← Eesti

3-11-2861/5

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-11-2861 Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2012 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi A.S.i kaebus 27.11.2011 esitatud taotlusega seotud Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks Resolutsioon
  2. Tagastada A.S.i kaebus.
  3. Saata määrus vene keelde tõlgituna kaebajale teadmiseks. Edasikaebamise kord Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA TAOTLUSED
  4. A.S. on saatnud Tartu Halduskohtusse kaebuse, milles ta kurdab selle üle, et Viru Vangla keeldus tegemast tema palvel väljatrükki käskkirjast, mille alusel ta parajasti kartseris viibib. KOHTU PÕHJENDUSED
  5. Halduskohtumenetluse seadustiku kuni 31.12.2011 kehtinud redaktsiooni § 11 lg 3’ p 5 kohaselt tuli halduskohtul kaebus tagastada, kui selle esitajal ei saa ilmselgelt olla kohtusse pöördumise õigust. Sisuliselt sama on kehtestatud ka halduskohtumenetluse seadustiku käesoleval ajal kehtiva redaktsiooni § 121 lg 2 p
  6. Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-20-10 kohaselt tuleb niisugust alust kohaldada ka siis, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu.
  7. A.S. on 26.11.2011 esitanud Viru Vanglale taotluse (tl 12 pöördel) sooviga saada väljatrükk distsiplinaarkaristuse käskkirjast, mille alusel ta parajasti kartseris viibib. Vangla on käsitlenud esitatut selgitustaotlusena, teatanud ainult käskkirja kuupäeva ja numbri ning jätnud väljatrüki saamise soovi üldse tähelepanuta (tl 12). A.S. peab kohtule esitatud kaebuses (tl 1) niisugust vastust õigusvastaseks, diskrimineerivaks ja oma inimväärikust solvavaks ning väidab, et kavatseb esitada tulevikus Viru Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamise nõue. Kaebuse esitamise ajal kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku redaktsiooni § 7 lg 1 kohaselt sai kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada vaid isik, kellel oli selleks põhjendatud huvi. Praegu on põhimõtteliselt sama kehtestatud halduskohtumenetluse seadustiku § 45 lg
  8. Kahju hüvitamise nõude ettevalmistamine saab iseenesest küll põhjendada tuvastamisnõude esitamiseks vajalikku huvi, kuid seejuures on vaja arvestada ka, et riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 ja 3 ning § 9 lg 1 kehtestatu kohaselt võib isik nõuda ainult avaliku võima kandja õigusvastase tegevusega põhjustatud otsese varalise kahju, saamata jäänud tulu või süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, kodu või eraelu puutumatuse, vabaduse võtmise, sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise läbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. A.S. ei ole sõnaselgelt väitnud, milles talle tekitatud kahju seisneb, kuid kaebuse väited võimaldavad järeldada, et tema puhul saab tegemist olla vaid väärikuse alandamise läbi tekitatud mittevaralise kahjuga. Seejuures on tal aga jäänud tähelepanuta asjaolu, et juurdunud kohtupraktika kohaselt võib vaid teatud minimaalset raskusastet ületav väärkohtlemine kaasa tuua hüvitise määramise ning mitte iga kannatus või ebamugavustunne, mida kinnipeetav vangistuses kogema peab, pole käsitatav tema inimväärikuse alandamisena. Tähelepanu väärib ka see, et A.S.ile on vaidluse põhjuseks olev käskkiri 12.09.2011 allkirja vastu kätte antud (tl 13-15), ta on sellest aru saanud ning halduskohtusse esitatud kaebusega vaidlustanud (tl 16-17). Kõige selle tõttu ei ole kuidagi võimalik, et Viru Vangla vaidlustatud tegevus sai talle tekitada riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele kuuluvat kahju, tema mistahes vormis esitatud tulevane kahju hüvitamise nõue oleks ilmselgelt perspektiivitu ja selle esitamise sooviga pole võimalik põhjendada tuvastamisnõudega kaebuse esitamise eelduseks olevat huvi.
  9. Eeltoodud järeldustel pole A.S.il huvi Viru Vangla vaidlustatud tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks põhjendatud, tal polnud ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust ning Tartu Halduskohus võib tema kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 p 1 nimetatud alusel tagastada. Raili Randlane Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.