← Eesti

3-12-1771/15

Obsah (4)§ 180§ 182§ 45§ 121

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-1771 Otsuse kuupäev 04.03.2013 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi V.P tühistamiskaebus Viru Vangla 04.07.2012 käskk

§ 180lg 1, § 181 lg 1 ja § 182 lg 1).

Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK, KAEBUSE PÕHJENDUSED, TAOTLUS, VASTUSTAJA VASTUVÄITED 22.08.

  1. a. saabus Tartu Halduskohtusse V.P 20.08.2012 allkirjastatud tühistamis- ja tuvastamiskaebus Viru Vangla 04.07.2012 käskkirja nr 6-3/1119-D tühistamiseks (lk 19-20), Viru Vangla 16.04.2012 käskkirja nr 6-2/583-T (lk 21,137) ja 30.07.2012 haldusakti nr 612/258-1 „ Viru Vangla 04.07.2012 käskkirja nr 6-3/1119-D täitmise peatamise taotluse rahuldamata jätmine „ õigusvastaseks tunnistamiseks ( lk 154). Kaebaja leiab halduskaebuses, et ta on psüühhiliselt haige ja põeb C –hepatiiti, mistõttu on tal õigus tööst keelduda, kui töö seab ohtu tema tervise. Kaebuse kohaselt anti 07.06.2012 kaebajale korraldus asuda koristama osakonnas E-
  2. Kuna kaebaja ei allunud korraldusele asuda tööle E-8 osakonna koristajana, 04.07.2012 nr 6-3/1119-D käskkirjaga määrati kaebajale distsiplinaarkaristus kartserisse paigutamine 45 ööpäevaks. Kaebaja esitas 05.07.2012 vaide, milles kaebaja taotles käskkirja tühistamist ja käskkirja täitmisele pööramise peatamist (lk 15). Viru Vangla 30.07.2012 nr 612/258-1 vastusega jäeti taotlus käskkirja peatamiseks rahuldamata (lk. 16) ning 03.08.2012 vaideotsusega nr 6-12/258-2 jäeti kaebaja vaie rahuldamata (lk 17 jj). Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks seoses maksejõuetusega. Kaebaja palub kaebuse rahuldada. Vastustaja Viru Vangla leiab 03.12.2012 kirjalikus vastuses kaebusele, et kaebus ei ole sisuliselt põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata ( lk 133 jj). Viru Vangla meditsiiniosakonna 06.06.2012 tõendist nähtub, et V. Perinin on saanud psühhiaatrilist ravi 08.01.2012 – 01.06.
  3. Tõendist ega ka kinnipeetava tervisekaardi andmetest ei nähtu, et Viru Vangla psühhiaater dr Olev Toomla oleks vabastanud kinnipeetava töökohustuse täitmisest ajutiselt seoses psühhiaatrilise raviga. 12.02.2012 raviloost nr 47 nähtub, et töövõimelisus puudulik tulenevalt psüühilisest seisundist ja ravist, saadud ravi võib põhjustada mitmesuguseid psüühilisi kõrvaltoimeid, kuid ei pruugi. Vastustaja märgib, et perioodil 30.05.2012 – 24.07.2012 viidi kinnipeetava taotluse alusel kord nädalas läbi vestlused psühhiaatriline ravi ning hirmud ja nendega toimetulek; TEV iseloomustus; kuritegelik minevik; tulevikku mõjutavad vajadused ja otsustused; eneseaustus ja -väärikus seostatuna hoiakutega; töötamise/mittetöötamise plussid ning miinused; kohanemine kartseri tingimustega; toimetuleku eesmärgid ning tingiv ellusuhtumine; immigrantide elukorraldus kultuuriliselt võõras keskkonnas. Vestluste eesmärgiks oli toetada lõppenud psühhiaatrilist ravi, et vältida uusi psüühilisi häireid ning tagasilangust (II üksuse spetsialist-psühholoog Ebe Põdra (Põder) 27.11.2012 õiend). Viru Vangla 16.04.2012 käskkirja nr 6.-2/583-T ei ole kaebaja vaidemenetluses vaidlustanud. Vastustaja leiab, et määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane. Vastustaja 04.07.2012 käskkirja nr 6-3/1119-D täitmise peatamata jätmine ei loo selliseid tagajärgi, mida ei ole võimalik hiljem kõrvaldada. Kaebaja on taotlenud Viru Vangla 16.04.2012 käskkirja nr 6.-2/583T ning 30.07.2012 haldusakti nr 6-12/258-1 õigusvastaseks tunnistamist. Tuvastamisnõude rahuldamine ei muuda 16.04.2012 käskkirja nr 6.