← Eesti

3-11-1227/56

Obsah (9)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 165§ 157§ 199§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2013, Tallinn Haldusasja numbe

§ 212lg 1).

Vastukassatsioonkaebuse võib esitada 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse siiski läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

3-11-1227 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Kaitseliidu Harju Maleva pealiku 11.08.2010 käskkirjaga nr HA-1.1-4/13595P heideti Harju Maleva Männiku malevkonna nimekirjast välja vormikandmise eeskirja rikkunud tegevliige J B. Harju Maleva pealik esitas 12.08.2010 Kaitseliidu ülemale taotluse J. Bi Kaitseliidust väljaheitmiseks vääritu teo, vormikandmise eeskirja rikkumise ja rahvusvahelise vaenu õhutamise tõttu. Kaitseliidu ülema 26.08.2010 käskkirjaga nr K-1.1-1/14274P avaldati J. Bi kui Kaitseliidust väljaheidetu nimi. Tallinna Halduskohus tühistas 28.02.2011 otsusega haldusasjas nr 3-10-2519 Kaitseliidu Harju Maleva pealiku 11.08.2010 käskkirja nr HA-1.1-4/13595P.
  2. Kaitseliidu Harju Maleva pealiku 18.04.2011 käskkirjaga HA-1.1-4/6998P heideti Kaitseliidust välja Kaitseliidu Harju Maleva Männiku malevkonna tegevliige J. B. Käskkirjas leiti, et J. B esitas Kaitseliidu vormiriietust kandes laulu „Truudusvanne isamaale“ ning tegi selle salvestise kättesaadavaks Internetis veebilehel http://www.youtube.com/watch?v=s_NOG66xT_A. Laulu sõnum on mitmetähenduslik ning on tekitanud avaliku arvamuse kohaselt teatud ühiskonnagruppides arvamust, et autor õhutab lauluga vaenu seoses rahvustunnusega. J. B on rikkunud Kaitseväe juhataja 18.03.2010 käskkirjaga nr 99 kinnitatud „Kaitseväelase ja Kaitseliidu tegevliikme vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmise korda“, mis keelab vormiriietuse kandmise meelsust väljendavatel avalikel üritustel, mis võivad diskrediteerida kaitsejõude. Laulu esitamine Kaitseliidu vormiriietust kandes ja selle salvestise YouTube keskkonnas avalikkusele kättesaadavaks tegemine tekitas ühiskonnas negatiivseid emotsioone Kaitseliidu kui organisatsiooni vastu. Seda asjaolu on võimalik tuvastada nii meedias esitatud seisukohtadest kui ka laulu kohta esitatud kommentaaridest. Avaliku arvamuse kohaselt õhutab autor laulu esitamisega vaenu rahvustunnuste alusel. Vormikandmise eeskirja rikkumise viis on sedavõrd tõsine, et põhjendatud on J. Bi Kaitseliidust väljaarvamine. Isikul, kes esindab Eesti Vabariiki, ei sobi vormiriietuses avalikult esitada mitmetähendusliku sõnumiga laulu. Eeltoodust järeldub, et J. B ei jaga Kaitseliidu põhimõtteid ega sobi Kaitseliidu liikmeks.
  3. Kaitseliidu ülema 03.05.2011 käskkirja nr K-1.1-1/8001P punktiga 1 tunnistati kehtetuks Kaitseliidu ülema 26.08.2010 käskkiri nr K-1.1-1/14274P ja punktiga 2 avaldati Kaitseliidust väljaheidetu nimi: J B (tl 6).
  4. J. B esitas 18.05.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Kaitseliidu otsuse tema väljaarvamise kohta Kaitseliidu liikmeskonnast ja selle aluseks oleva Kaitseliidu Harju Maleva pealiku 18.04.2011 käskkirja nr 1.1-4/6998P. Kaebuse põhjendused ja täiendavad seisukohad: 1) Kaitseliidu põhjendus rahvusvahelise vaenu õhutamise kohta on paljasõnaline, meelevaldne ja ekslik. Esitatud laul sisaldab vaid sõnumit, mis kutsub üles hüpoteetilise okupatsiooni korral sõjalisele riigikaitsele, mis on iga kaitseväelase kohustus sõjaaja tingimustes. Sarnase sõnumiga laule esineb militaarmuusikas mujalgi. Laulu sõnum langeb kokku sõdurivandega; 2

