← Eesti

3-12-2350/56

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2012. a, Tallinn Haldusasja number 3-12-2350 AS-i Teede Tehnokeskus kaebus

§ 38

lg 2 p 4 alusel kõrvaldada hankemenetlusest, kuna tema juhatuse liige Andri Tõnstein osales varem hankija juures töötades hanke ettevalmistamisel ja hankedokumentide koostamisel ning omab seetõttu eelist teiste pakkujate ees.

  1. Esialgu oli viie teeilmajaama ostmine ja ehitus kavandatud vaidlustaja ja hankija vahel 28.09.2007 sõlmitud teeilmajaamade infosüsteemi hoolde- ja arendustööde lepingu raames (lõppes 30.09.2012). Hankija nõusolekul oli vaidlustaja juba töödega alustanud ja kulutusi teinud. Hankijale oli juba vaidlustajaga peetud kirjavahetusest saanud teatavaks nende objektide väga detailsed kirjeldused ja maksumused. Alles hiljem otsustas hankija korraldada teeilmajaamade ja loenduspunktide ostmiseks ja paigaldamiseks eraldi hanke, kuid hankija käsutuses olid juba lepingu täitmisega seoses vaidlustaja hinnakiri ja toodete spetsifikatsioonid.
  2. Alates 15.08.2012 on AS-i Signaal juhatuse liikmeks nimetatud A. Tõnstein, kes oli ajavahemikus 15.02.2010-18.05.2012 Maanteeametis peadirektori asetäitja hoolde ja arengu alal. Seega juhtis A. Tõnstein kõnealust riigihanget hõlmavat valdkonda, sh ajal, mil hankija tegi ettevalmistusi käesoleva riigihanke korraldamiseks ja mil hankijale said teatavaks olulised andmed, mh riigihanke hankelepingu eseme kohta. A. Tõnstein pidi oma ametikohast tulenevalt olema kursis ka varasemate selle riigihanke ettevalmistamisega seotud toimingutega ning vaidlustaja tehtud toimingutega ja vaidlustaja kaudu saadud informatsiooniga.
  3. VAKO
  4. oktoobri
  5. a otsusega nr 206-12/136387 jäeti vaidlustus rahuldamata. VAKO otsuse kohaselt:
  6. Vaidlustusmenetluses ei leidnud tõendamist asjaolu, et hankijaga teenistussuhtes olemise ajal oleks kolmanda isiku juhatuse liige osalenud vaidlusaluse hanke HD-de koostamisel. Hanget alustati alles 03.08.
  7. Ka vaidlustaja esindajad möönsid vaidlustuse läbivaatamisel, et AS-i Signaal juhatuse liikmel otsest seost HD-de ettevalmistamisega ei ole. 2.

§ 38

lg 2 p 4 kohaselt võib hankija kõrvaldada pakkuja hankemenetlusest, kui on tõendatud, et isik, kes osales pakkumuse koostamisel, on hankijaga seotud ja talle teadaolev informatsioon annab talle teiste pakkujatega võrreldes eelise. Vaidlustaja leiab, et Nurme, Võiste ja Loo (Maardu) objektidega seonduvalt oli hankijal ja ühtlasi ka kolmanda isiku juhatuse liikmel olemas informatsioon, mis andis kolmandale isikule eelise oma pakkumuse maksumuse kujundamisel. Selleks informatsiooniks peab vaidlustaja enda poolt hankijale esitatud hinnapakkumusi Nurme, Võiste ja Loo (Maardu) tööde kohta, enda poolt hankijale esitatud 2008 ühikhindasid ning enda poolt eelnevalt tehtud töid ja ettevalmistust. Vaidlustaja oli hankijaga sõlminud kaks lepingut: 2007. aastal teeilmajaamade infosüsteemi hoolde- ja arendustööde teostamiseks (kuni 30.09.2012); 2012. aastal teeilmajaama, teekaamerate ja kiirustabloo hooldamiseks (kuni 30.09.2012). Vaidlustusmenetluses esitas vaidlustaja dokumendid, mis tõendavad hinnapakkumuste esitamist hankijale. 14.02.2012 on vaidlustaja hankijale (hooldeosakonna esindajale) e-posti teel saatnud hinnapakkumuse (kehtivusega 90 päeva) Loo (Maardu) teeilmajaama ja 2

