KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 01.02.2013; Tallinn Haldusasja number 3-12-2666 Haldusasi Talvakas OÜ kaebus Riigihangete Vaidlustuskomisjoni 13.12.2012 otsuse nr 230-12/137540 tühistamise nõudes teda puudutavas osas Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistung 23.01.2013 Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja (pakkuja) – OÜ Talvakas, esindajad adv. Jürgen Valter ja Tiit Talvaru; Hankija – Riigimetsa Majandamise Keskus, esindaja adv. Aarne Akerberg; Vaidlustaja VAKO-s (pakkuja) – Vändra MP OÜ, esindaja adv. Britta Oltjer ja Tiit Kangert RESOLUTSIOON 1. Rahuldada kaebus; 2. Tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni poolt 13.12.2012 vaidlustuses nr 230-12/137540 tehtud otsuse punkt, millega rahuldati OÜ Vändra MP vaidlustus osaliselt ning tunnistati kehtetuks Riigimetsa Majandamise Keskuse otsused OÜ Talvakas kvalifitseerimise ja tema pakkumuse vastavaks ning edukaks tunnistamise kohta; 3. Mõista OÜ-lt Vändra MP menetluskuludena OÜ Talvakas kasuks välja 2151 eurot ja 61 senti; 4. Jätta Riigimetsa Majandamise Keskuse menetluskulud tema enda kanda Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 01.02.2013. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 01.10.2012 avaldas Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) riiklikus riigihangete registris riigihanke „RMK Tõstamaa (PÜ-79) II osa maaparandussüsteemi rekonstrueerimine (viitenumber 137540) hanketeate. RMK 12.11.2012 käskkirja punktidega 1.1.-1.3 kvalifitseeriti OÜ Talvakas, OÜ Paimre ja OÜ Vändra MP ning tunnistati nende pakkumused vastavaks. Edukaks tunnistati OÜ Talvakas pakkumus. 20.11.2012 esitas OÜ Vändra MP riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse, milles taotles OÜ Talvakas ja OÜ Paimre kvalifitseerimise ja nende pakkumuste vastavaks tunnistamise ning OÜ Talvakas pakkumuse edukaks tunnistamise otsuste kehtetuks tunnistamist. 2. Riigihangete vaidlustuskomisjoni 13.12.2012 otsusega nr 230-12/137540 hankemenetluses nr 137540 „Tõstamaa (PÜ-79) II osa maaparandussüsteemi rekonstrueerimine“ rahuldati pakkuja OÜ Vändra MP poolt esitatud vaidlustus osaliselt ja tunnistati kehtetuks RMK otsused OÜ Talvakas kvalifitseerimise ja tema pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta. RMK-lt mõisteti välja vaidlustaja kasuks riigilõiv proportsionaalselt vaidlustuse rahuldamisega summas 383 eurot 47 senti 3. 21.12.2012 esitas edukaks tunnistatud pakkuja Talvakas OÜ Tallinna Halduskohtule kaebuse riigihangete vaidlustuskomisjoni 13.12.2012 otsuse nr 230-12/137540 tühistamiseks teda puudutavas osas. 4. Tallinna Halduskohtu 21.12.2012 määrusega võeti kaebus menetlusse ning kohus luges menetlusosalisteks ka OÜ Vändra MP (pakkuja, vaidlustaja VAKO-
- s)ning Riigimetsa Majandamise Keskuse (tl 50-51). Tallinna Halduskohtu 14.01.2013 määrusega määrati kindlaks kohtuistungi toimumise aeg (tl 83). KAEBUSE SISU JA TAOTLUS 5. Talvakas OÜ on seisukohal, et OÜ Vändra MP poolt vaidlustatud RMK riigihangete osakonna juhataja käskkiri nr 1-47.356/8 OÜ Talvakas ja OÜ Paimre pakkumuste vastavaks tunnistamises ja OÜ Talvakas pakkumuse edukaks tunnistamise kohta on õiguspärane, mistõttu on vaidlustatud VAKO otsus antud käskkirja tühistamise kohta õigusvastane ja kuulub tühistamisele. 