lõikele 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lõikest 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks 3 loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Kooskõlas
lõike 1 punktiga 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt
§-st 432 menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest ja paluvad kohtul kompromiss kinnitada istungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus leiab, et poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ja seda on võimalik täita ning see kuulub rahuldamisele vastavalt
Kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti kohtusse pöörduda sama hagiga kostja vastu samadel alustel sama hagieseme üle. Vastavalt
§-ile 432 on menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu või kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
lõike 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.
lõige 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
lõige 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Pooled taotlevad asjas kohaldatud hagi tagamise abinõu tühistamist. Eeltoodust tulenevalt puuduvad
lõikes 2 sätestatud alused hagi tagamise tühistamata jätmiseks ning kohaldamisele kuulub
Kohus tühistab asjas kohaldatud hagi tagamise abinõu.
lõike 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kõik pooltel tekkinud menetluskulud, mille osas käesolevas määruses vastav erikokkulepe puudub (sh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning muud kohtu- ja kohtuvälised menetluskulud), jäävad poolte endi kanda. 4
lõike 2 punkti 1 kohaselt tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja (vastuhagis kostja) lepinguline esindaja AB Entsik & Partnerid OÜ, registrikood 11034261, on tasunud hagi esitamisel 17.05.2010.a. riigilõivu 55 000 Eesti krooni, s.o. 3.515,14 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606, viitenumbriga 2900072123, selgitusega „Riigilõiv hagiavalduse esitamisel Harju Maakohtule“. Kompromissis esitas hageja taotluse poole (½) menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Tulenevalt eeltoodust kuulub hageja taotlusel tagastamisele riigilõiv 1.757,57 eurot ROÜ pangakontole nr XXXXXXXXXXXXX. Riigilõivu tagastab Riigi Tugiteenuste Keskus. Kostja (vastuhagis hageja) on tasunud vastuhagi esitamisel 23.10.2012.a. riigilõivu 1.300,00 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606, viitenumbriga 2900072123, selgitusega „Riigilõiv vastuhagilt tsiviilasjas: 2-10-23218, 2012-10-23“. Kompromissis esitas kostja taotluse poole (½) menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Tulenevalt eeltoodust kuulub hageja taotlusel tagastamisele riigilõiv 650,00 eurot arvelduskontole Swedbank AS-i pangakontole nr XXXXXXXXXXXXX. Riigilõivu tagastab Riigi Tugiteenuste Keskus. Vastavalt
lõikele 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud, et lühendavad tähtaega 2 (kahe) päevani määruse kättesaamisest arvates. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.