(8)teekaamera ehitamiseks. 20.03.2012 on vaidlustaja hankijale (hooldeosakonna esindajale) eposti teel saatnud hinnapakkumuse Nurme teeilmajaama demontaažiks ja Võiste demontaažiks. Vaidlustaja on vaidlustusmenetluses esitanud ka statsionaarsete loenduspunktide ehituslepingule lisatud lepingu maksumuse kalkulatsiooni
(2008)ja vaidlustaja leiab, et sealt olid hankijale teada ka tema poolt pakutavad loenduspunktide ehituse ühikhinnad.
  1. HD-de punkti 7.
  2. kohaselt pakkuja esitab pakkumuse maksumuse e-riigihangete keskkonnas „Pakkumuse maksumuse vormil“. Vastavalt vormile tuli pakkujatel esitada iga HT osa II punktis 1.5) nimetatud töö teostamise maksumus eraldi. HD-de punkti 16.
  3. järgi hankija hindab pakkumusi HD-de punktis 0 nimetatud pakkumuse maksumuse vormil esitatud pakkumuse kogumaksumuse alusel käibemaksuta. Seega sai tunnistada edukaks pakkumuse, mille kogumaksumus (kõigi HT osa II punktis 1.5) nimetatud tööde maksumus kokku) on madalaim. VAKO on seisukohal, et vaidlustusmenetluses ei ole leidnud tõendamist see, et kolmanda isiku juhatuse liikmele olid teada vaidlustaja 14.02.2012 ja 20.03.2012 hinnapakkumused ja 2008 kalkulatsioon. Kuid isegi juhul, kui eeldada, et Maanteeameti peadirektori asetäitjale pidi see informatsioon olema teada, ei saa asuda seisukohale, et pakkumuse maksumuse koostamisel oli kolmandal isikul sellest informatsioonist tulenevalt eelis. 14.02.2012 hinnapakkumus sisaldab küll Loo teeilmajaama paigaldust, teekaamera hinda ja paigaldust, kuid ei sisalda Loo liiklusloenduspunkti maksumust. Hinnapakkumuses ei ole eraldi välja toodud teeilmajaama ja teekaamera paigaldamise maksumusi. Teadmine, et 2012 veebruaris esitati neile töödele selline hinnapakkumine kehtivusega 90 päeva, ei saanud anda kolmandale isikule 2012 septembris pakkumust esitades eeliseid ja teadmist, et vaidlustaja osadele sõlmitava hankelepingu alusel tehtavatele töödele (Loo (Maardu) teeilmajaama ja teekaamera ehitamine) just sellise hinnapakkumuse esitab. Oluline on ka see, et pakkumus tuli esitada kaheksale objektile ja hinnati kõigi kaheksa kogumaksumust. Kaheksast objektist kahe kohta rohkem kui pool aastat enne pakkumuse esitamise tähtpäeva esitatud hinnapakkumus ei anna kolmandale isikule eelist ja ei tähenda seda, et kolmas isik sai sellest informatsioonist tulenevalt odavamat pakkumust esitada. 20.03.2012 hinnapakkumus pole seostatav vaidlusaluses hankemenetluses sõlmitava hankelepingu alusel tehtavate töödega, sest ei sisalda sõlmitava hankelepingu alusel teostatavaid Nurme ja Võiste teeilmajaamade paigaldamistöid. Vaidlustaja viidatud 2008 kalkulatsioon ei saa olla
  4. aastal aluseks pakkumuse koostamisel ja sellest sisalduv informatsioon ei saa anda eeliseid. VAKO möönab, et eelist andva info olemasolu tõendamine vaidlustusmenetluses on problemaatiline, kuid pakkuja jaoks sedavõrd ränkade tagajärgede võimalikuks saabumiseks nagu hankemenetlusest kõrvaldamine ei piisa üksnes kahtlustest.
  5. Vaidlustaja väitel on hankija temalt tellinud nii Loo teeilmajaama, liiklusloenduspunkti ja teekaamera kui ka Nurme ning Võiste teeilmajaamade tööd. Vaidlustaja selgituste kohaselt on osad neist juba tema poolt teostatud töödest vaja teha ka sõlmitava hankelepingu alusel. Hankija aga väidab, et Loo teeilmajaama, liiklusloenduspunkti ja teekaamera ostmist ja paigaldust, Nurme ning Võiste teeilmajaamade paigaldust ta vaidlustajalt tellinud pole ning teeilmajaamad on vaidlustajale aktiga üle antud vastavalt hooldamise lepingule. VAKO on seisukohal, et vaidlustusmenetluses pole leidnud tõendamist, et vaidlustaja poolt on hankija tellimusel juba teostatud tööd, mis kuuluvad sõlmitava hankelepingu alusel tehtavate tööde hulka. Selles küsimuses on vaidlustaja ja hankija vahel vaidlus, mida ei ole pädev lahendama vaidlustuskomisjon. Vaidlustusmenetluses pole esitatud mistahes dokumente, mis tõendaksid, et hankija tellimusel on vaidlustaja juba teostanud vaidlusaluses hankemenetluses sõlmitava hankelepingu alusel tehtavaid töid. Vaidlustuskomisjoni arvates on märkimisväärne seegi, et vaidlustaja ise ei osanud vaidlustuse läbivaatamisel avalikul istungil nimetada tehtud kulutuste täpset suurust, mistõttu ei saa väita, et hankijale ja ühtlasi ka kolmanda isiku juhatuse liikmele sai see teada olla ja kolmas isik sai oma pakkumuse maksumust vaidlustaja poolt tehtud kulutuste võrra vähendada.

