← Eesti

3-11-2574/64

Obsah (8)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 158§ 157§ 200§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Lilianne Aasma ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 8. jaanuar 2013, Tallinn Haldusasja number 3-11-2

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

3-11-2574 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse (Lä

MTK) 30.09.2011 maksuotsusega nr 12.2-3/8351-6 määrati AS-le Saare Olerex (edaspidi tähistatud praeguse ärinimega AS Aqua Marina) täiendavalt tasumiseks käibemaksu summas 47 294,62 eurot (740 000 krooni). Põhjendused: 1) AS Aqua Marina arvestas ja deklareeris 2009. a augustis sisendkäibemaksu Tähtvere vallas asuvate kinnistute Noka (registriosa 4103704, katastritunnus nr 83101:003:0690) ja Kitse (registriosa 266604, katastritunnus nr 83101:003:0688) soetamiselt kogusummas 740 000 krooni OÜ Dvikonst 19.08.2009 arvete nr 108-09 (Kitse kinnistu eest) summas 3 500 000 krooni + käibemaks 700 000 krooni ja nr 208-09 (Noka kinnistu eest) summas 200 000 krooni + käibemaks 40 000 krooni. AS Saare Olerex ja OÜ Dvikonst 19.08.2009 kinnistute ostu-müügi lepingu kohaselt loetakse ostuhinnast (4 440 000 krooni) AS Aqua Marina poolt OÜ-le Dvikonst 19.08.2009 nõude loovutamise lepingu, millega AS Aqua Marina loovutab OÜ-le Dvikonst nõude OÜ Telfer Grupp vastu summas 3 444 136,80 krooni, alusel tasutuks 3 444 137 krooni. Ostuhinna ülejäänud osa 995 863 krooni tasus AS Aqua Marina OÜ Dvikonst arvelduskontole 27.08.2009 ja 28.08.2009; 2) Käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 2 p 3 kohaselt ei maksustata käibemaksuga kinnisasja kui kauba käivet. Sellest põhimõttest teeb erandi KMS § 16 lg 2 p 3 teine lause, mille kohaselt ei kohaldata maksuvabastust mh krundile planeerimisseaduse tähenduses, kui sellel ei asu ehitist. Planeerimisseaduse (PlanS) § 9 lg 3 kohaselt on krunt ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Maatükk on ehitamiseks kavandatud siis, kui seal on kas detailplaneeringuga või ehitusloaga (kui detailplaneering ei ole PlanS § 9 lg 10 kohaselt ehitamiseks vajalik) ette nähtud hoonete või rajatise ehitamine. Seega muutub maatükk krundiks alles siis, kui kinnitatakse detailplaneering või kui väljastatakse ehitusluba. Kui maatüki müümisel ei ole detailplaneeringut veel alustatud või see ei ole kinnitatud, ei ole tegemist krundiga ning maatüki müük on maksuvaba; 3) Kitse ja Noka kinnistud ei vasta tingimustele, mis kohustaksid nende müügihinnale käibemaksu lisama. Kinnistute müügilepingust nähtuvalt ei paikne kinnistutel ehitisi. Ehitisregistris nendel kinnisasjadel ehitisi registreeritud ei ole. Tähtvere Vallavalitsuse 15.09.2011 vastuse kohaselt maksuhalduri järelepärimisele ei ole kinnistute osas algatamisel, koostamisel ega kehtestatud detailplaneeringut ja need ei asu ega asunud enne 18.08.2009 detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Tähtvere Vallavalitsusele ei ole esitatud taotlusi ehitusloa saamiseks ja vallavalitsus ei ole väljastanud ehituslube ehitamiseks nendele kinnistutele. AS Järva Terminaal (oli kinnistu Kitse (katastritunnus nr 83101:003:0377), millest moodustati uued katastriüksused Kitse, Noka ja Olle, omanik alates 09.09.2002) esitas 23.05.2007 Tähtvere Vallavalitsusele avalduse Kitse kinnistule automaattankla projekteerimiseks tingimuste väljastamiseks. Tähtvere Vallavalitsus väljastas projekteerimistingimused ja teatas, et AS Järva Terminaal peab esitama vallavalitsuse arendusosakonnale varikatusega tankla eelprojekti koos projekteerimistingimustes ettenähtud kooskõlastustega. AS Järva Terminaal ei ole eelprojekti ja taotlust ehitusloa saamiseks esitanud. Tähtvere Vallavalitsusele ei ole Kitse ja No2

