Obsah (7)

§ 448§ 407§ 468§ 173§ 162§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 09. oktoober 2012.a, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2

448 lg 4² kohaselt. Kohtuotsuse põhjendused Vastavalt

448 lg 4² järgi täiendab kohus kirjeldava või põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada kaja. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kostja esindaja on kohtule esitanud teate, kaja esitamisest 08.08.2012.a. tagaseljaotsuse peale. Kohus täiendab käesolevaga otsusega 08.08.2012.a. tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa (

§ 448

lg 5).

§ 407

lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel istungit pidamata hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kostja olles hagimaterjalid kätte saanud 18.06.2012.a., kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus selgitab pooltele, et tulenevalt asjaolust, et alates 01.07.2010.a. hakkas kehtima uus perekonnaseadus (PkS) ning, et kehtiva PkS § 210 lg 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, tuleb poolte ühisvara koosseis määrata kindlaks enne 01.07.2010.a. kehtinud perekonnaseaduse järgi, sest poolte varasuhe lõppes vähemalt 24.03.2010.a., kui poolte abielu lahutati. Kohus selgitab, et hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks on alates 01.07.2010.a. kehtiva perekonnaseaduse § 37 lg 3 mis sätestab, et ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asja jagamist kaasomandi lõpetamisel reguleerib AÕS § 77 ning nimetatud seadusesätte lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Juhindudes

§ 174

¹ lg-st 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohus andis hagejale tähtaja menetluskulude esitamiseks. Hageja teatas 08.08.2012.a kohtule, et ta on kandnud menetluskulusid kokku summas 3039,11 eurot, millest 639,11 eurot moodustab hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning 2 400 eurot õigusabi tasu.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Fred Fisker Kohtunik