← Eesti

3-11-1575/57

Obsah (13)§ 117§ 95§ 119§ 115§ 112§ 118§ 105§ 98§ 99§ 14§ 46§ 56§ 111

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2013, Tallinn Haldusasja number 3-11-1

§ 117lg 2 alusel 50 %. PMTK 20.05.2011 otsusega nr 13-1/3155 tühistati 07.12.2010 intressinõue. 2

(16)3-11-1575 2. PMTK 23.05.2011 intressinõudega nr 13-3/22020 kohustati OÜ-d TAO MV ja OÜ-d Vipodeklarant viitega

§ 95

lg-le 3, § 115 lg-tele 1 ja 3 ja § 129 lg-le 4 tasuma 10 päeva jooksul intressinõude saamise päevast arvates intressi 10 727,65 eurot, mis intressinõude kohaselt on seisuga 23.05.2011

§ 119

lg-s 2 sätestatud summeeritud intressiarvestuse põhimõtte kohaselt arvestatud hilinemisega täielikult tasutud maksusummadelt. Otsuses märgiti, et vastavalt

§ 115

lg-le 1 ja § 117 lg-le 1 arvestatakse tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi 0,06 % päevas alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Intressi arvestamise metoodika on järgmine: tähtpäevaks tasumata maksusumma korrutatuna viivitatud päevade arvuga korrutatuna intressimääraga. Tasumisele kuuluva intressivõla kujunemine on välja toodud intressinõude lisas. 30.05.2011 vastas PMTK OÜ TAO MV 11.05.2011 taotlusele, et „11.06.2008 taotlusega nr 13-4/7997“ taotles OÜ TAO MV 14.04.2008 maksuotsusega nr 12-5/203 määratud maksuvõla ajatamist, kuid kuna maksuvõlg on tasutud, puudub maksuhalduril võimalus maksuvõla tasumise ajatamiseks. Võttes arvesse seda, et ajatamise taotluse rahuldamata jätmise otsus tühistati, otsustas maksuhaldur rakendada tagasiulatuvalt 50 % intressisoodustust nõuetele, mille ajatamist taotleti. Maksuhaldur korrigeeris intressi tagasiulatuvalt alates 09.07.2008. Intressi korrigeerimise järgselt edastas maksuhaldur 23.05.2011 OÜ-le TAO MV ja OÜ-le Vipodeklarant solidaarse intressinõude nr 13-3/22020 „summas 12 352,06 eurot“ (ilmselt on selle summa näol tegemist 30.05.2011 kirja ebatäpsusega – ringkonnakohtu märkus). Vajadusel võib isik taotleda intressisumma ajatamist. 3. PMTK 03.06.2011 intressinõudega nr 13-3/24090 kohustati OÜ-d TAO MV viitega

§ 115

lg-tele 1 ja 3 tasuma 10 päeva jooksul intressinõude saamise päevast arvates intressi 268,45 eurot, mis intressinõude kohaselt on seisuga 03.06.2011

§ 119

lg-s 2 sätestatud summeeritud intressiarvestuse põhimõtte kohaselt arvestatud hilinemisega täielikult tasutud maksusummadelt. Intressinõudes selgitati samuti kui 23.05.2011 intressinõudes intressi arvestamise metoodikat ja intressinõude lisas toodi välja tasumisele kuuluva intressivõla kujunemine.

  1. OÜ TAO MV esitas 22.06.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 23.05.2011 ja 03.06.2011 intressinõuete tühistamiseks (haldusasi nr 3-11-1557). OÜ Vipodeklarant esitas 27.07.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 23.05.2011 intressinõude tühistamiseks (haldusasi nr 3-11-1873), märkides kaebuse 19.09.2011 täpsustuses, et kuna intressinõue on vähenenud, moodustab vaidlustatav intressinõue 6909 eurot. Tallinna Halduskohtu 10.11.2011 määrusega liideti haldusasjad ühte menetlusse haldusasjana nr 3-11-
  2. OÜ TAO MV kaebuse väited olid järgmised: 1) Maksuhaldur ei ole täielikult täitnud Riigikohtu 25.04.2011 otsust. Ainuüksi intressi vähendamisest 50% ei piisa, vaid tuleb kinnitada ka uus ajakava, lähtudes esialgsest (05.06.2008) taotlusest; 2) Kuna Riigikohus kohustas MTA-d uuesti läbi vaatama maksuvõla tasumise ajatamise taotlust, tulnuks intresse korrigeerida alates sellest ajast, mil möödus ajatamise otsuse vastuvõtmiseks seaduses ettenähtud tähtaeg.

§ 112

lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur maksuvõla tasumise ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta otsuse 20 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Kuna maksuhaldur sai ajatamise taotluse kätte 06.06.2008, oli 3

(16)3-11-1575 ajatamise otsuse tegemise tähtpäev 26.06.2008, millest alates oli maksuhaldur kohustatud korrigeerima intressiarvestust; 3) Maksuhaldur oli kohustatud intressi tasumisele määrama 05.06.2008 esitatud ajatamise taotluses taotletud tähtaja (taotluses oli ajatamise graafikut taotletud kinnitada igakuiste maksetena kuni 05.06.2013) või vähemalt 07.05.2010 ajatamisotsuses kinnitatud tähtaja (ajatamisotsuse kohaselt kinnitati tasumise graafik igakuiste maksetena tähtajaga kuni 20.05.2012).

§ 115lg 3 ei keela intressinõude tasumise tähtaega määrata graafikuna.

Kaebaja õigusi ei tohi kahjustada võrreldes olukorraga, kus ajatamisotsus oleks õigeaegselt vastu võetud; 4) 23.05.2011 intressinõue ei ole kontrollitav ja on aegunud. Intressinõude lisa on ebaselge ja pole arusaadav, kuidas kujuneb vaidlusalune summa. Intressinõude lisast nähtuvalt on kohustatud tasuma intresse maksusummadelt, mis on tekkinud perioodil juuli-detsember 2006. Kuni 31.12.2008 tekkinud maksuvõlalt intressi arvestamise aegumisel kuulub kohaldamisele kuni 31.12.2008 kehtinud

§ 118

lg 1, mis sätestas, et intressi arvestamise aegumistähtaeg on üks aasta, arvates maksusumma või isikule alusetult tagastatud summa tasumise või tasaarvestamise päevast, ja mille kohaselt tuli aegumistähtaega arvestada igast põhivõla tagasimaksest eraldi, mitte aga põhivõla lõplikust tasumisest. Kaebaja on pidevalt maksuotsusega määratud maksusummasid tasunud. Intressinõudest ei ole põhivõla tasumised kontrollitavad. E-maksuameti väljavõttest nähtub, et maksuhaldur ei ole järginud ei enne 31.12.2008 kehtinud

§ 105

lg-t 4 ega alates 01.01.2009 jõustunud

§ 105

lg-t 6 ning hiljem tekkinud maksuvõlad on loetud varem tasutuks kui varem tekkinud maksuvõlad. Tasumata maksusummade puhul tuli kohaldada kuni 31.12.2008 kehtinud

§ 118

lg-t 2, mille kohaselt tasumata või tasaarvestamata maksusummalt või riigi poolt isikule alusetult tagastatud summalt intressi arvestamise aegumisele kohaldati sama seaduse §-e 98 ja 99.

§ 98

lg 1 kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg 3 aastat, maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral 6 aastat ja aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Intressinõue on esitatud pärast 3-aastast aegumistähtaega, motiveerimata tahtlust. 23.05.2011, mil esitati intressinõue, sai intressinõuet esitada tasumata maksusummade osas vaid nendelt maksudelt, mille tasumise tähtpäev (deklaratsioonide esitamise tähtpäev) oli hiljem kui 23.05.2008. Seega on enne 23.05.2008 tekkinud maksuvõlalt arvestatud intressid igal juhul aegunud, sõltumata sellest, kas tegemist on tasutud või tasumata maksusummalt arvestatud intressidega.

§-s 118 tehtud muudatused on otseses seoses

§-s 105 tehtud muudatustega. Alusetu oleks kohaldada alates 01.01.2009 jõustunud

§ 118lg 1 redaktsiooni, kui kohaldamata jääb samal ajal jõustunud § 105 lg 6.