(9)3-11-1227 2) Kaitseliidu esindajad ei ole teinud ühtegi ekspertiisi laulu seadustega või Kaitseliidu õigusaktidega vastuolus olemise kohta. Laulu esitamisega seoses algatati 03.08.2010 Politsei Põhja Prefektuuri poolt väärteomenetlus, ent lõpetati 23.11.2010 väärteo tunnuste puudumisel. Internetikommentaarid on väga negatiivsed ka mitmete Eesti poliitikute või avaliku elu tegelaste suhtes, ent ometi ei saa anonüümne kommentaar olla põhjuseks nende ametist lahkumisele või organisatsioonist väljaheitmisele. Anonüümsed internetikommentaarid ei saa esindada avalikku arvamust; 3) laulu kodus esitamine ja hilisem tuttavate poolt sotsiaalmeediakanalis avaldamine ei ole avalikul üritusel osalemine. Kaebaja on aastaid tegutsenud muusikuna, loonud erinevaid laule ja peab muusikaga tegelemist enda üheks põhiliseks eneseväljendusvormiks. Kaebaja ei ole oma kunstilise eneseväljenduse raames rikkunud vormikandmise eeskirja sätteid. Laulu esitamisel kaebaja kodus ei ole äratuntavalt ja nähtavalt esil Kaitseliidu eraldusmärgid. Ka teatrietenduses, kontserdil ja teistes muusikalistes etteastetes on mõeldav kasutada Eesti kaitseväe vormi kunstilise tegevuse raames. Kuulumine vabatahtlikku sõjaväeliselt korraldatud organisatsiooni ei ole piiranguks kunstilisele eneseväljendusele, sõnavabadusele ning südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadusele. Kaitseliidu otsus on vastuolus põhiseaduse (PS) §-ga 19, mille järgi on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Väljaviskamine piirab PS §-s 41 sätestatud põhiõigust, mille järgi on igaühel õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kaitseliidule laieneb ka PS § 48, mis sätestab ühinemisvabaduse (Riigikohtu otsus nr 3-4-1-8-06 p 31). See tähendab, et Kaitseliit ei tohi isikuid oma liikmete hulgast meelevaldselt välja arvata; 4) Kaitseliit on juba ühel korral J. Bi sarnase põhjendusega välja heitnud ja halduskohus on 28.02.2011 otsusega nr 3-10-2519 selle haldusakti tühistanud. Ka käesolevas haldusasjas ei ole kaebajale tutvustatud väljaheitmise aluseks olevaid asjaolusid. Isikut karistatakse teistkordselt sama teo eest. J. Bile ei ole tutvustatud väljaheitmise aluseks olevat Harju Maleva juhatuse koosoleku protokolli; 5) Kaitseliidus ei ole kehtivat kodukorda, mis võimaldaks korrektselt distsiplinaarkaristusi määrata. Kaebaja on ennast näidanud eeskujuliku kaitseliitlasena ja on täitnud teenistuskohustusi ning ülemate antud korraldusi. Kaebajal ei ole ühtki eelnevat distsiplinaarkaristust. Kaitseliidust väljaheitmine ei ole proportsionaalne karistus eeskujuliku liikme suhtes; 6) puudub põhjus, miks oleks pärast Kaitseliidu liikmelisust taastavat halduskohtu otsust ja politsei poolt menetluse lõpetamist pidanud video sotsiaalmeedia kanalist kõrvaldama. 5. Kaitseliit palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastuväited: 1) kuna kohus on juba võtnud seisukoha eelnevate väljaheitmiste otsuste kohta ja need tühistanud, ei oma varasemad otsused vaidlustatud haldusakti kehtivuse suhtes tähendust. Harju Maleva pealiku 18.04.2011 käskkirja kohaselt on kaebajale etteheidetavaks õigusvastaseks teoks mitte laulu vaenu õhutav iseloom, vaid Kaitseväe juhataja 18.03.2010 käskkirjaga kinnitatud vormikandmise eeskirja punkti 2.10 rikkumine. Viidatud punkti kohaselt ei ole vormiriietuse kandmine lubatud meelsust väljendavatel avalikel üritustel, mis võivad diskrediteerida kaitsejõude. Tegevliige J. B heideti Kaitseliidust välja, kuna ta esines avalikult Kaitseliidu vormiriietuses meelsust väljendava lauluga ja tekitas sellega kahju Kaitseliidu mainele. Laulu sõnum on rahvuslikku vaenu õhutav, kuid see ei oma väljaheitmise otsuse õiguslike aluste suhtes primaarset tähendust. Politsei poolt algatatud väärteomenetlus lõpetati, kuna vaenu õhutamine, kui sellega ei kaasne kahju, ei ole karistusseadustiku alusel karistatav tegu; 2) vormikandmise eeskirja mõistes on avalik üritus ka avalik esinemine meedias. Internetikeskkonda YouTube saab käsitleda kui meediakanalit. Seda kasutavad oma seisukohtade ja manifestide väljaütlemiseks nii erinevad rahvusvahelised organisatsioonid kui ka huvigrupid, 3