6. Kaebuse esitaja leiab, et tehnilise kvalifitseerimistingimusena on sätestatud kaks alternatiivset nõuet. Esimese võimalusena peab pakkuja viimase kolme aasta jooksul peatöövõtjana olema valmis ehitanud või rekonstrueerinud maaparandusprojektide järgi maaparandussüsteeme, mille poolt otseselt mõjutava ala pindala on vähemalt 800 ha. Teine võimalus oli see, et pakkuja pidi olema teostanud maapandussüsteemide komplektset hooldamist vähemalt 1000 ha ulatuses. VAKO on leidnud, et esimese tingimuse täitmiseks ei piisa, kui konkreetsete hooldustööde mahud ei ületa 1000 ha. VAKO on jõudnud seisukohale, et 2. alternatiivi tõlgendamisel ei saa lähtuda sellest, et 1. alternatiivi kohaselt peetakse silmas maa-ala, mida vastav ehitatud või rekonstrueeritud maaparandussüsteem mõjutab. VAKO on jõudnud järeldusele, et kui pakkuja tahtis kvalifitseeruda 2. alternatiivi järgi, siis oleks pidanud tema poolt aluseks võetud referentstööde sooritamise ala pindala olema vähemalt 1000 ha. Vastavalt on kaebuse esitaja seisukohal, et tegemist oli 2 alternatiiviga ning mille mõte oli sellest, et pakkuja oleks varasemalt teinud mingeid maaparandussüsteemi ehitamisega või hooldamisega seotud töid. Ebamõistlik on tõlgendus, kus lähtutakse vaid tööde tegemise pindalast ning mitte mõjutatavast maa-alast. Kui tõlgendada hanketeate erinevaid alternatiive koos, hinnatakse tööde ulatust maa-ala järgi, mida maaparandussüsteem otseselt mõjutab. VAKO ei ole märkinud otsuses, miks tuleks 2. alternatiivi kuidagi teistmoodi tõlgendada. VAKO on ise leidnud, et kui kvalifitseerimise tingimus sarnaste tööde sisustamise osas on vastuoluline, tuleb kvalifitseerimise tingimusele anda tõlgendus, 2 mis kahjustab pakkujaid kõige vähem. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud asjas 3-09-3081, et hanketeates mitmetimõistetavalt sõnatatud kvalifitseerimise tingimus tuleb tõlgendada laiendavalt nii, et see tagaks võimalikult suure pakkujate poolt pakkumiste tegemise. 7. VAKO on oma otsuses märkinud, et hankija tegevus kaebuse esitaja kvalifikatsiooni kontrollimisel ei ole vaidlustuskomisjoni poolt kontrollitav. VAKO on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole esitanud piisavalt andmeid, mille alusel oleks hankija saanud kvalifikatsiooni kontrollida. Hankija saatis kaebajale järelpärimise, millele kaebaja vastas 07.11.2012 ja selgitas referentstöid. Kuna mitmed tööd, mis kvalifitseerimiseks aluse andsid, on tehtud hankijale, oli hankijal võimalus hinnata kaebaja kvalifitseerumist ning sisulist sobivust. Ka suhteliselt kitsa tõlgendusega komplektsetele hooldustöödele, sai hankija hinnangul lugeda komplektseteks hooldustöödeks referentse kogumahus 2154,90 ha. 8. OÜ Talvakas leiab, et VAKO on ebaõigesti rahuldanud OÜ Vändra PM vaidlustuse ning tunnistanud kehtetuks hankija otsused kaebuse esitaja kvalifitseerimise kohta ning kaebuse esitaja vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta. HANKIJA SEISUKOHT 9. Riigimetsa Majandamise Keskus leiab, et kaebus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Hankija leiab, et on õiguspäraselt kvalifitseerinud kaebaja ja tunnistanud kaebuse esitaja poolt esitatud pakkumise vastavaks ja edukaks. 10. Riigimetsa Majandamise Keskus nõustub, et hanketeates on kaks alternatiivset nõuet kvalifitseerimistingimustena. Esimese alternatiivi kohaselt peab pakkuja viimase 3 aasta jooksul peatöövõtjana olema valmis ehitanud või konstrueerinud maaparandusprojektide järgi maaparandussüsteeme, mille poolt otseselt mõjutatava ala kogupindala on 800 hektarit. Teise alternatiivi kohaselt pidi pakkuja olema teostanud maaparandussüsteemide komplektset hooldamist vähemalt 1000 hektari ulatuses. 