§ 38lg 2 p 4 sätestatud õigusnormi faktilised koosseisud on täitmata, mistõttu hankija ei 3

(8)pidanud asuma kaaluma selle hankemenetlusest kõrvaldamise aluse rakendamist kolmanda isiku suhtes.
  1. AS Teede Tehnokeskus esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO
  2. oktoobri
  3. a otsuse nr 206-12/136387 tühistamiseks ning Maanteeameti peadirektori
  4. septembri
  5. a käskkirja nr 378 p 2 ning
  6. septembri
  7. a käskkirja nr 381 p 2 ja 3 tühistamiseks. Põhjendused:
  8. AS-il Signaal oli A. Tõnsteini kaudu pakkumise tegemisel konkurentsieelis, kuna ta teadis või pidi teadma, et kaebaja on riigihanke esemeks olevad tööd osaliselt juba teostanud. Kaebaja soovib tõendada, et vaatamata hankijapoolsele eitusele on temalt need tööd tellitud ja osaliselt ka teostatud. A. Tõnsteinile olid või pidid olema teada kulutused, mida kaebaja juba on kandnud riigihankega hõlmatud tööde tegemisel, kaebaja hinnakalkulatsioonid ja ühikuhinnad.
  9. Kaebaja oli sunnitud käesolevas riigihankes esitama tervikliku pakkumuse, mis sisaldas kõigi riigihanke esemesse kuuluvate tööde teostamise hinda. Põhjuseks oli asjaolu, et kaebajale ei olnud hankija mitmete vaidlusaluse riigihanke esemesse kuuluvate, kuid kaebaja poolt juba teostatud tööde eest tasunud, mistõttu kaebaja lootis vastavate tehtud tööde eest saada tasu käesoleva riigihanke raames sõlmitava hankelepingu alusel. Kolmandal isikul aga sellist vajadust saada tehtud kulutused hüvitatud ja saada tasu osutatud teenuste ja teostatud tööde eest ei olnud – kuna kolmas isik teadis või pidi teadma, et osa töid on kaebaja poolt teostatud ning et neid kulutusi ei olnud kandnud kolmas isik, puudus kolmandal isikul vajadus katta võimalikke kulutusi nende juba osutatud teenuste ja teostatud tööde eest. Kolmandale isikule teadaolevate kaebaja teostatud tööde (sh teenused ja ehitustööd) võrra sai kolmanda isiku pakkumuse maksumus olla vaidlusaluses riigihankes väiksem, kui see saanuks olla, kui kolmas isik arvestanuks kõikide vaidlusaluse riigihanke tehnilises kirjelduses nimetatud teenuste ja tööde teostamise kohustusega hankelepingu täitmisel.
  10. Praegusel juhul on hankija kaalutlusõigust rikkudes jätnud riigihankes välja selgitamata ja kõrvaldamata kahtlused, kas esinesid

