MS § 459 lg 1 järgi pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kohus asub seisukohale, et antud juhul on väljamõistetud elatise suuruse muutmise aluseks asjaolu, et väljamõistetud elatise summa on alla seaduses sätestatud minimaalsuuruse ja käesolevaks ajaks on laste vajadused oluliselt kasvanud. Kohus loeb üldtuntud asjaoluks selle, et laste vajadused suurenevad seoses lapse kasvamisega. Perekonnaseaduse (
) § 100 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (
§-d 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma 3
§-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagejad paluvad väljamõistetud elatist suurendada poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärani. Kostja hagi ei tunnista ning leiab, et hagi on tõendamata. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et seaduses sätestatud miinimumsuuruses elatise nõudmisel ei ole hagejatel vaja tõendada neile vajaminevaid igakuiseid kulutusi. Kostjal on majanduslikud raskused ning tema ülalpidamisel on peale hagejate veel 2 alaealist last. Kostja on suuteline hagejatele maksma elatist varasemalt kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe järgi.
lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sellisel juhul peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel
lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohtu hinnangul tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige laste põhjendatud vajadustest, et tagada laste arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga ja asjaoluga, et elatise väljamõistmisel ei satuks elatist maksva vanema teised lapsed halvemasse varalisse olukorda võrreldes lastega, kellele elatis välja mõistetakse. Käesolevas asjas arvestab kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel asjaoludega, et kostja ülalpidamisel on 4 alaealist last, kostja on ajutiselt töövõimetu ja kostjal on keeruline majanduslik olukord: kostjale osaliselt kuuluv firma TLOÜ on Äriregistrist nähtuvate andmete põhjal likvideerimisel, teise kostjale kuuluva firma D OÜ tegevus on peatatud. Kohtu arvamuse kohaselt ei ole hagejad tõendanud enda väidet, et tegemist on näiliku likvideerimisega ja näiliku peatumisega. Samas arvestab kohus siinjuures aga faktiga, et kohtule kättesaadavate andmete põhjal puuduvad nimetatud firmadel maksuvõlad. Kohus ei arvesta kostja esitatud tõendeid kostjal olevate laenu- ja liisinglepingutest tulenevate kohustuste kohta, kuna vanem, võttes endale laene, liisinguid, tehes valikuid, peab arvestama eelkõige asjaoluga, et tal on alaealised lapsed, kelle vajadused tuleb siiski täita esmajärjekorras. Mis puudutab kostja saadavat või väidetavalt mittesaadavat töötasu ning sellest tulenevat võimekust maksta lastele elatist alla
-s sätestatud miinimumsumma, siis kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Kostja ei ole kohtu hinnangul teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada laste ülalpidamiskohustuse täitmine piisavas ulatuses. Kostjalt elatise väljamõistmisel arvestab kohus ka asjaoluga, et kostja alaealised lapsed praegusest abielust ei osutuks hagejatest vähem kindlustatuks. Kohus märgib siinkohal, et olenemata kohtule kostja poolt esitatud lastearsti tõenditest, on kohus asunud seisukohale, et kostja väiksematel lastel ei esine tervisega seoses selliseid erivajadusi, millele kuluks igakuiselt märkimisväärseid summasid. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et elatise väljamõistmisel minimaalsuuruses osutuksid kostja teised lapsed vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed. Nimetatud asjaolud on mõjuvaks põhjuseks elatise väljamõistmisel alla
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.