(11)3-11-2574 ka kinnistutele koostatud ehitusprojekte esitatud. Tartu Teedevalitsuse nõudel koostati
  1. a Kitse kinnistule maa-ala eskiisprojekt, mille alusel eraldati kinnistust 266 m2 suurune transpordimaa katastriüksus (Noka) põhjendusega, et riigimaantee rekonstrueerimisel ja ristmiku laiendamisel on vaja jätta ristmiku jaoks reservmaa (transpordimaa). Taotlust ehitusloa saamiseks ei ole esitanud ka OÜ Dvikonst; 4) Kuna Noka ja Kitse kinnistuid ei saa käsitleda kruntidena, on nende müük maksuvaba. KMS § 16 lg 3 p 2 alusel võib maksukohustuslane lisada käibemaksu ka võõrandatava kinnisasja või selle osa maksustatavale väärtusele, kuid siis peab ta enne käibe toimumist samal maksustamisperioodil või varem sellest maksuhalduri piirkondlikku struktuuriüksust kirjalikult teavitama. OÜ Dvikonst ei ole maksuhaldurile kirjalikku teadet esitanud, mistõttu on ta märkinud käibemaksusumma kinnistute müügidokumendile KMS-i eirates. AS Aqua Marina oleks pidanud kontrollima, kas kinnistute ostu-müügitehingu puhul on ikka tegemist maksustatava käibega ning tundma huvi, kas OÜ Dvikonst on täitnud oma kohustust teavitada kirjalikult enne käibe toimumist samal maksustamisperioodil või varem sellest maksuhalduri piirkondlikku struktuuriüksust.
  2. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 21.06.2011 maksuotsusega nr 12.23/6118-23, millega vähendati OÜ Dvikonst
  3. a märtsi kuni augusti käibedeklaratsioonidel deklareeritud sisendkäibemaksu ja käibemaksu, asuti seisukohale, et Noka ja Kitse kinnistute osas vormistatud müügitehingud AS Järva Terminaal ja OÜ Dvikonst vahel (sh kinnistu Noka müük hinnaga 118 000 krooni, sh käibemaks 18 000 krooni ja kinnistu Kitse müük hinnaga 236 000 krooni, sh käibemaks 36 000 krooni)
  4. a juunis ja OÜ Dvikonst ja AS Aqua Marina vahel
  5. a augustis summas 3 700 000 krooni (käibemaksuta) ei kuulu deklareerimisele äriühingute nimetatud maksustamisperioodide käibedeklaratsioonidel maksustatava käibena, samuti ei kuulu arvestamisele ja tasumisele käibemaks nendelt tehingutelt. OÜ Dvikonst
  6. a juuni käibedeklaratsioonil deklareeritud sisendkäibemaksu vähendati mh tehingult AS-ga Järva Terminaal deklareeritud sisendkäibemaksu (54 000 krooni) võrra ja
  7. a augusti käibedeklaratsioonil deklareeritud käivet vähendati mh tehingult AS-ga Aqua Marina deklareeritud käibe (3 700 000 krooni) võrra ja samal deklaratsioonil arvestatud käibemaksu vähendati mh tehingult AS-ga Aqua Marina arvestatud käibemaksu (740 000 krooni) võrra. Deklaratsioonide korrigeerimist eelkirjeldatud osas põhjendas maksuhaldur seisukohaga, et OÜ Dvikonst poolt Noka ja Kitse kinnistutega teostatud ostu-müügi tehingutel puudub majanduslik sisu ja tulemus, tegemist on näilike tehingutega, mida maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg-st 4 tulenevalt ei võeta maksustamisel arvesse. Seetõttu ei kuulu need tehingud äriühingute poolt deklareerimisele maksustatava käibena ning nendelt tehingutelt arvestamisele ja tasumisele käibemaks. OÜ-ga Dvikonst vormistatud tehingute peamine eesmärk oli kinnistute võõrandamine AS-lt Järva Terminaal AS-le Aqua Marina selliselt, et kunstlikult turuhinnast kõrgema kinnistu müügihinna tekitamisega tagatakse viimasele võimalikult suur kasu mahaarvatava sisendkäibemaksu näol, jättes samas AS-le Järva Terminaal võimalikult väikese käibemaksukohustuse. AS Järva Terminaal on kinnistute müügil OÜ-le Dvikonst lisanud KMS § 16 lg 2 p 3 kohaselt maksuvabale tehingule sama paragrahvi lg 3 p 2 kohaselt maksuhaldurit teavitamata alusetult käibemaksu 54 000 krooni ning jätnud selle riigieelarvesse tasumata, samas on OÜ Dvikonst kõnealuse käibemaksu sisendkäibemaksuna deklareerinud ja riigilt tagasi taotlenud. Samuti on alusetult kinnistute müügihinnale
  8. a augustis käibemaksu 740 000 krooni lisanud OÜ Dvikonst, jättes selle riigile tasumata, samas on selle käibemaksu sisendkäibemaksuna deklareerinud ja vastavas osas oma käibemaksukohustust vähendanud AS Aqua Marina. Tehingute eesmärgiks on olnud üksnes ostjate poolt riigilt käibemaksu väljapetmine ja sellise tegevusega on riigile tekitatud kahju 794 000 krooni. Ostuhinna suuremas osas tasaarveldamisega lootusetute võlanõuetega AS Järva Terminaal esindaja 3
(11)3-11-2574 teise äriühingu OÜ Telfer Grupp vastu sai AS Aqua Marina sellest võlanõudest osa tagasi riigile suure sisendkäibemaksu tagastusnõude esitamise teel.
  1. AS Aqua Marina esitas 03.11.2011 halduskohtule kaebuse, milles taotles LäMTK 30.09.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/8351-6 tühistamist ja LäMTK-le ettekirjutuse tegemiseks maksuotsuse tagasitäitmiseks maksuotsuse alusel tasutud käibemaksu tagastamise kaudu ning MKS § 116 lg 1 alusel intressi välja arvestamiseks ja kaebajale tasumiseks. Põhjendused: 1) Maksuhaldur on KMS § 16 lg 2 p-s 3 sätestatud erandjuhtumit, mil maksuvabastus kinnistu müügil ei kehti, kohaldanud vääralt. Antud juhul omab tähendust, kas kinnistute võõrandamine/soetamine on toimunud majanduslikel, so ettevõtluse arendamisega seotud eesmärkidel või muul otstarbel. Kuna AS Järva Terminaal müüs OÜ-le Dvikonst kinnistud, mida AS Järve Terminaal kavatses enda majandustegevuses kasutada ning taotles selleks projekteerimistingimuste kehtestamist kohalikult omavalitsuselt, mis ka kehtestati, tuleks asuda seisukohale, et kinnistud müüdi kaubana, mille suhtes käibemaksuvabastus ei kohaldu. PlanS § 9 lg-t 3 ja lg-t 10 on maksuotsuses tõlgendatud kitsendavalt. Tähtvere Vallavolikogu 13.06.2006 määrusega nr 13 kinnitatud Tähtvere valla ehitusmääruse § 5 lg 8 kohaselt määratakse detailplaneeringu lähtetingimustes kindlaks mh vajalikud kooskõlastused ja valla poolsed tingimused ning ehitusmääruse § 8 lg 3 p 7 kohaselt on üheks tegevustest, mis nõuavad detailplaneeringu koostamist (kui kohalik omavalitsus ei otsusta teisiti), bensiinijaama rajamine. Tähtvere Vallavalitsuse 04.06.2007 korraldusega nr 131 kehtestatud üliranged projekteerimistingimused, kus varikatusega automaatankla rajamiseks nõuti kooskõlastusi üheksalt erinevalt isikult ja huvigrupilt, on valla ehitusmääruse kohaselt sisuliselt käsitatavad detailplaneeringu lähtetingimustena. Kuna valla ehitusmäärusest tulenevalt ei ole ilma detailplaneeringu kehtestamata võimalik bensiinijaama ehitada, asuvad kaebaja soetatud kinnistud detailplaneeringu kohustusega alal. Kuna KMS § 16 lg 2 p 3 teise lause kohaselt on ehituskrundi käive käibemaksuga maksustatav, on kaebaja