§ 38

lg 2 p-s 4 märgitud faktilised asjaolud ning kas kolmandal isikul oli eelis teiste pakkujate ees. Kaalutlusõiguse teostamata jätmine on vastuolus riigihangete ja EL siseturu aluspõhimõtetega. 4. VAKO tõlgenduspraktika hankija diskretsioonivolituste rakendamise osas on toonud kaasa olukorra, milles hankija eirab

§ 38

lg-s 2 sätestatud kõrvaldamise aluseid, pööramata nendele mingisugustki tähelepanu. Huvide konflikti situatsiooni puhul kõrvaldamise aluse eitamise ja eiramise suvaotsuse tegemise andmine isikule, kes ise on huvide konflikti situatsioonis (s.t hankijale), asetades seejuures kogu tõendamiskoormus huvide konflikti situatsiooni välisele isikule (antud juhul kaebajale), on sätte regulatiiveesmärki arvestades ebaloogiline, ebamõistlik ning takistab sätte eesmärgi realiseerumist.

  1. Maanteeamet vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Põhjendused:
  2. Riigihanke esemeks olevaid töid ei ole seni teostatud ei kaebaja ega ka kellegi teise poolt. Maanteeamet küsis kaebajalt
  3. a kevadel küll hinnapakkumist osade tehnilise kirjelduse pdes 2.2, 2.3, 3.4, 4.4 ja 4.
  4. sätestatud tööde kohta, kuid lepingut ei sõlmitud. Kuivõrd
  5. a kevadel puudus tehtavate tööde üksikasjalik kirjeldus, siis said kaebaja poolt esitatud hinnad olla vaid ligikaudsed ja mittesiduvad. Samuti esitati hinnad sel ajal kehtinud (28.09.2007 sõlmitud) lepingu raames lisatööde teostamiseks, mis tähendab, et hinda küsiti ainult kaebajalt ning puudus avatud konkurents. Hankija korraldas praeguse riigihanke avatud hankemenetlusena, mis tähendab, et selle raames esitati pakkumused avatud konkurentsi tingimustes. Seda kinnitab ka asjaolu, et
  6. a kevadel kaebaja poolt esitatud võimalikud hinnad erinevad kaebaja poolt riigihanke pakkumuses esitatud hindadest. Eeltoodust tulenevalt saab järeldada, et isegi kui kolmas isik oleks juhatuse liikme A. Tõnsteini kaudu olnud teadlik kaebaja poolt
  7. a kevadel esitatud võimalikest hindadest, siis see ei saanud anda kolmandale isikule riigihankes pakkumuse esitamisel eelist teiste pakkujate ees, kuna: 1) hindade esitamisele keva- 4