11. VAKO on asunud seisukohale nagu oleks hankija tõlgendanud valesti 2. alternatiivi. VAKO on seisukohal, et hooldustöid peab olema teostatud vähemalt 1000 ha suurusel pindalal, sest muidu ei nähtu pakkuja suutlikkus teatud suurusega territooriumil maaparandussüsteemide hooldustöid teostada. Tingimuse täitmiseks ei piisa, kui pakkujal on sõlmitud hoolduslepingud mis hõlmavad tuhandeid ha maaparandussüsteeme, kuid milliste täitmiseks teostatud konkreetsete hooldustööde mahud ei ületa 1000 ha. Vastavalt tõlgendab VAKO hankijast erinevalt hankija enda poolt antud määratlust. 12. Hankija meelest on ebaloogiline tõlgendada eelnevalt maaparandustööde ulatust erinevalt hanketeates punktis III 2.3 toodud alternatiivide puhul. Kui esimese alternatiivi puhul lähtutakse sellest, kui suurt ala vastav maaparandussüsteem mõjutab, siis teise alternatiivi puhul tuleks ju samuti lähtuda sellest, kui suurt ala hooldatav maaparandussüsteem mõjutab. 13. Hankija on õigesti hinnanud kaebaja poolt teostatud töid ning on ka saanud vastuse järelpärimisele tehtud töödest. Järelikult on VAKO väide ebaõige, et hankija tegevus kaebuse esitaja kvalifikatsiooni hindamisel ei ole kontrollitav. Nimetatud vastusest tulenevalt oli hankijal võimalik hinnata kaebaja kvalifikatsiooni. Kuna kõik tööd, mis on tehtud, on tehtud hankijale, teab hankija, et need on ka tehtud ning seda kogumahus 2154,90 ha. See on igal juhul piisav, et kvalifitseeruda käesolevas riigihankes kvalifitseeruda. 3 VAIDLUSTUSKOMISJONILE VAIDLUSTUSE ESITANUD PAKKUJA SEISUKOHT 14. Vändra MP väidab, et kaebaja on üritanud hanketeate p-st III 2.3. tulenevat kvalifitseerimistingimust (hooldustööde komplektse teostamise maht) meelevaldselt tõlgendada. OÜ Talvakas poolt viidatud referentstööd ei ole ligilähedasedki vaidlusaluse riigihanke objektiks olevate töödega. Meelevaldselt on tõlgendatud, et teise alternatiivi alla kuulumiseks ei oma tähtsust, millises mahus on 1000 ha suurusel alal tegelikult töid tehtud. Vastustaja ei ole sellise käsitlusega nõus, sest sel juhul võib pakkujaks sobida ka pakkuja, kes on näiteks puhastanud vaid ühe kraavi. 15. Vastustaja nõustub VAKO esitatud väitega, et pakkuja peab olema töid teostanud 1000 ha suurusel pindalal, sest üksnes sel juhul näitab see pakkuja suutlikkust teatud suurusega territooriumil maaparandussüsteemi hooldustöid teostada. Vastasel korral ei näitaks alternatiiv pakkuja suutlikkust hankelepingut nõuetekohaselt täita. Vastustaja arvates ei saa tugineda vaid sellele, et hoolduslepingud hõlmavad tuhandeid hektareid maaparandussüsteemi. 16. Riigihangete seaduse § 39 lg 1 näeb ette, et hankija peab kontrollima, kas pakkuja või taotleja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele. Kvalifitseerimise tingimused peavad olema piisavad pakkuja või taotleja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbega. Hanketeate punktist III 2.3. tulenevat kvalifitseerimistingimust ei ole võimalik tõlgendada kaebuse esitaja poolt soovitud viisil. Maaparandussüsteemide hooldamisega seotud üksikud ja väikesemahulised tööd ei vasta hankelepingu esemeks olevate tööde olemuse, koguse ja otstarbega. Siinkohal tuleks arvestada, et hanke maksumuseks on 1,72-2,6 miljonit eurot. 