Obsah (8)
§ 212§ 213§ 223§ 116§ 108§ 104§ 162§ 157KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 28.02.2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-672 Hald
§ 212
lg 1 teises lauses sätestatud juhul (
§ 212lg 1).
Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
§ 213lg 1 p 5).
Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (
§ 223lg 1).
Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (
§ 116
lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi 3-12-672 taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (
§ 116lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (PMTK) 13.02.2012 maksuotsusega nr 12.2-3/4406-26 määrati Ü. Kle 2008. a eest tasumisele käibemaksu, tulumaksu ja sotsiaalmaksu kokku 5962,57 eurot. Maksuotsuse järelduste kohaselt oli Ü. K tegelik tulu deklareeritust suurem ning raha, mida ta sularahas kulutas ja oma pangakontole sisse maksis, pärines tema enda poolt ettevõtluse käigus saadud tulust, ning tegemist polnud õelt M. Slt saadud laenuga, nagu maksukohustuslane väitis, M. S kinnitas ja laenulepingud näitasid. Maksuotsuses märgiti ka seda, et tulenevalt eriarvamuses väidetust ja kontrollimaks Ü. K 2008 deklareerimata maksukohustust, otsustas maksuhaldur veel kord üle kontrollida esitatud laenulepingute tõepärasust, sh seda, kas M. Sl oli piisavalt vahendeid, et lepingutes märgitud kuupäevadel ja summades Ü. Kle sularahas laenu anda. Maksuotsuse lk-del 5-6 analüüsiti Ü. K esitatud laenulepinguid; lk-l 9 viidati M. S poolt 29.06.2009 maksuhaldurile esitatud vastuskirjale, milles M. S kinnitas laenu andmist Ü. Kle, nimetas konkreetsed summad ja selgitas, et raha pärines korteri müügist ja palgast; lk-l 11 tsiteeriti eriarvamust, milles Ü. K leidis ebaõige olevat maksuhalduri käsitluse maksukohustuslase õelt laenuks võetud summade kohta; lk-del 12-14 selgitati M. Sle teabe andmiseks tehtud korralduse sisu ja M. Slt nõutud teabe mittesaamise asjaolusid, analüüsiti M. S AS-s Swedbank avatud arvelduskontol toimunud rahalisi liikumisi, samuti Soome maksuhalduri poolt saadetud M. S Nordea Pankki Suomi OY pangakonto väljavõtteid ja tõendeid M. S töötasude kohta; maksuotsuse lisades 6-8 toodi välja M. S pangakontodel 2007/2008 toimunud sularahatehingud. Ü. K maksumenetluses esindanud Eve B tutvus 21.02.2012 PMTK-s kõikide Ü. K maksumenetluse käigus kogutud tõenditega, sh M. S pangakontode (AS Swedbank, Nordea Pankki Suomi OY ja SEB Pank) väljatükkidega. 22.02.2012 väljastas PMTK M. S pangakontode (SEB Pank ja AS Swedbank) tervikväljatrükkide koopiad Ü. K esindajale E. Bile. M S esitas 30.03.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse tunnistada õigusvastaseks PMTK toimingud, mis seisnesid: M. S pangakontodel aastatel 2006-2008 toimunud rahaliste liikumiste analüüsimises ja kajastamises Ü. K suhtes 13.02.2012 tehtud maksuotsuses nr 122.3/4406-26; M. S pangakontode tervikväljatrükkide aastatest 2006-2008 tutvustamises Ü. Kle (tema esindajale) 21.02.2012 maksuhalduri ruumides; M. S pangakontode tervikväljatrükkide väljastamises 22.02.2012 Ü. Kle (tema esindajale). Kaebuses leiti, et vaidlusaluste toimingutega rikkus maksuhaldur krediidiasutuse seaduse (KAS) § 88 lg-s 7 sätestatud pangasaladuse hoidmise kohustust, Eesti ja välisriigi vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingu informatsioonivahetuse regulatsiooni, EMÜ direktiivi nr 77/799 ja maksukorralduse seaduse (MKS) §-st 26 tulenevat välisriigi maksukohustuslase maksusaladuse hoidmise kohustust; samuti on maksuhaldur riivanud oluliselt kaebajale põhiseaduse §-st 26 tulenevat põhiõigust eraelu kaitsele. Haldusasjas nr 3-09-1009 leidis kohus, et maksuhaldur ei tohi analüüsida maksuotsuses neid andmevälju, mis pole otseselt seotud isikuga, kelle suhtes maksumenetlust läbi viiakse. Käesoleval juhul kajastas maksuhaldur Ü. Kle 13.02.2012 tehtud maksuotsuses M. S rahade liikumist ebavajalikult üksikasjalikult, mistõttu on õigusvastane PMTK toiming, mis seisnes maksuotsuses kaebaja AS Swedbank pangakontol nr 1105435197 ja Nordea Pankki Suomi OY pangakontol nr 120035-180344 (IBAN F 108 1200 3500 1803 44) aastatel 2006-2008 toimunud rahaliste vahendite üksikasjalises kajastamises ja analüüsimises. Kolmanda isiku pangakontode väljatrükkidega on maksukohustuslasel õigus tutvuda üksnes ulatuses, mis puudutab tehinguid maksukohustuslasega ning millele saab anda tõendusväärtuse tehtavas maksuotsu2