(8)del ja sügisel on mitmekuuline ajaline vahe; 2) hinnad olid esitatud erineva sisendi alusel (hinnapäringu ja avatud hankemenetluse tehniliste kirjelduste erinevus); 3) hinnad olid esitatud erinevas turusituatsioonis ning kevadel esitatud hinnad ei olnud juriidiliselt siduvad.
  1. Juhul, kui kaebaja väited tehtud tööde osas vastaksid tõele ja kolmas isik oleks sellest üksikasjalikult teadlik, siis eksisteeriks olukord, kus nii kaebaja kui ka kolmas isik omavad riigihanke objekti kohta ühte ja sama infot. Kaebajaga sama informatsiooni teadmine ei saa anda kolmandale isikule kaebaja ees mingit eelist.
  2. Kaebaja poolt
  3. a esitatud ühikhindade väidetav teadmine ei saa omada tähtsust kolm aastat hiljem, s.o
  4. a septembris esitatavatele pakkumustele. Isegi, kui kolmas isik teadis kaebaja poolt
  5. a esitatud hindasid, siis ei saanud ta teada, et kaebaja ka riigihanke pakkumuse koostamisel samadest hindadest lähtub. Nagu ka VAKO oma otsuses märkis, on oluline see, et pakkumus tuli esitada kaheksale objektile ja hinnati kõigi kaheksa kogumaksumust. Kaheksast objektist kahe kohta rohkem kui pool aastat enne pakkumuse esitamise tähtpäeva esitatud hinnapakkumus ei anna kolmandale isikule eelist ja ei tähenda seda, et kolmas isik sai sellest informatsioonist tulenevalt odavamat pakkumust esitada.
  6. Kaebaja ei ole ei vaidlustusmenetluses ega ka kohtumenetluses tõendanud väidetavalt tehtud tööde konkreetseid maksumusi. Hankija nõustub VAKO otsuses toodud seisukohaga, et isegi kaebaja ise ei ole osanud nimetada tehtud kulutuste täpset suurust, mistõttu ei saa väita, et hankijale ja ühtlasi ka kolmanda isiku juhatuse liikmele sai see teada olla ning kolmas isik sai oma pakkumuse maksumust kaebaja poolt tehtud kulutuste võrra vähendada.
  7. AS Signaal vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Põhjendused:
  8. A. Tõnstein ei osalenud kõnealuse riigihanke hankedokumentide, tehnilise kirjelduse ega tööde koosseisu ettevalmistamisel. Ta ei olnud teadlik antud hanke toimumise ajast, mahust ega selle võimalikust tehnilisest kirjeldusest. Hanke dokumentide ettevalmistamist, tellimuste vormistamist ning hilisemat lepingute täitmist kontrollis hooldeosakonna peaspetsialist T. A., kes allus vahetult osakonna juhatajale R. H’ le. A. Tõnstein kooskõlastas töö- ja hankeplaanid, mille kaudu jälgis eelarveliste vahendite piisavust.
  9. Kolmas isik ei olnud teadlik, et T. A. on juba teatud hankes kajastuvad tööd kaebajalt tellinud ning kaebaja need ka ära teinud. Samas, kui olekski olnud nendest tehtud töödest teadlik, siis kuidas sai olla kindel, et nende eest ei ole juba vahepeal kaebajale tasutud. AS-i Signaal poolt koostatud pakkumuses arvestati kõikide tööde tegemise ja hankedokumentides toodud materjalide hankimisega.
  10. Kaebaja poolt esitatud dokumentaalsetest tõenditest ei nähtu, et kaebaja ja vastustaja varasem hankeobjekti puudutav infovahetus oleks ka A. Tõnsteinile edastatud. KOHTU PÕHJENDUSED 9.

§ 38

lg 2 p 4 sätestab: „Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kelle pakkumuse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke hankedokumentide koostamisel või kes on muul viisil hankijaga seotud ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste pakkujate ees.“ Seega esineb selle sätte kohaselt alus kaaluda pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamist kahel alusel: 1) kui pakkumuse esitajaga seotud isik on osalenud hankedokumentide koostamisel; ja 2) kui see isik on muul viisil hankijaga seotud, kusjuures seotuse tõttu sellele isikule teadaolev info peab andma eelise teiste pakkujate ees. 10. VAKO vaidlustatud otsuse põhjenduste p 9 kohaselt, millega kohus nõustub ja ei pea vajalikuks HKMS § 165 lg 2 alusel korrata, ei leidnud vaidlustusmenetluses tõendamist, et A. Tõnstein osales riigihanke viitenumbriga 136387 hankedokumentide koostamisel. Ka kohtumenetluses ei 5