17. Hooldustöid, mis Talvakas OÜ on varem teostanud, ei saa samastada maaparandussüsteemi ehitamisega, sest see erineb olemuselt sellest täielikult. Just sellest tulenevalt on riigihankes esitatud nõue, et konkreetne kogumaht peab olema vähemalt 1000 ha. Vastustaja leiab, et kaebaja poolt viidatud lahendid käesolevas asjas ei kohaldu, sest alternatiivsete tingimuste puhul ei ole tegemist sarnaste töödega. OÜ Talvakas ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks peatöövõtjana teostanud maaparandussüsteemi kompleksseid hooldustöid vähemalt 1000 ha suurusel alal. Sellest tulenevalt puudus hankijal võimalus kaebuse esitaja kvalifitseerimiseks. VAKO hinnangul ei ole võimalik hinnata, kui suurt pindala märgitud maaparandussüsteemi pindalast (62 700
- ha)tegelikult hooldati. Lähtuvalt riigihangete registri andmetest, on kõiki OÜ Talvakas poolt teostatud tööde mahtusid vähendatud ning seetõttu võib eeldada, et komplektseid hooldustöid ei ole teostatud kõikide lepinguga hõlmatud maaparandussüsteemide pindalade ulatuses tervikuna. Järelepärimisest tulenevalt vähendas OÜ Talvakas oma teostatud tööde mahtu esialgsest 29 korda. Siiski ei esitatud kaebaja katastriüksuse tunnuseid ja süsteemi koode. Üksnes lepingu olemasolu ei tõenda nõutavas mahus hooldustööde tegemist. 18. Kõikidest lepingutest nähtub, et tehti remondi- ja hooldustöid Pärnu maakonnas, kuid tehtud töö on teostatud Rapla maakonnas. Tõendamata on väide, et ei peetud kinni maakonna administratiivpiiridest. 19. Vastustajale jääb arusaamatuks tehtud tööde mahud, mis on kohati märgitud ha ja kohati km. OÜ Talvakas on esitanud töid valedes mõõtühikutes, sest näiteks kraavi puhastamine on esitatud ha, aga peaks olema esitatud kantmeetrites. Eelnevate tööde ebaselgusest lähtuvalt on vastustaja asunud seisukohale, et VAKO on asunud õigele seisukohale, et kaebuse esitaja poolt teostatud tööde maht ja iseloom ei vasta esitatud kvalifitseerimise tingimusele. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ei vastanud 4 kvalifitseerimistingimustele ning teda ei oleks tohtinud kõnesolevas hankes kvalifitseerida. Vastustaja palub jätta OÜ Talvakas kaebuse rahuldamata ning riigihangete vaidluskomisjoni otsuse muutmata. KOHTU PÕHJENDUSED 20. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud riigihangete vaidlustuskomisjoni poolt 13.12.2012 vaidlustuses nr 230-12/137540 tehtud otsust, millega rahuldati OÜ Vändra MP vaidlustus osaliselt ja tunnistati kehtetuks Riigimetsa Majandamise Keskuse 12.11.2012 käskkirja nr 1-47.356/8 punktid 1.1. ja 2 OÜ Talvakas kvalifitseerimise-, ning esitatud pakkumuse vastavaks ning edukaks tunnistamise kohta. Riigimetsa Majandamise Keskuselt mõisteti OÜ Vändra MP kasuks välja ka vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv proportsionaalselt vaidlustuse rahuldamisega summas 383 eurot ja 47 senti. 26. Vaidlustuses nr 230-12/137540 vaidlustuse esemeks olnud Riigimetsa Majandamise Keskuse 12.11.2012 käskkirja nr 1-47.356/8 punktiga 1.1. kvalifitseeriti OÜ Talvakas ning tunnistati pakkumus hanketeates ja hankedokumentides esitatud nõuetele vastavaks. Sama käskkirja punktiga 2 tunnistati edukaks OÜ Talvakas poolt esitatud pakkumus maksumusega 1 728 928 eurot ja 44 senti kui madalaima hinnaga pakkumus. 27. Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuses on asutud seisukohale, et hankija ei selgitanud välja kõiki tähtsust omavaid asjaolusid läbipaistva, kontrollitava ja põhjendatud otsuse tegemiseks, mistõttu on OÜ Talvakas kvalifitseerimise kohta tehtud otsus vastuolus riigihangete seaduse § 3 punktiga 2 ja § 39 lõigetega 1 ja 6. Riigihangete seaduse § 3 punkti 2 kohaselt peab hankija tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse. RHS § 39 lg-s 1 on sätestatud, et hankija peab kontrollima kas pakkuja või taotleja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele. Kvalifitseerimise tingimused peavad olema piisavad pakkuja või taotleja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbega. Sama seaduse ja paragrahvi neljanda lõike kohaselt võib hankija nõuda pakkujalt või taotlejalt kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kontrollida kas riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus on selles osas piisavalt põhjendatud ja kas riigihanke läbipaistvus ja kontrollitavus jäi hankija poolt (sisuliselt) tagamata ning pakkuja majandusliku ja finantsseisundi ning tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavus hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele (sisuliselt) kontrollimata. 28. Riigihangete vaidlustuskomisjon on lähtunud vaidlustuse osalisel rahuldamisel nendest vaidlustaja poolt väljatoodud põhjustest, mille kohaselt ei ole OÜ Talvakas ehitanud või rekonstrueerinud maaparandusprojektide järgi maaparandussüsteeme ega teinud hooldustöid nõutavas mahus, mis tähendab seda, et tööde maht ja iseloom ei vasta kvalifitseerimise tingimustele. Hanketeatest tulenev nõue oli väljendatud selle III osa punktis 2.3, mille kohaselt pidi pakkuja viimase 3 aasta (2009-2011) jooksul olema peatöövõtjana valmis ehitanud või rekonstrueerinud maaparandusprojektide järgi maaparandussüsteeme, mille poolt otseselt mõjutatava (kuivendatava/niisutatava) ala kogupindala on vähemalt 800 ha või teostanud maaparandussüsteemide komplektset hooldamist vähemalt 1000 ha (mõisted tulenevad vastavatest õigusaktidest). Eelnimetatu kohta tuli esitada loetelu, milles pidi olema näidatud pakkuja poolt peatöövõtjana projektide järgi ehitatud või rekonstrueeritud objektid, s.h kõik riigihanke teel tellitud ja projektide järgi ehitatud või rekonstrueeritud objektid koos andmetega tööde teostamise aja, koha (aadress, kat. üksuse tunnus), tellijate ja maksumuse kohta (lisa 3, vorm 4) ning kohase tõenduse selle kohta, et ehitustööd teostati sõlmitud lepingute ja hea tava kohaselt. 5 29. Vaidlustuskomisjon on OÜ Vändra MP vaidlustuses esitatud ning OÜ Talvaks kvalifitseerimist puudutavad etteheited toonud kokkuvõtlikult nelja alapunktina välja 13.12.2012 otsuse punktis 8. VAKO on aktsepteerinud nendest üksnes teostatud tööde mahu ja iseloomu mittevastavuse kohta esitatud väiteid. Vaidlustuskomisjoni hinnangul ei olnud vaidlustaja teised põhilised etteheited (hooldustööde kui mittesüsteemsete tööde mittesobivus hanketeates esitatud tingimustele, valeandmete esitamine, tööde maksumuse kohta andmete esitamata jätmine ning kinnituse esitamata jätmine selle kohta, et ehitustööd on teostatud sõlmitud lepingute ja hea tava kohaselt) asjakohased ning nende pinnalt vaidlustust ei rahuldatud. Kohus nõustub VAKO lahendi vastavasisuliste põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid täies mahus üle korrata. Nii näiteks asus vaidlustuskomisjon seisukohale, et kvalifitseerimise tingimustele vastab ka pakkuja, kes on teostanud maaparandussüsteemide komplektset hooldamist vähemalt 1000 hektari suurusel maa-alal ja et tegemist