lg 1 p 2 (teises) kohases järgus: 2.1 Danske Bank Eesti filiaal 1 305 268,46 krooni ehk 83 421,85 eurot 2.2 SEB Liising 38 269,09 krooni ehk 2 445,84 eurot 2.3 Swedbank AS 161 252,29 krooni ehk 10 305,89 eurot 2.4 Big Pank AS 151 811,87 krooni ehk 9 702,54 eurot 2.5 I.A ja M. Kiisel 63 907,50 krooni ehk 4 084,43 eurot
lg 1 p 3 (kolmandas) kohases järgus: 2.6 AS SEB Pank 27 098,51 krooni ehk 1 731,91 eurot.
05.05.2009 toimus AT(pankrotis) võlausaldajate esimene üldkoosolek. Ühtegi võlausaldajat üldkoosolekule ei ilmunud, pankrotitoimkonda ei valitud. Kooskõlas
158 lg-ga 1 on pankrotihaldur teavitanud kohut sellest, et Ahto Tilgal puuduvad vahendid pankrotimenetluse jätkamiseks, mistõttu juhul kui keegi võlausaldajatest ei soovi menetluskulusid katta, tuleb menetlus lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist. Kohtule esitatud aruandes 26.03.2012 ja sellele lisatud taotluses palub haldur lõpetada AT pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kinnitada pankrotimenetluses tehtud kulutused summas 162,78 eurot, määrata pankrotihaldurile tasu summas 1 862 eurot (koos sotsiaalmaksuga) ja halduri ülesannete täitmiseks tehtud põhjendatud kulutuste katteks hüvitis 162,78 eurot ning välja mõista võlgnikult. Pankrotihaldur palub kohtul anda võlgnikule menetlusabi halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks, menetlusabi tagastamise kohustusega. Lisaks palub pankrotihaldur vabastada end AT pankrotihalduri kohustuste täitmisest, otsustada võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamine ning kohustada võlgnikku ennast täitma kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi. Aruandele lisaks on kohtule esitatud AT (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku 05.05.2009 protokoll ja võlausaldajate üldkoosoleku 21.03.2012 protokoll ettepanekuga määrata AT (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks võlgnik AT (pankrotis). Pankrotihalduri koostatud aruande kohaselt: 1. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (
2. Andmed
§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta (
4. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (
5. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta (
6. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (
lg 2 p 6): Haldur on pidanud pankrotivara sissetulekute ja väljaminekute arvestust. Pankrotivara valitsemine on seisnud pankrotivara säilimise tagamises. Haldur on korraldanud pankrotivara müügi. Haldur on olnud kohustatud kasutama pankrotimenetluse huvides kõiki seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise, säilitades kutseau ja väärikuse. Haldur on kaitsnud kõigi võlausaldajate seaduslikke huve, samuti võlgniku õigusi ja huve ning taganud seadusliku ja asjatu viivituseta pankrotimenetluse, selgitanud võlausaldajate nõuded, valitsenud pankrotivara, korraldanud selle moodustamise ja müügi andnud teavet võlausaldajatele ja võlgnikule, andnud aru ning esitanud pankrotimenetluse kohta andmeid 3
lg 2 p 7): II järgus: XXX III järgus: XXX Pankrotimenetluses esitas nõude ka Swedbank Liising AS summas 303 978,19 krooni (sealhulgas tingimuslik nõue 52 193,65 krooni), kelle esindaja teatas 20.03.2012, et Swedbank Liising AS-il puudub seisuga 20.03.2012 nõue AT vastu. Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud. 8. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (
9. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (
10. Muud pankotimenetluses tähtsust omavad asjaolud, sh maksejõuetuse tekkimise põhjused (
lg 2 p 10 ja § 162 lg 3): Pankrotihaldur on esialgsel arvamusel, et maksejõuetuse esimesed märgid tekkisid 2007 aasta jooksul ning lõplikult muutus võlgnik maksejõuetuks 2008 aastal. Esialgsel hinnangul põhjustasid maksejõuetuse OÜ EF pankrot, mille tagajärjel kaotas võlgnik igapäevase sissetuleku, samuti põhjendamatult suurte kohustuste võtmine. Oma taotluses kohtule palub pankrotihaldur muuhulgas kinnitada halduri kohustuste täitmiseks tehtud vajalikud ja põhjendatud (haldurile hüvitamata) kulutused summas 162,78 eurot (sh 12,789 eurot teadete eest väljaandes Ametlikud Teadaanded; 150 eurot pankrotimenetluse teenindamise, asjaajamise, protsessiosalistega ja kolmandate isikutega suhtlemise, pankrotivara arvestuse pidamine, pangaülekannete tasu, koosolekute ja kohtumise korraldamise ja läbiviimise, teabe ja dokumentidega tutvumise, aktide koostamise, halduri abistamise inventuuri läbiviimisel, dokumentatsiooni korrastamise, pankrotivara moodustamise, müügi korraldamise ja muude toimingute ettevalmistamise ja ülesannete täitmise eest. Tasu sisaldab mh. paljundust, sideteenuseid (mob.,tel., fakse, e-mail, post, kuller), kontoritarbeid, büroo- ja sekretäriteenuseid, möbleeritud bürooruumide ja -tehnika kasutamist, sh. arvuti, printeri, scanneri, kaamera, CDRW, kohtumisteks ruumide kasutamist, dokumentide hoidmist, raamatupidamise korraldamist ja muude