(9)3-11-1227 kellel juurdepääs traditsioonilisele meediale puudub või on raskendatud. Kuna kaebaja ei ole andnud mõista, et laulu avaldamine oli talle vastumeelne, samuti ei ole ta proovinud seda internetist eemaldada, siis võib järeldada, et kuigi video laadisid üles kolmandad isikud, tehti seda kaebaja palvel ja tema poolt heaks kiidetult. Kaebaja on sellist tegevust õigustanud ja kinnitanud, et võimalusel teeks ta seda uuesti; 3) Kaitseliidu vormi kirjeldus on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 25.09.2008 määrusega nr 142 ja kirjelduse alusel on võimalik selgelt tuvastada, et kaebaja kannab Kaitseliidu vormiriietust. Samuti on nähtavad nii käisel olev riigitunnus kui ka mütsil olev mütsimärk, mis mõlemad on Kaitseliidu eraldusmärgid. Kohatu on antud juhtumi võrdsustamine teatrietendusega, kus vormi kandmine oleks aktsepteeritav. Nimelt keelab vormikandmise eeskiri vormi kandmise meelsust väljendavatel üritustel, mida teatrietendus kindlasti ei ole. Antud juhtumi kontekstis on aga selgelt arusaadav, et kaebaja eesmärk oli väljendada oma vaateid ja meelsust; 4) vaidlustatud otsust kaebaja väljaarvamisest Kaitseliidust ei saa käsitleda teistkordse karistamisena, kuna eelnev sellekohane otsus on kohtu poolt tühistatud; 5) asjaolu, et kodukord ei kehti, ei oma väljaarvamise osas tähtsust, kuna väljaarvamise alused ja protseduur on sätestatud Kaitseliidu seaduses ja põhikirjas. Kodukord võib omada tähtsust teiste distsiplinaarkaristuste liikide määramisel, kuid mitte väljaarvamise puhul. Vastavalt Kaitseliidu seaduse (KaLS) § 31 lg-le 6 kannab Kaitseliidu liige, kes rikub Kaitseliidu põhikirja, ei täida talle pandud kohustusi või tekitab oma tegevusega kahju Kaitseliidu huvidele, vastutust Kaitseliidu kodukorras kehtestatud ulatuses või arvatakse Kaitseliidust välja põhikirjas kehtestatud korras. Antud juhul on väljaheitmise õigust omav organ, Kaitseliidu Harju Maleva juhatus, otsustanud karistusena rakendada Kaitseliidust väljaheitmist; 6) kaebaja väide, et talle ei tutvustatud Kaitseliidu Harju Maleva juhatuse koosoleku protokolli, ei ole tõene. Kaebajale saadeti 31.03.2011 tähitud postiga teade tema Kaitseliidust väljaarvamise menetluse alustamiseks ja teavitati menetlusosalise õigustest, kuid kaebaja seda õigust ei kasutanud. Vaidlusaluse laulu YouTube meediakanalis kättesaadavust tuleb käsitleda jätkuva vormikandmise eeskirja rikkumisena ja kaebaja oleks selle pidanud eemaldama siis, kui Kaitseliit alustas tema suhtes uuesti väljaheitmise menetlust; 7) karistus on rikkumisega proportsionaalne. Kaebaja on avalikult esinenud kaitseliitlasena seisukohtadega, mis on täielikult vastuolus Kaitseliidu põhimõtetega. Laulu „Truudusvanne isamaale“ sõnad räägivad okupantide tapmisest. Analüüsides laulu sõnu kontekstis tema esitajaga, võib jõuda järeldusele, et kaebaja on üsna kindlalt okupantide all mõelnud vene rahvusest isikuid. Selline tegevus on taunitav esitatuna tsiviilisiku poolt, kuid täiesti lubamatu Kaitseliidu tegevliikmele, kes vormis olles esindab Kaitseliitu. KaLS § 24 lg 2 kohaselt loetakse Kaitseliidu liige väljaspool teenistuskohustuste täitmist kaitseliitlaseks juhul, kui ta kannab Kaitseliidu vormiriietust. Kaitseliidu liige ei tohiks endale lubada ühtegi väljaütlemist või avaldust, mida võib kuidagi tõlgendada poliitilise või meelsust väljendava avaldusena, mistõttu ei ole mõeldav, et kaebaja jätkaks Kaitseliidu liikmena; 8) kaebaja Kaitseliidust väljaarvamisega ei ole rikutud kaebaja põhiseaduslikke õigusi vabale eneseteostusele, sõnavabadusele, usu- ja mõttevabadusele ning ühinemisvabadusele. Kaitseliidu kui vabatahtliku organisatsiooni liikmetele on seadusega kehtestatud teatud kohustused ja õigused ning eeldatakse, et Kaitseliiduga liitudes isik aktsepteerib neid ja käitub nendele vastavalt. Kui isik leiab, et need reeglid on tema jaoks represseerivad, on tal õigus Kaitseliidust välja astuda. 6. Tallinna Halduskohtu 31.08.2012 otsusega tühistati Kaitseliidu Harju Maleva pealiku 18.04.2011 käskkiri nr HA-1.1-4/6998P ja kaebus jäeti rahuldamata osas, milles taotleti Kait4