ei pidanud olema ilmtingimata maaparandusprojektide järgsete maaparandussüsteemide valmis ehitamise või rekonstrueerimisega. Samuti on vaidlustuskomisjoni otsuses piisavalt põhjendatud miks ei olnud lepingutega hõlmatud maaparandussüsteemide pindalade tervikuna väljatoomisel tegemist valeandmete esitamisega RHS § 38 lg 1 p 6 tähenduses. Osade andmete väidetava esitamata jätmise suhtes asus vaidlustuskomisjon seisukohale, et kuna hanketeate kohaselt ei nõutud varasemate tööde teostamist mingisuguses kindlas rahalises mahus, millest oleks võinud sõltuda pakkujate kvalifikatsioon, siis oli lepingute maksumuse esitamise nõue üldse sisutühi ja mis puutub kinnituse esitamisse selle kohta, et ehitustööd olid teostatud sõlmitud lepingute ja hea tava kohaselt, siis hoolduslepingute suhtes ei olnud nõue kohustuslik, kuid olenemata eelnimetatust oli OÜ Talvakas vastava tõendi esitanud, mis oli vaidlustuskomisjoni hinnangul taolises olukorras ühtlasi piisav ja asjakohane. 30. Lähtuvalt eeltoodust tuleb hinnata kaebaja ning ka teiste menetlusosaliste väiteid seonduvalt sellega kas OÜ Talvakas poolt oma kvalifikatsiooni kinnitamiseks esitatud hooldustööde maht ja iseloom vastasid hanketeates esitatud nõuetele või mitte ja kas VAKO seisukoht riigihangete seaduse § 3 punkti 2 ja § 39 lõike 1 eiramise kohta hankija poolt on selles osas põhjendatud. 31. Kaebuse esitaja märgib, et VAKO nõustus küll hanketeate III osa punktis 2.3 esitatud kvalifitseerimisalternatiividega, kuid heidab ette vaidlustuskomisjoni poolset tõlgendust, mille kohaselt ei tule maaparandussüsteemide komplektsete hooldustööde mahu puhul lähtuda mitte enam maaparandussüsteemi poolt mõjutatavast maa-alast, vaid konkreetselt hooldatavast pindalast. OÜ Talvakas peab taolist tõlgendust ebamõistlikuks. Kaebuse esitaja hinnangul on mõeldud ka maaparandussüsteemide hoolduse puhul sellist ala, mida hooldatud süsteem kuivendab või niisutab (kohtuistungi protokoll, tl 111). Seejuures viitas kaebaja ka maaparandusseaduse § 3 lõikele 9, mille kohaselt on maaparandussüsteemi maa-ala maaparandusseaduse tähenduses (selline) maa-ala, millel paikneb reguleeriv võrk. Kohus nõustub eelnimetatud seisukohaga, sest kraavide hooldamisega kaasnevate tööde mahtu ei mõõdeta hektarites ning vastupidise tõlgenduse korral ei olekski pakkujatel praktiliselt võimalik 1000 hektari suurust maa-ala hõlmavate hooldustööde nõude kaudu kvalifitseeruda. Hankija selgitas, et töö tehnoloogia kraavi hilisemal hooldamisel on põhimõtteliselt sama, mis maaparandussüsteemi ehitamise raames tehtavate kaevetööde puhul, küll aga eraldub pinda ühel juhul mõnevõrra rohkem (kohtuistungi protokoll, tl 111). Samuti selgitas hankija, et maaparandussüsteemide ehitamise või rekonstrueerimise alased tööd taanduvadki üldjuhul kraavide kaevamisele, sette eemaldamisele ja hilisemale hooldamisele, mis hõlmavad endas ka sette eemaldamist ning seetõttu ei saa hooldustöid põhimõtteliselt lihtsamateks pidada. Vahe on ainult eemaldatava pinna mahtudes ja selles tähenduses oli hankija hinnangul tegemist üsna proportsionaalse tingimusega kui ühel juhul nõuti 800 hektari suurust maa-ala hõlmava tööde teostamise kogemuse väljatoomist ning teisel juhul peeti piisavaks piirduda vastavalt 1000 hektari suuruse maa-alaga (kohtuistungi protokoll, tl 112). OÜ Vändra MP ei pea OÜ Talvaks poolt teostatud tööde mahtu 6 tõendatuks, kuid töö iseloomu kui sellise osas, mida hankija kirjeldas, ei ole menetlusosalised vastuväiteid esitanud. 