(8)ole ilmnenud tõendeid, mis annaks alust väita, et
  1. mail
  2. a Maanteeameti teenistusest lahkunud A. Tõnstein oleks isiklikult ja otseselt osalenud
  3. augustil
  4. a alustatud riigihanke hankedokumentide koostamisel, s.o osalenud nende väljatöötamisel, kooskõlastamisel, kinnitamisel vms. Avatud hankemenetlusega hange lisati hankeplaani Maanteeameti
  5. juuli
  6. a käskkirjaga ning varasem hankeplaan ei võimalda järeldust, et selles peetakse silmas sellist riigihanget, mis kuulutati välja viitenumbriga
  7. Hankija
  8. mai
  9. a e-kiri (vaidlustaja täiendavate seisukohtade lisa 1 VAKO toimikus) ei tõenda, et hankedokumendid olid sel hetkel ettevalmistamisel, kiri räägib pelgalt sellest, et teeilmajaamade ehituse hange on peagi ettevalmistamisel, hange tulevat juunis ja hetkel tegeletakse hooldehankega.
  10. Lisaks sellele, et asjassepuutuvad isikud ise kõik eitavad A. Tõnsteini hankedokumentide koostamisel osalemist ja kaebaja ei esitanud selle kohta konkreetseid tõendeid ega taotlenud tunnistajate ülekuulamist vastava asjaolu tuvastamiseks, on see ebatõenäoline ka juba ajalisest faktorist tulenevalt: riigihange lisati hankeplaani
  11. juulil
  12. a (vaidlustuse lisa 7), riigihanget alustati
  13. augustil
  14. a, kooskõlastamise käigus täiendati tehnilist kirjeldust (vaidlustuse vastuse lisa 5). Sel ajal ei töötanud A. Tõnstein enam Maanteeametis.
  15. Kaebaja leiab õigesti, et A. Tõnsteini mitteosalemisest hankedokumentide koostamisel ei saa järeldada, et

§ 38lg 2 p 4 kohaldamiseks puudub igal juhul alus.

Kuna A. Tõnstein oli siiski pikka aega Maanteeameti peadirektori asetäitja hoolde alal, sh ajal, kui vastavate tööde tegemiseks oli Maanteeametiga leping kaebajal, vastutades tervikuna valdkonna eest, tekitab see tõepoolest põhjendatud kahtluse, kas oma ametikohast tuleneva teadmise ja info (nn siseinfo nagu kaebuses märgitakse) tõttu ei olnud temaga seotud ettevõte käesolevas riigihankes pakkumuse tegemisel eelisseisundis. 13. Seega võib esineda

§ 38

lg 2 p 4 teine alternatiivne alus – kuid ainult juhul, kui sellele isikule seetõttu teadaolev info andis talle eelise teiste pakkujate ees. Kohus juhib tähelepanu, et sätte sõnastusest tulenevalt peab eelise olemasolu olema tõendatud ning ei piisa sellest, et isikule teadaolev info võis talle anda eelise teiste pakkujate ees või et esineb põhjendatud kahtlus, et sellele isikule teadaolev info andis talle eelise teiste pakkujate ees. 14. Tuleb märkida, et selline tõlgendus on kantud vajadusest vältida parema (odavama) pakkumise teinud pakkujate kergekäelist kõrvaldamist hankemenetlusest formaalsetel alustel, mis läheks vastuollu

§ 3p 1 ja 4 sätestatud riigihangete aluspõhimõtetega.

Huvide konflikti tuleb vältida (

§ 3p 5), kuid lähtuda ei saa üksnes oletustest ja kahtlustest.