(10)3-12-672 ses. Maksuhaldur on nii päringus Soome maksuadministratsioonile kui ka viidatud maksuotsuses märkinud, et maksuhalduri eesmärgiks oli kindlaks teha, kas M. Sl oli üldse piisavalt raha, et Ü. Kle laenu anda. Viidatud asjaolu kontrollimisega oleks pidanud maksuhaldur ka piirduma. Ükski kaebaja kontodel toimunud tehingutest ei ole seostatav Ü. Kga ning mõistetav pole, millest maksuhaldur järeldas, et kaebaja pidi Ü. Kle laenu andma mitte olemasolevast sularahast, vaid just korteri müügist saadud rahast või kontole laekunud palgast. Ka oleks pidanud maksuhaldur M. Sl laenu andmiseks raha olemasolu kontrollima esmalt muul viisil, mitte aga pöörduma kohe pankade poole. Maksuhaldur märgib, et ta esitas korralduse M. Sle, kuid kaebaja pole seda korraldust kätte saanud ja selles vaidlus puudub. Vastustaja oleks võinud vastava nõudega pöörduda ka Ü. K poole ja selgitada, et tal tuleb tõendada kaebajal laenu andmiseks raha olemasolu; samuti saanuks vastustaja teha Ü. Kle ettepaneku kaebaja üles otsida. Maksuotsuses kaebaja pangakontodel toimunud rahaliste liikumiste kajastamisega ja analüüsimisega tekitas maksuhaldur olukorra, kus maksuotsuse adressaat Ü. K peab avalikul kohtuistungil analüüsima kaebaja pangatehinguid ning need võidakse uuesti avalikustada kohtuotsuses. Kaebaja ei saa tema pangakontodel kajastatavate andmete kohta Ü. Kga seonduvas menetluses midagi selgitada, sest teda pole haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 p-s 3 sätestatud korras kolmanda isikuna sellesse menetlusse kaasatud. MKS § 14 lg 3 alusel oli Ü. Kl õigus tutvuda tema kohta maksumenetluses kogutud andmetega, kuid mitte M. S kohta kogutud andmetega. Ü. Kl olnuks õigus kaebaja kohta käivate kontoväljavõtetega tutvuda vaid nende andmeväljade ulatuses, mille kohta on maksuhaldur suutnud üheselt tõendada, et need on seotud Ü. K tegevusega ja võivad viimase maksukohustust suurendada või vähendada. Antud juhul pole maksuhaldur maksuotsuses viidanud ühelegi konkreetsele tehingule, mis oleks olnud üheselt seotud Ü. Kga. Seetõttu oli maksuhalduri poolt õigusvastane esitada Ü. K esindajale tutvumiseks ja väljastada talle kaebaja AS Swedbank ja AS SEB Pank arvelduskontode väljatrükid. 18.06.2012 täiendavalt esitatud seisukohas leidis kaebaja, et kohus nõudis alusetult riigilõivu tasumist kolme nõude eest, kuigi kaebaja esitas vaid kaks nõuet. Kaebuse rahuldamise korral palub kaebaja mõista vastustajalt välja 48 eurot tasutud riigilõivu katteks, kaebuse rahuldamata jätmisel aga tagastada enammakstud riigilõiv. Samuti palub kaebaja välja mõista vastustajalt nõustajale FIE E. Bile tasutud 375 eurot ning märkida otsuses, et riigilõiv ja nõustaja tasu tuleb vastustajal maksta Ü. K Swedbank arvele nr xxxxxxxxxxx. Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebuse rahuldamata. Ü. Kle tehtud maksuotsuses kaebaja pangakontode andmete kajastamine ja analüüsimine oli õiguspärane, sest tulenes Ü. K väidetest tema sissetulekute ja kaebajalt laenu saamise kohta, mille tõendamiseks olid esitatud ka laenulepingud. Maksuhaldur pidi uurimispõhimõttest tulenevalt kontrollima laenu saamist kinnitavaid või ümberlükkavaid asjaolusid, mistõttu tegi ta 09.06.2009 kaebajale teabe andmise korralduse. Sellele antud vastuses kinnitas kaebaja laenu andmist Ü. Kle ja väitis, et laenuks antud raha pärines tema korteri müügist saadud rahast ja palkadest. Võrrelnud teisi maksumenetluses kogutud tõendeid kaebaja laenu andmise tõendamiseks esitatud dokumentidega, jõudis maksuhaldur järeldusele, et väide laenu andmise/saamise kohta ei ole tõene, millega Ü. K kontrollaktile esitatud eriarvamuses ei nõustunud. Seetõttu pidas vastustaja vajalikuks koguda kaebaja pangakontodel toimunud tehingute kohta täiendavaid tõendeid. Kaebaja 2006. a ja 2007. a sissetulekuid/väljaminekuid kontrolliti seoses tema enda väitega, et raha Ü. Kle laenu andmisest pärines mh 2006. a korteri müügist saadud vahenditest. Kaebaja pole selgitanud, millisel muul viisil oleks saanud vastustaja kaebajal laenu andmiseks vajaliku raha olemasolu kontrollida. Tallinna Halduskohus tegi 06.07.2012 otsuse resolutsiooni p-ga 1 kindlaks PMTK 21.02.2012 ja 22.02.2012 toimingute kaebaja panga- ja maksusaladust puudutavate andmete 3