  2. aasta augusti käibedeklaratsioonis sisendkäibemaksu kajastanud õigesti. Kuna kinnistutele ei kohaldunud KMS § 16 lg 2 p 3 teisest lausest tulenevalt maksuvabastus, ei olnud OÜ-l Dvikonst kohustust maksuhaldurit tehingust teavitada ja maksuhalduri viide KMS § 16 lg 3 p-le 2 on asjakohatu; 2) Kuna 30.09.2011 maksuotsuses tugines maksuhaldur üksnes sellele, et kaebaja soetatud kinnistute käive oli KMS § 16 lg 2 p 3 kohaselt maksuvaba ja müüja jättis maksuhalduri kohaliku asutuse enne müügitehingu toimumist teavitamata käibemaksu lisamisest kinnistute hinnale, ei saa maksuhaldur HMS § 40 lg-st 1 tulenevalt tugineda kohtumenetluses selgunud OÜ Dvikonst kontrollimisega seotud asjaoludele. Haldusakti täiendav põhjendamine kohtumenetluses ei ole lubatud. Vastustaja väited kaebaja väidetavast osalemisest maksupettuses, mis kaebaja maksumenetluses kajastamist leidnud ei ole, tuleb jätta tähelepanuta. Kaebaja suhtes tehtud maksuotsuse sisule ja järeldustele ei oma OÜ Dvikonst suhtes läbi viidud maksumenetluse järeldused mingit mõju; 3) 21.06.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/6118-23 alusel on korrigeeritud OÜ Dvikonst käibedeklaratsioonide andmeid ning vähendatud OÜ Dvikonst poolt tasumisele kuuluvat käibemaksusummat augustikuu osas 758 021 krooni võrra (käibemaksusummas sisaldub tehing kaebajaga). Korrigeerimine tuleneb tehingu tühistamisest MKS § 83 lg 4 alusel. Kuna käibeandmeid on korrigeeritud ja OÜ Dvikonst maksuotsus on jõustunud, ei oma vastustaja viide KMS §-st 38 tulenevale arve esitaja kohustusele tasuda riigile arvel näidatud käibemaks enam tähtsust. Ka ei ole arve muutmisel müüja poolt enam mingit tähendust, sest 30.09.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/8351-6 alusel on kaebaja
  3. a augusti käibeandmeid korrigeeritud ja määratud juurdemaksmisele käibemaks summas 740 000 krooni. Seega on maksuhaldur tekitanud olukorra, kus OÜ Dvikonst käibeandmeid on
  4. a augustikuu osas korrigeeritud ning sama summa 4
(11)3-11-2574 ulatuses on muudetud kaebaja käibemaksukohustust ning kohustatud teda tasuma riigieelarvesse käibemaksu, mis vastab OÜ Dvikonst maksuotsusega tühistatud tehingu käibemaksusummale. Kaebuse esitaja seisukohalt on see topeltmaksustamine.
  1. LäMTK palus jätta kaebus rahuldamata. 1) Antud vaidluse puhul on oluline välja selgitada, kas kinnistute soetamine kaebaja poolt oli KMS § 16 lg 2 p 3 kohaselt maksuvaba käive ja kui see nii oli, kas esineb asjaolusid, millest tulenevalt kaebajal võib tekkida sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus (kinnistute võõrandaja poolt KMS § 16 lg 3 p-s 2 sätestatud teavitamise nõude täitmine. 2) Asjakohatu on viide Järve Terminaal AS poolt Kitse kinnistul majandustegevuse arendamisele. KMS § 16 lg 2 p 3 teise lause rakendamise seisukohast ei oma tähtsust, kas kinnistu võõrandamine on toimunud majanduslikel, s.o ettevõtluse arendamisega seotud eesmärkidel või muul otstarbel. Kinnistuga Kitse
  2. a tehtud toimingud (jagamine kolmeks eraldiseisvaks kinnistuks) on teostatud AS Järva Terminaal poolt seoses piirkonda uue liiklussõlme rajamisega. Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas
  3. a AS Järva Terminaal poolt Kitse kinnistul enda majandustegevuse arendamine on puutumuses
  4. a tehinguga kaebaja ja OÜ Dvikonst vahel. Kaebaja pole tõendanud, et just tema kavandab maaüksusel bensiinijaama ehitamist. Samuti ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kinnistute võõrandaja OÜ Dvikonst kavandas maaüksusel bensiinijaama rajamist. PlanS § 3 lg 2 p-st 3 ja § 9 lg-test 1 ja 3 järeldub, et kinnistu kruntideks jaotamine ei saa toimuda ilma detailplaneeringut kehtestamata. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks AS Järva Terminaal, OÜ Dvikonst või kaebaja poolt detailplaneeringu koostamise algatamiseks kinnistutele Kitse ja Noka. AS Järva Terminaal poolt 23.05.2007 Tähtvere Vallavalitsusele avalduse esitamine varikatusega automaattankla projekteerimiseks tingimuste kehtestamiseks Kitse kinnistule ei muuda asjaolu, et kinnistutele ei ole algatatud, koostamisel ega kehtestatud detailplaneeringut ja need ei asu ega asunud enne 19.08.2009 detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. 