(9)3-11-1227 seliidu ülema 03.05.2011 käskkirja nr K-1.1-1/800 tühistamist. Kohtuotsust põhjendati järgmiselt: 1) kohtupraktikas on rõhutatud: „Distsiplinaarkaristuse määramine saab olla õiguspärane vaid siis, kui distsiplinaarsüüteo asjaolude igakülgne väljaselgitamine ja karistuse määramine toimub kooskõlas seaduse nõuetega ja süüteo toimepanija õigusi silmas pidades. Seadusandja on kehtestanud karistuse määramiseks tähtajad, mida karistuse määraja on kohustatud järgima. Karistuse määrajal on kohustus süüteoga seonduvad asjaolud õigeaegselt välja selgitada ja otsustada karistuse määramine seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Selle lõppemisel on isikul alust arvata, et hiljem talle karistust määrata pole enam võimalik“ (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 08.02.2002 otsus haldusasjas nr 3-3-1-4-02, p 2); 2) Kaitseliidu liikme vastutuse alused sätestab KaLS, mille § 31 lg 3 kohaselt kannab tegevliige teenistuskohustuste täitmisel toimepandud distsiplinaarsüüteo eest tegevteenistuses olevale kaitseväelasele laienevat distsiplinaarvastutust kaitseväe distsiplinaarseaduses (KDS) sätestatud ulatuses ja korras. KaLS § 24 lg 2 kohaselt loetakse Kaitseliidu liige väljaspool teenistuskohustuste täitmist kaitseliitlaseks mh juhul, kui ta kannab Kaitseliidu vormiriietust ja tunnuseid. Kaebaja kandis talle süüksarvatava teo toimepanemise ajal Kaitseliidu vormiriietust ja tunnuseid ning seega on käsitletav kaitseliitlasena vaatamata sellele, et tegemist ei olnud teenistuskohustuse täitmisega (tl 68, 91). Seega kuulub kohaldamisele KDS § 52 lg 1, mille järgi tuleb distsiplinaarkaristus määrata viivituseta, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul alates distsiplinaarsüüteost teadasaamisest; 3) vaidlusalune video laaditi YouTube keskkonda üles 29.07.2010. See nähtub ka andmetest video veebilehel. Nimetatud kuupäeval sai vastustaja sellest ka teada (tl 91). Kaebaja seletuse kohaselt oli kõnealune laul esitatud ja salvestatud päev või paar varem (tl 68). Distsiplinaarkaristuse määramise 30-päevane tähtaeg hakkas seega kulgema 30.07.2010 ja lõppes 30.08.2010. Seega oli Kaitseliidu Harju Maleva pealiku 18.04.2011 käskkirja nr HA-1.14/6998P (otsuses ekslikult märgitud Kaitseliidu ülema 03.05.2011 käskkirja nr K-1.1-1/800) koostamise hetkeks distsiplinaarkaristuse määramise tähtaeg möödunud, mistõttu oli kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine õigusvastane; 4) kuna tähtaja rikkumine on piisavaks aluseks Kaitseliidu Harju Maleva pealiku 18.04.2011 käskkirja nr HA-1.1-4/6998P tühistamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 p 1 alusel, ei pea kohus vajalikuks käsitleda menetlusosaliste muid väiteid; 5) kaebus jääb rahuldamata osas, milles taotletakse Kaitseliidu ülema 03.05.2011 käskkirja nr K-1.1-1/800 tühistamist. Kaitseliidu Harju Maleva pealiku 18.04.2011.a käskkirja nr HA1.1-4/6998P tühistamisega taastuvad kaebaja õigused Kaitseliidu liikmena, mistõttu ei riku Kaitseliidu ülema 03.05.2011.a käskkiri nr K-1.1-1/800 tema õigusi (vt Tallinna Halduskohtu 28.02.2011.a otsus haldusasjas nr 3-10-2519, p 12). Seega puudub alus nimetatud käskkirja tühistamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 7. Kaitseliit palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 31.08.2012 otsus osas, millega tühistati Kaitseliidu Harju Maleva pealiku 18.04.2011 käskkiri nr HA-1.1-4/6998P. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) halduskohus on üllatuslikult ja arusaamatult leidnud, et käskkirjas viidatud KaLS § 31 lg 3 ei kuulu kohaldamisele, kuid Kaitseliit ei ole tuginenud ega kohaldanud viidatud sätet ehk kohaldanud distsiplinaarvastutust teenistuskohustuse täitmisel toimepandud distsiplinaarsüü5