(10)3-12-672 käsitlemisel ja avaldamisel õigusvastasuse, jättis p-ga 2 kaebuse muus osas rahuldamata ning p-ga 3 mõistis Maksu- ja Tolliametilt kaebaja kasuks välja asjas kantud menetluskulude katteks 31,88 eurot. Kohus leidis, et Ü. Kle koostatud maksuotsuse asjaolud ei jäta kahtlust selles, et kaebaja pangakontodel kajastuvad andmed omasid tähendust Ü. K maksukohustuse kindlakstegemisel olukorras, kus vaidluse all oli Ü. K maksustatav tulu ning kaebajalt väidetavalt laenu saamine. Alusetu on kaebaja väide, nagu saanuks maksuhaldur kontrollida kaebajal Ü. Kle laenamiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu ka muul viisil, kui pangakonto väljavõtteid analüüsides. Kaebaja ei ole põhjendanud, milliseid tõendeid saab isiku sissetulekute piisavuse kontekstis pangakonto väljavõtetest veel objektiivsemaks pidada. Olukorras, kus maksuhaldur oli talle esitatud tõendite põhjal Ü. K ning kaebaja seletused laenusuhte kohta ebaveenvateks lugenud ning Ü. K vaidles eriarvamuses maksuhalduri järeldustele vastu, oli maksuhalduril uurimispõhimõttest tulenevalt õigus ja kohustus koguda väidetud laenusuhte kindlakstegemiseks täiendavaid tõendeid. Ü. Kle 13.02.2010 tehtud maksuotsusest nähtub, et maksuhaldur saatis M. Sle 26.10.2011 korralduse kohustusega esitada pangakonto väljavõtted rahaliste vahendite liikumise kohta alates korteri müügist laekunud summadest kuni 31.12.2008 ja palgaandmete laekumise kohta alates 01.12.2007 kuni 31.12.2008, kuid kaebaja korraldust ei täitnud. Samuti nähtub maksuotsusest, et maksuhaldur saatis 10.11.2011 kaebaja teadaolevale e-maili aadressile päringu korralduse täitmise kohta, millele kaebaja vastas, et ta ei olnud maksuhalduri korraldusest teadlik ja arvas, et tegemist oli arusaamatusega; maksuhaldur võttis kaebajaga uuesti ühendust 11.11.2011 ja 14.11.2011, et selgitada korralduses toodud asjaolusid, kuid kaebaja e-posti aadress ei olnud enam kasutusel. Maksuotsusest ilmneb, et seejärel koostas maksuhaldur Eestis asuvatele pankadele korraldused kaebaja arvelduskontode omamise kohta. Kaebaja väide, et maksuhaldur oleks pidanud kaebaja pangakonto väljavõtteid eelnevalt ka Ü. Klt nõudma, on formaalselt MKS § 61 lõikes 2 tooduga kooskõlas, kuid see ei oma puutumust kaebuse esemega. Kaebusest võib järeldada, et kaebaja pangakontode väljavõtted Ü. K valduses ei olnud ning kaebaja ei oleks neid Ü. Kle maksuhaldurile edasiandmiseks loovutanud. Kaebaja ise vabatahtlikult maksuhaldurile oma pangakonto väljavõtteid ei esitanud. Eeltoodut arvesse võttes ei riku asjaolu, et maksuhaldur kaebaja arvelduskontode väljavõtete saamise eesmärgil esmalt Ü. K poole ei pöördunud, kaebaja õigusi. Kaebaja on ekslikult leidnud, nagu oleks maksuhaldur kaebaja pangakonto väljavõtetest nähtuvate andmete analüüsimisel Ü. K maksumenetluses pidanud kaasama kaebaja menetlusse kolmanda isikuna või nagu eeldanuks maksuhalduri maksuotsuses esitatud järeldused poolte laenusuhte kohta kaebaja suhtes maksukontrolli läbiviimist. Riigikohtu 30.03.2011 otsuses asjas nr. 3-3-1-98-10 selgitatakse, et isik, kellelt teavet nõutakse, on enamasti menetlusväline isik, keda tuleb käsitada vastava korralduse adressaadina. Asjas ei ilmne, et Ü. Kle koostatud maksuotsus mõjutaks kaebaja maksukohustust. Kaebaja pangakontode väljavõtteid tuleb pidada pangasaladuseks. EMÜ direktiiv nr 77/799 ei ole otsekohaldatav ning kaebaja pangasaladuse kaitsel tuleb lähtuda siseriiklikest õigusnormidest. MKS § 26 lg 1 ning KAS § 88 lg 7 alusel laieneb maksuhaldurile maksumenetluse käigus saadud pangasaladuse hoidmise kohustus. Kuigi MKS § 26 lg-s 1 räägitakse ainult maksukohustuslase, mitte kolmanda isiku maksusaladuse kaitsest, tuleb eeldada, et vastav kaitse kehtib ka kolmandalt isikult küsitud pangasaladust puudutavatele andmetele, mis on kogutud maksukohustuslase konkreetse kontrolli raames. 4