See kinnitab, et enne 01.01.2009 tekkinud maksuvõlalt intresside arvestamisel tuleb kohaldada kuni 31.12.2008 kehtinud

§ 118

lg-id 1 ja 2; 5) Eeltoodud asjaolusid arvestades on ilmselt ebaõige ka 03.06.2011 intressinõue.

  1. OÜ Vipodeklarant kaebuse põhjendused olid järgmised: 1) Intressinõude lisa on ebaselge ja sellest ei nähtu, kuidas vaidlusalune summa on kujunenud. Lisast nähtuvalt on intressinõudes kohustatud tasuma intresse maksuvõlgadelt, mis on tekkinud alates 15.07.
  2. Ka OÜ Vipodeklarant leidis, et kuni 31.12.2008 tekkinud maksuvõlalt intressi arvestamisel kuulub kohaldamisele kuni 31.12.2008 kehtinud

§ 118lg 1 redakt4

(16)3-11-1575 sioon, mistõttu oleks maksuhaldur pidanud intressinõudes arvestama igast põhivõla osasumma tasumisest 1-aastast aegumistähtaega ning tasumata summadelt 3-aastast aegumistähtaega. Mõlemad kaebajad on pidevalt maksusummasid tasunud. Hiljem tekkinud maksuvõlad on vastuolus kuni 31.12.2008 kehtinud

§ 105

lg-ga 4 ja alates 01.01.2009 jõustunud

§ 105lg-ga 6 loetud tasutuks varem.

Intressinõudes ei ole ära toodud, millise otsuse alusel on maksukohustus tekkinud. Jääb arusaamatuks, millel põhinevad intressinõude lisas toodud kanded „intress“ ja „intressinõude vähendus“. Ei ole selge, milliste maksude ja millistel maksustamisperioodidel tekkinud maksuvõlalt arvestatud intresse on vähendatud. Intressiarvestus tuleb esitada iga konkreetse maksu tasumise tähtaja pealt eraldi. Intressi arvestamise metoodika ei ole tuvastatav; 2) Nagu OÜ TAO MV, leidis ka OÜ Vipodeklarant, et 10-päevane tähtaeg intressi tasumisest oli ebaõige; 3) 07.12.2010 intressinõue nr 13-3/36775 esitati AS-le TAO MV. MTA internetipäringu kohaselt puudus OÜ-l Vipodeklarant seisuga 11.02.2011 maksuvõlg. Seepärast oli OÜ-l Vipodeklarant õiguspärane ootus, et tegemist on AS TAO MV maksuvõlaga. Kuna OÜ TAO MV tunnistas tasumisele kuuluvat summat, oleks maksuhaldur saanud OÜ TAO MV suhtes kasutada

-s sätestatud maksusumma sissenõudmise sanktsioone, mitte esitama intressinõuet OÜ-le Vipodeklarant. MTA 14.04.2008 maksuotsusest nr 12-5/203 tulenevalt on tegemist imporditavalt kaubalt tasumisele kuuluva maksuga, kauba importija oli AS TAO MV. OÜ Vipodeklarant esindas suhetes tolliga AS TAO MV tolliagendina. Kauba importimisel tasumisele kuuluvad maksud on importija maksukohustus, mistõttu on ka intressi tasumise kohustus OÜ TAO MV maksukohustus, vt Riigikohtu 08.12.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1128-

  1. PMTK palus jätta kaebused rahuldamata. 1) Vastavalt Riigikohtu 25.04.2011 otsusele on vastustaja vähendanud nõutavat intressimäära 50 % võrra tagasiulatuvalt alates ajatamistaotluse läbivaatamise kohta tehtud otsuse päevast. Riigikohtu otsusest ei tulene maksuhaldurile kohustust rahuldada ajatamistaotlus tervikuna, vaid vähendada intressi tagasiulatuvalt lähtuvalt taotletud ajakavast. 05.06.2008 ajatamistaotluse (edastati MTA-le 06.06.2008) esitamisel oli OÜ TAO MV maksuvõlg seisuga 03.06.2008 kokku 2 573 635 krooni, sh lõplik dumpinguvastane tollimaks 1 660 589 krooni ja intress 517 309 krooni ning impordi käibemaks 301 782 krooni ja käibemaks 93 955 krooni. Vaidlusaluste intressinõuetega on kaebajalt nõutud intresside tasumist kokku summas 10 995,71 eurot (10 727,26 + 268,45) ehk 172 045 krooni. Nende intressinõuete esitamise ajaks on ainuüksi kaebaja intressivõlg oluliselt vähenenud (ca 3 korda osaliselt tasumise tõttu, osaliselt Riigikohtu 25.04.2011 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-48-10 täitmise tõttu) ning samuti on maksuvõlad tervikuna tasutud maksuotsusest tulenevate maksusummade osas, mistõttu faktiliste asjaolude muutumise tõttu oleks 05.06.2008 taotluses esitatud ajakava kinnitamine nii põhjendamatu kui ka võimatu. Samuti on kõnealuse ajatamistaotluse põhjendustes tuginetud äriühingu
  2. a majandusnäitajatele, mis ei ole ajatamistaotluse uuel läbivaatamisel
  3. aastal enam aktuaalsed. Vastustaja märkis 30.05.2011 kirjas, et kuna kohtuotsuse tegemise hetkeks oli isik maksuvõla, mille ajatamist taotleti, tasunud, puudub maksuhalduril võimalus maksuvõla tasumise ajatamiseks, vajadusel võib kaebaja taotleda intressinõudes märgitud summa ajatamist. Maksuhaldur on Riigikohtu otsuse täitmiseks kajastanud kaebaja taotletud ajatamisgraafiku maksukohustuslaste andmebaasis ning kohaldanud 50 % vähendatud intressimäära alates Riigikohtu otsusega tühistatud MTA 09.07.2008 otsuse päevast. Kuna Riigikohtu otsuse täitmise ajaks olid kõik ajatamisgraafikus märgitud maksuvõlad maksusummade osas tasutud, siis puudus maksuhalduril võimalus taotletud ajakava kinnitamiseks selle täitmi5

(16)3-11-1575 se tõttu. Kuigi 05.06.2008 ajatamistaotlusele lisatud ajakavas olid kajastatud ka intressisummad, siis arvestades, et intressisummade osas oli toimunud osaliselt nii tasumine kui ka intresside vähendamine vähendatud intressimäära kohaldamise tõttu, ei olnud võimalik kinnitada ajakava ka intresside osas, mistõttu on maksuhaldur teinud kaebajale igati põhjendatud ettepaneku väljastatud intressinõude osas uue ajatamistaotluse esitamiseks. 2) Ekslik on seisukoht, et maksuhaldur oli kohustatud korrigeerima intressiarvestust alates 26.06.
  1. 05.06.2008 taotluse lisana on kaebaja märkinud AS TAO MV
  2. a bilansi. Tegelikult ei esitanud kaebaja taotluse lisana märgitud dokumenti maksuhaldurile koos taotlusega, vaid esitas selle alles hiljem.
  3. a majandusaasta aruandes sisalduv juhatuse deklaratsioon on allkirjastatud alles 25.06.2008, seega ei olnud antud dokumenti kaebajal võimalik esitada varem.