(9)3-11-1227 teo eest. Kaitseliit on vaidlustatud 18.04.2011 käskkirjas, tuginedes KaLS § 31 lg-le 6 ja Kaitseliidu põhikirja punktile 3.27, arvanud kaebaja Kaitseliidust välja. Halduskohus pidanuks

§ 165

lg 1 p-de 4 ja 6 alusel põhjendama, miks ta ei nõustu käskkirjas viidatud õigusliku alusega. Halduskohus kvalifitseeris J. Bi väljaheitmise omaalgatuslikult aegunud distsiplinaarkaristusena, võimaldamata pooltel sellise seisukoha suhtes arvamust avaldada (vt

§ 157lg 2); 2) Ka

LS §-st 31 tuleneb, et distsiplinaarsüüteoks, millele võidakse kohaldada KDS kohast distsiplinaarvastutust, saab olla kaitseliitlase poolt teenistuskohustuse täitmise raames toime pandud rikkumine. Kaitseliidu liikme lubamatu tegevuse aluseks ei ole käesoleval juhtumil käsk ja J. B ei täitnud laulmisel teenistuskohustusi (KaLS § 23 lg 1 ja § 24 lg 1). Ka asjaolu, et etteheidetava teo ajal kandis J. B Kaitseliidu vormiriietust ja seega tegutses kaitseliitlasena, ei anna õiguslikku alust käsitelda vormiriietuses vaenu õhutava laulu esitamist, mis on avalikult kättesaadav internetis, teenistuskohustuse täitmisel toimepandud distsiplinaarsüüteona; 3) Seda, et tegemist ei olnud distsiplinaarkaristusega, kinnitab ka asjaolu, et KDS ei näe ette distsiplinaarkaristusena liikme väljaarvamist (vt KDS § 15 lg 2); 4) halduskohus rikkus menetlusnorme, kuna ei käsitlenud ega võtnud seisukohta ühegi menetlusosaliste poolt esitatud väite suhtes. Ringkonnakohus peaks käesoleva asja saatma halduskohtule tagasi uueks lahendamiseks (

§ 199lg 2).