(10)3-12-672 MKS § 14 lg 3 kohaselt on maksukohustuslasel õigus tutvuda maksuhalduri poolt maksukohustuslase kohta kogutud andmetega ning teha neist koopiaid või väljavõtteid, samas on maksukohustuslase õigus tutvuda kõigi tema kontrolli raames kogutud ja maksukohustust mõjutada võivate tõenditega piiratud kolmandate isikute õigusega mitte lubada enda kohta käiva konfidentsiaalse info, sealhulgas pangasaladuse avaldamist. MKS § 26 lõike 1 eesmärk on eelkõige suunatud konkreetse kontrollimenetluse raames kogutud tõendite avaldamise keelamiseks menetlusvälistele isikutele, mitte maksukohustuslasele. Ka kaebaja viidatud direktiivi kohaselt võib selle alusel liikmesriigile esitatud teavet siiski avalikustada kohtu- või haldustoimingutega seotud isikutele, samuti avalikel kohtuistungitel või kohtuotsustes, kui teabe esitanud liikmesriigi pädev asutus selle vastu ei ole (art 7 p 1 taane 2). Seega ei saa maksumenetluses küsitletud kolmandad isikud eeldada, et nende poolt maksuhaldurile edastatud andmeid maksukohustuslasele adresseeritud maksuotsuses üldse ei käsitleta. Küll on kolmandatel isikutel võimalik taotleda maksuhaldurilt neid puudutavate andmete osalist või täielikku maksukohustuslasele maksumenetluse käigus või maksuotsuses esitamata jätmist (nt MKS § 64 alusel). Kui pangasaladust puudutavad andmed on esitanud kolmanda isiku teadmata krediidiasutus, peab maksuhaldur võimalusel küsima kolmanda isiku seisukohta andmete avaldamise osas ning kaaluma kolmanda isiku põhjendatud huvi pangasaladuse avaldamata jätmise ning maksukohustuslase huvi andmete esitamise vastu. Käesoleval juhul väidab kaebaja, et tema pangasaladust on rikutud 13.02.2012 maksuotsuse lehekülgedel 5, 9, 11-14 ning lisades 6-7 kajastatuga. Samas maksuotsuse lk 5 on toodud tabel, milles kajastub Ü. K ja M. S laenulepinguid puudutav informatsioon. Laenulepingud esitas maksuhaldurile Ü. K, kes sai need omakorda kaebajalt, mistõttu ei saa maksuotsuse lk 5 kajastatud andmed kaebaja õigusi rikkuda. Ka maksuotsuse lk 9 puudub kaebaja pangakonto andmete analüüs. Pangasaladusena ei ole käsitletav ka kaebaja kirjalik vastus maksuhalduri 09.06.2009 korraldusele Ü. Kle laenu andmise asjaolude selgitamise kohta. Maksuotsuse lehekülgedel 12-14 on maksuhaldur analüüsinud kaebaja AS Swedbank ning Soome maksuhaldurilt saadud Nordea Pankki Suomi OY arvelduskontodel toimunud rahalisi liikumisi, mille tulemusena jõudis maksuhaldur järeldusele, et maksukontrollis esitatud laenulepingud koostati Ü. K maksukohustusest kõrvalehoidumise eesmärgil ja nende alusel kaebaja tegelikult Ü. Kle laenu ei andnud. Maksuotsuse lisa 6 kajastab kaebaja AS Swedbank arvelduskontol toimunud sularahatehinguid (sissemaks ja väljamaks) aastal 2007 ning lisades 7 ja 8 on kajastatud kaebaja Nordea Pankki Suomi OY pangakontodel perioodil 02.01.2007 kuni 08.09.2008 toimunud sularahatehingud. Kohus nõustub kaebajaga, et maksuotsuse lehekülgedel 11-14 ning otsuse lisades 6-8 kaebaja sularahas pangakontodele tehtud sissemaksete ja väljamaksete kajastamine riivab tema õigust eraelule seoses Ü. Kle teatavaks saanud kaebaja sularahatehingutega. Samas on kaebaja sularahatehinguid puudutavate andmete esitamine olnud maksuotsuse motiveerimise seisukohast vajalik ja eesmärgipärane, sest ilma vastava motivatsioonita jäänuks Ü. Kle maksuhalduri järeldus laenusuhte puudumise kohta arusaamatuks. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et haldusakti motiveerimine on haldusakti õiguspärasuse oluline eeldus, mis peab tagama põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse. Seetõttu ning arvestades, et kaebaja ja Ü. K on lähedased sugulased, kaebaja ei selgitanud, millist konkreetset kahju andmete kajastamine maksuotsuses talle põhjustas, kaebaja pangasaladust puudutavaid andmeid ei ole kasutatud väljaspool Ü. K maksumenetlust ning andmeid on kajastatud vähimal maksuotsuse motiveerimiseks vajalikul määral (sularahatehingute periood on piiratud ning kaebaja pangakaardimakseid ei kajastata), ei kahjusta vastustaja 13.02.2012 toiming kaebaja õigusi määral, mis annaks alust kaebajat puudutavate andmete Ü. Kle tehtud maksuotsuses ja selle lisades kajastamise õigusvastaseks tunnistada. Kaebaja pangaandmete valikuline ning piiratud käsitlemine maksuotsuses selleks, et võimaldada maksuotsuse adressaadile oma õiguste võimalikult efektiivset kaitset, maksusaladuse kaitse eesmärgiga vastuollu ei lähe. 5