Kohus märgib, et seadusandja ei ole seni pidanud vajalikuks kehtestada hankija endistele (juhtivatele) teenistujatele ja nendega seotud ettevõtjatele teatud aja jooksul üldine samale hankijale pakkumuste tegemise keeldu (analoogselt lahkunud töötaja konkurentsikeelule). 15. Õige on väide, et

§ 38

lg 2 p 4 sätestatud aluste esinemist peab põhjendatud kahtluse korral uurima ja analüüsima hankija. Pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise kaalumiseks on tarvis esmalt tuvastada, et seotus ja sellest tulenev eelis on tegelikkuses olemas. Alles seejärel tuleb hankijal kaalutlusõiguse piires langetada otsus, kas pakkuja kõrvaldada hankemenetlusest või mitte. Kohus ei nõustu kaebajaga, et

§ 38lg 2 p 4 sätestatud aluste esinemise väljaselgitamine ongi juba kaalumine.

Kohus nõustub VAKO otsuse p-s 8 väljendatud seisukohaga, et faktiliste asjaolude uurimine ja kaalumine on hankija tegevuse kaks eri staadiumit. 16. Praegusel juhul on Maanteeamet vastuseks kaebaja kui konkureeriva pakkuja taotlusele analüüsinud, kas hankija arvates on

§ 38lg 2 p 4 sätestatud õigusnormi kohaldamise faktilised eeldused täidetud. Nii Maanteeamet kui VAKO on leidnud, et isegi kui pidada A. Tõnsteini Maan- 6

