) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel.
lg 1 kohaselt peavad omavahelises suhtes solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et solidaarvõlgnike sisesuhtest tuleneva vastutuse kindlaks määramisel tuleb lähtuda käesoleval juhul kohustuse olemusest. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-128-10 jõudnud seisukohale, et
Solidaarvõlgnike sisesuhte regulatsiooni eesmärk on välja selgitada, kuidas jaguneb vastutus solidaarkohustuse täitmise eest üksikute solidaarvõlgnike vahel. Solidaarvõlgnikel on sisesuhtes osavastutus ja sellisel juhul võib mõni solidaarvõlgnikest kohustuse täitmise eest ka üldse mitte vastutada. Seda kinnitab
lg 1 teine pool, st solidaarvõlgnike omavaheline vastutus võib jaguneda ka teisiti, kui see tuleneb "kohustuse olemusest". Asja materjalidest nähtuvalt on hageja pangalt saadud summa kostjale üle kandnud. Hagejal ja kostjal oli solidaarvõlgnikega kohustus tasuda pangale laenumakseid panga poolt kehtestatud laenugraafiku alusel. Käesoleva ajani on makseid valdavalt teostanud hageja. Kostja on hagejale hüvitanud 2 871,02 eurot + 25 eurot, mis pank on kostja kontolt maha võtnud. Pooled leppisid kokku, et 1-2 aasta jooksul laenumakseid pangale tasub hageja, peale mida kostja hüvitab hagejale eelnimetatud perioodil tasutud makseid ja edaspidi tasub laenu makseid pangale ise. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et kostja küsis hagejalt raha selleks, et raha paigutada kinnisvarasse. Samuti lubas kostja vastava summa tagastada 1-2 aasta jooksul. Hageja ja tunnistaja ei ole koos elanud ning raha, mille kostja hiljem tunnistajale üle kandis, ei ole kasutatud hageja ja tunnistaja isiklikel eesmärkidel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja solidaarvõlgnikuna on vastutav solidaarvõlgnike sisesuhtes ainuisikuliselt.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui 5 seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 4 924,18 eurot; viivise 95,99 eurot summalt 4 339,57 eurot (periood 04.03.2012-12.06.2012) ja jooksva viivise summalt 4 339,57 eurot, võttes arvesse viivise suuruse 8 % aastas, alates 13.06.2012 kuni 4 339,57 euro tasumiseni. Menetluskulude jaotuse määramisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1, mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Lähtuvalt TsMS § 174 lg-st 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt lisatakse avaldusele detailne menetluskulude nimekiri. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.