(10)3-12-672 Mis puudutab Ü. K esindajale kaebaja arvelduskontodest tervikväljatrükkide ja kaebaja töötasu puudutavate andmete tutvustamist 21.02.2012 maksuhalduri ruumides ning kaebaja pangasaladust sisalduvatest dokumentidest Ü. K esindajale 22.02.2012 koopiate väljastamist, siis siin eksis maksuhaldur KAS § 88 lg 7 ja MKS § 26 lg 1 vastu ning need toimingud võisid riivata kaebaja õigust eraelu puutumatusele ja olid õigusvastased. Asja materjalidest ei nähtu, et küsitud oleks kaebaja nõusolekut pangasaladust sisaldavate andmete täies mahus Ü. K esindajale avaldamiseks/väljastamiseks ja et kaalutud oleks kaebaja õigust pangasaladuse varjamiseks. Vaidlust pole selle üle, et kõnealuseid pangakontode väljavõtteid täies mahus maksuotsuse tegemisel ei kasutatud, mistõttu oli enamus informatsiooni, mida maksuhaldur Ü. K esindajale avaldas ja väljastas, maksuotsuse vaidlustamiseks ebavajalik. Seetõttu rahuldab kohus kaebuse osaliselt maksuhalduri 21.02.2012 ja 22.02.2012 toimingute õigusvastasuse kindlaks tegemise nõuetes ja jätab muus osas kaebuse rahuldamata. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (
§ 108lg 2).
Kaebaja menetluskuluks on nõustaja E. Bi osutatud õigusabi eest makstud 375 eurot ja kaebuselt, milles oli esitatud kolm nõuet, tasutud riigilõiv 47,82 eurot. Nõustaja kulude väljamõistmiseks pole alust.
§-st 36 tulenevalt ei saa nõustaja teha menetlustoiminguid ega esitada taotlusi, vaid ta võib esineda kohtus üksnes koos menetlusosalisega ja anda selgitusi. Käesolevas asjas kohtuistungit ei toimunud ja asi lahendati kirjalikus menetluses. Kaebuse esitamise ajal kehtis
§ 104
lg 1 redaktsioonis, mille kohaselt tuli kaebuses mitme nõude esitamise korral tasuda riigilõivu iga nõude eest eraldi. Kaebuses esitati kolm nõuet ning kuna kaebus jäi ühe toimingu osas rahuldamata, tuleb kaebaja kasuks välja mõista riigilõiv summas 31,88 eurot. Rahuldada pole võimalik kaebaja taotlust kanda väljamõistetud riigilõiv Ü. K arveldusarvele, sest Ü. K pole asjas menetlusosaline. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES M S apellatsioonkaebuses palutakse tühistada kohtuotsus osas, milles halduskohus jättis kaebuse rahuldamata, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega kaebus rahuldada tervikuna. Samuti leidis apellant, et osa kohtuotsuse põhjendusi on ebavajalikud ja asjakohatud ning kohtuotsus on ebaõige ka menetluskulude väljamõistmist käsitlevas osas. Apellatsioonkaebuses korratakse halduskohtule esitatud kaebuse põhjendusi ning halduskohtu otsusega puudutavalt võib apellatsioonkaebusest välja tuua järgmist. Kaebaja esitas kohtule kaks nõuet. Kohtuotsuse resolutsiooni p-ga 1 tegi kohus kindlaks maksuhalduri 21.02.2012 ja 22.02.2012 toimingute õigusvastasuse ja p-ga 2 jättis muus osas kaebuse rahuldamata. Selline resolutsioon on ebaselge, ei vasta
§ 162
lg-le 1 ega ühti kaebuse nõuetega ning kaebajal on raske aru saada, mis osas kaebus rahuldati ja mis osas rahuldamata jäeti. Kohtuotsuse resolutsioon oleks pidanud sõnaliselt ühtima kaebaja esitatud nõuetega nii rahuldatud kui rahuldamata jäetud osas, märkima oleks pidanud kaebaja pangakontode rekvisiidid ja periood (2006-2008) ning konkreetsemalt lahti kirjutama, milles seisnes panga- ja maksusaladust puudutavate andmete käsitlemine ja avaldamine (so konkreetse toimingu nimetus). Kaebaja pole selles kindel, kuid ilmselt rahuldas kohus kaebuse teise nõude osas, so kaebaja pangakontode tervikväljatrükkide Ü. Kle (tema esindajale) tutvustamises ja väljastamises. Kohtuotsuse p-s 18 märkis kohus, et analüüsib kõigepealt kaebaja väiteid, mis puudutavad maksuhalduri õigusi Ü. K maksumenetluses kaebajalt ning krediidiasutustelt kaebaja pangakontode andmete kogumisel, ning otsuse p-des 19-24 on kohus maksuhalduri neid õigusi ka uurinud. Kaebaja ei ole esitanud nõuet, milles palunuks analüüsida maksuhalduri õigusi Ü. K maksumenetluses kaebajat puudutavate andmete kogumisel ega palunud tuvastada selle toimingu õigusvastasust. Seetõttu jääb arusaamatuks, miks kohus seda oma otsuses kajastas. 6