(8)teeametiga seotud isikuks, kellel oli teadmine kaebajaga seotud lepingutest ja nende täitmise asjaoludest, siis see teadmine ei andnud AS-ile Signaal eelist käesolevas riigihankes pakkumuse esitamisel. Juhul kui see on nii, on Maanteeameti otsus jätta AS Signaal hankemenetlusest kõrvaldamata õige ning AS-i Teede Tehnokeskus kaebus alusetu. Järelikult tuleb kohtul kõigepealt selle kontrollida eelise olemasolu küsimust ja sõltuvalt sellele antavast vastusest otsustada, kas asja lahendamiseks on tarvis veel mingeid asjaolusid tuvastada ja küsimusi lahendada.
  1. Praegusel juhul on tegemist avatud hankemenetlusega, kus edukaks osutub soodsaima pakkumuse tegija. Pakkumuse tegemisel kannavad kõik pakkujad ühesugust riski, et nende teadaolev või juurdetulev konkurent võib pakkuda odavamat hinda. See, milline on konkurendi pakutav hind, ei saa olla teada ühelgi pakkujal, kuna see sõltub iga pakkuja enda subjektiivsest äranägemisest, tema poolt riskide kalkuleerimisest ja turuolukorrast. Pakkujate huvid võivad olla väga erinevad, sõltuvalt konkreetse ettevõtja majanduslikust olukorrast ja turusituatsioonist, nt hankega saadava töö olulisus pakkuja majandustegevusele, kas eelistatakse kogemuse ja käibe saavutamist kasumimarginaalile jpm. Seega on praktiliselt võimatu ennustada, millise pakkumise teeb konkurent.
  2. Kaebaja väidab, et A. Tõnstein oli teadlik, et AS Teede Tehnokeskus on juba osad riigihankega tellitavad tööd ära teinud. Kohtu arvates on see väga nõrk argument tõendamaks, et AS-il Signaal oli eelis teiste pakkujatega võrreldes. Ütleme, et A. Tõnstein oligi teadlik sellest, et AS Teede Tehnokeskus on juba osad riigihankega tellitavad tööd ära teinud.
  3. Et tõendada eelise olemasolu, peab tuvastama, et A. Tõnstein oli septembris 2012 AS-i Signaal pakkumuse tegemisel täielikult teadlik alljärgnevatest asjaoludest: 1) Maanteeamet ei ole AS-ile Teede Tehnokeskus nende tööde eest tasunud või kui on, siis mis ulatuses; 2) AS Teede Tehnokeskus kavatseb riigihangete seadust rikkudes esitada pakkumuse raha saamiseks tööde eest, mida ei hakata sooritama pärast hankelepingu sõlmimist, vaid mida ta on teinud muul õiguslikul alusel (olgu siis
  4. aasta lepingu või muu lepingu alusel); ning et AS Teede Tehnokeskus ei kavatse nõuda või ei ole hakanud juba nõudma muul õiguslikul alusel tehtud tööde eest tasu seaduses ettenähtud korras; 3) mis oli AS-i Teede Tehnokeskus tehtud tööde koosseis ja maksumus, mille võrra sai AS Signaal odavama pakkumise teha; 4) Maanteeamet hankelepingu täitmisel ei hakka nõudma kõikide tehnilises kirjeldatud tööde täies mahus teostamist vaid lubab osad tööd jätta tegemata, jätab seejuures hinna alandamata ja maksab vähem tehtud tööde eest välja kogu hankelepingus ettenähtud tasu.
  5. Kohtu arvates ei ole mõistlikku alust eeldada, et kohtuotsuse eelmises punktis loetletud tingimused A. Tõnsteini teadmise osas olid täidetud, rääkimata sellest, et need asjaolud oleks tõendatud, nagu seadus nõuab (vt kohtuotsuse põhjenduste p 13). Tähenduslik on asjaolu, et kaebaja ei suutnud VAKO-s välja tuua tehtud tööde maksumust ja väidetav orienteeruv maksumus on märgitud alles halduskohtule esitatud kaebuses. Kaebaja kogu kontseptsiooni ekslikkust kinnitab juba asjaolu, et Loo objekti tarbeks tehtavate tööde osas (pakkumuse maksumuse vormi read 5, 7 ja 8) on kaebaja poolt esitatud hinnad odavamad kolmanda isiku poolt samade tööde kohta esitatud hindadest (II kd tlk 83-86).
  6. Tagasi tuleb lükata ka kaebaja teine põhiargument, et AS-ile Signaal andis pakkumuse tegemisel eelise A. Tõnsteini teadmine, millised olid kaebaja tehtud hinnapakkumised osaliselt samadele töödele. VAKO on neid väited analüüsinud oma otsuse p-s 10 (refereeritud kohtuotsuse p-des 5.25.3). Kohus nõustub VAKO otsuse põhjendustega hinnapakkumises kajastatud tööde mittekattuvusest hankega tellitavatest töödest, pidamata vajalikuks neid HKMS § 165 lg 2 alusel üle korrata. 7
(8)Täiendavalt tuleb veelkord üle rõhutada, et keegi peale AS-i Teede Tehnokeskus ei saanud olla teadlik ja kindel, millise hinnapakkumise ta teeb
  1. aasta sügisel. Oluline on see, et
  2. aasta ja
  3. aasta kevade kalkulatsioonid ja hinnapakkumised polnud pakkumuse tegemisel siduvad, samuti olid need tehtud olukorras, kus puudus konkurents, s.o lisatöödena
  4. aasta lepingu raames või muul lepingulisel alusel n.ö ainsa pakkujana, kes ei pea hinnapakkumise tegemisel arvestama avatud hankemenetlusega kaasnevat konkurentsiriski.
  5. Kuna pakkumise tegemisel eelise olemasolu pole tuvastatud, ei olegi vaja enam tuvastada, millises ulatuses oli A. Tõnstein teadlik kaebaja hinnapakkumistest ja tehtud töödest. Samuti ei oma asja lahendamisel tähtsust, mis alusel ja kui suures ulatuses on AS Teede Tehnokeskus Maanteeametile käesoleva riigihankega hõlmatud töid väidetavalt teinud. Poolte sellekohased argumendid jäävad tähelepanuta. Nagu ka väited kaalutlusvigade kohta, kuna hankija ei saanud kaalumise etappi jõuda (vt kohtuotsuse põhjenduste p 15).
  6. Neid põhjendusi arvestades jätab kohus kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ega kolmas isik ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seetõttu jäävad kõigi menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Villem Lapimaa 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.