lg 2 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui kompromissi tegemisel ei ole järgitud käesolevas seaduses sätestatud nõudeid või kui kompromiss on tehtud pettuse mõjul. Kohus leiab, et kompromiss ei ole tehtud pettuse mõjul.
lg 3 kohaselt kompromiss on tehtud, kui selle poolt hääletab vähemalt pool kohalviibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad vähemalt 2/3 kõigi nõuete summast. Kui võlausaldaja nõudele on esitatud vastuväide ning nõude tunnustamise üle peetav kohtumenetlus ei ole kompromissotsuse tegemise hetkeks lõppenud, osaleb võlausaldaja kompromissettepaneku hääletamisel vastavalt käesoleva seaduse § 82 lõike 4 kohaselt. Kui võlausaldaja nõudele on esitatud vastuväide ning nõude tunnustamise üle peetav kohtumenetlus ei ole kompromissotsuse tegemise hetkeks lõppenud, osaleb võlausaldaja kompromissettepaneku hääletamisel vastavalt käesoleva seaduse § 82 lõikes 4 nimetatud kohtumäärusega nõude suhtes kinnitatud häälte arvule. Kohtule esitatud 28.02.2013. a võlausaldajate üldkoosoleku protokolli kohaselt oli hääletuse tulemusena kompromissi poolt 5976 häält (kompromissotsuse poolt hääletanud enam kui pool kohalviibinud võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad vähemalt 2/3 nõuete kogusummast), vastu 525 häält ning erapooletuid 0 häält. Kohus on seisukohal, et kompromissotsus vastab
nõuetele, kompromiss otsustati vajaliku häälteenamusega.
Väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldati teade nõuete kaitsmise koosoleku kohta 19.02.2013. a.
lg 1 järgi kompromissettepanekus määratakse, mis ulatuses ja mis tähtpäevaks võlgnik tasub võlad. Kompromissettepanekus tuleb põhjendada, et võlgnik suudab oma võlad selles ulatuses ja selleks tähtpäevaks tasuda. Kui võlgnik tegeleb majandus- või kutsetegevusega, esitatakse ettepaneku lisana majandus- või kutsetegevuse jätkamise kava ja ettevõtte tervendamiskava. Kohus on seisukohal, et kompromissettepanek on tehtud
Kompromissi korras kuuluvad rahuldamisele kõik kaitstud ja tunnustatud nõuded 1% ulatuses.
lg 3 kohaselt läheb võlgnikule üle kohustus täita massikohustused ning tasuda pankrotimenetluse kulud. Pankrotihaldur palus määrata oma lõplikuks tasuks 10 000 eurot. 2
lg 6 kohaselt kui tehakse kompromiss või pankrotimenetlus lõpetatakse juriidilist isikut lõpetamata, määrab kohus halduri tasu arvestades halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata pankrotihalduri tasuks brutosumma 10 000 eurot. Vastavalt
Seega teostab kompromissi üle järelevalvet haldur Mari Männiko. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.