(10)3-12-672 Kaebaja põhiväide oli, et tegelikult saanuks maksuhaldur vältida kaebaja pangasaladusega kaitstud andmete avaldamist, st maksuhaldur ei oleks tohtinud avaldada kaebaja pangasaladust ei maksuotsuses ega muul viisil. 13.02.2012 maksuotsus on tehtud Ü. K suhtes ning kohus hakkas alusetult ja kaebajale üllatuslikult analüüsima maksuhalduri väiteid kaebajat, sh laenu andmist puudutavalt. Kohus rikkus
§ 157
lg 2, kuna ei võimaldanud enne otsuse tegemist öelda kaebajal oma seisukohti maksuotsuse väidete kohta. Viitega maksuotsusele märgib kohus, et kaebaja polnud maksuhaldurile kättesaadav ja tema e-posti aadress ei olnud 11.11.2011 ja 14.11.2011 enam kasutusel. See väide on ebaõige. Kaebaja esitas tõendi, mis näitab, et 10.11.2011 õhtul vastas ta maksuhalduri sama päeva hommikusele kirjale selgitusega, et kirja manuses polnud korraldust. Kohus ei arvestanud kaebaja selgitusega, et seoses peamiselt Soomes elamisega võib tal olla raskusi kirjade kättesaamisega ja e-postile ligipääsemisega. Kohus ei selgitanud, miks oli vaja maksuotsuses kaebaja pangakontodel toimunud liikumisi nii põhjalikult analüüsida. Pangasaladusega kaitstud andmeid võis vastustaja KAS § 88 lg 5 p 4 alusel nõuda, kuid sama paragrahvi lg-st 7 tulenes kohustus kasutada andmeid maksuotsuses ja Soome maksuadministratsioonile esitatud järelepärimises nimetatud eesmärgil ning kohustus hoida pangasaladust. Kaebaja pangakontodel toimuvad rahalised liikumised (nt kaebaja korteri müük, sellest laekunud summa suurus ja nende kasutamine; kaebaja pangakontolt toimunud sularaha väljavõtmised; laekunud töötasud) ei omanud Ü. K maksukohustuse kindlaksmääramisel mingit tähendust ja vastavad andmed ei oleks tohtinuks Ü. Kle teatavaks saada. Kohus ei saa õigustada maksuhalduri õigusvastast käitumist sellega, et Ü. K on kaebaja vend või et kaebaja ei selgitanud, millist kahju pangasaladuse rikkumine talle põhjustas. Võimalikku kahju hakkab kaebaja tõendama järgmises kaebuses. Halduskohus nõudis põhjendamatult riigilõivu tasumist kolme nõude pealt, kuigi kaebus sisaldas kaks nõuet. Asjaolu, et pangasaladusega kaitstud andmete avaldamine maksuhalduri poolt toimus kolmes episoodis, ei tähenda kolme eraldi nõuet. Kohus jättis tähelepanuta kaebaja viite haldusasjale nr 3-12-1009, kus vaidlustati samuti mitu maksuhalduri toimingut, kuid kohus käsitles neid ühe nõudena ja vastavalt tasuti ka riigilõivu. Eksitav on kohtu väide, et kohus ei saa mõista menetluskulu välja menetlusosaliseks mitteoleva isiku kasuks ja arveldusarvele. Kaebaja polegi taotlenud menetluskulude väljamõistmist Ü. Kle, vaid on
§ 162
lg 3 alusel palunud, et kohus mõistaks menetluskulud välja kaebaja kasuks, kuid märgiks otsuses eraldi, et vastustajal tuleb need tasuda Ü. K pangaarvele. Samuti pole õige kohtu seisukoht, et kaebaja poolt nõustajale juriidiliselt korrektse menetlusdokumendi koostamise eest tasutud summasid ei saa kirjaliku menetluse korral menetluskuluna vastustajalt välja mõista. Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, leides, et kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning otsuse resolutsioon on selge ja arusaadav. Kaebaja on esitanud kohtule kolm nõuet, millest kaks rahuldati ja üks rahuldamata jäeti. Kohus ei pea kohtuotsuse resolutsioonis kaebaja taotlusi täpselt samas sõnastuses kordama. Resolutsiooni täpsem sisu selgub kohtuotsuse põhjendavast osast. Kolme erineva nõude pealt tuli ka riigilõivu tasuda iga nõude pealt eraldi. Kaebaja viide haldusasjas nr 3-09-1009 tasutud riigilõivule pole asjakohane, kuna siis kehtis riigilõivu tasumise osas teine regulatsioon. Halduskohus on õigesti leidnud, et kohus ei saa mõista menetluskulusid välja isiku kasuks, kes ei ole kohtuasjas menetlusosaliseks. Samuti on õige halduskohtu seisukoht nõustaja kulude väljamõistmata jätmise kohta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja nõuded nähtuvad kaebuse lk-l 11, kus kaebaja esitas järgmised taotlused: 1) tunnistada õigusvastaseks PMTK toiming, mis seisnes kaebaja pangakontodel (AS Swedbank 7