-2/583-T ega 30.07.2012 haldusakti nr 612/258-1 kehtetuks. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja õigusvastasuse tunnistamise nõuded õigesti menetlusse võetud ning nende menetlus tuleb lõpetada. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kinnipeetava keeldumine töötamisest võib olla põhjendatud ja selle eest karistamine õigusvastane üksnes juhul, kui töötamine seaks vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lg 5 p-le 4 ohtu tema tervise (vt RKHKo haldusasjas nr 3-3-1-14-12). Viidatud asjas oli meditsiiniosakond nimetanud tingimused, mille täitmisel ei ole töötamine kaebajale ohtlik (et tagatakse kummikinnaste ja respiraatori kasutamise võimalus ning et töötamine toimub päevas vaid 20-30 minuti vältel), kuid tööle määramise otsuses ega tööle asumise korralduse andmisel neid tingimusi kaebajale ei selgitatud. Käesoleval juhul ei ole tegemist eelpoolviidatud juhtumiga analoogse olukorraga. VangS § 37 lg 1 sätestab kinnipeetavale imperatiivse töökohustuse. Töötama ei pea üksnes sama paragrahvi teises lõikes sätestatud tingimustele vastav isik – kinnipeetav, kes on kas üle kuuekümne kolme aasta vana, omandab üldharidust, kutseharidust või osaleb tööalasel koolitusel, ei ole võimeline tervislikel põhjustel töötama või kes kasvatab kuni kolmeaastast last. VangS § 37 lg-st 1 ja lg-st 2 p 1 järgi on kinnipeetav reeglina kohustatud töötama, välja arvatud 2 juhul, kui ta õpib, ei ole võimeline tervislikel põhjustel töötama või kasvatab kuni kolmeaastast last. Kaebaja sellistele kriteeriumidele ei vasta. Vaidlust ei ole selles, et Viru Vangla 16.04.2012 käskkirjaga nr 6.-2/583-T oli kaebaja määratud majandustööle abitööliseks alates 17.04.2012- 16.07.
  4. Nimetatud käskkirja kehtivuse ajal ei ole kinnipeetav tööle määramise käskkirja vaidlustanud. Vaidlust pole ka selles, et V. Perinin sai psühhiaatrilist ravi ajavahemikul 08.01.2012-01.06.2012, ning saadud ravi võis põhjustada mitmesuguseid psüühilisi kõrvaltoimeid, kuid ei pruukinud (lk 105, 120). Kaebaja terviseseisundi kohta koostatud meditsiinilise õiendi nr. 48 (lk 99) järgi oli kaebaja töövõimetu 2 kuud, alates 12.02.2012-11.04.2012.a. Tõendi (lk 117) järgi ei olnud kaebaja võimeline töötama alates 12.02.2012-31.03.2012.a. Kuna Viru Vangla 16.04.2012 käskkirjaga nr 6.-2/583-T ei ole tühistatud, siis haldusmenetluse seaduse (HMS) §-de 60 ja 61 mõttes on tegemist kehtiva ja selle adressaadile täitmiseks kohustusliku haldusaktiga. Kaebaja määrati 16.04.2012 käskkirjaga majandustööle abitööliseks alates 17.04.201216.07.
  5. Enne nimetatud käskkirja väljaandmist, 03.04.2012 andis dr. Olev Toomla kaebaja terviseseisundi kohta oma seisukoha. Kaebaja terviseseisundi kohta koostatud meditsiinilistest õiendist (tl 118, 119) ja tervisekaardist (tl 101-102) nähtub, et kaebaja võib alates 01.04.2012 teha kerge füüsilise koormusega tööd ning kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kaebajat oleks kasvõi ajutiselt või osaliselt töövõimetuks tunnistatud või seatud tema töötamisele lisatingimusi pärast 01.04.2012.a. Kaebaja terviseseisundi kohta koostatud meditsiinilistest õiendist 19.06.2012 (tl 121) nähtub, et 07.06.2012 kaebusi kaebaja poolt tervise suhtes ei olnud, eelnevalt kaebaja tööst vabastatud ei olnud ning alates 01.04.2012 oli arsti poolt lubatud teha kerge koormusega füüsilist tööd. Kaebaja terviseseisundi kohta koostatud meditsiinilistest õiendist (tl 122) on kaebajal diagnoositud C-hepatiit, mis ei takista töötamast eluosakonna koristajana. Kaebaja keeldus koristamast 07.06.2012, väites, et ta tunneb end halvasti, kuna põeb C-hepatiiti. V. Perinin’it