§ 112

lg 2 kohaselt võtab maksuhaldur taotluse rahuldamise otsustamisel arvesse mh maksukohustuslase varalist seisundit, majandusnäitajaid ja maksuhalduril on õigus nõuda nende asjaolude kindlaks tegemiseks vajalike dokumentide esitamist. Sellisel juhul teeb maksuhaldur taotluse kohta otsuse 10 päeva jooksul dokumentide esitamisest arvates. Isegi kui eeldada, et kaebaja esitas majandusaasta aruande ajatamistaotluse lisana kohe juhatuse deklaratsiooni allkirjastamise päeval 25.06.2008, siis oleks

§ 112lg-s 2 nimetatud 10-päevane tähtaeg saabunud 05.07.2008. Arvestades, et 05.07.2008 oli laupäev, siis tulenevalt Ts

ÜS § 136 lg 8 tuleb tähtpäev lugeda saabunuks esmaspäeval 07.07.2008. Maksuhalduril pole võimalik kindlaks teha majandusaasta aruande esitamise täpset päeva (kuna tegemist oli 5 ajatamistaotluse lisaga, siis ei registreeritud seda eraldi) ning on võimalik, et see esitati hiljem kui 25.06.2008, kuid kindlasti mitte varem. Kuna otsus kaebaja ajatamistaotluse kohta tehti 09.07.2008, siis on võimalik, et vastustaja on viivitanud ajatamistaotluse läbivaatamisega maksimaalselt 2 päeva. Kohtumenetluses käigus vaidluses 09.07.2008 otsuse õiguspärasuse üle ei tõstatanud kaebaja kordagi küsimust viivitusest haldusakti andmisel, mistõttu on põhjendamatu sellise etteheite tegemine 3 aasta möödudes. Kuna kaebaja 05.06.2008 ajatamistaotlus oli lahendatud MTA 09.07.2008 otsusega nr 13-1/218, mille Riigikohus 25.04.2011 otsusega tühistas, ei olnud MTA-l võimalik taotluse uuel läbivaatamisel vähendada intressimäära tagasiulatuvalt varasemast kuupäevast kui tühistatud otsuse tegemise kuupäev. 3)

§ 115

lg-st 3 ei tulene, et maksuhaldur võiks määrata tasumisele kuuluva intressisumma tasumiseks osamaksetena. Maksukohustuslasel on õigus taotleda maksuvõla ajatamist vastavalt

§-le 111. Kuna 05.06.2008 ajatamistaotluses märgitud ajakava rakendamine ei olnud muutunud faktilistel asjaoludel enam võimalik, puudus maksuhalduril kohustus arvestada intressisumma tasumise tähtaja määramisel selle ajakavaga. 4) Intressinõuded vastavad

§ 115

lg 3 ja § 95 sätestatud nõuetele – kajastatud on viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg. Terminite “intress” ja “intressinõude vähendus” kohta on toodud selgitus intressinõude lisa lõpus. 23.05.2011 intressinõudes nr 13-3/22010 nõutakse tõepoolest intressi perioodi juuli– detsember 2006 maksusummadelt, tegemist on maksusummadega, mis olid määratud 14.04.2008 maksuotsusega nr 12-5/203 ning mille osas toimunud kohtuvaidlus on lõppenud Riigikohtu 19.01.2010 määrusega, millega otsustati mitte menetleda AS TAO MV kassatsioonkaebust Tartu Ringkonnakohtu 03.11.2009 otsusele kohtuasjas nr 3-08-768. Kuni kohtulahendi jõustumiseni 19.01.2010 kohtuasjas nr 3-08-768 kehtis kaebajate suhtes Tartu Halduskohtu 24.04.2008 määrusega rakendatud esialgne õiguskaitse, millega peatati 14.04.2008 maksuotsuse täitmine. Seega puudus kaebajal sel ajal kohustus maksuotsuses näidatud maksusummade tasumiseks (Riigikohtu 25.04.2011 otsuse nr 3-3-1-48-10 p 17) ning kaebajal oli võimalus tasuda vastavaid maksusummasid vabatahtlikult (sama lahendi p 19), näidates ise maksete teostamisel, millise maksu katteks makse maksuhalduri kontole teostatakse. Erinevalt 6

(16)3-11-1575 kaebajate väidetust nähtub intressinõude lisast, mis kuupäevadel (veerg „lõpp“) ning summades (veerg „summa“) on maksusummade tasumine toimunud. Kuna maksuotsuse täitmine oli peatatud ning kaebajatel puudus esialgse õiguskaitse kehtivuse ajal maksuotsuses märgitud maksusummade tasumise kohustus, siis ei rakendunud vastavate summade suhtes ka enne 31.12.2008 kehtinud

§ 105

lg-s 4 ega alates 01.01.2009 jõustunud

§ 105lg-s 6 sätestatud järjekord.

Kehtiva

§ 105

lg 3 kohaselt toimub tasaarvestamine jooksvalt ilma maksukohustuslase sellekohase taotluseta üksnes rahalise kohustuse tasumise tähtpäeval. Kuna maksuotsuse täitmise peatamise tõttu oli tasumise tähtpäev lükatud edasi (vt Riigikohtu 16.06.2008 otsuse nr 3-3-1-21-08, p 8) siis maksuotsusest tulenevad nõuded automaatses tasaarvestuses ei osalenud. Küll aga ei ole maksuhaldur arvestanud lähtuvalt

§ 119

lg 2 intressi perioodide eest, mil maksuhalduri arvestussüsteemis kajastus ettemaks, ning vastavad perioodid on näha intressinõuete ridadelt „intressivähendus“, mille kohta on toodud selgitus ka intressinõude lisa lõpus. Seetõttu ei oma OÜ TAO MV esitatud e-maksuameti väljavõte ega kaebajate väited hiljem tekkinud maksuvõlgade varem tasutuks lugemise kohta tähtsust. Kuna kaebajatel puudus esialgse õiguskaitse kehtivuse ajal, s.o kuni 19.01.2010, ka maksusummadelt intresside arvestamise ja tasumise kohustus (vt Riigikohtu 25.04.2011 otsuse nr 33-1-48-10 p 17) ning intresside arvestamise ja tasumise kohustus tekkis esialgse õiguskaitse lõppemisega tagasiulatuvalt (vt Riigikohtu 16.06.2008 otsuse nr 3-3-1-21-08 p 8), ei ole intresside arvestamise aegumistähtaja suhtes kohaldatav

§ 118redaktsioon, mis kehtis kuni 31.12.2008.

Alates 01.01.2009 kehtib

§ 118

lg 1 uues redaktsioonis, mille kohaselt intressi arvestamise aegumistähtaeg on üks aasta, arvates maksusumma täieliku tasumise päevast või isikule alusetult tagastatud summa täieliku tasumise või tasaarvestamise päevast. Uue redaktsiooni vastuvõtmisel ei nähtud ette rakendussätteid. Riigikohus on 17.10.2005 lahendis nr 3-1-1-8605 (p 5) asunud seisukohale, et varasemaid õigussuhteid puudutavate ülemineku- ja rakendussätete puudumine tähendab seda, et uus õigusakt jõustub seaduses ettenähtud üldises korras, mõjutades ka õigusakti jõustumise hetkel kestvaid õigussuhteid. Seega tuleb ka nende intressinõuete puhul, kus maksukohustus ning intresside arvestamise kohustus tekkis enne 31.12.2008, kuid mille osas maksusumma täielik tasumine toimus peale 01.01.2009, arvestada aegumistähtaega alates 01.01.2009 kehtiva

§ 118lg 1 redaktsiooni järgi.

Uue redaktsiooni järgi pole oluline, millal ja millistes osades on maksusummade tasumine toimunud, vaid üksnes see, millal on vastav maksukohustus täielikult tasutud. Maksukohustus, millelt arvestatud intresside üle käesoleval juhul vaidlus toimub, oli kindlaks tehtud ning kaebajatele tasumiseks määratud 14.04.2008 maksuotsusega nr 12-5/203, mistõttu omab tähtsust üksnes kuupäev, millal on toimunud viimane tasumine antud maksuotsuse resolutiivosas määratud maksukohustuse täitmiseks. Lähtuvalt 23.05.2011 intressinõude nr 13-3/22010 lisast, tasuti viimane summa maksukohustusest, millelt antud intressinõudes intresse arvestati, 18.01.2011, mis oligi 14.04.2008 maksuotsusega kindlakstehtud maksukohustuse täieliku tasumise päevaks. Seega ei hakanud

§ 118

lg 1 sätestatud aegumistähtaeg kulgema enne kui 19.01.2011 ning aegumistähtaeg oleks saabunud alles 18.01.2012, mistõttu on ilmne, et vaidlusaluste intressinõuete andmise ajaks ei olnud intresside arvestamine aegunud. Lisaks eeltoodule omab tähtsust, et perioodil 07.05.2010-18.01.2011 kehtis 14.04.2008 maksuotsusega kindlakstehtud maksukohustuse jäägi suhtes PMTK 07.05.2010 maksuvõla tasumise ajatamise otsusega nr 13-1/3972 kinnitatud ajatamisgraafik. Vastavalt eeltoodud otsusele oli AS TAO MV maksuvõlg, mis oli tekkinud 14.04.2008 maksuotsusega määratud maksukohustusest, otsuse andmise ajal 995 010,58 krooni sh tollimaksu jääk 52 766,38 krooni ning käibemaksu jääk 317 962 krooni ja intress 624 282 krooni. Antud otsusega kinnitatud ajatamisgraafik oli kehtestatud tähtajaga kuni 20.05.2012. Lisaks 14.04.2008 maksuotsusega nr 7