23.05.2007 avaldus ei vasta valla ehitusmääruse § 5 lg-s 6 detailplaneeringu koostamise algatamise avaldusele toodud nõuetele ja seda ei saa sellise avaldusena käsitleda. Tähtvere Vallavalitsuse 04.06.2007 korraldusega nr 131 väljastatud projekteerimistingimused kehtisid 2 aastat ja kinnistute müügilepingu sõlmimise ajaks 19.08.2009 oli nende kehtivusaeg möödunud. Vallavalitsuse andmetel ei ole väljastatud ühtki kehtivat dokumenti, millega kinnistutele Kitse ja Noka oleks määratud ehitusõigus. Vallavalitsuse 04.06.2007 korralduse nr 131 alusena viidatud EhS § 19 lg 1 p 2 kohaselt on ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimused. Valla ehitusmääruse § 8 lg 3 p 7 kohaselt tuleb bensiinijaama ehitamiseks koostada detailplaneering juhul, kui omavalitsus ei otsusta teisiti. Kuna antud juhul on kohalik omavalitsus kinnitanud, et kinnistud Kitse ja Noka ei asu ega asunud enne 19.08.2009 detailplaneeringu koostamise kohustusega alal, on omavalitsus järelikult otsustanud teisiti. Seetõttu ei ole kinnistute Kitse ja Noka näol tegemist krundiga PlanS § 9 lg 3 tähenduses. Antud juhul ei ole toimunud kinnistute Noka ja Kitse kruntideks jaotamist (PlanS § 9 lg 2 p 1), mistõttu ei ole toimunud ka krundi ehitusõiguse määramist (PlanS § 9 lg 2 p 2). Asjaolu, et projekteerimistingimustes nõuti varikatusega automaattankla rajamiseks kooskõlastusi üheksalt erinevalt isikult ja huvigrupilt, tuleneb ehitusmääruse § 11 lg 1 p-st 3 ja sellise nõude olemasolu ei mõjuta asjaolu, et Kitse ja Noka kinnistud ei ole detailplaneeringu kohustusega ala. Lisaks ei ole kaebaja tõendanud viidatud kooskõlastuste saamist. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et Tähtvere Vallavalitsus on kasutanud oma õigust ning määranud Kitse ja Noka kinnistutele detailplaneeringu koostamise kohustuse. Seega ei saa 04.06.2007 AS-le Järva Terminaal väljastatud projekteerimistingimusi lugeda detailplaneeringu lähtetingimusteks. 5
(11)3-11-2574 3) Et maksuhaldur on OÜ Dvikonst maksumenetluses täiendavalt tuvastanud käibemaksupettuse toimepanemise (näilikud tehingud), ei muuda asjaolu, et kaebajal puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus Noka ja Kitse kinnistute soetamisel. Maksuhalduril oli õigus kontrollida, kas leidub ka teisi põhjuseid maksu määramiseks. Kaebaja maksustamine toimus KMS § 16 lg 2 p 3 alusel seetõttu, et leidis tuvastamist kinnistute, mitte kruntide soetamine. Vastustaja ei soovi kohtumenetluses uute asjaoludega haldusakti motiveerida. Kohtumenetluses täiendavate seisukohtade ja tõendite (OÜ Dvikonst suhtes tehtud maksuotsus) esitamine toimus vaid selguse huvides ja kahtluste kõrvaldamiseks vastuoluliste maksuotsuste esinemises. 4) Topeltmaksustamist ei toimu, sest OÜ Dvikonst ei ole kinnistute müügihinnale lisatud käibemaksu riigieelarvesse tasunud. Käibemaksu tasumise kohustus tuleneb müüjatele KMS § 38 lg-st 1, kuid ebaõigete andmetega arvete esitamisega on äriühingud topeltmaksustamise riski võtnud endale ise. Selle riski saavad nad maandada, tühistades ebaõigete andmetega arved. Käesoleval juhul on korrigeerimise OÜ Dvikonst käibedeklaratsioonidesse sisse viinud juba maksuhaldur ise. KMS § 29 lg 7 alusel saab müüja oma maksukohustust vähendada arve tühistamise kuul. Maksuhalduri seisukohti toetab ka Riigikohtu praktika (lahend nr 3-3-1-8006, p 10, 3-3-1-37-06, p 10).
  1. Tallinna Halduskohtu 10.05.2012 otsusega rahuldati kaebus, tühistati LäMTK 30.09.2011 maksuotsus nr 12.2-3/8351-6 ja tehti MTA-le ettekirjutus maksuotsuse tagasitäitmiseks, st tasutud maksusumma kaebajale väljamaksmiseks ning MKS § 116 lg 1 ja § 117 lg 1 alusel kaebajale tasumisele kuuluva intressisumma välja arvestamiseks ja tasumiseks. Halduskohus mõistis MTA-lt kaebuse esitaja kasuks välja menetluskulud 4095,72 eurot. Maksuotsuse tühistamist põhjendas kohus järgmiselt. Maksuotsus on õigusvastane juba sel põhjusel, et maksuhaldur ei ole maksukohustuslasele avanud kõiki maksuotsuse tagamaid ega andnud võimalust vastuväidete esitamiseks. Kaebaja suhtes 30.09.2011 tehtud maksuotsuse ja OÜ Dvikonst suhtes 21.06.2011 tehtud maksuotsuse kõrvutamisel nähtuvad vastuolud ja küsitavused. OÜ Dvikonst maksuotsus on tehtud varem ja kaebaja suhtes maksuotsuse andmise ajaks oli tegemist juba vaidlustamata ja kehtiva täitedokumendiga, mille seisukohad ja põhjendused (tehingute näilikkus, tegeliku majandusliku sisu puudumine, tehingute ainus eesmärk maksupettuse toimepanemine) oleks pidanud selgelt nähtuma ka kaebaja suhtes tehtud maksuotsusest. OÜ Dvikonst suhtes tehtud maksuotsuse olemasolu koos selles sisalduvate põhjendustega ilmnes alles kohtumenetluse käigus. Kui kohus peakski kaebaja suhtes tehtud maksuotsuse õiguspärasuse hindamisel asuma seisukohale, et maksuotsus oli sisuliselt vale, st et Kitse ja Noka kinnistute puhul oli tegemist kruntidega PlanS tähenduses, ei kummutaks see maksuhalduri analüüsi tehingute näilikkusest. Seega jääks kaebaja jaoks üles võimalus, et teda maksustatakse uuesti, kuid nüüd juba tehingute näilikkuse motiivil. Sellist maksuhalduri käitumist ei saa lugeda menetlusosaliste õigusi tagavaks, nagu selleks kohustab MKS § 10 lg
  2. Maksuhaldur on rikkunud maksukohustuslase õigust olla ära kuulatud, kuna esmakordselt sai viimasele alles kohtumenetluse kestel teatavaks, milline võib olla tema maksustamise tegelik motiiv. OÜ Dvikonst maksuotsusest nähtuvalt on kaebaja tehingud OÜ-ga Dvikonst olnud selle maksuotsuse üheks osaks ning seal on samade tehingute kohta võetud vastustaja poolt maksuõiguslikult siduv seisukoht, mille suhtes kaebaja ei ole saanud esitada oma vastuväiteid ja seisukohti. Kohtule ei saanud selgeks maksuhalduri lõplik positsioon. OÜ Dvikonst maksuotsuses asus maksuhaldur seisukohale, et kinnistute Kitse ja Noka ostu-müügitehingud olid näilikud. Maksuotsustest ei nähtu, kas tegemist oli varjatud tehinguga; kui jah, siis kes olid selle tehingu tegelikud pooled ja milline oli tehingute tegelik majanduslik sisu; kui ei, siis kas juriidilises mõttes tehingut ei toimunudki, st et kinnisasju ei ostetudki jne. Kuna kaebaja suhtes tehtud maksuotsuses neid asjaolusid puudutatud ei ole, ei saa kohus kontrollida, mis olid 6
(11)3-11-2574 maksuhalduri tegelikud motiivid ja põhjendused maksuotsuse andmisel, ega kujundada ka oma seisukohta selles, kas need põhjendused on olnud õiguspärased ja piisavad.