Ringkonnakohtul ei ole võimalik muuta halduskohtu põhjendusi ega teha ka asjas uut otsust asja uueks läbivaatamiseks saatmata, sest sellisel juhul oleks riivatud mõlema poole õigus õiglasele ja tõhusale kaitsele. Kui ringkonnakohus hakkaks esmakordselt hindama menetlusosaliste esitatud asjaolusid ja väiteid, jääks esimeses kohtuastmes asi sisuliselt arutamata. Tulenevalt PS §-st 148 on kohtusüsteem ja -menetlus Eestis kolmeastmeline.

  1. J. B ei nõustu vastuses apellatsioonkaebuse väidetega. Kaebaja kordab kaebuses esitatud väiteid ja märgib lisaks järgmist: 1) Kaitseliit ei järginud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 40 sätestatut, mille kohaselt tuleb isik enne teda koormava haldusakti andmist ära kuulata. J. Bile ei tehtud teatavaks Harju Maleva juhatuse protokolli, milles oleks võinud kajastuda tema väljaheitmise täpsemad põhjused. Kuna kaitseliitlaste suhtes kohaldub KDS, siis oleks lähtuvalt viidatud seaduse §-st 52 pidanud määrama karistuse 30 päeva jooksul alates distsiplinaarsüüteost teadasaamisest; 2) väljaheitmise otsuse aluseks olevad varasemate ja hilisemata käskkirjade põhjendused on esitatud vastuoluliselt. Kui Kaitseliidu Harju Maleva pealiku 11.08.2010 käskkirjas on kaebaja väljaheitmise alusena nimetatud vormikandmise eeskirjade rikkumist, siis 12.08.2010 taotluses on sellele lisandunud juba vääritu teo ja rahvusvahelise vaenu õhutamise põhjendus. Vaidlustatud 18.04.2011 käskkirjas on teo õigusvastasust põhjendatud ka avaliku esinemisega meelsust väljendava lauluga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Apellant esitas koos apellatsioonkaebusega kaitseväelase ja Kaitseliidu tegevliikme vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmise korra. Nimetatud dokument on esitatud halduskohtule ja see sisaldub juba toimikus (tl 76-84) ning tuleb seetõttu apellandile tagastada.
  3. Halduskohus asus seisukohale, et vaidlustatud käskkiri on õigusvastane, sest sellega on määratud distsiplinaarkaristus selleks ettenähtud tähtaja möödumisel. Apellant leiab, et Kaitseliidu Harju Maleva liikme väljaheitmine Kaitseliidust ei ole distsiplinaarkaristus ning KDS § 52 lg 1 ei kohaldu KaLS § 31 lg 6 alusel antud haldusakti suhtes. 6