(16)3-11-1575 12-5/203 kindlakstehtud maksuvõlale sisaldus ajatamisgraafikus intressivõlg, mille kohta PMTK oli andnud 19.04.2010 intressinõude nr 13-3/12051 ning 07.05.2010 intressinõude nr 13-3/
  1. Pärast nende intressinõuete kehtetuks tunnistamist PMTK 12.11.2010 otsusega nr 6-2/1811 jäi 07.05.2010 otsusega nr 13-1/3972 kinnitatud ajatamisgraafik kehtima üksnes 14.04.2008 maksuotsusega kindlakstehtud maksuvõla osas. 07.05.2010 otsusega kinnitatud ajakava täitmine lõppes maksuotsuses määratud maksukohustuse viimase osa tasumisega 18.01.
  2. Alates 01.01.2011 kehtiva

§ 118

lg 4 kohaselt arvestatakse aegumistähtaega, arvates ajatamise ajakava lõppemise või kehtetuks tunnistamise päevast. Seega, kuna ajatamise ajakava lõppes 18.01.2011, siis ka

§ 118

lg 4 sätestatud aegumistähtajast lähtuvalt ei ole intresside arvestamise aegumistähtaeg saabunud varem kui 18.01.2012. Antud asjas ei kuulu kohaldamisele kuni 31.12.2008 kehtinud

§ 118lg 2.

Antud sätte mõte oli selles, et intressinõuet ei saa esitada neil juhtudel, kui maksuhaldur ei saaks aegumise tõttu enam määrata maksusummat.

§ 118

lg 2 ei kuulu kohaldamisele neil juhtudel, kui maksuhaldur on maksusumma maksuotsusega juba siduvalt kindlaks määranud. Käesoleval juhul on vaidlusaluse intressiarvestuse aluseks olev põhivõlg kindlaks määratud 14.04.2008 maksuotsusega nr 12-5/203 ning sellelt maksuvõlalt intressi arvestamise aegumisele kohaldus ka enne 31.12.2008

§ 118lg 1, mitte sama paragrahvi lg 2.

Ka Riigikohus on 28.11.2007 haldusasjas nr 3-3-1-44-07 tehtud lahendis (p 10) leidnud, et

§ 118

lg 1 on rakendatav teadaolevale maksuvõlale, mis tähendab seda, et intressi määramiseks ei ole vaja kontrollida seda, kas maksusumma on deklareeritud õigel ajal ja õiges summas; maksuhaldur kontrollib vaid maksete tasumise tähtpäeva ja makse laekumise aega ning arvutab nende andmete alusel välja viivitatud päevade arvu ja intressi suuruse. Isegi kui kuni 31.12.2008 kehtinud

§ 118

lg 2 kuuluks kohaldamisele, ei oleks intresside arvestamine ikkagi aegunud, kuna tulenevalt

§ 99

lg 1 p-st 2 oli aegumine peatunud maksuotsuse vaidlustamise ajaks kuni selles asjas tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni s.o perioodil alates 24.04.2008 (14.04.2008 maksuotsusele kaebuse esitamine) kuni 19.01.2010 (Tartu Ringkonnakohtu 03.11.2009 otsuse jõustumine). Vastuseks kaebajate seisukohale, et 23.05.2011 intressinõuet sai esitada tasumata maksusummade osas vaid nendelt maksudelt, mille tasumise tähtpäev oli hiljem kui 23.05.2008, märgib vastustaja, et 23.05.2011 ja 03.06.2011 intressinõuded sisaldavad üksnes intressi, mis on arvutatud maksusummadelt, mille osas on tasumine toimunud. See nähtub ka intressinõuete lisadest, millest nähtub selgelt, mis kuupäevadel ja summades on põhivõla tasumised toimunud. 23.05.2011 intressinõudes on intressid arvestatud 14.04.2008 maksuotsusega kindlakstehtud maksuvõlalt, mille lõplik tasumine toimus 18.01.2011, mida vastustaja juba eelnevalt selgitas. 03.06.2011 intressinõudes OÜ-le TAO MV on aga intressid arvestatud perioodide detsember 2009 kuni jaanuar 2010, juuni kuni august 2010 ning oktoober 2010 käibemaksuvõlalt. Seejuures nähtuvad põhivõla tasumiste kuupäevad intressinõude lisast (veerg „lõpp“), kusjuures varaseim tasumine on vastavate maksukohustuste puhul toimunud 17.06.2010, millest arvestatakse ka

§ 118lg 1 sätestatud 1-aastast aegumistähtaega.

Arvestades, et intressinõue antud maksusummadelt arvestatud intresside osas esitati 03.06.2011, s.o enne ühe aasta möödumist vastavate maksuvõlgade täielikust tasumisest, ei ole ka antud intressinõude puhul intresside arvestamine aegunud.

§ 118ja sama seaduse § 105 muudatuste vahel pole otsest seost.

Kuni 31.12.2008 kehtinud

§ 105

lg 4 ning alates 01.01.2009 kehtiva

§ 105

lg 6 vaheliste erisustega ei ole kuidagi põhjendatav enne 01.01.2009 tekkinud maksuvõlalt intresside arvestamise suhtes kuni 31.12.2008 kehtinud

kohaldamine.

§ 118muutmine oli ajendatud vajadusest täpsustada normi sisu ning püüda ennetada intressinõuete aegumise regulatsiooni ümber tek8

(16)3-11-1575 kida võivaid vaidlusi, hoida kokku menetluskulusid ning viia aegumise regulatsioon kooskõlla maksuhalduri praktikaga (loobumine intressinõuete esitamisest enne, kui maksusumma on tasutud). 5) Ei oma tähtsust, et 07.12.2010 intressinõue nr 13-3/36775 oli antud üksnes AS TAO MV suhtes. Antud intressinõue oli PMTK 20.05.2011 otsusega nr 13-1/3155 tühistatud ning 23.05.2011 intressinõue oli antud solidaarselt nii OÜ TAO MV kui OÜ Vipodeklarant suhtes. Asjaolust, et maksukohustuslaste registri andmetel OÜ-l Vipodeklarant seisuga 11.02.2011 maksuvõlg puudus, ei saa teha järeldust, et OÜ-l Vipodeklarant ka tegelikult maksuvõlg puudus.

§ 14

lg 7 järgi maksuvõla puudumise tõendi väljastamine ei kustuta maksuvõlga ega võta maksuhaldurilt õigust maksuvõlga sisse nõuda. Intressi arvestamise ning tasumise kohustus tekib maksukohustuslasel vahetult seaduse alusel, lähtuvalt

§ 115lg-st 1.