32. Asudes seisukohale, et vähemalt 1000 hektari suurust kogupindala hõlmava maaparandussüsteemide komplektse hooldamise nõude puhul oli vaja samuti mõjutatavast maa-alast lähtuda, tuleb järgmisena hinnata kas OÜ Talvakas poolt teostatud tööde maht ja iseloom vastasid hanketeates esitatud tingimustele ja kas kontrollimist võimaldav materjal oli esitatud. Haldusasja materjalist nähtuvalt toimus andmete esitamine hankedokumentide lisa 3 vorm 4 kohaselt. Selline nõue oli märgitud ka hanketeate III osa punktis 2.3. OÜ Talvakas on nõutud vormi täitnud ja hankijale esitanud (tl 40). RHS § 39 lg-s 4 on sätestatud, et hankija võib nõuda pakkujalt või taotlejalt kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist. OÜ Talvakas on esitanud nõutud selgituse 07.11.2012 kirjaga (tl 41-42). Teostatud tööde kohta tehtud täpsustused on lühidalt eelnimetatud kirja punktides 1-6. Hankija selgitas, et tingimustekohase pindala nõude täitmisele viitavad punktides 3, 4 ja 5 toodud täpsustused, mille pinnalt arvestati vastavaks mahuks 2154,9 hektarit (kohtuistungi protokoll, tl 111). Sellega oli hanketeates esitatud nõue täidetud. VAKO ei arvestanud kirja punktis 3 nimetatud ja Rapla maakonna Käru vallas teostatud metsakuivendustöid mahuga 488,7 hektarit, mida hankija põhjendas RMK territoriaalse jaotuse eripäraga (tl 64), mis ei vasta maakondade piiridest lähtuvale territoriaalsele jaotusele, kuid olenemata sellest oli hanketeates esitatud miinimumnõue täidetud. Hankija juhtis tähelepanu asjaolule, et nõue on täidetud ka üksnes kirja punktis 4 nimetatud tööde arvelt, mille raames toimus kraavidest sette eemaldamine ja selle kaudu mõjutatava maa-ala pindala oli 1099,7 hektarit. VAKO lahendis on nimetatud vastuoluna teostatud tööde näitamist (
- ka)kilomeetrites, kuid sellest ei saa teha järeldust, et tööde maht ei olnud hankija poolt kontrollitav või et selle tõttu oleks pidanud hektarites näidatud maa-ala mingisuguses proportsioonis vähendama. Pigem viitab see sellele, et hooldustöid võib olla teostatud veelgi suuremal alal kui seda on hektarites näidatud. VAKO lahendis on hankijale heidetud ette ka ebatäpsust hankedokumentide lisa 3 vormi 4 kohaste andmete küsimisel, mis on iseenesest õige, ja asutud seejärel seisukohale, et hankija peab pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimiseks vajalikud andmed ise välja selgitama. Samas on hankija seda teinud ja saanud pakkujalt 07.11.2012 kirjaga vastavad täpsustused. Hankija pidas neid täpsustusi piisavaks ja rohkem küsimusi ei esitanud. Seejuures on oluline ka asjaolu, et 07.11.2012 täpsustustes esitatud tööd on teostatud kõik Riigimetsa Majandamise Keskusele, mis tähendab seda, et hankijal oli ülevaade nendest töödest nagunii olemas. VAKO otsuses on heidetud ette hooldatud maaparandussüsteemi pindala äranäitamata jätmist lepingutes, kuid seda ei saa heita ette pakkujale, kui varasemad lepingud kõike vajalikku ei kajasta. Kahe- või mitmepoolsete lepingute sõlmimine ja nendes kajastatava informatsiooni maht ei sõltu ainult ühest lepingu osapoolest. Hankijal on võimalik vajaduse korral nõuda dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist, mida antud juhul on ka tehtud. Kindlasti oleks hankijal olnud võimalik ka hanketeadet selgemalt koostada ning nõudeid põhjalikumalt esitada, kuid taolisest hanketeatest ja lisa 3 vormist 