(10)3-12-672 pangakonto nr 1105435197, Nordea Panki Suomi OY pangakonto nr 120035-1800344 (IBAN F 108 1200 3500 1803 44) aastatel 2006-2008 (incl) toimunud rahaliste liikumiste analüüsimises ja kajastamises Ü. K suhtes 13.02.2012 tehtud maksuotsuses nr 12-2.3/4406-26; 2) tunnistada õigusvastaseks PMTK toiming, mis seisnes kaebaja pangakontode (AS Swedbank, Nordea Panki Suomi OY, SEB Pank) tervikväljatrükkide aastatest 2006-2008 (incl) tutvustamises Ü. Kle (tema esindajale) 21.02.2012 maksuhalduri ruumides ja kaebaja SEB Pank ja AS Swedbank pangakontode tervikväljatrükkide väljastamises 22.02.2012 Ü. Kle (tema esindajale); 3) jätta menetluskulud tervikuna vastustaja kanda. Viidatud taotlustest järeldas halduskohus õigesti, et kuigi kaebaja oli nõuded kaheks grupeerinud, sisaldas kaebus tegelikult kolm nõuet maksuhalduri kolme erineva toimingu (13.02.2012 toiming, 21.02.2012 toiming ja 22.02.2012 toiming) õigusvastasuse kindlaks tegemiseks ning kooskõlas kaebuse esitamise ajal (30.03.2012) kehtinud
§ 104
lg-ga 1 nõudis kohus kaebajalt põhjendatult riigilõivu 15,97 euro tasumist iga nõude eest eraldi (so 15,97x3). Kaebaja viide haldusasjale nr 3-09-1009 ei ole asjakohane, kuna selles asjas oli kaebus kohtule esitatud 08.05.2009, so on ajal, mil riigilõivu tasumise osas kehtis teistsugune regulatsioon ning
vr § 84 lg 1 nägi ette, et kaebuses mitme nõude esitamise korral tasutakse riigilõivu lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv; so olenemata nõuete arvust tuli riigilõiv tasuda vaid ühe nõude pealt. Erinevalt apellandist on ringkonnakohus seisukohal, et kaevatava kohtuotsuse resolutsioon on selge ja üheselt arusaadav ega ole vastuolus otsuse põhjendustega.
§ 162
lg-test 1 ja 4 tuleneb, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus kaebuse nõudeid ning resolutsioon peab olema formuleeritud selliselt, et otsus oleks selgelt ja ühemõtteliselt arusaadav ja täidetav ka otsuse muude osadeta, kuid normist ei tulene kohtule kohustust esitada otsuse resolutsioonis kaebuse nõuded kaebuse taotluses toodud sõnastuses. Nagu eespool märgitud, paluti kaebuses tunnistada õigusvastaseks PMTK toimingud, mis seisnesid: 1) M. S pangakontodel aastatel 2006-2008 toimunud rahaliste liikumiste analüüsimises ja kajastamises Ü. K suhtes 13.02.2012 tehtud maksuotsuses; 2) M. S pangakontode tervikväljatrükkide aastatest 20062008 tutvustamises Ü. Kle (tema esindajale) 21.02.2012 maksuhalduri ruumides ning 3) M. S pangakontode tervikväljatrükkide väljastamises 22.02.2012 Ülo Kle (tema esindajale). Kohtuotsuse resolutsioonis on selgelt kirjas, et kohus teeb kindlaks PMTK 21.02.2012 ja 22.02.2012 toimingute õigusvastasuse (p 1) ja jätab muus osas kaebuse rahuldamata (p 2), mistõttu ei saanud kuidagi ebaselgeks ja arusaamatuks jääda, mis nõuete osas kaebus rahuldati ja mis nõude resolutsiooni p-ga 2 rahuldamata jäeti. PMTK 13.02.2012 toimingu peale esitatud kaebuse rahuldamata jätmise põhjendused on esitatud kohtuotsuse punktides 27-29, kus kohus selgitas, miks ta leiab, et kaebaja sularahatehinguid puudutavate andmete esitamine ja analüüsimine Ü. Kle adresseeritud maksuotsuses oli maksuotsuse motiveerimise ja Ü. Kle reaalse kaebeõiguse tagamise seisukohalt vajalik ja eesmärgipärane ning riive kaebaja eraelule ei olnud ebaproportsionaalne. Halduskohus on selles osas oma otsust piisavalt põhjendanud ning ringkonnakohtul ei ole halduskohtu seisukohtadele ja järeldustele midagi lisada. 13.02.2012 toimingu õiguspärasuse hindamisel ei ole määravat tähendust sellel, kas maksuotsuses märgitud asjaolu kaebaja e-posti aadressi alates 11.11.2011 kasutusel mitteoleku kohta oli õige. Vastuseks apellandi väitele, et halduskohus analüüsis otsuses põhjendamatult maksuhalduri õigust koguda Ü. K maksumenetluses kaebaja pangakontode andmeid, sest sellist nõuet kohtule ei esitatud, ja selgusetu on, kust kohus üldse võttis, et M. S ja Ü. K vahel laenusuhe oli, märgib ringkonnakohus, et halduskohus, selgitades PMTK vaidlusaluste toimingute õiguspärasust, pidi enne andmete maksuotsuses ja selle lisades kajastamise/analüüsimise õiguspärasuse hindamist ning kaebaja pangasaladust sisalduvate dokumentide Ü. Kle (tema esindajale) 8