Intressi arvestamise ja tasumise kohustusele viidati ka 14.04.2008 maksuotsuses nr 12-5/203, millega kohustati AS TAO MV koos OÜ-ga Vipodeklarant solidaarselt tasuma maksusummad, mille tähtaegselt tasumata jätmine oli OÜ Vipodeklarant poolt käesolevas asjas vaidlustatava intressinõude andmise aluseks. Seega ei saanud OÜ-l Vipodeklarant tekkida sellist õiguspärast ootust, et temalt jõustunud maksuotsusega määratud maksusumma ning sellelt arvestatud intresside tasumist ei nõuta. Kuna nii 14.04.2008 maksuotsuses kui 23.05.2011 intressinõudes on kohustused määratud solidaarselt, siis ei oma mingit tähendust see, kas ja milliseid sanktsioone on maksuhaldur rakendanud teiselt solidaarvõlglaselt, OÜ-lt TAO MV maksusummade sissenõudmiseks. 6) Riigikohtu 08.12.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-128-10 ei ole käesolevas vaidluses asjakohane, sest selles otsuses on käsitletud solidaarvõlgnike omavahelist suhet ehk sisesuhet, mis ei mõjuta solidaarvõlgnike ja võlausaldaja vahelisi õigussuhteid. Tollideklaratsioonid imporditava kauba kohta esitas OÜ Vipodeklarant, millest tulenevalt vastutab ta tollivõla tekkimisest tulenevate maksusummade tasumise eest solidaarselt OÜ-ga TAO MV vastavalt ühenduse tolliseadustiku artiklile 213. 14.04.2008 maksuotsuse nr 12-5/203, millega kõnealused maksusummad kaebajatele solidaarselt tasumiseks määrati, õigsus on tuvastatud Tartu Halduskohtu ja Tartu Ringkonnakohtu jõustunud kohtuotsustega haldusasjas nr 3-08-768. Seega on OÜ Vipodeklarant kohustatud koos OÜ-ga TAO MV solidaarselt tasuma ka antud maksusummalt kooskõlas

§ 115

lg 1 arvestatud intressi ning 23.05.2011 intressinõue on lähtuvalt

§ 115

lg 3 ning § 95 lg 3, millele on intressinõudes ka viidatud, esitatud solidaarselt ka OÜ-le Vipodeklarant õiguspäraselt. 8. Tallinna Halduskohtu 17.04.2012 otsusega rahuldati kaebused, tühistati PMTK 23.05.2011 intressinõue nr 13-3/22020 OÜ TAO MV suhtes täielikult ja OÜ Vipodeklarant suhtes 6909 euro ulatuses ning 03.06.2011 intressinõue nr 13-3/24090 täielikult. PMTK-lt mõisteti välja menetluskulud OÜ TAO MV kasuks 1900 eurot ja OÜ Vipodeklarant kasuks 345 eurot ja 45 senti. Intressinõuete tühistamist põhjendas kohus järgmiselt.

§ 46

lg 2 kohaselt peavad haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid olema kirjalikud ning põhjendatud. Sama paragrahvi esimese lõike teise lause kohaselt juhindutakse maksuhalduri haldusaktide andmisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel haldusmenetluse seaduses sätestatust, kui

-s või maksuseadustes ei ole ette nähtud teisiti. Haldusakti põhjendamise nõue on haldusmenetluse seaduse kohaselt üks olulisemaid põhimõtteid. Kohus nõustub kaebuse esitajatega, et vaidlustatud intressinõuded on sisuliselt motiveerimata. Põhiliselt on tegemist viidetega

-le. Seonduvalt intressivõla kujunemise ja suurusega on 23.05.2011 korralduses nr 13-3/22020 ainult üks lause, mille kohaselt on kaebuse esitajatele arvestatud seisuga 23.05.2011 hilinemisega täielikult tasutud maksusummadelt intressi 10 727 eurot ja 65 senti. 03.06.2011 koostatud intressinõue nr 13-3/24090 on eel9

(16)3-11-1575 nevalt nimetatud haldusaktiga sarnane. Intressivõlga on konstateeritud ühe lausega ja vastav summa on 268 eurot ja 45 senti. Tekib küsimus, kas ja kuivõrd on 03.06.2011 intressinõue seotud 23.05.2011 intressinõudega. Igasugused sisulised põhjendused puuduvad. Taoliste intressinõuete puhul võiks nähtuda, millise haldusakti alusel tuleb täiendavalt makse tasuda, millal maksuotsus jõustus, kui tegemist oli maksuotsusega ja kui seda on kohtus vaidlustatud, ja kas põhivõlga on intressinõude koostamise ajaks mingis osas tasutud. Riigikohtu 25.04.2011 otsuse nr 3-3-1-48-10 kohaselt pidi maksuvõla ajatamise taotluse lahendamine hõlmama ka intressi 50-protsendilise vähendamise küsimust. 23.05.2011 intressinõudest ei selgu kas Riigikohtu lahendit arvestati, kas intresse vähendati ja kuidas see kajastub intressiarvestuses. Seega ei ole haldusaktid kontrollitavad, kaebuse esitajate väiteid seonduvalt intressinõude võimaliku aegumisega ja muid etteheiteid ei ole võimalik hinnata ning haldusaktid tuleb tühistada. Riigikohtu 20.10.2011 lahendis kohtuasjas 3-3-1-54-11 on selgitatud, et üldjuhul ei saa kohus asuda ise haldusakti resolutsiooni põhjendama õiguslike ja faktiliste alustega, mida haldusorgan oma haldusaktis ei ole selle andmisel märkinud (p 12). Haldusakti motiveeritusest oleneb kas kaebuse esitajal on sisulist põhjust seda vaidlustada või kujuneks see suhteliselt perspektiivituks, millega kaasneksid vaid (põhjendamatud) menetluskulud. Haldusorgani poolt hilisemalt kohtumenetluse käigus väljatoodavad selgitused ning motiivid nimetatud eesmärki enam ei täida, sest kaebuse esitaja neid haldusakti vaidlustamise hetkel ei teadnud. Taolises olukorras oleks tegemist pigem põhjenduste otsimisega, et haldusakt jääks kehtima. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 9. PMTK apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jäetakse kaebused rahuldamata. Apellant leiab, et halduskohus kohaldas valesti materiaalõigusnormi (

§ 115

lg 3) ning rikkus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 157 lg 2 lauset 2, muutes otsuse maksuhalduri jaoks üllatuslikuks. 1) Apellant ei nõustu halduskohtuga, et 03.06.2011 intressinõudes pidanuks olema põhjendus, kas ja kuivõrd on 23.05.2011 intressinõue ja 03.06.2011 intressinõue omavahel seotud. Intressinõuded on arusaadavad ja vastavad kõikidele seaduses sätestatud nõuetele.

§-st 115 lg-st 3 ega ka maksuotsuse kohta käivatest sätetest ei tulene, et haldusorgan peaks iga järgneva ühte liiki haldusakti puhul selgitama, kas ja kuidas on uus haldusakt seotud eelnevaga. Tegemist ei ole omavahel seotud intressinõuetega ning nimetatud intressinõuetes ei ole kajastatud samu nõudeid. Kohus on jätnud arvestamata apellandi vastuse kaebustele, kus apellant on selgitanud, et 23.05.2011 intressinõudes on intressid arvestatud 14.04.2008 maksuotsusega kindlakstehtud maksuvõlalt ning 03.06.2011 intressinõudes on intressid arvestatud perioodide detsember 2009 kuni jaanuar 2010, juuni kuni august 2010 ning oktoober 2010 käibemaksuvõlalt (TAO MV OÜ poolt esitatud deklaratsioonidest). Nimetatu nähtub ka vaidlusalustest intressinõuetest. Nt nähtub 03.06.2011 intressinõude lisast, et intressid on arvestatud nõudelt KMD, mis vastavalt lühendite nimekirjale tähendab käibemaksudeklaratsiooni, nt KMD 12.2009 tähendab detsembri 2009 käibedeklaratsiooni. Lühendid on kõigile maksukohustuslastele nähtavad e-maksuametist ning kuigi apellant ei ole pidanud vajalikuks nimetatud lühendite nimekirja varem esitada (kuivõrd poolte vahel justkui vaidlus selles osas puudus), võib apellant kohtu nõudmisel selle selgitava lühendite nimekirja esitada. 23.05.2011 intressinõudest nähtub, et intressid on arvestatud nõudelt TD/MO, kus TD tähendab tollideklaratsiooni ning MO maksuotsust, nt TD/MO 08.2006. a tähendab maksuotsusega määratud august 2006. a tollideklaratsiooniga arvestatud nõuet). Eelnevast nähtub selgelt, et nimetatud intressinõuded ei ole omavahel seotud ning seetõttu ei pea 03.06.2011 intressinõue10

(16)3-11-1575 tes olema ka viiteid 23.05.2011 intressinõudele. Kohtu sellekohane etteheide on asjakohatu ega oma mõju vaidlusaluste intressinõuete motiveeritusele. Samuti ei ole nimetatud puudusele viidanud ka kaebajad, mistõttu oli nimetatud puuduse alles otsuses väljatoomine apellandile üllatuslikuks. 2) Apellant ei nõustu ka kohtu väitega, et taoliste intressinõuete puhul võiks nähtuda, millise haldusakti alusel tuleb täiendavalt makse tasuda, millal maksuotsus jõustus, kui tegemist on maksuotsusega ja kui seda on kohtus vaidlustatud, ja kas põhivõlga on intressi koostamise ajaks mingis osas tasutud. Maksuvõla ja intressi arvestamise kohustus on maksukohustuslasel endal ning ta peab ise maksuvõla suuruse üle arvet pidama (

§ 56lg 2, § 88 lg 1 ja § 115 lg 1).