puudutavast tervisekaardi sissekannetest ei nähtu, et kaebaja oleks 07.06.2012 pöördunud arsti poole, samal päeval, kui ta keeldus koristamast ja, et tema tervislik seisund oleks sel päeval oluliselt erinenud tema senisest terviseseisundist ja olnud selline, nagu kaebaja väidab halduskohtule esitatud kaebuses – tervislik seisund väga halb, kuna põeb C-hepatiiti. Samuti pole kaebaja arsti palunud arstil võtta seisukoht selle osas, kas ta saab sel päeval (07.06.2012) töötada või mitte. Seda, et tema tervislik seisund oleks 07.06.2012 olnud väga halb, so senisest erinev, kuigi krooniline haigus esines tal juba varem, ei väitnud V. Perinin ka 08.07.2012 vastustajale antud vastuväites (tl 151-152). Oma vastuväites märkis kaebaja üksnes seda, et kui talle pakuti tööd, tundis ennast halvasti ja meditsiini ei soovinud sellepärast, et ta ei oleks nagunii midagi teha saanud, sest ta põeb C-hepatiiti ja enne tööpakkumist kaebaja käis arsti vastuvõtul. Seega on arst teinud sisuliselt kindlaks kaebaja töövõimelisuse ka vaidlusalusel ajal, so 07.06.
  6. a ja kaebaja väide on väär. Halduskohus ei näe põhjust meditsiinitöötajate seisukohtades kahelda. Vastustaja on arvestanud kõiki olulisi asjaolusid, sh meditsiiniosakonna õienditest nähtuvaid seisukohti. Samuti on vastustaja arvestanud seda, et kaebaja tööle määramise käskkirja andmisel 16.04.2012 oli olemas vangla meditsiiniosakonna kooskõlastus kaebaja tööle määramiseks osakonna koristajana, mis tähendas, et V. Perinini terviseseisundi kohta oli taustauuring tehtud ja meditsiiniosakond ei näinud olenemata kaebajal diagnoositud C-hepatiidist ja psühhiaatrilisest ravist takistust selleks, et ta ei saaks vangla üldkasutatavaid ruume koristada. Kuna kaebajale on pandud kroonilise haiguse diagnoos, siis saab eeldada, et sellest tingitud halb enesetunne võis kaebajal esineda nii tööle määramise käskkirja tutvustamisel, kui ka tööle asumise korralduse andmisel. Siiski ei olnud asja materjalidest nähtuvalt kaebaja terviseprobleemid sellise tõsidusastmega, et need võinuks olla aluseks tööle asumise korralduse täitmata jätmiseks. Kuna kaebaja ei vaidlustanud tema tööle määramise käskkirja, siis oli tegemist kehtiva haldusaktiga ja kaebaja oli kohustatud alluma vanglaametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle. Seega on kaebaja väide paljasõnaline ning seoses psühhiaatrilise raviga ei olnud kinnipeetav tööst vabastatud ( vt. II üksuse spetsialist-psühholoog Ebe Põdra (Põder) 30.11.2012 õiend tl. 158). 3 Kaebaja töövõimelisus on kindlaks tehtud dr. J. Kogan’i poolt 15.04.2012 (tl 144), kes kooskõlastas tööle määramise käskkirja. Seega on kaebaja suhtes VangS § 37 lg-s 3 sätestatud nõue täidetud. Kaebaja soovib kroonilisele diagnoosile omistada tööst vabastava tähenduse. Kuid selle kohta, et võimalik kroonilistest haigustest tingitud halb enesetunne tõepoolest kaebajal tööd takistaks teha, puuduvad käesolevas asjas igasugused tõendid. Nagu eelnevalt viidatud, on meditsiinitöötajad korduvalt selgitanud, et kaebaja on võimeline vaidlustatud perioodil koristajatööd tegema ning halduskohus ei näe alust neis selgitustes kahelda. Sellises olukorras ei ole võimalik lähtuda vaid kaebaja ütlustest, kes ilmselgelt ei soovi koristajatööd teha. Tervisekaardi andmete, kaebaja selgituste ning muu info põhjal ei ole ilmnenud mingeid asjaolusid või uusi tõendeid, mis viitaksid sellele, et juba vaidlusalusel perioodil võis kaebaja olla terviseprobleemide tõttu töövõimetu. On ilmne, et kaebaja tervislikku seisundit oli kontrollitud ning leitud, et hoolimata kroonilisest haiguse diagnoosist