(9)3-11-1227
  1. KaLS § 31 lg 3 sätestab: „Teenistuskohustuse täitmisel toimepandud distsiplinaarsüüteo eest kannab Kaitseliidu tegevliige tegevteenistuses olevale kaitseväelasele laienevat distsiplinaarvastutust kaitseväe distsiplinaarseaduses sätestatud ulatuses ja korras. Kaitseliidu kodukorraga võib kehtestada, et kaitseväe distsiplinaarseaduses sätestatud distsiplinaarkaristusi ei kohaldata Kaitseliidu liikmetele täies ulatuses.“ Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt Kaitseliidu liige, kes rikub Kaitseliidu põhikirja, ei täida talle pandud kohustusi või tekitab oma tegevusega kahju Kaitseliidu huvidele, kannab vastutust Kaitseliidu liikmele kodukorras kehtestatud ulatuses ja korras või arvatakse Kaitseliidust välja põhikirjas kehtestatud korras. Apellant juhib õigesti tähelepanu asjaolule, et KDS ei näe kaitseväelase ametikohalt või teenistusest vabastamist ette kaitseväelase distsiplinaarkaristusena. Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 93 lg 1 p 8 ja § 100 p 3 võimaldavad kaadrikaitseväelase vabastada ametikohalt ja viia üle madalamale ametikohale ning § 114 lg 1 võimaldab kaadrikaitseväelase, kes ei saa distsiplinaarsüüteo tõttu jätkata teenistuskohustuste täitmist senisel ametikohal, vabastada distsiplinaarsüüteo iseloomu ja raskust hinnates lepingulisest teenistusest. Seejuures näeb KVTS § 114 lg 2 selleks ette 30-päevase tähtaja arvates distsiplinaarsüüteo toimepanemisest või selle teatavaks saamisest lepingut sõlmivale ülemale. Kaitseliidu seaduses tähtaeg kaitseliitlase väljaarvamiseks distsiplinaarsüüteona käsitletava teo toime panemise korral puudub. KLS § 42 alusel Vabariigi Valitsuse 13.01.2000 määrusega nr 15 kinnitatud Kaitseliidu põhikirja p 3.27 kohaselt otsustab väljaarvamise kaitseliitlase vastuvõtmise õigust omava üksuse juhatus või maleva pealik. Juhatuse otsus esitatakse kinnitamiseks maleva pealikule. Otsuses näidatakse, kas väljaarvamine toimub nimekirjast kustutamise või väljaheitmisena. Põhikirjas puudub tähtaeg sellise otsuse tegemiseks.
  2. Ringkonnakohtu arvates ei saa kaitseliidu liikme väljaarvamisele laiendada KVTS § 114 lõikes 2 ega KDS § 52 lõikes 1 nimetatud tähtaega. Ainsana reguleerib menetluse läbiviimise tähtaega käesoleval juhul HMS § 5 lg 2, mis nõuab menetluse võimalikult kiiret läbiviimist. Arvestades, et menetlust alustati alles pärast halduskohtu 28.02.2011 otsuse tegemist ja menetlustoimingud ei ole olnud aeganõudvad ning põhjendamatuid viivitusi pole võimalik menetluses tuvastada, ei saa vaidlusalust käskkirja pidada õigusvastaseks põhjusel, et selle andmine ei toimunud kiiresti.
  3. Apellant leiab, et asi tuleb saata halduskohtule uueks arutamiseks, et menetlusosalistel oleks võimalik kasutada edasikaebamisõigust. Ringkonnakohtu arvates ei saa olukorras, kus kõrgemalseisev kohus ei nõustu alama astme kohtuotsuse põhjendustega, asja alama astme kohtule tagasi saatmata jätmist pidada edasikaebeõiguse rikkumiseks. Edasikaebeõiguse tagamiseks ei saa menetlusosaline nõuda, et kohtud peavad asja lahendamisel oluliseks sama vaidlusküsimust. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt tuleb eelistada käesoleval juhul kaebuse lahendamist ringkonnakohtus.
  4. Kaebaja leiab, et enne tema väljaarvamist Kaitseliidust pole teda ära kuulatud. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Toimikus sisaldub kaebaja vastus Harju Maleva pealikule (tl 85), millest nähtuvalt on see esitatud vastuseks maleva pealiku kirjale ning milles esitatakse vastuväited kaebaja väljaarvamisele Kaitseliidust, mh märgitakse, et vastuväited on esitatud kaebuses halduskohtule ja kohtuistungi protokollis. Harju Maleva juhatuse protokolli edastamise nõuet kaebajale seadustest ega Kaitseliidu kodukorrast ei tulene. Kaebaja ei väida, et ta oleks soovinud protokolliga tutvuda ning sellest oleks keeldutud.
  5. Vaidlusaluses käskkirjas heidetakse kaebajale ette meelsust väljendava iseloomuga laulu, mis avaldati veebis, esitamist Kaitseliidu vormiriietuses. Kaitseväelase ja Kaitseliidu tegevliikme vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmise korra p 2.10 kohaselt ei ole vormiriietuse kandmine lubatud meelsust väljendavatel meeleavaldustel ja üritustel, mis võivad diskrediteerida kaitsejõude. Ringkonnakohtu arvates tuleb nimetatud sätet tõlgendada lähtudes selle ees7