Käesolevas asjas ei ole maksukohustuslased esitanud endapoolset, n.ö õiget intressiarvestust. Kui maksukohustuslaste jaoks jäid intressinõuded arusaamatuks, siis oli võimalik selgituse saamiseks pöörduda maksuhalduri juurde (

§ 14

). HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

§ 115

lg 1 kohaselt on maksumaksja kohustatud arvestama ja tasuma intressi tähtpäevaks tasumata maksusummalt. Sama sätte lg 3 kohaselt esitab maksuhaldur intressinõude juhul, kui maksukohustuslane ei ole tasunud intressi vastavalt

§ 115

lg 1 ja 2 sätestatule.

§ 115

lg 3 kohaselt näidatakse intressinõudes viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg. Eelnevat aga kohus maksuhaldurile ette ei heida ja sellest tulenevalt ei ole halduskohtu seisukohad asjassepuutuvad.

-st ei tulene nõuet, et intressinõudes, mis sisaldab maksuotsusega määratud maksuvõlalt arvestatud intressi, peaks olema viide sellele, millal maksuotsus jõustus ja kas see on kohtus vaidlustatud. Sellega nõustub ka kohus, viidates, et need maksuhalduri poolsed selgitused „võiks nähtuda taolistes intressinõuetes“. Kaebajatel on ka endil kohustus pidada ülevaadet ja arvestust oma maksukohustuste tekkimise kohta. Kaebajad pole väitnud, et neil oleks puudunud teave kõnesoleva maksuotsuse vaidlustamise, tasumise ja jõustumise kohta. Kolmandaks ei nõustu apellant, et vaidlustatud intressinõuetest ei nähtu, millise haldusakti alusel tuleb täiendavalt makse tasuda (vt eelnevad selgitused). Neist haldusaktidest ning nendes sisalduvatest rahalistest nõuetest pidid olema teadlikud ka kaebajad. Kohus ei ole arvestanud apellandi väidetega vastuses kaebustele, kus apellant on selgitanud, et intressinõuete lisadest nähtub, millistel kuupäevadel ning summades on maksusummade tasumine toimunud. Intressinõudele lisatud intressiarvestuse kaardil on kajastatud nii nõude liik, maksustamisperiood, viivitatud päevade arv, intressimäär kui ka tasumisele kuuluv intressisumma. 3) Apellant ei nõustu kohtuga ka selles, nagu ei nähtuks vaidlustatud intressinõuetest, kas maksuhaldur on intressinõuete koostamisel võtnud arvesse Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-48-10 p-s 24 toodud selgitusi ning kas intresse vähendati 50% ulatuses ning kuidas see kajastub intressiarvestuses. Kohus on jätnud tähelepanuta nii kaebajate kui ka apellandi väited, et 23.05.2011 intressinõudest nähtub intresside vähendamine 50% ulatuses. OÜ TAO MV on oma kaebuses selgelt öelnud, et „ainuüksi intressi 50% vähendamisest ei piisa, vaid ajakava tuleb kinnitada lähtudes esialgsest taotlusest“ ning et „maksuhaldur on ebaõigesti korrigeerinud intresse alates 09.07.2008. a, vaid maksuhaldur oli kohustatud korrigeerima intressiarvestust alates 26.06.2008.a“. Samuti nähtub 23.05.2011 intressinõude lisast, et 50% vähendust on kohaldatud (määra 0,06% on vähendatud 0,03% võrra). Seega on intressivähendused korrektselt välja toodud. Intressivähendus (miinusega read) tähendab seda, et kui intressi arvestamise perioodis eksisteerib arvestussüsteemis ettemaks, siis kasutatakse ettemaks nõuete intresside kompenseerimiseks – intressivähenduse võrra väheneb maksukohustuslase tasumisele kuuluv intressi11

(16)3-11-1575 summa maksuhalduri ees. Teiseks ei ole poolte vahel vaidlust selles, kas 50%-st intressivähendust on kohaldatud, vaid poolte vahel on põhimõtteline vaidlus selles, mis kuupäevast ja kuidas oleks pidanud seda kohaldama (vt TAO MV OÜ kaebuse p-e 2 ja 3 ning apellandi 20.09.2011 vastuse p-e 2.1 ja 2.2). 4) Etteheited haldusakti kohtumenetluses motiveerimisest on ilmselt liialdatud. Intressinõuetes endis on esitatud kõik

§ 115lg 3 nõutud andmed.

Intressiarvestus on esitatud kooskõlas

§ 119lg-st 2 tuleneva summeeritud intressi arvestamise põhimõttega.

Intressiarvestus on esitatud kooskõlas

§ 115lg 3 ja § 119 lg 2 nõuetega.

Samuti tuleneb menetlusosalisele enda väidete selgitamiskohustus HKMS §-st 63. Tegemist ei ole haldusakti nn juurde motiveerimisega, vaid faktiliste väidete selgitamisega selliselt, et need oleksid usutavad, mille juures apellant on oma vastuses viidanud just sellele, et kõik nähtub intressinõudest endast selgelt. Vastupidine arusaam tekitaks olukorra, kus menetlusosaliselt võetakse õigus kaebusele vastu vaielda ja enda väiteid seadusega lubatud ulatuses tõendada. Ülaltoodust tulenevalt arvestati intressi korrektselt vastavalt

§ 115lg-s 2 sätestatule.

10. OÜ TAO MV palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Intressinõuded on motiveerimata ja halduskohtul tuligi need juba motiveerimatuse tõttu tühistada. Apellant nõustub selles osas kohtu seisukohtadega ja märgib lisaks järgmist. Faktilises motiveeringus tuleb ära näidata haldusakti andmise aluseks olevad elulised asjaolud, otsuse tegemisel kasutusel olnud arvutusmetoodika, mõttekäik järelduste tegemisel. Tähtis on ka vorm - kui kogu teave sisaldubki motivatsioonis, kuid see on esitatud arusaamatult või mitmetähenduslikult, on põhjendus igal juhul puudulik. Alusetu on apellandi viide

§-le 14. Käesolevas asjas on oluline, et tegemist on erandliku olukorraga, mistõttu 23.05.2011 intressinõue oleks igal juhul pidanud olema põhjalikumalt põhjendatud. Oluline on see, et Tartu Halduskohtu 24.04.2008 määrusega haldusasjas nr 3-08-768 peatati 14.04.2008 maksuotsuse nr 12-5/203 täitmine ning seoses esialgse õiguskaitse kehtivusega ei avaldatud avalikes andmebaasides maksuvõlga ning OÜ TAO MV poolt tasutud makse ei arvestatud vastavalt tasumise järjekorrale, kaebaja aga oli seisukohal, et seoses esialgse õiguskaitse lõppemisega oleks tulnud maksude tasumise järjekord korrigeerida, kuna muidu oleks tegemist intresside karistusliku suurendamisega esialgse õiguskaitse tõttu. Seetõttu oli maksuhalduril kohustus intressinõudes igal juhul rohkem selgitada intressi arvestamist seonduvalt jõustunud maksuotsusega määratud summadelt intressi arvestamise erisuste ning Riigikohtu 25.04.2011 otsusega lahendatud ajatamise vaidlusest. Haldusaktis pole põhjendatud, kuidas järgiti Riigikohtu 25.04.2011 otsusest tulenevaid nõudeid. 2)

§ 115lg 3 ei keela intressinõude tasumise tähtaja määramist osamaksetena.