on ta võimeline töötama. Kohus on seisukohal, et Viru Vangla ei ole rikkunud kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse nõudeid. VangS § 67 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Käesoleval juhul on ilmselge, et täitmata jäetud vanglaametniku korraldus ei vastanud tühise haldusakti tunnustele. Seega on kaebaja vanglaametniku korralduse täitmata jätmisega rikkunud VangS § 67 p-i 1 ning distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  7. märtsi 2007.a otsus haldusasjas nr 3-3-1-103-06, p 14). Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lõigetes 1, 2, 3, 4 ja 4 1 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud temapoolsest rikkumisest (toimiku lk 140 jj), kaebaja on andnud selgitusi (toimiku lk 143,146,151-152), menetluse käik on protokollitud ja karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne toime pandud rikkumistega. Kaebajale määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane ning tervislikud põhjused tööst keeldumiseks puudusid. Vangistuse eesmärgiks on suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele ja õiguskuuleka elu vältimatuks osaks on tööoskused ja tööharjumuse omandamine või säilitamine. Vanglas töötamine on kinnipeetava jaoks olulise tähendusega ja aitab kaasa õiguskuulekale käitumisele suunamisel. Seega, kui kinnipeetav keeldub töötamast, on praktiliselt võimatu saavutada vangistuse täideviimise eesmärke. Kohus on seisukohal, et töö kohustuse eiramisel on tegemist olulise kohustuse rikkumisega, mis näitab, et isik ei soovi õiguskuulekale teele asuda. Kirjeldatu alusel ei kuulu tühistamiskaebus rahuldamisele. Kaebaja on taotlenud kohtule esitatud tuvastamiskaebuses Viru Vangla 16.04.2012 käskkirja nr 6.-2/583-T ning 30.07.2012 haldusakti nr 6-12/258-1 õigusvastaseks tunnistamist. Halduskohus nõustub vastustajaga selles, et tuvastamisnõude rahuldamine ei muuda 16.04.2012 käskkirja nr 6.-2/583-T ega 30.07.2012 haldusakti nr 6-12/258-1 kehtetuks ning tuvastamisnõuet ei saa õigustada pelgalt asjaoluga, et vaidlustatud haldusakt oli väidetavalt õigusvastane ja rikkus kaebaja õigusi. Vastustaja 16.04.2012 käskkirjaga nr 6.-2/583-T oli kinnipeetav määratud majandustööle abitööliseks alates 17.04.2012 kuni 16.07.
  8. Halduskohus märkis eelnevalt, et kaebaja pole seda seaduses ettenähtud korras tühistamiskaebusega vaidlustanud. V. Perinin pöördus kohtusse tuvastamisnõudega 20.08.2012, selleks ajaks oli käskkirja mõjujõud juba kadunud. Kaebaja taotlus 04.07.2012 käskkirja nr 6.-3/1119-D täitmise peatamiseks jäi Viru Vangla 30.07.2012 haldusaktiga nr 6-12/285-1 rahuldamata.

§ 45

lg 2 esimese lause kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Vastustaja on vastuses kohtule leidnud, et kaebuse esitamisel oli kinnipeetava jaoks teoreetiliselt kiirem ja efektiivsem meede tühistamisnõude esitamine ja kaebaja õigusvastasuse tunnistamise nõuded ei ole kohus õigesti menetlusse võtnud ning tuvastamisnõuete menetlus tuleb lõpetada. Kui kohus siiski leiab, et asi tuleb lõpuni menetleda, siis vastustaja palub põhjendatud huvi puudumise tõttu jätta kohtul 16.04.2012 4 käskkirja nr 6.-2/582-T ja 30.07.2012 haldusakti nr 6-12/258-1 õigusvastasuse tuvastamise nõuded rahuldamata. Halduskohus leiab, et tuvastamiskaebus Viru Vangla 16.04.2012 käskkirja nr 6.-2/582-T ja 30.07.2012 haldusakti nr 6-12/258-1 õigusvastasuse tuvastamise nõuetes tuleb jätta läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. Kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki (

§ 121lg 2 p 2).

(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.