4 on lähtunud kõik pakkujad põhimõtteliselt ühtemoodi. Hankija selgitas kohtuistungil, et OÜ-l Vändra MP jäid näiteks samuti konkreetsete tööde maksumused esitamata (kohtuistungi protokoll, 113). Haldusasja materjalist ei ilmne seda, et pakkujaid oleks ebavõrdselt koheldud. Seega olukorras, kus hankijale on teostatud tööde maht ja tööde teostamise asukohad selged, ei ole põhjendatud VAKO lahendis toodud vastupidised väited selle kohta, et OÜ Talvakas kvalifikatsioon ei olnud kontrollitav. Taolise seisukoha korral oleks tulnud ühtlasi ka viidata sellisele puuduolevale materjalile, mida menetlusosalistel oleks pidanud olema võimalik välja nõuda ja esitada. OÜ Vändra MP ei väida samuti, et hooldustöid ei ole OÜ Talvakas poolt üldse teostatud, kuid leiab, et neid ei ole tehtud ettenähtud mahus ja et vastavaid tõendeid ei ole esitatud (kohtuistungi protokoll, tl 112). Samas ei ole nimetatud, millised need tõendid peaksid olema või võiksid olla lisaks sellele materjalile, mida on küsinud hankija ja mida hankija on pidanud piisavaks. Taolise esituse korral jäävad abstraktsed väited tõendite ebapiisavusest paljasõnalisteks. 7 33. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kaebus rahuldada. VAKO lahendis toodud seisukohad, mille kohaselt ei olnud vaidlustuskomisjonil võimalik veenduda kvalifitseerimise tingimuste täitmises OÜ Talvakas poolt, ei ole piisavalt põhjendatud. Olukorras, kus hanketeates nõutud (vähene) informatsioon esitati ja hankija on pakkujate kvalifikatsioonis veendunud, ei piisa üksikute ebatäpsuste või vastuolude väljatoomisest, vaid hankija seisukoht tuleks ka sisuliselt ümber lükata. Antud juhul ei ole seda tehtud. Arvestades asjaolu, et vaidlustuskomisjon tunnistas hankija 12.11.2012 käskkirja nr 1-47.356/8 punktid OÜ Talvakas pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta kehtetuks ebaõigel eeldusel, mille kohaselt osaühing ei oleks pidanud üldse kvalifitseeruma, siis tuleb rahuldada kaebus tervikuna ning tühistada VAKO 13.12.2012 otsus ka selles osas. 34. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1). OÜ Talvakas on vastavad dokumendid esitanud (tl 97-100). Kaebuse esitaja taotleb menetluskulude väljamõistmist riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse esitanud OÜ-lt Vändra MP. Menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 639 eurot ja 11 senti ning õigusabikuludest, mille väljamõistmist taotle kaebaja summas 1512 eurot ja 50 senti (kohtuistungi protokoll, tl 114). Kokku on taotletud 2151 euro ja 61 sendi väljamõistmist. Seonduvalt menetluskude suurusega ei ole riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse esitanud OÜ Vändra MP poolt vastuväiteid esitatud. Kohus peab taotlust põhjendatuks ning mõistab nimetatud menetluskulu OÜ-lt Vändra MP kaebuse esitaja kasuks välja. 35. Menetluskulude hüvitamise taotluse on esitanud ka hankija. Riigimetsa Majandamise Keskuse menetluskulud jäävad siiski tema enda kanda, sest kohtupraktikas on asutud korduvalt seisukohale, et haldusvälise õigusabiteenuse kulude väljamõistmine oleks õigustatud ainult sel juhul, kui see väljuks põhitegevuse raamidest. Eelnimetatule osundas ühtlasi ka OÜ Vändra MP (kohtuistungi protokoll, tl 114). Riigimetsa Majandamise Keskus ei ole erandlikke asjaolusid seonduvalt haldusvälise õigusabiteenuse kasutamise vajadusega nimetanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Enno Loonurm Kohtunik 8