§ 158

lg 3 kohaselt kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust hinnates kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ning ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Maksuotsus on nõuetekohaselt põhjendamata ja kontrollimatu. Kaebajal peab olema võimalus kujundada oma positsioon ja esitada vastuväited oma väidetava maksukohustuse kohta tervikuna. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 6. LäMTK apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohtuotsuse p-st 11 ei selgu, millist faktilist asjaolu millise konkreetse õigusliku alusega kohtuotsuses viidatud MKS paragrahvides kohus siduda tahab. Esinevad vastuolud kohtu viidatud materiaalõigusnormide (p 11) ja kohtu järelduste vahel (p-d 14-17). Otsuse p-s 12 toob halduskohus välja Riigikohtu praktika, viidates haldusasjadele nr 3-3-1-39-07, nr 3-3-1-49-08 ja nr 3-3-1-13-11, seostamata, kuidas üks või teine Riigikohtu praktikast tulenev seisukoht seostub vaidlustatud maksuotsusega, selle aluseks olevate asjaolude ja tõendite või toimingutega. Viidatud lahendid on asjakohatud, kuna vaidluse all on maksuotsuse tühistamise nõue ehk tegemist ei ole kaalutlusotsusega. Selge ei ole, mida halduskohus konkreetselt maksuhaldurile ette heidab; 2) Maksuotsusest nähtub, miks ja millisel õiguslikul alusel kontrolli alustati ja maksuotsus välja anti. Halduskohus on jätnud hindamata LäMTK väited ja viidatud tõendid, mis kinnitavad, et kinnistute soetamisel on tegemist maksuvaba käibega. Kohtuotsusest ei selgu, miks on kohus jätnud tähelepanuta maksuotsuse põhjendused ning LäMTK esitatud tõendid, mis kinnitavad nii eelnevate tehingute kui vaidlusaluse tehingu maksustamise alusena KMS § 16 lg 3 p 2 sätteid. Isegi kui lähtuda sellest, et maksuhaldur on eelneva tehingu lugenud näiliseks ja seetõttu ei saanud kaebaja soetada kinnistuid OÜ-lt Dvikonst, vaid AS-lt Järva Terminaal, ei muuda see asjaolu, et sõltumata müüjast on kinnistute võõrandamine maksuvaba käive, mistõttu ostjal puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus; 3) Väär on halduskohtu seisukoht, nagu esineksid kahe maksuotsuse vahel vastuolud. Halduskohus on ekslikult leidnud, et OÜ Dvikonst maksuotsuses kajastatud seisukohad ei ole märgitud kaebaja suhtes tehtud maksuotsuses. Ka OÜ Dvikonst maksuotsuses leiti, et Noka ja Kitse kinnistute müük on maksuvaba käive KMS § 16 lg 2 p 3 alusel. OÜ Dvikonst maksumenetluses seoses tehingute näilisusega toodud põhjendused, mis on jäetud vaidlustatud maksuotsuses kajastamata, ei muuda lõppkokkuvõttes maksu määramist, kuna tegemist on maksuvaba käibega. Vaidlustatud maksuotsus on selge ja põhjendatud, kooskõlas MKS §-dega 46 ja 95 ning ei ole takistanud kaebeõiguse teostamist. Maksuhaldur on kaebajale maksumenetluses taganud kõik tema õigused. Kaebaja on saanud kasutada ärakuulamisõigust, sest ta kaasati maksumenetlusse ja esitas asjas kogutud materjalide pinnalt eriarvamuse. Kui halduskohus aga asus seisukohale, et kahest maksuotsusest koosmõjus nähtuvad vastuolud ja küsitavused, pidanuks kohus lähtuvalt uurimisprintsiibist need vastuolud ja küsitavused kohtumenetluses kõrvaldama; 7

