooni.
lg-st 7 tulenevalt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuivõrd 11.05.2009 ei olnud kogu laenusumma muutunud sissenõutavaks, sai hageja esitada käendajale nõude üksnes nende kohustuste osas, mida laenusaaja ei olnud 11.05.2009 seisuga tähtaegselt täitnud so 18294.21 krooni. Alles pärast lepingu ülesütlemist 27.05.2009 muutus kogu laenu summa sissenõutavaks ning hagejal tekkis õigus esitada nõue kogu laenujäägi ning kõrvalnõuete tasumiseks. 28.05.2009 on hageja vastava nõude ka esitanud. Eeltoodud põhjustel erinevad üksteisest ka hagiavalduses ning 11.05.2009 esitatud nõudes märgitud võlgnevuse summad. Hagiavalduses on esitatud nõue hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud summade väljamõistmiseks ning 11.05.2009 esitatud nõudes olid märgitud nõuded üksnes seisuga 11.05.2009. Seega asjaolu, et kõnealustes dokumentides kajastuvad võlgnevuse summad ei kattu, ei tähenda, et hageja nõue oleks ebaselge. Oma nõude ja selle suuruse kinnitamiseks on hageja esitanud laenulepingu, millest nähtub kokkulepitud laenu suurus, intressimäär, viivise määr, laenu tagastamise tingimused ning muud lepingu tingimused. Samuti on hageja esitanud käenduslepingu, millest nähtub kostja vastutus laenulepingu käendamisel. Sõlmitud lepingute rikkumise ning hagis esitatud nõude arvestuse tõendamiseks on hageja esitanud võlgnevuse arvestuse ning laenusaajale ning kostjale saadetud teatised. Kohtu hinnangul on hagi ja sellele lisatud materjalidega ning kostja vastusega tuvastatud, et hageja nõue on põhjendatud ning loetletud tõenditega on tõendatud ka hageja esitatud nõude suurus. Eelöeldust lähtuvalt asub kohus seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele. Hagi hind Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud TsMS § 133 lg-st 1 tulenevalt arvutatakse hagihind põhinõude järgi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei arvestata hagihinda arvutades kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet. Hagiavaldusest tulenevalt on põhinõude summa 5191,47 eurot. Hagihind on seega 5191,47 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. 6/7 2-11-55567 Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 7/7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.