(10)3-12-672 avaldamist ja väljastamist välja selgitama, kas neid andmeid oli üldse õiguspäraselt ja põhjendatult kogutud. Kaebusele lisatud 13.02.2012 maksuotsuse järgi Ü. K maksumenetluses krediidiasutustelt kaebaja pangakontode andmete kogumine oli tingitud maksukohustuslase väitest laenu saamisest M. Slt, mida viimane maksuhaldurile saadetud vastuskirjas ka kinnitas, täpsustades seejuures laenuks antud raha päritolu (töötasu ja 2006 korteri müügist saadud raha). Kaebuses ei olnud neid maksuotsuses esitatud faktiväiteid vaidlustatud. Seetõttu sai halduskohus lähtuda maksuotsuses toodust ning ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et 13.02.2012 maksuotsuses toodud asjaoludest järelduvalt omasid kaebaja pangakontodel kajastuvad andmed tähendust Ü. K maksukohustuse kindlaks tegemisel ja pangakonto väljavõtted on selliseks objektiivseks tõendiks, mille põhjal sai teha järeldusi kaebaja võime kohta maksukohustuslase väidetud ja laenulepingutes märgitud summades laenu anda. Halduskohus ei ole leidnud, et kaebaja pangasaladuse avaldamine maksuotsuses on õiguspärane seetõttu, et M. Sja Ü. K on sugulased ja kaebaja pole näidanud, millist konkreetset kahju andmete kajastamine maksuotsuses talle põhjustas. Viidatud asjaoludele viitas kohus Ü. K kaebeõiguse realiseerimise ja M. S eraelu riive kaalumise kontekstis, mitte ei õigustanud pangasaladuse avaldamist maksuotsuses. Põhjendatud pole apellandi väide, et kohus rikkus menetlusnorme, kuna tugines asjaoludele, mille kohta ei võimaldanud kaebajal oma seisukohti esitada. Nagu eespool märgitud, lähtus halduskohus kaebaja enda poolt esitatud maksuotsuses toodud asjaoludest, millele kaebuses polnud vastuväiteid esitatud. Maksuotsuses toodud asjaoludele tugines maksuhaldur ka kaebusele esitatud vastuväidetes, mis koos lisadega ka kaebajale väljastati. Samuti nähtub asja materjalidest, et kohus võimaldas menetlusosalistel korduvalt omapoolseid seisukohti ja tõendeid esitada. Halduskohus jättis õigesti FIE Eve B 15.06.2012 arvel nr S-1 ja sama päeva kviitungil nr S-1 näidatud 375 eurot kaebaja enda kanda. Menetlusdokumendid (kaebus ning kirjalikud seisukohad vastustaja vastustele ja tõenditele) on koostatud ja allkirjastatud kaebaja enda poolt ning neil dokumentidel on E. B märgitud menetlusposti vastuvõtjana (nõustajana). Seega ei ole E. B kaebaja esindaja ning teda ei saa käsitleda ka kaebaja nõustajana, sest kirjalikus menetluses nõustaja osalemist
vr ega kehtiv
ette ei näe ja sellega seotud kulusid välja mõista ei võimalda. Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata osas, milles paluti tühistada kohtuotsus osas, millega kohus maksuhalduri 13.02.2012 toimingu peale esitatud kaebuse rahuldamata jättis. Apellatsioonkaebus on aga põhjendatud ja kohtuotsus tuleb tühistada menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas. Kohtul on õigus selles, et menetluskulu ei saa välja mõista menetlusosaliseks mitte oleva isiku kasuks, kuid käesoleval juhul pole kaebaja seda taotlenudki. Kaebaja on palunud, et kaebuse täieliku või osalise rahuldamise korral mõistetaks vastustajalt välja menetluskulud kaebaja kasuks, kuid kantaks need Ü. K pangaarvele, kes kaebusega seotud kulud tegelikult kandis. Riigikohus on 14.06.2011 otsuse nr 3-3-1-35-11 p-s 7 (viitega 21.10.2010 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-61-10 p-le 21) selgitanud, et menetlusosalisel on õigus nõuda väljamõistetud menetluskulude kandmist taotluses märgitud isiku kontole. Eeltoodu alusel tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse menetluskulude väljamõistmise osas, mõistab Maksu- ja Tolliametilt M. S kasuks menetluskulude katteks välja 31,88 eurot ja kohustab selle kandma Ü. K arvelduskontole. 9
(10)3-12-672
§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kaebaja apellatsioonimenetluse kulud koosnevad kaebuselt tasutud riigilõivust summas 15 eurot. Kuna M. S apellatsioonkaebus jääb sisulises osas rahuldamata, siis jääb kaebaja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulu tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud ning seega jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask Kaire Pikamäe Silvia Truman 10
(10)