Apellant jääb seisukohale, et intressi tasumise tähtajad oleks pidanud määrama kuni esialgses ajatamise taotluses märgitud kuupäevani 02.06.2013 või kehtivas ajatamise 07.05.2010 otsuses märgitud kuupäevani 20.05.2012. 3) Esialgne õiguskaitse ei takistanud maksude tasumist seadusest tulenevat järjekorda järgides. Maksuhalduri tuginemine esialgse õiguskaitse määruse kehtivusele on vastuolus Riigikohtu 25.04.2011 otsuses toodud selgitusega esialgse õiguskaitse mõju kohta. Isegi juhul, kui maksuhaldur arvestas esialgse õiguskaitse kehtivuse ajal tasumise järjekorda teisiti, oleks ta pidanud kehtivuse lõppemisel tegema ümberarvestuse ja korrigeerima maksude tasumise järjekorda tagasiulatuvalt. Siis oleks maksusummad loetud varem tasutuks ning intressinõuet ei oleks neilt summadelt saanud esitada. 12

(16)3-11-1575 4) Isegi kui aegumise suhtes kohaldada alates 01.01.2009 kehtivat

redaktsiooni, on intressinõue aegunud, sest maksuotsusega määratud summade tasumine pidi eelpoolmärgitud korrigeerimist arvestades toimuma juba varem. Ebaõige on väide, nagu tuleks kehtiva

§ 118lg 1 alusel arvestada maksuotsusega määratud summade täielikku tasumist.

Iga deklaratsioonijärgselt maksu tuleb käsitleda eraldi. Vastasel juhul kaotaks aegumine üldse oma eesmärgi, kuna mingi osa maksmata jätmise tõttu võiks intresse nõuda igavesti. Maksukohustus ei teki maksuotsuse järgi, vaid deklaratsiooni aja järgi. „Maksusumma täieliku tasumise päevaks“ ei saa ka grammatiliselt lugeda kogu isiku maksuvõla täieliku tasumise päeva. 5) Apellant on ebaõigesti kohtuotsuse põhjenduseks lugenud kohtu arutelu intressinõuete seotusest.

  1. OÜ Vipodeklarant palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. OÜ Vipodeklarant nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja jääb kaebuses toodud seisukohtade juurde RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. PMTK 23.05.2011 intressinõudena nr 13-3/22020 pealkirjastatud haldusakt reguleeris kahte küsimust. Esiteks lahendati sellega

§ 111

lg 1 ja § 117 lg 2 alusel tulenevalt Riigikohtu 25.04.2011 otsusest nr 3-3-1-48-10 AS TAO MV 05.06.2008 esitatud taotlust maksuvõla tasumise ajatamiseks ja ajatamise perioodiks intressi vähendamiseks 50 % võrra. Teiseks esitati OÜ-le TAO MV

§ 115lg 3 alusel intressinõue.

13. Riigikohtu 25.04.2011 otsusest nr 3-3-1-48-10 (p 25) tulenes, et ajatamistaotluse uus läbivaatamine tähendab eelkõige seda, et MTA peab kaaluma intressi vähendamise võimalust tagasiulatuvalt lähtuvalt AS TAO MV esialgses ajatamistaotluses esitatud ajakavast. Kuna maksuvõlg, mille ajatamist AS TAO MV esialgses ajatamistaotluses taotles, oli juba ajatatud, seisnes ajatamistaotluse uus läbivaatamine intressimäära vähendamise otsustamises.

§ 117

lg 1 kohaselt on sama seaduse §-des 115 ja 116 sätestatud intressi määr 0,06 protsenti päevas. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on maksuhalduril maksuvõla tasumise ajatamisel õigus vähendada intressi määra kuni 50 protsenti ajatamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates. 23.05.2011 intressinõude resolutsioonis ei ole formuleeritud otsustust intressimäära vähendamise kohta. Samas pole selle otsuse tegemise ajaks ja Riigikohtu 25.04.2011 otsuse nr 3-3-148-10 täitmiseks antud ka ühtki teist haldusakti, milles selline otsustus oleks väljendatud. Sellise otsuse langetamiseta oleks intressinõude esitamine aga olnud võimatu, sest kui selge pole intressimäär, ei ole tasumisele kuuluvat intressisummat võimalik kindlaks määrata. 23.05.2011 intressinõude lisast nähtuvalt on tagasiulatuvalt alates 09.07.2008 kohaldatud intressimäära 0,03 protsenti. 14.

§ 117

lg 2 sõnastusest nähtuvalt on intressimäära vähendamine maksuhalduri kaalutlusotsus, mille motiveerimisele laieneb

§ 46

lg 1 alusel HMS § 56 lg 3, mille kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. 23.05.2011 intressinõudes ei ole märgitud intressimäära vähendamise kohta mingeid kaalutlusi ega põhjendusi. Puudu on ka viide

§ 117lg-le 2 kui otsuse tegemise õiguslikule alusele.

Intressimäära vähendamise otsus on faktiliselt ja õiguslikult motiveerimata. Siiski ei tingi see 23.05.2011 intressinõude tühistamist. 15. Kui AS TAO MV 05.06.2008 ja 11.05.2011 esitas taotluse maksuvõla ajatamiseks ja ajatamise perioodiks intressimäära vähendamiseks 50 protsendi võrra (toimik nr 3-11-1575, lk 13

(16)3-11-1575 35-36 ja 75-76), oli tal

§ 117lg 2 teada, sest taotluses oli sellele sättele viidatud.

Järelikult ei saanud sellele sättele viite puudumine 23.05.2011 otsuses takistada tal selle sätte alusel taotluse lahendamise ja intressi vähendamise õiguspärasuse hindamist. Haldusakti faktiliste aluste osas, mille hulka kuuluvad ka kaalutlused, millest kaalutlusotsuse tegemisel lähtuti, sätestab HMS § 56, et neid ei pea haldusakti põhjenduses näitama, kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ja vabadusi ei piirata. 23.05.2011 otsusega on intressimäära vähendamise taotlus rahuldatud

§ 117lg 2 järgi maksimaalselt võimalikus ulatuses. Intressimäära vähendati maksimaalse protsendi

(50)võrra. Vastustaja väidete põhjal (vt käesoleva otsuse p 7 alap 2) põhjal asub ringkonnakohus seisukohale, et

§ 112

lg-s 2 sätestatud tähtaeg 05.06.2008 ajatamise taotluse suhtes otsuse tegemiseks ei möödunud tõenäoliselt varem kui 09.07.2008, millest alates intressimäära vähendamist rakendati. Lisaks osundab ringkonnakohus, et 23.05.2011 otsuse lisast nähtuvalt pole intressi ajavahemiku eest enne 10.07.2008 arvestatud, sest see on korrigeeritud vastaval perioodil ettemaksu esinemise tõttu. 16. Intressinõude motiveerimisele kohalduvad koosmõjus

§ 115

lg 3, § 95 lg 2, § 46 lg 1 ja lg 3 p 5 ning HMS § 56 lg 2.

§ 46

lg-st 1 ja lg 3 p-st 5 ja HMS § 56 lg-st 2 tulenevalt peavad intressinõudes olema näidatud intressinõude õiguslik ja faktiline alus. Intressinõude faktilisele alusele esitavad täpsemad nõuded

§ 95

lg 2, mille kohaselt peab intressinõudest selguma, kuidas on tasumisele kuuluv intressisumma määratud, ja § 115 lg 3, mille kohaselt tuleb intressinõudes näidata viivitatud päevade arv ja intressimäär. 17. 23.05.2011 intressinõudes on viidatud selle esitamise õiguslikele alustele. Ebatäpne on üksnes viide

§ 117

lg-s 1 sätestatud intressimäärale, kuna intressinõude lisast nähtuvalt on sama paragrahvi lg 2 alusel kohaldatud sellest 50 % väiksemat määra. 18. Halduskohus ei põhjendanud, miks ei saa intressinõude faktilise alusena arvestada intressinõude lisa, kus on toodud

§ 95lg 2 ja § 115 lg 3 kohaselt nõutavad andmed.