pankrotimenetlustega seotud toimingute läbiviimist ja tööülesannete täitmist: väljasõidud, lähetused, transport, sh sõiduki kasutamine, kütus ja parkimistasud); lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu; otsustada võlgniku võlgades vabastamise menetluse algatamine; jätta usaldusisik nimetamata, kohustades võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi; kinnitada (välja maksmata) kulutused summas 162,78 eurot; pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada haldur oma kohustuste täitmisest. Halduri taotlus tasu ja kulude hüvitise määramiseks ning võlgnikule menetlusabi andmiseks Pankrotihaldur on esitanud taotluse, milles palub kohtul määrata pankrotihaldurile tasu 1 400 eurot (koos sotsiaalmaksuga 1 862 eurot) ja kulude katteks hüvitis 162,78 eurot, väljamõistmisega võlgnikult ning tasumisega Erik Savi arveldusarvele nr XXXXXXXXXX. Tasu ja hüvitise maksmiseks palub haldur anda võlgnikule menetlusabi. Haldur märgib, et 4
) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.
lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab
lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 4 kohaselt, pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
punkti 2 kohaselt pankrotimenetluse raugemisega pankrotimenetlus lõpeb.
lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus AT (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks
Aruande kohaselt võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, ühtegi pandieset pankrotivarasse ei kuulu, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole.
lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus määras deposiidi suuruse ja tasumise tähtaja ning tegi AT (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda menetluskulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus avaldas teate määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Käesolevaks ajaks kohtu deposiiti AT (pankrotis) pankrotimenetluse kulude katteks raha tasutud ei ole. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et AT (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Aruandest nähtuvalt ei ole pankrotihaldur tuvastanud võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjusena kuriteo tunnustega tegu, vaid on seisukohal, et võlgniku alalise maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on EF OÜ pankrot, mille tagajärjel võlgnik kaotas igapäevase sissetuleku, samuti põhjendamatult suurte kohustuste võtmine. Kohus nõustub 5
lg 3 tähenduses.
lg 4 järgi kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Halduri esitatud aruandest nähtuvalt tunnustati AT (pankrotis) pankrotimenetluses järgmised võlausaldajate nõuded, mille ulatuses on võlausaldajatel raha saamata:
lg 1 p 2 kohases teises järgus tunnustatud nõuded - Danske Bank Eesti filiaal 1 305 268,46 krooni ehk 83 421,85 eurot; SEB Liising 38 269,09 krooni ehk 2 445,84 eurot; Swedbank AS 161 252,29 krooni ehk 10 305,89 eurot; Big Pank AS 151 811,87 krooni ehk 9 702,54 eurot; I.A ja M. K 63 907,50 krooni ehk 4 084,43 eurot;
lg 1 p 3 kohases kolmandas järgus tunnustatud - AS SEB Pank nõue 27 098,51 krooni ehk 1 731,91 eurot. Aruandest nähtuvalt võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud. Pankrotihalduri tasu ja kulud
lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.
lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras.
lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
lg-te 1 -3 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.
lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
lg 1 p 2, p 3 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu, halduri tasu ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise kohus asjaolude kohaselt. Pankrotihaldur taotleb tasu halduri ülesannete täitmiseks kulunud 20 töötunni eest summas 1400 eurot (lisandub sotsiaalmaks 462 eurot), lähtuvalt tunnitasust 70 eurot. Kohtu päringule edastatud vastuse 02.05.2012 kohaselt kulus halduril võlgnikult tema varade ja võlgade kohta teabe, seletuste ja dokumentide saamiseks ja suhtelemiseks 3 tundi, võlausaldajatega suhtlemisele 0,5 tundi, menetlusdokumentide (aruannete, taotluste) koostamisele ja selleks vajalike andmete läbitöötamisele 15 tundi ning nõuete kaitsmise koosoleku ja üldkoosoleku läbiviimisele 1,5 tundi. Kohus leiab, et halduri taotlus tasu määramiseks 20 tunni eest summas 1 400 eurot (lisandub sotsiaalmaks 462 eurot, kokku 1 862 eurot on halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning halduri kutseoskusi arvesse võttes põhjendatud. Halduri arvestatud tunnitasu 70 eurot mahub
§-s 651 kehtestatud tunnitasu piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus halduri tasu suuruseks 1 400 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 462 eurot, kokku 1862 eurot. 6
lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 183 lg 2 kohaselt Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot.