(9)3-11-1227 märgist vältida poliitiliste vm isiklikku meelsust väljendavate arvamuste ja seisukohtade esitamist Kaitseliidu vormiriietes ning sellega tagada Kaitseliidu kui kaitsejõudude osa poliitilist erapooletust. Ürituste ja meeleavalduste all pole silmas peetud vaid avalikke koosolekuid, vaid mistahes vorme, mille vahendusel võib levida Kaitseliidu liikme eelistus või negatiivsed emotsioonid ja kaitsejõude diskrediteerivad tõekspidamised. Kaitseliidu liikmete poolt poliitiliste seisukohtade või meelsuse avaldamine on seega lubatavad ja nende põhiseaduse §-ga 45 sätestatud õigused realiseeritavad, ent vaid juhul, kui nad ei kanna seejuures Kaitseliidu vormiriietust. Vormiriietust kandes on kaitseliitlasel võimalik oma tõekspidamisi väljendada vaid viisil, mis ei diskrediteeri kaitsejõude, seega ei sea kahtluse alla kaitsejõudude poliitilist erapooletust.
  1. Ringkonnakohtu arvates saab eelnevalt selgitatud eesmärki silmas pidades asuda seisukohale, et oma kaitsejõude diskrediteerivate tõekspidamiste esitamine veebikeskkonnas YouTube on kaitseliitlase vormiriietuses keelatud.
  2. Laulu sõnad („okupandil kõhklemata lasen kuuli pähe“, „sest rahvas, kes endast peab lugu, tapab okupante“, „kui pole püssi, võtan pussi, tõmban kõri läbi ja mul pole põrmugi sellepärast häbi“, „palga saab ka kollaborant, kes nende toel on võimul, Eesti rahvast venestab ja tibladega lõimub, sest rahvas, kes peab endast lugu, tapab kollaborante“, „aastasadu on nad eesti rahvast tapmas käinud, kahjuks pole tänaseni ära nad siit läinud ja niisiis tuleb kord ka jälle tappa okupante, siis saab jälle isamaale antud truudusvande“) on ringkonnakohtu hinnangul meelsust väljendavad ning kutsuvad üles mitmeti mõistetavalt määratletavate Eestis elavate inimeste tapmisele. Olukorras, kus Eesti põhiseaduslikud institutsioonid toimivad ning Eestis ei ole välja kuulutatud sõjaseisukorda, on põhjendatud seisukoht, et Kaitseliidu vormis sellise üleskutse esitamine võib kaitsejõude diskrediteerida.
  3. Vaidlustatud käskkirjast on selline järeldus nähtav. Sätte rikkumise tuvastamine ei eelda, et oleks tuvastatud kaitseliitlase soov kaitsejõude diskrediteerida või avaliku arvamuse selge hinnang, piisab ka diskrediteerimise ohust. Kaitseväelase ja Kaitseliidu tegevliikme vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmise korra p 2.10 rikkumise tuvastamine ei eelda ekspertarvamuse koostamist. Menetlusnormide rikkumiseks sellise tõendi kogumata jätmist ja tegevuse õiguslikku kvalifitseerimist vastustaja poolt pidada ei saa.
  4. Ringkonnakohtu arvates ei välista Kaitseliidu vormiriietuses „Kaitseväelase ja Kaitseliidu tegevliikme vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmise korra“ p 2.10 rikkumist asjaolu, et kaebajal on õigus kunstilisele eneseväljendusele. Kunstiline eneseväljendus Kaitseliidu vormiriietuses on lubatud juhul, kui see ei saa diskrediteerida kaitsejõude, eelkõige juhul, kui on äratuntav tegevuse kunstilisus ja väljamõeldud faabula, nt esitamisel näitlejate poolt etteantud stsenaariumi järgi.
  5. Kuna Kaitseliidust väljaarvamine ei ole distsiplinaarkaristus ning piirangut väljaarvamisele olukorras, kus varasem sellekohane haldusakt on tühistatud, pole seatud, pole põhjendatud kaebaja väited teistkordsest karistamisest.
  6. Vaidlustatud käskkirjas on põhjendatud, miks peetakse Kaitseliidust väljaarvamist toimepandud teo eest vajalikuks ja proportsionaalseks. Kaalumisel on arvesse võetud kaebaja varasemat teenistust ning rikkumise iseloomu ja tagajärgi. Ringkonnakohtu arvates ei saa käskkirja põhjendusi pidada ebapiisavateks ega –veenvateks.
  7. Eeltoodud põhjustel tuleb halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega jätta kaebus rahuldamata.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud kaebaja.

Kaitseliit tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. See summa tuleb kaebajalt vastustaja kasuks välja mõista. 8

(9)3-11-1227 /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.