Intressinõude lisa on intressinõude osaks. Intressinõude põhitekstis on esitatud metoodika, mille alusel intressi arvestatakse (tähtpäevaks tasumata maksusumma korrutatuna viivitatud päevade arvuga korrutatuna intressimääraga). Intressinõude lisas on toodud selle valemi sisustamiseks vajalikud andmed (tähtpäevaks tasumata maksusumma suurus, tasumisega viivitatud päevade arv ja intressimäär) ning nende põhjal välja arvestatud intressisumma. Näidatud on ka maksuvõla tekkimise alus ja vastava maksu liik. Maksuvõla tekkimise alusele viitavad lühendid ei saa isikule, kes kasutab e-maksuameti teenuseid, olla arusaamatud (vt OÜ TAO MV poolt kohtumenetluses esitatud väljavõtteid e-maksuametist, millel kasutatakse samasuguseid lühendeid, toimik nr 3-11-1575, lk 45-48, 50-51 ja 53-54).

  1. Samad seisukohad maksavad ka 03.06.2011 intressinõude põhjenduste kohta (v.a vastuolu intressinõude põhitekstis näidatud ja lisas kohaldatud intressimäära vahel, mis 03.06.2011 intressinõudes puudub). Jääb arusaamatuks, mida pidas halduskohus silmas 23.05.2011 ja 03.06.2011 intressinõuete seose all, mis halduskohtu hinnangul on selgitamata jäetud. Nende intressinõuete lisades näidatud maksuvõlgade tekkimise aluste tõttu ei saa väita, nagu nõutaks kahe intressinõudega samalt maksuvõlalt intresse topelt.
  2. Eeltoodud põhjendustel on halduskohus, tühistades 23.05.2011 ja 03.06.2011 intressinõuded motiveerimatuse tõttu, kohaldanud valesti materiaalõiguse norme (

§ 95lg 2 ja § 115 lg 3) ja rikkunud protsessinorme, jättes tõenditena hindamata need intressinõuded ja nende lisad. 14

(16)3-11-1575 21. Kuni 31.12.2008 kehtis

§ 118

lg 1 redaktsioonis, mille kohaselt intressi arvestamise aegumistähtaeg on üks aasta, arvestades maksusumma või isikule alusetult tagastatud summa tasumise või tasaarvestamise päevast. Alates 01.01.2009 kehtib

§ 118

lg 1 redaktsioonis, mille kohaselt intressi arvestamise aegumistähtaeg on üks aasta, arvates maksusumma täieliku tasumise päevast või isikule alusetult tagastatud summa täieliku tasumise või tasaarvestamise päevast. Ringkonnakohus tõlgendab alates 01.01.2009 kehtivat redaktsiooni selliselt, et intressinõue hakkab aeguma alates maksukohustuse täieliku täitmise või alusetult tagastatud summa täielikult maksuhaldurile tasumise päevast. Sätte alates 01.01.2009 kehtiv redaktsioon erineb varasemast, mille kohaselt tuli aegumistähtaega arvestada igast põhivõla tagasimaksest eraldi. Maksuotsusega määratud maksusumma puhul on maksusumma täielikult tasutud päeval, kui tasutakse selle maksusumma viimane osa. 22. Õige on maksuhalduri seisukoht, et varasemaid õigussuhteid puudutavate ülemineku- ja rakendussätete puudumine tähendab seda, et uus õigusakt jõustub seaduses ettenähtud korras, mõjutades õigusakti jõustumise ajal kestvaid õigussuhteid.

§ 118

lg 1 uue redaktsiooni jõustumine 01.01.2009 ei mõjutanud aegumistähtaegu, mis selleks kuupäevaks olid juba lõppenud. 14.04.2008 maksuotsusega määratud maksukohustuse puhul aga ei saanud selle ükski osa, arvestades maksuotsuse väljaandmise kuupäeva ja seaduse uue redaktsiooni jõustumise vahele jäävat vähem kui aastast ajavahemikku, olla

§ 118lg 1 kuni 31.12.2008 kehtinud redaktsiooni alusel aegunud.

03.06.2011 intressinõude puhul ei saa selle lisast nähtuvalt olla tegemist intressikohustustega, mis oleks tekkinud enne

§ 118lg 1 alates 01.01.2009 kehtiva redaktsiooni jõustumist.

Seega kuulub vaidlusaluste intressinõuete puhul kohaldamisele

§ 118lg 1 alates 01.01.2009 kehtiv redaktsioon.

23.

§ 118

lg 1 alates 01.01.2009 redaktsiooni kohaselt on oluline, millal toimus maksuvõla viimane tasumine. Seepärast ei hinda ringkonnakohus kaebajate väiteid maksuvõla osalise tasumise aegade ja õige järjekorra kohta. Kaebajad ei ole vaielnud vastu sellele, et 14.04.2008 maksuotsusega määratud maksuvõla tasumine lõppes 18.01.2011. Seetõttu ei saanud selle maksuvõla pealt esitatud intressinõue

alates 01.01.2009 kehtiva § 118 lg 1 kohaselt olla 23.05.2011 aegunud. Arvestades 03.06.2011 intressinõude lisas märgitud maksuvõla tasumise varaseimat kuupäeva 17.06.2010, ei saanud ka selle intressinõude esitamine olla aegunud. 24. Intressinõude aegumistähtaja jooksul ei saa maksukohustuslasel tekkida õiguspärast ootust, et temale intressinõuet ei esitata. Seetõttu ei saa arvestada OÜ Vipodeklarant kaebuse väidet kaebaja õiguspärase ootuse rikkumisest 23.05.2011 intressinõudega. Tulenevalt asjaolust, et kehtiva, 14.08.2008 maksuotsusega on määratud maksuvõlg kaebajatele tasumiseks solidaarselt, ja HMS § 60 lg-st 2, ei saa OÜ Vipodeklarant tugineda ka argumendile, nagu oleks selle maksuotsusega määratud impordimaksud üksnes OÜ TAO MV maksukohustus. 25.

§ 115

lg 3 kohaselt ei või intressinõudes määratud tasumise tähtaeg olla lühem kui 10 päeva. Seda nõuet on maksuhaldur järginud. Intressinõudes märgitud 10-päevane tähtaeg ei võta kaebuse esitajalt õigust taotleda selle intressivõla ajatamist. 07.05.2010 AS-le TAO MV tehtud ajatamisotsusega nr 13-1/3972 (toimik nr 3-11-1575, lk 43-44) ajatati 14.04.2008 maksuotsusega määratud maksuvõla ja sellelt arvestatud intresside 15

(16)3-11-1575 tasumine kuni 20.05.
  1. Maksuhaldur selgitas vastuses kaebusele, et ajatamisgraafik sisaldas intressivõlga, mille kohta PMTK andis 19.04.2010 intressinõude nr 13-3/12051 ja 07.05.2010 intressinõude nr 13-3/15916, mille PMTK tunnistas 12.11.2010 otsusega nr 62/1811 (toimik nr 3-11-1575, lk 72) kehtetuks. Ajatamisgraafiku koostamisel lähtuti maksuotsusega ja intressinõuetega määratud maksusummadest, mistõttu ei olnud see ajagraafik nende intressinõuete kehtetuks tunnistamisel enam siduv. Isegi kui asuda vastupidisele seisukohale, on käesolevaks hetkeks kuupäev 20.05.2012 möödunud. Igal juhul ei saanud maksuhalduril olla kohustust lähtuda AS TAO MV 05.06.2008 ajatamistaotluses taotletud tähtajast. Seetõttu pole alust 23.05.2011 intressinõuet tühistada ka intressisumma tasumise tähtaja osas.
  2. Eeltoodud põhjendustel tühistab ringkonnakohus Tallinna Halduskohtu 17.04.2012 otsuse haldusasjas nr 3-11-1575, millega jäävad OÜ TAO MV ja OÜ Vipodeklarant kaebused rahuldamata.
  3. Kaebuste rahuldamata jäämise tõttu jäävad kaebuse esitajate kanda alates 01.01.2012 kehtiva halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 285 lg 1 ja kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 ja § 93 lg 4 kohaselt menetluskulud, mis nad kandsid esimese astme kohtus enne HKMS jõustumist, ja HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 4 alusel menetluskulud, mis nad kandsid esimese astme kohtus pärast HKMS jõustumist. HKMS § 108 lg 1 alusel jääb samuti rahuldamata OÜ TAO MV taotlus apellatsiooniastme menetluskulude väljamõistmiseks summas 1656,18 eurot (tasu esindaja õigusabi eest). PMTK ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlusi esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman 16
(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.