lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
lg 1 kohaselt laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui: 1) laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; 2) laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi; 3) laenusaaja rikub kohustust kasutada laenu üksnes teatud kindlal eesmärgil.
sätestab, et kui laenuks antakse raha laenuandja majanduskutsetegevuses ja sellelt krediidilt tuleb maksta intressi, siis on tegemist krediidilepinguga, millele kohalduvad laenulepingu sätted. Krediidilepingu lõppedes on laenu andjal /krediidiandjal õigus nõuda laenu tagastamist ja intresside maksmist kuni lepingu lõppemiseni.
lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest,
lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet 2
lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda solidaarvõlgniku puhul kohustuse täitmist igalt solidaarvõlgnikult koos või eraldi ja seda kas täis ulatuses või ka osaliselt.
lg 1 p 1, § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lg 1 p 4 järgi lepingu üles öelda.
10.01.2007.a. sõlmiti AS SEB Pank (endise ärinimega AS SEB Eesti Ühispank) ja OÜ B vahel laenuleping nr. XXXXXXXXXX, summas 6 073 060 krooni, intressiga Panga Eesti krooni laenude baasintress + 2,5% aastas, lõpliku tagastamise tähtajaga 10.01.2008.a (tõend: laenuleping koos lisaga 1). Lepingu järgi pidi intresside tasumine toimuma vastavalt laenulepingule iga kuu 10. kuupäeval. Laenulepinguga kohustus laenusaaja tagastama laenu hiljemalt laenutähtpäeval või lepingus nimetatud kinnistute ( XXX-XXX) võõrandamise korral vähemalt 980 krooni iga võõrandatava kinnistu ruutmeetri kohta. 06.06.2007.a. poolte vahel sõlmitud lisakokkuleppega nr. 1 lepiti kokku laenusumma suurendamine 11 997 900 krooni võrra 18 070 960 kroonini, intressimääraks Panga Eesti krooni laenude baasintress + 2 % aastas ning laenutähtpäevaks 01.11.2008.a. Laenusaaja rikkus lepingut ning võlgnevuse tõttu ütles AS SEB Pank 19.09.2008.a. laenulepingu erakorraliselt üles nõudes kogu võlgnevuse tasumist hiljemalt 27.09.2008.a. 21.01.2010 seisuga on laenulepingust nr. XXXXXXXXXX tulenev võlgnevus kokku 19 055 479,15 krooni, millest laenu põhiosa võlgnevus moodustab 14 707 124,21 krooni, intressivõlgnevus 558 086,18 krooni ja viivisvõlgnevus 3 790 268,76 krooni. Nende asjaolude üle vaidlus puudus. Kuna vaidlus puudu nende asjaolude üle, ei pea kohus andma hinnangut nende asjaolude kohta esitatud tõenditele (leping koos graafikuga, ülesütlemise avaldus). Ülaltoodud vaidlustamata asjaolusid hinnates leiab kohus, et hageja ja OÜ B vahel oli sõlmitud laenu -ehk krediidileping
lg 1, § 397 lg 1 ja § 401 tähenduses, kuna laenuks anti raha panga majanduskutsetegevuses intressi tasumise kohustusega ning mis on üles öeldud
Vaidlus puudus ka selles, et 06.06.2007.a. sõlmisid AS SEB Pank ja EI käenduslepingu, mille punktidele 3, 4 ja 5 järgi tagas käendaja E. I solidaarselt põhivõlgnikuga panga nõudeid laenusaaja ehk põhivõlgniku vastu, mis tulenesid AS SEB Pank ja OÜ B vahel sõlmitud laenulepingust nr. XXXXXXXXXX. Lepingust nähtuvalt tagas kostja antud käendus nii põhinõuded kui kõrvalnõuded, sealhulgas intresside, viivise, trahvide ja võla sissenõudmise kulude nõudeid 1 000 000 krooni ulatuses. Seega on hageja ja kostja vahel sõlmitud põhivõlgniku kohustuste täitmise tagamiseks kostjaga käendusleping piiratud summas 1 000 000 kr. Kostja väitis, et ta soovis pangaga lepingut lõpetada, kuid märkis, et ta ei saanud ka selles osas pangalt mingit seisukohta. Seega ei ole tõendeid, mis kinnitaksid käenduslepingu lõpetamist käendaja poolt ning käenduse lõppemist poolte kokkuleppel. Eeltoodu alusel on käendusleping pooltele, sh kostjale
Kuna vaidlust ei ole selles, et võlgnik ega käendaja pole võlga tasunud, laenuleping on üles öeldud ja lõppenud, siis on hagejal kui võlausaldajal õigus nõuda kostjalt kui käendajalt
lg 1, 101 lg 1 p1, 108 lg 1 ja 142 lg 1, § 145 lg 1, 2 ja
lg 1 ning § 396 lg 1, § 399 lg 1, § 401 lg 1 järgi käenduslepinguga piiratud ulatuses põhivõlgniku kohustuse täitmist ehk 1 000 000 kr tasumist. Eeltoodu alusel on hagi tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 63911,65 eurot. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagiavalduse jäävad menetluskulud kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 123, § 122 lg 1 ja 2 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Käesoleval juhul on hagihinnaks 63 911,65 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.