(11)3-11-2574 4) Kohus on asunud sisuliselt hindama OÜ Dvikonst maksuotsust ning selles toodud asjaolusid ning jätnud hindamata vaidlustatud maksuotsuse aluseks olevad tõendid ja asjaolud. Seetõttu on kohtu seisukoht maksuotsuse põhjendamatuse ja kontrollimatuse kohta väär. OÜ Dvikonst maksumenetluses kogutud tõendeid ei ole kaebaja maksustamisel kasutatud. Seega ei ole ka maksuhaldur esitanud kohtumenetluses täiendavaid asjaolusid. See aga ei tähenda, et kohus ei saaks kontrollida vaidlustatud maksuotsuse aluseks olevaid asjaolusid, sh seda, kas kaebaja on soetanud kinnistud või krundid, kas tegemist on maksustatava või maksuvaba käibega ning kas maksu määramine on toimunud õiguspäraselt. Müüja isik ei oma maksuvaba käibe puhul tähendust, sest maksuvaba käive ei saa muutuda maksustatavaks käibeks ning kaebajal ei olnud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Seetõttu ei oma tähtsust, kellelt kaebaja kauba soetas, vaid asjaolu, et tegemist on maksuvaba käibega. Kohtuotsusest ei nähtu, millised õiguslikud alused kohustasid maksuhaldurit täiendavalt tuvastama tehingute näilisuse. Maksuvaba käibe puhul ei saa tekkida käibemaksu kumuleerumist. 7. AS Aqua Marina palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Kohtuotsus on kooskõlas

§ 157

lg-ga 1 ja § 158 lg-ga 1 ja selle struktuur tagab kohtuliku uurimise käigus tõendatuks tunnistatud asjaolude ja tõendite jälgitavuse. 2) Apellandi käsitlus OÜ Dvikonst maksuotsusest on vastuoluline. Kaebuses ei saanudki vaidlustada asjaolusid, mis ei olnud maksustamise aluseks ja mis selgusid alles kohtumenetluses. Kuna vaidlustatud maksuotsuses ei mainitud AS Järva Terminaal ja OÜ Dvikonst vahelisi tehinguid, sai kaebaja esitada oma vastuväited kontrollaktile ja hiljem kaebuses tugineda neile tõenditele, mida tal endal Tähtvere Vallavalitsusest õnnestus koguda. Tõendid kinnitavad, et soetati krundid, mitte kinnisasjad, mistõttu oli kinnistute soetus maksustatav käibemaksuga. Vaatamata eriarvamusele lisatud tõenditele, ei pidanud maksuhaldur ikkagi vajalikuks maksukohustuslast teavitada muudest asjaoludest seoses vaidlusaluste tehingutega, vaid määras maksusumma KMS § 16 lg 3 p 2 alusel. 3) Väär on väide, et OÜ Dvikonst ise soetas kinnistud AS-lt Järva Terminaal ehitusmaana, so kruntidena PlanS § 9 lg 3 mõttes, vastava ostu-müügilepingu p 2.1 kohaselt sisaldas kinnistute müügihind käibemaksu. 4) Apellant on esitanud vastuolulisi seisukohti vaidlustatud maksuotsuse faktiliste asjaolude osas: maksuotsuses väidetakse, et tehingud olid maksuvabad KMS § 16 lg 2 p 3 alusel, halduskohtule antud seletuste kohaselt on tehing maksuvaba OÜ Dvikonst ja AS Järva Terminaal poolt toimepandud käibemaksupettuse tõttu. Halduskohus on asunud põhjendatult seisukohale, et vaidlustatud maksuotsus on motiveerimata ja MKS § 46 nõuetele mittevastav ning tuleb seetõttu tühistada. Kui apellant leiab, et OÜ Dvikonst ja AS Saare Olerex maksukohustuse muutmine ei ole omavahel seotud, tõusetub küsimus topeltmaksustamisest, sest OÜ Dvikonst osas tehtud maksuotsus jõustus enne AS-le Saare Olerex maksuotsuse tegemist. OÜ Dvikonst osas tehtud maksuotsuses korrigeeriti tema maksustatavat käivet samas summas ja sama maksustamisperioodi osas, kui AS-le Saare Olerex tehtud maksuotsuses sisendkäibemaksu täiendavaks tasumiseks. 5) Põhjendatud pole apellandi väide uurimispõhimõtte järgimata jätmisest halduskohtu poolt. Halduskohus nõudis apellandilt selgitust kahe erinevaid õiguslikke seisukohti võtva maksuotsuse osas. Apellant ei täitnud enda tõendamiskoormust vaatamata kohtu nõudele, riskides sellega, et tema väited jäävad kohtuotsuse tegemisel arvestamata. 8