lg 2 järgi võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.
lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise kohus asjaolude kohaselt. Pankrotivara käesolevas menetluses puudub, mistõttu on pankrotihaldur esitanud kohtule taotluse pankrotihalduri tasu (sh sotsiaalmaks 33%) ja vajalike ja põhjendatud kulude hüvitise väljamõistmiseks võlgnikult, võlgnikule menetlusabi andmise korras. Kohus asub seisukohale, et halduri avaldus halduri tasu ja kulude menetlusabi andmiseks on põhjendatud: võlgnikul vara puudub, mistõttu ei saa pankrotimenetluse kulusid katta pankrotihalduri valitsetavast varast, samuti ei ole pankrotimenetlusest huvitatud isikud kohtu deposiiti menetluskulude katteks raha tasunud. Samas asub kohus seisukohale, et pankrotivõlgnikule menetlusabi andmine abi tagastamise kohustusega (näiteks 5 võrdse osamaksena järgmise 5 aasta jooksul peale pankrotimenetlust lõpetava määruse jõustumist) ei ole põhjendatud, kuna üheks
§-s 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärgiks on anda füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma pankrotimenetluse käigus täitmata jäänud kohustustest seaduses ettenähtud korras ja võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks. Kohtu hinnangul on põhjendamatu ja
§-s 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärgiga vastuolus füüsilisest isikust pankrotivõlgniku kohustuste suurendamine pankrotimenetluse käigus.
lg-s 4 sätestatud ulatuses, summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks), mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Riigi Tugiteenuste Keskusel välja maksta riigi vahenditest AT(pankrotis) pankrotihalduri tasust 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) Erik Savi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX, vastavalt pankrotihalduri taotlusele. Pankrotihalduri vabastamine
lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus rahuldab pankrotihalduri taotluse ja vabastab Erik Savi tema kohustustest AT(pankrotis) pankrotimenetluses. Võlgniku kohustustest vabastamine Füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust võib algatada
lg 4 juhul, millise alusega antud juhul tegemist ongi.
kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.
lg 2 kohaselt peab võlgnik avalduses kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. AT on 22.04.2009 edastanud kohtule nõuetekohase võlgniku avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitab avalduses, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja et ta kohustub täitma
§-s 173 nimetatud kohustusi. Võlgniku avaldusele haldur ega võlausaldaja vastuväiteid esitanud ei ole. Pankrotihaldur on pankrotimenetluse lõpetamise taotluses kinnitanud, et haldurile ei ole teada
lg 2 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Aruandest ei nähtu, et võlgnik oleks pankrotimenetluses hoidnud kõrvale võlgniku kohustuste täitmisest. Kohtule ei ole esitatud võlgniku suhtes andmeid, mis
lg 2 kohaselt välistaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise, mistõttu kohus leiab, et AT (pankrotis) avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tuleb rahuldada.
lg 1 kohaselt nimetab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisel võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.
lg 2 kohaselt usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.
lg 6 järgi pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
lg 4 järgi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. AT(pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek ei ole teinud kohtule
lg 1 kohast ettepanekut võlgnikule usaldusisiku nimetamiseks, vaid võlausaldajate 21.03.2012 üldkoosolek on otsustanud määrata AT(pankrotis) usaldusisikuks võlgniku enda.
lg 6 kohaselt kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Pankrotihaldur on oma taotluses asunud seisukohale, et kuna puudub isik, kes sooviks olla usaldusisikuks (pankrotihaldur ei soovi olla usaldusisikuks), siis juhindudes
lg 6 tuleks usaldusisik jätta nimetamata, kohustades võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotihalduri hinnangul saab võlgnik AT(pankrotis) aru usaldusisiku kohustustest ja on suuteline ise neid täitma. Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes
lg-le 6, mille kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi, kohus leiab, et AT (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluses tuleb usaldusisik jätta määramata ning võlgnikku ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku kohustusi. Kuivõrd vabatahtlikku usaldusisikut ei ole võlgnik, võlausaldajad ega pankrotihaldur leidnud, tekitaks usaldusisiku määramine kohtu poolt täiendavaid kulutusi, sest kedagi ei saa kohustada töötama tasuta - seega lisanduks tasu usaldusisiku kohustuste täitmise eest. Seetõttu jääb usaldusisik määramata. Võlgnik peab ise hoolitsema selle eest, et täidab ise kõiki seaduses usaldusisikule pandud kohustusi.
lg 5 järgi mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande.
järgi on võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtule teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Usaldusisiku määramata jätmise tõttu tuleb võlgnikul endal need kohustused täita.
lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. /allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.