(11)3-11-2574 6) Halduskohus ei ole otsuses väitnud, et maksusumma määramisel tuleb maksuhalduril kaalutlusõigust kohaldada, vaid on osundanud, et halduskohus ei saa kaalutlusõigust teostada haldusorgani eest. Halduskohus osundas kaalutlusotsuse motiveerimise kohustusele haldusorgani enesekontrolli aspektist. 7) Apellant ei mõista, et OÜ Dvikonst maksuotsuses võetud seisukohad on siduvad ka kaebaja maksukohustuse muutmisel. See, et maksukohustuslane kogub maksumenetluses tõendeid, mille ta lisab oma eriarvamusele kontrolli tulemuste kohta koostatud kontrollaktile, ei ole ärakuulamisõiguse võimaldamine nende asjaolude suhtes, mis selguvad alles kohtumenetluses. 8) Halduskohus ei saanud apellatsioonkaebuses märgitud KMS § 16 lg 3 p 2 ja KMS § 16 lg 2 p 3 sätteid vääralt kohaldada, sest halduskohus tuvastas eelnevalt haldusakti mittevastavuse MKS § 10 lg 3, § 11 lg 1, § 12, § 13 lg 1 ja § 46 lg 2 ja § 3 sätetele ning tühistas haldusakti motiveerimisvigade tõttu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. MKS § 46 lg 3 p-st 5 ja § 95 lg-st 2 tulenevalt peavad maksuotsuses sisalduma maksuotsuse tegemise faktiline ja õiguslik alus. See nõue on täidetud, kui maksuotsuses viidatakse maksukohustuse tekkimise aluseks olevale maksuseaduse normile ja tuuakse välja faktilised asjaolud, mis vastavad selle normi koosseisule. Vaidlustatud maksuotsus vastab MKS § 46 lg 3 p 5 ja § 95 lg 2 nõuetele. Otsuse põhjendustest nähtuvalt on kaebajale täiendavalt tasumiseks määratud sisendkäibemaks põhjendusega, et kaebaja rikkus KMS § 24 lg-s 1 ja § 29 lg-s 1 sätestatud tasumisele kuuluva käibemaksusumma arvestamise korda, arvates enda tasumisele kuuluvast käibemaksust maha sisendkäibemaksuna käibemaksu, mis arvestati kinnistute soetamise tehingult, mis KMS § 16 lg 2 p 3 kohaselt on maksuvaba käive. Tuues välja maksumenetluses kogutud tõendid ja hinnates neid, on maksuhaldur maksuotsuses põhjendanud, miks vaadeldav tehing kujutab endast KMS § 16 lg 2 p 3 kohaselt maksuvaba käivet. Nende põhjenduste abil on maksuotsus kontrollitav. Tulenevalt

§ 158

lg-st 1, tuli kohtul hinnata, kas maksuhalduri järeldus tehingust kui maksuvabast käibest on õige ja kas see annab alust kaebajal sellelt tehingult arvestatud sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamiseks. Kohtuotsuse põhjendustest ei nähtu, mis takistas halduskohtul sellise kontrolli teostamist.

  1. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus, kas maksuhalduri järeldus tehingust kui maksuvabast käibest on õige ja kas see annab alust kaebajal sellelt tehingult arvestatud sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamiseks.
  2. Samu tehinguid kui vaidlustatud maksuotsus käsitlev OÜ Dvikonst suhtes 21.06.2009 tehtud maksuotsus on käsitatav tõendina, mille abil saab käesolevas haldusasjas vaidlustatud maksuotsuse õiguspärasust kontrollida. Halduskohus, leides, et kaebaja suhtes 30.09.2011 tehtud maksuotsuse ja OÜ Dvikonst suhtes 21.06.2011 tehtud maksuotsuse kõrvutamisel nähtuvad vastuolud ja küsitavused, ei ole selgitanud, milles need vastuolud seisnevad ja kuidas mõjutavad need OÜ Dvikonst maksuotsuse põhjendustes tuvastatud asjaolud, mis ei kajastu käesolevas asjas vaidlustatud maksuotsuse põhjendustes, viimatinimetatud maksuotsuse õigsust. OÜ Dvikonst suhtes tehtud maksuotsuses on maksuhaldur samuti kui kaebaja suhtes tehtud maksuotsuses asunud seisukohale, et Noka ja Kitse kinnistute puhul ei olnud tegemist krundiga PlanS tähenduses, kinnistu müüja 9

(11)3-11-2574 (ei AS Järva Terminaal ega ka OÜ Dvikonst) ei ole enne käibe toimumist sellest KMS § 16 lg 3 p 2 kohaselt maksuhaldurit teavitanud, kinnistute müügihinnale käibemaksu lisamine KMS § 16 lg 2 p 3 kohaselt polnud õigustatud ning AS-l Saare Olerex puudub kinnistute soetamisel KMS § 29 lg-st 1 tulenevalt õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks (vt selle maksuotsuse lk 65). Seega puudub maksuotsuste põhjenduste vahel vastuolu. Halduskohus ei põhjendanud, kuidas mõjutab kinnistute müügi käibemaksuga maksustamist KMS § 16 lg 3 p 2 kohaselt ja kaebaja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust see, kas müügitehingu tegelikuks pooleks lugeda OÜ Dvikonst või AS Järva Terminaal. Niisiis ei näita OÜ Dvikonst suhtes 21.06.2011 tehtud maksuotsus, et kaebajale vaidlustatud maksuotsusega maksu määramine oli ebaõige.
  1. KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. KMS § 16 lg 2 p 3 kohaselt ei maksustata käibemaksuga kinnisasja või selle osa käivet. Maksuvabastust ei kohaldata kinnisasjale, mille oluline osa on ehitis ehitusseaduse tähenduses või ehitise osa, mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa esmast kasutuselevõttu; ega kinnisasjale, mille oluline osa on oluliselt parendatud ehitis või selle osa ning mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu, ning krundile planeerimisseaduse tähenduses, kui sellel ei asu ehitist. Riigikohtu 06.04.2006 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-8-06 (p 10) on selgitatud: „Kui kinnistute ost-müük oli maksuvaba käive, siis kuulus kohaldamisele KMS § 38 lg
  2. Sellest sättest tuleneb, et ka siis, kui käibemaksusumma on märgitud müügidokumendile seaduses sätestatut eirates, kannab selle käibemaksusumma riigile üle müüja. Seega tuleks maksunõue esitada müüjale, kui käibemaksusumma on üle kandmata. Ostja käibemaksu tagastamise taotlus tuleks aga jätta rahuldamata. Ostja ei saa käibemaksu maha arvata või selle tagastamist nõuda, sest hoolimata käibemaksu tasumisest müüjale on ikkagi tegemist maksuvaba käibega. Vastupidine seisukoht viiks maksustatava ja maksuvaba käibe erinevuste eiramisele. Kui ostja taotleb maksuvaba käibe puhul pärast käibe toimumist käibemaksu mahaarvamist või tagastamist erandlikel asjaoludel, siis peab ta esitama maksuhaldurile tõendid selliste asjaolude esinemise kohta ja maksuhalduril on kaalutlusõigus käibemaksu ja maksukorralduse põhimõtetele vastava otsuse tegemiseks. Täielikult tuleb välistada maksuvaba käibe puhul käibemaksu tagastamine siis, kui müüja pole käibemaksusummat riigile üle kandnud.“ Samale seisukohale jäi Riigikohus ka 18.12.2012 otsuses nr 3-3-1-67-12 (p 14). Seega on Riigikohtu praktikas kinnitust leidnud, et maksuvabaks käibeks oleva tehingu puhul puudub ostjal reeglina õigus müügiarvel alusetult näidatud sisendkäibemaksu mahaarvamiseks.
  3. Vaidlus puudub selles, et Kitse ja Noka kinnistul ei asu ehitisi. KMS § 16 lg 2 p-st 3 järeldub, et ehitisteta maatüki käive on maksustatud, kui tegemist on krundiga PlanS tähenduses. Krundi mõiste annab PlanS § 9 lg 3, mille kohaselt krunt on ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Kinnistud Noka ja Kitse ei asu asjas kogutud tõendite kohaselt detailplaneeringu koostamise kohustusega alal (vt Tähtvere Vallavalitsuse 15.09.2011 vastuse (I kd tl 32) p
  4. Vastupidist seisukohta ei saa põhjendada Tähtvere Vallavalitsuse 04.06.2007 korraldusega nr 131 (I kd tl 33) kehtestatud projekteerimistingimustega (I kd tl 29-30) varikatusega automaatankla rajamiseks ja Tähtvere valla ehitusmääruse (https://www.riigiteataja.ee/akt/428042012013) § 8 lg 3 p-ga 7, mille kohaselt tuleb koostada detailplaneering, kui kohalik omavalitsus ei otsusta teisiti, juhul, kui kavandatakse bensiinijaama. Et ehitusseaduse § 19 lg 1 p 2 kohaselt on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral, näitab vallavalitsuse poolt projekteerimistingimuste väljastamine just detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumist. 10
(11)3-11-2574 Samuti ei ole tegemist ehitamiseks kavandatud maaüksusega, sest puudub kehtiv haldusakt, millega oleks Noka ja Kitse kinnistutele antud ehitusõigus. See nähtub Tähtvere Vallavalitsuse 15.09.2011 vastuskirjas märgitust (p 7). PlanS § 9 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt on detailplaneeringu ülesandeks planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ja krundi ehitusõiguse määramine, kuid vaidlus puudub selles, et Noka ja Kitse kinnistute osas ei ole kehtestatud ega algatatud detailplaneeringut. Tähtvere Vallavalitsuse 04.06.2007 korraldusega väljastatud projekteerimistingimuste kohaselt kehtivad need „kaks aastat korralduse väljaandmisest“ ja see tähtaeg möödus enne kinnistute ostu-müügi lepingu sõlmimist nii AS Järva Terminaal ja OÜ Dvikonst vahel (29.06.2009, nagu nähtub 21.06.2011 maksuotsuse lk-lt 58) kui ka OÜ Dvikonst ja kaebaja vahel (19.08.2009). Kinnistutele ehitamiseks ei ole väljastatud ehituslube. Seetõttu asub ringkonnakohus seisukohale, et Noka ja Kitse kinnistute puhul ei olnud tegemist kruntidega KMS § 16 lg 2 p 3 teise lause tähenduses, vaid kinnisasjadega, mille käive on sama punkti esimese lause kohaselt maksuvaba. Vaidlus puudub selles, et enne Noka ja Kitse kinnistute müüki ei ole esitatud maksuhaldurile KMS 16 lg 3 p 2 kohaselt kinnisasja maksustatavale väärtusele käibemaksu lisamiseks nõutavat kirjalikku teadet. Seega oli Noka ja Kitse kinnistute soetamine kaebaja poolt maksuvaba käive.
  1. Maksuotsuses on märgitud, et OÜ Dvikonst ei ole kinnistute müügihinnale lisatud käibemaksu riigieelarvesse tasunud. Seisukoht müüja poolt käibemaksu tasumata jätmise kohta on maksev ka juhul, kui OÜ Dvikonst suhtes tehtud maksuotsuse põhjal lugeda kaebajale kinnistute müüjaks AS Järva Terminaal, sest ka selle maksuotsuse kohaselt pole ei OÜ Dvikonst ega AS Järva Terminaal kinnistu müügihinnale lisatud käibemaksu riigile tasunud. Seetõttu pole alust ka arvata, nagu võiks käesoleval juhul erandlikel asjaoludel olla põhjendatud kaebuse esitajale sisendkäibemaksu tagastamine (vt Riigikohtu 06.04.2006 otsus haldusasjas nr 3-3-1-8-06, p 10).
  2. Kuna Noka ja Kitse kinnistute müügil arvestatud käibemaksu ei ole riigile tasutud ning OÜ Dvikonst suhtes tehtud maksuotsusega on OÜ Dvikonst vastavat käivet vähendatud, ei saa juttu olla topeltmaksustamisest.
  3. Eeltoodud põhjendustel on kaebuse esitajal sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamine vaidlustatud maksuotsusega õige ja põhjendatud. Tühistades vaidlustatud maksuotsuse selle õiguspärasust sisuliselt kontrollimata, rikkus halduskohus oluliselt menetlusnormi (

§ 158

lg 1), mis tõi kaasa maksuotsuse tegemise aluseks oleva materiaalõigusega vastuolus oleva kohtulahendi. Seetõttu tuleb

§ 200

p 3 alusel halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. 16. Kuna kaebus jääb uue otsusega rahuldamata, muudab ringkonnakohus

§ 108

lg 1 ja § 109 lg 4 alusel menetluskulude jaotust selliselt, et kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Et ringkonnakohus ei tee otsust kaebaja kasuks, jääb

§ 108lg 1 alusel rahuldamata kaebaja taotlus ka apellatsioonimenetluse kulude 1980 eurot väljamõistmiseks. Lä

MTK ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Lilianne Aasma /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.